Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

2016/0223(COD)

27.3.2017

MUUDATUSETTEPANEKUD

96–416

Raporti projekt

Tanja Fajon

(PE599.799v02-00)

Nõuded, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõuded pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ (pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta) muutmine

Ettepanek võtta vastu määrus

( COM(2016)0466 – C8-0324/2016 – 2016/0223(COD) )

AM_Com_LegReport

Muudatusettepanek   96

Kristina Winberg

Ettepanek võtta vastu määrus

–

Tagasilükkamisettepanek

Euroopa Parlament lükkab tagasi komisjoni ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning millega muudetakse nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta.

Or. en

Muudatusettepanek   97

Auke Zijlstra, Janice Atkinson

Ettepanek võtta vastu määrus

–

Tagasilükkamisettepanek

Euroopa Parlament lükkab tagasi komisjoni ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning millega muudetakse nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta.

Or. en

Muudatusettepanek   98

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

–

Tagasilükkamisettepanek

Euroopa Parlament lükkab tagasi komisjoni ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning millega muudetakse nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta.

Or. en

Muudatusettepanek   99

Beatrix von Storch

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Volitus 4

Seadusandliku resolutsiooni projekt	Muudatusettepanek
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2016. aasta arvamust1 ,	välja jäetud
_________________
1 Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Or. en

Selgitus

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on nõuandeasutus ning on vähe tõendeid selle kohta, et see poliitikat muudaks, lisaks kattub komitee vastutusala teiste organisatsioonide omaga. Seega tuleks see kaotada. Selle hõlbustamiseks peaks Euroopa Parlament komitee arvamust ignoreerima, muutes komitee seeläbi osaliselt de facto kaotatuks.

Muudatusettepanek   100

Beatrix von Storch

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Volitus 5

Seadusandliku resolutsiooni projekt	Muudatusettepanek
– võttes arvesse Regioonide Komitee 8. veebruari 2017. aasta arvamust2 ,	välja jäetud
_________________
2 Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Or. en

Selgitus

Tulenevalt Euroopa Parlamendi suuremast rollist seadusandlikus menetluses ei ole Regioonide Komitee kavandatud roll ELi õigusaktide kujundamisel enam asjakohane ning seega tuleks komitee kaotada. Selle hõlbustamiseks peaks Euroopa Parlament komitee arvamust ignoreerima, muutes komitee seeläbi osaliselt de facto kaotatuks.

Muudatusettepanek   101

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning millega muudetakse nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta	Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning millega muudetakse nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta
	(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Or. en

Muudatusettepanek   102

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu ühtlustamine ja suurem lähenemine, et vähendada Euroopa Liidus teisese rände stiimuleid ja tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada määrusega.	välja jäetud
_________________
31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.

Or. en

Selgitus

Nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule) mitte ei paranda, vaid süvendab 1951. aasta Genfi konventsiooniga seotud kitsaskohti. Kvalifitseerumisega seotud probleemide lahendamiseks tuleks muuta 1951. aasta Genfi konventsiooni ning tunnistada kehtetuks nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL.

Muudatusettepanek   103

Barbara Spinelli, Malin Björk

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu ühtlustamine ja suurem lähenemine, et vähendada Euroopa Liidus teisese rände stiimuleid ja tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada määrusega.	(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu ühtlustamine ja suurem lähenemine kõrgete kaitsestandardite alusel, et tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.
_________________
31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.	31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.

Or. en

Muudatusettepanek   104

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu ühtlustamine ja suurem lähenemine, et vähendada Euroopa Liidus teisese rände stiimuleid ja tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada määrusega.	(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu ühtlustamine ja suurem lähenemine, et saavutada kõigis liikmesriikides kõrged ühised nõuded ja tagada rahvusvahelise kaitse saajate kohtlemisel ühtlaselt kõrged standardid, tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.
_________________	_________________
31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.	31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.

Or. en

Muudatusettepanek   105

Lorenzo Fontana

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu ühtlustamine ja suurem lähenemine, et vähendada Euroopa Liidus teisese rände stiimuleid ja tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada määrusega.	(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse sisuline muudatus. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu ühtlustamine ja suurem lähenemine, et vähendada Euroopa Liidus teisese rände stiimuleid ja tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada määrusega.
_________________	_________________
31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.	31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.

Or. it

Muudatusettepanek   106

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Kinga Gál, Pál Csáky, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu ühtlustamine ja suurem lähenemine, et vähendada Euroopa Liidus teisese rände stiimuleid ja tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada määrusega.	(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu suurem lähenemine, et vähendada Euroopa Liidus teisese rände stiimuleid ja tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada määrusega.
_________________	_________________
31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.	31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.

Or. en

Muudatusettepanek   107

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Ühine varjupaigapoliitika, sh Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis põhineb pagulasseisundit käsitleva 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni (mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga) (edaspidi „Genfi konventsioon“) täielikul kohaldamisel, on osa Euroopa Liidu eesmärgist järk-järgult luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes neist sõltumatute asjaolude tõttu taotlevad õiguspäraselt kaitset liidus. See poliitika peaks juhinduma solidaarsuse ja vastutuse, sh selle rahalise mõju õiglase jagamise põhimõttest liikmesriikide vahel.

välja jäetud

Or. en

Selgitus

Pagulasseisundit käsitlevat 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni (mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga) ei ole tänapäeval valitseva olukorra jaoks piisavalt ajakohastatud ja reformitud ning seega tuleks seda muuta, enne kui seda loetakse kõnealuses valdkonnas õigusakti aluseks.

Muudatusettepanek   108

Lorenzo Fontana

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Ühine varjupaigapoliitika, sh Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis põhineb pagulasseisundit käsitleva 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni (mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga) (edaspidi „Genfi konventsioon“) täielikul kohaldamisel, on osa Euroopa Liidu eesmärgist järk-järgult luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes neist sõltumatute asjaolude tõttu taotlevad õiguspäraselt kaitset liidus. See poliitika peaks juhinduma solidaarsuse ja vastutuse, sh selle rahalise mõju õiglase jagamise põhimõttest liikmesriikide vahel.

(2)  Varjupaigapoliitikas tuleks juhinduda solidaarsuse ja vastutuse, sh selle rahalise mõju õiglase jagamise põhimõttest liikmesriikide vahel, kuid siiani on ELi tegevus selles valdkonnas ebaõnnestunud. Puudujäägid ELi poliitikas on viinud töökohavahetusteni, kümnete tuhandete alaealiste kadunuksjäämiseni, surmajuhtude arvu suurenemiseni Vahemerel ja sotsiaalsete pingete kasvuni.

Or. it

Muudatusettepanek   109

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Ühine varjupaigapoliitika, sh Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis põhineb pagulasseisundit käsitleva 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni (mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga) (edaspidi „Genfi konventsioon“) täielikul kohaldamisel, on osa Euroopa Liidu eesmärgist järk-järgult luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes neist sõltumatute asjaolude tõttu taotlevad õiguspäraselt kaitset liidus. See poliitika peaks juhinduma solidaarsuse ja vastutuse, sh selle rahalise mõju õiglase jagamise põhimõttest liikmesriikide vahel.

(2)  Ühine varjupaigapoliitika, sh Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis põhineb pagulasseisundit käsitleva 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni (mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga) (edaspidi „Genfi konventsioon“) täielikul kohaldamisel, on osa Euroopa Liidu eesmärgist järk-järgult luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes neist sõltumatute asjaolude tõttu taotlevad õiguspäraselt kaitset liidus. See poliitika peaks juhinduma taskukohasuse põhimõttest, võttes arvesse vastuvõtvate ühiskondade vastuvõtmissuutlikkust ning rahvusvahelise kaitse saajate maksimaalset toimetulekuvõimet.

Or. en

Muudatusettepanek   110

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Kinga Gál, Pál Csáky, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Ühine varjupaigapoliitika, sh Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis põhineb pagulasseisundit käsitleva 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni (mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga) (edaspidi „Genfi konventsioon“) täielikul kohaldamisel, on osa Euroopa Liidu eesmärgist järk-järgult luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes neist sõltumatute asjaolude tõttu taotlevad õiguspäraselt kaitset liidus. See poliitika peaks juhinduma solidaarsuse ja vastutuse, sh selle rahalise mõju õiglase jagamise põhimõttest liikmesriikide vahel.

(2)  Ühine varjupaigapoliitika, sh Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis põhineb pagulasseisundit käsitleva 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni (mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga) (edaspidi „Genfi konventsioon“) täielikul kohaldamisel, on osa Euroopa Liidu eesmärgist järk-järgult luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes neist sõltumatute asjaolude tõttu taotlevad õiguspäraselt kaitset liidus. See poliitika peaks juhinduma solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõttest liikmesriikide vahel.

Or. en

Muudatusettepanek   111

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on varjupaigamenetlusi, liidu tasandil toimuvat tunnustamist ja pakutavat kaitset ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised nõuded ning süsteem, mille abil määrata kindlaks varjupaigataotlejate eest vastutav liikmesriik. Hoolimata senistest edusammudest, mis on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi järkjärgulisel arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, varjupaigataotluste rahuldamise määrades, antava kaitse liigis, materiaalsete vastuvõtutingimuste tasemes ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele võimaldavates hüvedes liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused on olulised teisese rände ajendid ja töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.

välja jäetud

Or. en

Selgitus

Võttes arvesse, et liikmesriikidel on erinevad huvid, väärtused, jõukuse tase ning sisserändajate vastuvõtmise võimekus, ei ole otstarbekas arvata, et vastuvõtmise tingimused saavad olla võrdsed, nende ühtlustamisest rääkimata.

Muudatusettepanek   112

Lorenzo Fontana

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on varjupaigamenetlusi, liidu tasandil toimuvat tunnustamist ja pakutavat kaitset ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised nõuded ning süsteem, mille abil määrata kindlaks varjupaigataotlejate eest vastutav liikmesriik. Hoolimata senistest edusammudest, mis on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi järkjärgulisel arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, varjupaigataotluste rahuldamise määrades, antava kaitse liigis, materiaalsete vastuvõtutingimuste tasemes ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele võimaldavates hüvedes liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused on olulised teisese rände ajendid ja töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.

(3)  Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks peaks olema varjupaigamenetlusi, liidu tasandil toimuvat tunnustamist ja pakutavat kaitset ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised nõuded ning süsteem, mille abil määrata kindlaks varjupaigataotlejate eest vastutav liikmesriik. Hoolimata tänaseni ilmnenud ebaõnnestumistest jätkatakse ELis sellise poliitika rakendamist, millega jätkuvalt mõjutatakse negatiivselt riike, kuhu esimesena sisenetakse.

Or. it

Muudatusettepanek   113

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on varjupaigamenetlusi, liidu tasandil toimuvat tunnustamist ja pakutavat kaitset ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised nõuded ning süsteem, mille abil määrata kindlaks varjupaigataotlejate eest vastutav liikmesriik. Hoolimata senistest edusammudest, mis on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi järkjärgulisel arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, varjupaigataotluste rahuldamise määrades, antava kaitse liigis, materiaalsete vastuvõtutingimuste tasemes ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele võimaldavates hüvedes liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused on olulised teisese rände ajendid ja töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.

(3)  Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on varjupaigamenetlusi, liidu tasandil toimuvat tunnustamist ja pakutavat kaitset ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised nõuded ning süsteem, mille abil määrata kindlaks varjupaigataotlejate eest vastutav liikmesriik. Hoolimata senistest edusammudest, mis on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi järkjärgulisel arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, varjupaigataotluste rahuldamise määrades, antava kaitse liigis, materiaalsete vastuvõtutingimuste tasemes ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele võimaldavates hüvedes liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.

Or. en

Muudatusettepanek   114

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on varjupaigamenetlusi, liidu tasandil toimuvat tunnustamist ja pakutavat kaitset ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised nõuded ning süsteem, mille abil määrata kindlaks varjupaigataotlejate eest vastutav liikmesriik. Hoolimata senistest edusammudest, mis on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi järkjärgulisel arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, varjupaigataotluste rahuldamise määrades, antava kaitse liigis, materiaalsete vastuvõtutingimuste tasemes ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele võimaldavates hüvedes liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused on olulised teisese rände ajendid ja töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.

(3)  Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on varjupaigamenetlusi, liidu tasandil toimuvat tunnustamist ja pakutavat kaitset ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised nõuded ning süsteem, mille abil määrata kindlaks varjupaigataotlejate eest vastutav liikmesriik. Hoolimata senistest edusammudest, mis on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi järkjärgulisel arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, varjupaigataotluste rahuldamise määrades, antava kaitse liigis, materiaalsete vastuvõtutingimuste tasemes ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele võimaldavates hüvedes liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.

Or. en

Muudatusettepanek   115

Barbara Spinelli, Jean Lambert

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 a) Praegu tunnistavad liikmesriigid ainult neid teiste liikmesriikide väljastatud varjupaigaotsuseid, millega keeldutakse rahvusvahelise kaitse andmisest. Selleks et tagada ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 – millega nähakse ette kogu liidus kehtiv ühetaoline varjupaigaseisund – nõuetekohane rakendamine, tegutsevad liikmesriigid selle nimel, et vastastikuselt hakataks tunnustama ka selliseid teiste liikmesriikide väljastatud varjupaigaotsuseid, millega antakse seda vajavatele isikutele rahvusvaheline kaitse.

Or. en

Selgitus

Variraportöör nõustub raportööri arvamusega, et liikmesriikide tehtud rahvusvahelise kaitse otsuste täielik vastastikune tunnustamine on vajalik, et luua kogu liidus kehtiv tõeliselt ühtne rahvusvahelise kaitse seisund.

Muudatusettepanek   116

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Komisjon kirjeldas 6. aprilli 2016. aasta teatises,32 milliseid võimalusi ta näeb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi parandamiseks, nimelt jätkusuutliku ja õiglase süsteemi väljatöötamist varjupaigataotlejate eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, Eurodac-süsteemi tugevdamist, ELi varjupaigasüsteemis suurema lähenemise saavutamist, ELi sisese teisese rände ärahoidmist ning ELi Varjupaigaameti (EASO) uusi volitusi. Kõnealune teatis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2016. aasta 18.–19. veebruari üleskutsetega33 liikuda edasi ELi olemasoleva raamistiku reformimisega, et tagada inimlik ja tõhus varjupaigapoliitika. Samuti tehakse selles ettepanek edasise tegevuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta algatusraportis rände suhtes ette nähtud tervikliku lähenemisviisiga.	välja jäetud
_________________
32 COM (2016) 197 (finaal).
33 EUCO 19.2.2016, SN 1/16.

Or. en

Selgitus

Võttes arvesse, et liikmesriikidel on erinevad huvid, väärtused, jõukuse tase ning sisserändajate vastuvõtmise võimekus, ei ole otstarbekas arvata, et õigusaktide olemasolu viib tõhusa ja ühtlustatud ühise varjupaigapoliitikani.

Muudatusettepanek   117

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4)  Komisjon kirjeldas 6. aprilli 2016. aasta teatises,32 milliseid võimalusi ta näeb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi parandamiseks, nimelt jätkusuutliku ja õiglase süsteemi väljatöötamist varjupaigataotlejate eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, Eurodac-süsteemi tugevdamist, ELi varjupaigasüsteemis suurema lähenemise saavutamist, ELi sisese teisese rände ärahoidmist ning ELi Varjupaigaameti (EASO) uusi volitusi. Kõnealune teatis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2016. aasta 18.–19. veebruari üleskutsetega33 liikuda edasi ELi olemasoleva raamistiku reformimisega, et tagada inimlik ja tõhus varjupaigapoliitika. Samuti tehakse selles ettepanek edasise tegevuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta algatusraportis rände suhtes ette nähtud tervikliku lähenemisviisiga.	(4)  Komisjon kirjeldas 6. aprilli 2016. aasta teatises,32 milliseid võimalusi ta näeb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi parandamiseks, nimelt jätkusuutliku ja õiglase süsteemi väljatöötamist varjupaigataotlejate eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, Eurodac-süsteemi tugevdamist, ELi varjupaigasüsteemis suurema lähenemise saavutamist, ELi sisese teisese rände ärahoidmist ning ELi Varjupaigaameti (edaspidi „amet“) uusi volitusi. Kõnealune teatis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2016. aasta 18.–19. veebruari üleskutsetega33 liikuda edasi ELi olemasoleva raamistiku reformimisega, et tagada inimlik ja tõhus varjupaigapoliitika. Samas ignoreeritakse selles täielikult soovitusi, mis esitati Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta algatusraportis rände suhtes ette nähtud tervikliku lähenemisviisiga.
_________________	_________________
32 COM (2016) 197 (final).	32 COM (2016) 197 (final).
33 EUCO 19.2.2016, SN 1/16.	33 EUCO 19.2.2016, SN 1/16.

Or. en

Muudatusettepanek   118

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4)  Komisjon kirjeldas 6. aprilli 2016. aasta teatises,32 milliseid võimalusi ta näeb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi parandamiseks, nimelt jätkusuutliku ja õiglase süsteemi väljatöötamist varjupaigataotlejate eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, Eurodac-süsteemi tugevdamist, ELi varjupaigasüsteemis suurema lähenemise saavutamist, ELi sisese teisese rände ärahoidmist ning ELi Varjupaigaameti (EASO) uusi volitusi. Kõnealune teatis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2016. aasta 18.–19. veebruari üleskutsetega33 liikuda edasi ELi olemasoleva raamistiku reformimisega, et tagada inimlik ja tõhus varjupaigapoliitika. Samuti tehakse selles ettepanek edasise tegevuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta algatusraportis rände suhtes ette nähtud tervikliku lähenemisviisiga.	(4)  Komisjon kirjeldas 6. aprilli 2016. aasta teatises,32 milliseid võimalusi ta näeb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi parandamiseks, nimelt jätkusuutliku ja õiglase süsteemi väljatöötamist varjupaigataotlejate eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, Eurodac-süsteemi tugevdamist, ELi varjupaigasüsteemis suurema lähenemise saavutamist ning ELi Varjupaigaameti (EASO) uusi volitusi. Kõnealune teatis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2016. aasta 18.–19. veebruari üleskutsetega33 liikuda edasi ELi olemasoleva raamistiku reformimisega, et tagada inimlik ja tõhus varjupaigapoliitika ning sama kõrgetasemelised nõuded kogu Euroopa Liidus. Samuti tehakse selles ettepanek edasise tegevuse kohta osaliselt kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta algatusraportis rände suhtes ette nähtud tervikliku lähenemisviisiga.
_________________	_________________
32 COM (2016) 197 (final).	32 COM (2016) 197 (final).
33 EUCO 19.2.2016, SN 1/16.	33 EUCO 19.2.2016, SN 1/16.

Or. en

Muudatusettepanek   119

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4)  Komisjon kirjeldas 6. aprilli 2016. aasta teatises,32 milliseid võimalusi ta näeb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi parandamiseks, nimelt jätkusuutliku ja õiglase süsteemi väljatöötamist varjupaigataotlejate eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, Eurodac-süsteemi tugevdamist, ELi varjupaigasüsteemis suurema lähenemise saavutamist, ELi sisese teisese rände ärahoidmist ning ELi Varjupaigaameti (EASO) uusi volitusi. Kõnealune teatis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2016. aasta 18.–19. veebruari üleskutsetega33 liikuda edasi ELi olemasoleva raamistiku reformimisega, et tagada inimlik ja tõhus varjupaigapoliitika. Samuti tehakse selles ettepanek edasise tegevuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta algatusraportis rände suhtes ette nähtud tervikliku lähenemisviisiga.	(4)  Komisjon kirjeldas 6. aprilli 2016. aasta teatises,32 milliseid võimalusi ta näeb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi parandamiseks, nimelt süsteemi väljatöötamist varjupaigataotlejate eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, Eurodac-süsteemi tugevdamist, ELi varjupaigasüsteemis suurema lähenemise saavutamist, ELi sisese teisese rände ärahoidmist ning ELi Varjupaigaameti (EASO) uusi volitusi. Kõnealune teatis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2016. aasta 18.–19. veebruari üleskutsetega33 liikuda edasi ELi olemasoleva raamistiku reformimisega, et tagada inimlik ja tõhus varjupaigapoliitika. Samuti tehakse selles ettepanek edasise tegevuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta algatusraportis rände suhtes ette nähtud tervikliku lähenemisviisiga.
_________________	_________________
32 COM (2016) 197 (final).	32 COM (2016) 197 (final).
33 EUCO 19.2.2016, SN 1/16.	33 EUCO 19.2.2016, SN 1/16.

Or. en

Muudatusettepanek   120

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Genfi konventsioon on pagulaste kaitse rahvusvahelise õigusliku raamistiku nurgakivi.

Or. en

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga taastatakse 2011. aasta miinimumnõuete direktiivi preambuli lõige 4.

Muudatusettepanek   121

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks muuta rangemaks seisundi läbivaatamise nõuded, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad ja kuni see vajadus püsib. Lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.

(5)  Liidu ühine rahvusvahelise kaitse poliitika peaks põhinema ühetaolisel seisundil. Hästi toimiva ja kõrgetasemelisel kaitsel põhineva Euroopa ühise varjupaigasüsteemi saavutamiseks on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel ja parimate tavade vahetamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Samas on tähtis liikmesriikide ametiasutusi haldustööga mitte üle koormata. Sellele vastavalt tuleks nõudeid rangemaks muuta, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad. Lisaks tuleks ühtlustada elamislubade kehtivusaega, võttes täielikult arvesse liikmesriikide praeguseid parimaid tavasid ja konsulteerides asjaomaste sidusrühmadega, ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalus elamislubade kehtivusaja osas soodsamaid nõudeid rakendada.

Or. en

Selgitus

Variraportöör nõustub raportööri arvamusega, et rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele antavate elamislubade kehtivusaja ühtlustamisel tuleks täielikult arvesse võtta liikmesriikide praeguseid parimaid tavasid ning ei tohiks püüda kehtestada lühimat võimalikku kehtivusaega.

Muudatusettepanek   122

Lorenzo Fontana

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks muuta rangemaks seisundi läbivaatamise nõuded, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad ja kuni see vajadus püsib. Lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.

(5)  Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja sisserändepoliitika põhjaliku muutmisega oluliselt edasi liikuda; selleks tuleks muuta rangemaks tagasisaatmispoliitika ja tagada, et kaitset antakse ainult neile, kellel on selleks õigus.

Or. it

Muudatusettepanek   123

Alessandra Mussolini, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Frank Engel, Barbara Matera, Salvatore Domenico Pogliese, József Nagy, Carlos Coelho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks muuta rangemaks seisundi läbivaatamise nõuded, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad ja kuni see vajadus püsib. Lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.

(5)  Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks muuta rangemaks seisundi läbivaatamise nõuded, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad ja kuni see vajadus püsib, lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi, võttes arvesse pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi juriidilisi erinevusi.

Or. en

Selgitus

Kuigi kahe rahvusvahelise kaitse seisundiga seotud elamislubade kehtivusaegade ühtlustamist peetakse vastuvõetavaks, tundub siinkohal asjakohane rõhutada, et kahe seisundi juriidiline erinevus tuleks säilitada, kuna seisundid tulenevad kahest erinevast õiguslikust taustast. Pagulasseisundit käsitletakse Genfi konventsioonis, samas kui täiendava kaitse seisundi mõiste toodi esmakordselt Euroopa Liidu õigusesse direktiiviga 2004/83/EÜ.

Muudatusettepanek   124

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks muuta rangemaks seisundi läbivaatamise nõuded, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad ja kuni see vajadus püsib. Lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.

(5)  Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi, tagamaks, et kõigis liikmesriikides saavutatakse sama kõrged kaitsestandardid.

Or. en

Muudatusettepanek   125

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks muuta rangemaks seisundi läbivaatamise nõuded, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad ja kuni see vajadus püsib. Lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.

(5)  Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks muuta rangemaks seisundi läbivaatamise nõuded, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad ja kuni see vajadus püsib. Lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada, piirata ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.

Or. en

Muudatusettepanek   126

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks muuta rangemaks seisundi läbivaatamise nõuded, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad ja kuni see vajadus püsib. Lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.

(5)  Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks vältida piirkondlike valitsuste liigset sekkumist ja seega muuta rangemaks seisundi nõuded, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad ja kuni see vajadus püsib. Lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.

Or. it

Muudatusettepanek   127

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Kinga Gál, Pál Csáky, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks muuta rangemaks seisundi läbivaatamise nõuded, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad ja kuni see vajadus püsib. Lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.

(5)  Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks muuta rangemaks seisundi läbivaatamise nõuded, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad ja kuni see vajadus püsib. Lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.

Or. en

Muudatusettepanek   128

Gérard Deprez, Louis Michel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 a) Tuleb ühtlustada pagulastele ja täiendava kaitse saajatele antavate elamislubade kehtivusaega, et töötada välja Euroopa ühine varjupaigasüsteem ja et innustada rahvusvahelise kaitse saajaid jääma kaitset tagavasse liimesriiki. Seetõttu peaks elamislubade kehtivusaeg olema pagulaste puhul viis aastat ja täiendava kaitse saajate puhul üks aasta. Liikmesriigid, kes väljastavad juba pikema kehtivusajaga elamislubasid, võivad aga valida kehtivusajaks pagulaste puhul 10 aastat ja täiendava kaitse saajate puhul viis aastat.

Or. fr

Selgitus

Selle põhjenduse lisamisega soovitakse luua artikli 26 kohaldamise raamistik.

Muudatusettepanek   129

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Kinga Gál, Pál Csáky, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Seetõttu on vaja määrust, millega tagada kogu liidus kooskõlastatum ühtlustamise tase ning enam õiguskindlust ja läbipaistvust.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   130

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Seetõttu on vaja määrust, millega tagada kogu liidus kooskõlastatum ühtlustamise tase ning enam õiguskindlust ja läbipaistvust.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   131

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)  Seetõttu on vaja määrust, millega tagada kogu liidus kooskõlastatum ühtlustamise tase ning enam õiguskindlust ja läbipaistvust.	(6)  Seetõttu on vaja direktiivi, millega tagada kogu liidus sama kõrgete kaitsestandardite rakendamine ja kooskõlastatum ühtlustamise tase ning enam õiguskindlust ja läbipaistvust.

Or. en

Muudatusettepanek   132

Nadine Morano

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Käesoleva määruse põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et kõnealustel isikutel on kõigis liikmesriikides ühised õigused.

(7)  Käesoleva määruse põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et kõnealustel isikutel on kõigis liikmesriikides ühised õigused. Nende isikute tuvastamise kriteeriumid, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, peab võimaldama ka tõhusamalt ja süstemaatilisemalt edasi suunata isikud, kellel selleks õigust ei ole.

Or. fr

Muudatusettepanek   133

Jussi Halla-aho, Helga Stevens

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  Käesoleva määruse põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et kõnealustel isikutel on kõigis liikmesriikides ühised õigused.	(7)  Käesoleva määruse põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et kõnealustel isikutel on kõigis liikmesriikides ühised õigused. Lisaks peaks käesoleva määruse peamiseks põhimõtteks olema liikmesriikide varjupaigasüsteemide kuritarvitamise ärahoidmine.

Or. en

Muudatusettepanek   134

Alessandra Mussolini, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Frank Engel, Barbara Matera, Salvatore Domenico Pogliese, József Nagy, Carlos Coelho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  Käesoleva määruse põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et kõnealustel isikutel on kõigis liikmesriikides ühised õigused.	(7)  Käesoleva määruse põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et pagulastel ja täiendava kaitse saajatel on kõigis liikmesriikides ühised õigused.

Or. en

Selgitus

Eristamisega viidatakse artikli 34 lõikes 2 sätestatule.

Muudatusettepanek   135

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  Käesoleva määruse põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et kõnealustel isikutel on kõigis liikmesriikides ühised õigused.	(7)  Käesoleva direktiivi põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et kõigil rahvusvahelist kaitset vajavatel isikutel on kõigis liikmesriikides ühised õigused.
	(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Or. en

Muudatusettepanek   136

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  Käesoleva määruse põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et kõnealustel isikutel on kõigis liikmesriikides ühised õigused.	(7)  Käesoleva määruse põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad põhikriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et kõnealustel isikutel on kõigis liikmesriikides põhiõigused.

Or. en

Muudatusettepanek   137

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  Käesoleva määruse põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et kõnealustel isikutel on kõigis liikmesriikides ühised õigused.	(7)  Käesoleva direktiivi põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et kõnealustel isikutel on kõigis liikmesriikides ühised õigused.

Or. en

Muudatusettepanek   138

Lorenzo Fontana

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  Käesoleva määruse põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et kõnealustel isikutel on kõigis liikmesriikides ühised õigused.	(7)  Käesoleva määruse põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on õigus saada rahvusvahelist kaitset, ja teiselt poolt, et kõnealustel isikutel on kõigis liikmesriikides ühised õigused.

Or. it

Muudatusettepanek   139

Lorenzo Fontana

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide suurema ühtlustamise abil peaks lisaks olema võimalik piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet liikmesriikide vahel niivõrd, kuivõrd see võis olla tingitud erinevustest õigusmeetmetes, mille riigid võtsid käesoleva määrusega asendatava miinimumnõuete direktiivi ülevõtmiseks.

välja jäetud

Or. it

Muudatusettepanek   140

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide suurema ühtlustamise abil peaks lisaks olema võimalik piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet liikmesriikide vahel niivõrd, kuivõrd see võis olla tingitud erinevustest õigusmeetmetes, mille riigid võtsid käesoleva määrusega asendatava miinimumnõuete direktiivi ülevõtmiseks.

välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   141

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide suurema ühtlustamise abil peaks lisaks olema võimalik piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet liikmesriikide vahel niivõrd, kuivõrd see võis olla tingitud erinevustest õigusmeetmetes, mille riigid võtsid käesoleva määrusega asendatava miinimumnõuete direktiivi ülevõtmiseks.

(8)  Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide suurema ühtlustamise abil peaks lisaks olema võimalik saavutada kogu liidus kõrgetasemelised kaitsestandardid.

Or. en

Muudatusettepanek   142

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide suurema ühtlustamise abil peaks lisaks olema võimalik piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet liikmesriikide vahel niivõrd, kuivõrd see võis olla tingitud erinevustest õigusmeetmetes, mille riigid võtsid käesoleva määrusega asendatava miinimumnõuete direktiivi ülevõtmiseks.

(8)  Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide suurema ühtlustamise abil võiks lisaks olla võimalik piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet liikmesriikide vahel niivõrd, kuivõrd see võis olla tingitud erinevustest õigusmeetmetes, mille riigid võtsid käesoleva määrusega asendatava miinimumnõuete direktiivi ülevõtmiseks.

Or. it

Muudatusettepanek   143

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  Käesolevat määrust ei kohaldata muude riiklike seisundite suhtes, mis liikmesriigid on siseriikliku õiguse kohaselt humanitaarsetel kaalutlustel andnud isikutele, kes pagulaseks või täiendava rahvusvahelise kaitse saajaks ei kvalifitseeru. Kui selliseid seisundeid antakse, siis tuleb seda teha selliselt, et ei kaasneks oht nende segiajamiseks rahvusvahelise kaitsega.	(9)  Käesolevat direktiivi ei kohaldata muude riiklike seisundite suhtes, mis liikmesriigid on siseriikliku õiguse kohaselt humanitaarsetel kaalutlustel andnud isikutele, kes pagulaseks või täiendava rahvusvahelise kaitse saajaks ei kvalifitseeru.

Or. en

Muudatusettepanek   144

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  Käesolevat määrust ei kohaldata muude riiklike seisundite suhtes, mis liikmesriigid on siseriikliku õiguse kohaselt humanitaarsetel kaalutlustel andnud isikutele, kes pagulaseks või täiendava rahvusvahelise kaitse saajaks ei kvalifitseeru. Kui selliseid seisundeid antakse, siis tuleb seda teha selliselt, et ei kaasneks oht nende segiajamiseks rahvusvahelise kaitsega.	(9)  Käesolevat määrust ei kohaldata muude riiklike seisundite suhtes, mis liikmesriigid on siseriikliku õiguse kohaselt humanitaarsetel kaalutlustel andnud isikutele, kes pagulaseks või täiendava rahvusvahelise kaitse saajaks ei kvalifitseeru.

Or. en

Selgitus

Variraportöör nõustub raportööri arvamusega, et seni, kuni on olemas riiklikud humanitaarkaitse seisundid, on raske uskuda, et ei tekiks pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi segiajamise ohtu.

Muudatusettepanek on kooskõlas muudatusettepanekuga määruse artikli 3 kohta.

Muudatusettepanek   145

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Edukatele ümberasustamiskandidaatidele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada käesolevas määruses rahvusvahelise kaitse sisu kohta esitatud sätteid, sh teisese rände ärahoidmise reegleid.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   146

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10)  Edukatele ümberasustamiskandidaatidele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada käesolevas määruses rahvusvahelise kaitse sisu kohta esitatud sätteid, sh teisese rände ärahoidmise reegleid.	(10)  Ümberasustatud isikutele tuleks anda rahvusvaheline kaitse, et pakkuda neile püsivat lahendust. Sellest lähtuvalt tuleks varjupaigaalases liidu õigustikus sisalduvaid rahvusvahelist kaitset käsitlevaid sätteid kohaldada alates sellest hetkest, kui ümberasustatud isikud liikmesriikide territooriumile saabuvad.

Or. en

Muudatusettepanek   147

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10)  Edukatele ümberasustamiskandidaatidele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada käesolevas määruses rahvusvahelise kaitse sisu kohta esitatud sätteid, sh teisese rände ärahoidmise reegleid.	(10)  Edukatele ümberasustamiskandidaatidele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada käesolevas määruses rahvusvahelise kaitse sisu kohta esitatud sätteid.

Or. it

Muudatusettepanek   148

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10)  Edukatele ümberasustamiskandidaatidele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada käesolevas määruses rahvusvahelise kaitse sisu kohta esitatud sätteid, sh teisese rände ärahoidmise reegleid.	(10)  Edukatele ümberasustamiskandidaatidele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada käesolevas direktiivis rahvusvahelise kaitse sisu kohta esitatud sätteid.

Or. en

Muudatusettepanek   149

Lorenzo Fontana

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega tagada varjupaigataotlejate ja nendega kaasas olevate pereliikmete inimväärikuse ja varjupaigaõiguse austamine ning edendada inimväärikust, era- ja perekonnaelu austamist, sõna- ja teabevabadust, õigust haridusele, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, varjupaigaõigust, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, sotsiaalkindlustust ja sotsiaalabi ning tervishoidu käsitlevate harta artiklite kohaldamist, ning sellest tuleks lähtuda ka rakendamisel.

(11)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi.

Or. it

Muudatusettepanek   150

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega tagada varjupaigataotlejate ja nendega kaasas olevate pereliikmete inimväärikuse ja varjupaigaõiguse austamine ning edendada inimväärikust, era- ja perekonnaelu austamist, sõna- ja teabevabadust, õigust haridusele, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, varjupaigaõigust, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, sotsiaalkindlustust ja sotsiaalabi ning tervishoidu käsitlevate harta artiklite kohaldamist, ning sellest tuleks lähtuda ka rakendamisel.

(11)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega tagada varjupaigataotlejate ja nendega kaasas olevate pereliikmete inimväärikuse ja varjupaigaõiguse austamine.

Or. en

Muudatusettepanek   151

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega tagada varjupaigataotlejate ja nendega kaasas olevate pereliikmete inimväärikuse ja varjupaigaõiguse austamine ning edendada inimväärikust, era- ja perekonnaelu austamist, sõna- ja teabevabadust, õigust haridusele, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, varjupaigaõigust, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, sotsiaalkindlustust ja sotsiaalabi ning tervishoidu käsitlevate harta artiklite kohaldamist, ning sellest tuleks lähtuda ka rakendamisel.

(11)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“) ning Euroopa inimõiguste konventsioonis ja Euroopa sotsiaalhartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega tagada varjupaigataotlejate ja nendega kaasas olevate pereliikmete inimväärikuse ja varjupaigaõiguse austamine ning edendada inimväärikust, era- ja perekonnaelu austamist, kaitset väljasaatmise ja väljaandmise korral, sõna- ja teabevabadust, õigust haridusele, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, varjupaigaõigust, diskrimineerimiskeeldu, võrdsuse põhimõtet, lapse õigusi, sotsiaalsete õiguste kasutamist, sh sotsiaalkindlustust ja sotsiaalabi ning tervishoidu käsitlevate harta, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa sotsiaalharta artiklite kohaldamist, ning sellest tuleks lähtuda ka rakendamisel.

Or. en

Muudatusettepanek   152

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega tagada varjupaigataotlejate ja nendega kaasas olevate pereliikmete inimväärikuse ja varjupaigaõiguse austamine ning edendada inimväärikust, era- ja perekonnaelu austamist, sõna- ja teabevabadust, õigust haridusele, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, varjupaigaõigust, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, sotsiaalkindlustust ja sotsiaalabi ning tervishoidu käsitlevate harta artiklite kohaldamist, ning sellest tuleks lähtuda ka rakendamisel.

(11)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (harta) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva direktiiviga tagada varjupaigataotlejate ja nendega kaasas olevate pereliikmete inimväärikuse ja varjupaigaõiguse austamine ning edendada inimväärikust, era- ja perekonnaelu austamist, sõna- ja teabevabadust, õigust haridusele, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, varjupaigaõigust, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, sotsiaalkindlustust ja sotsiaalabi ning tervishoidu käsitlevate harta artiklite kohaldamist, ning sellest tuleks lähtuda ka rakendamisel.

Or. en

Muudatusettepanek   153

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12)  Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate isikute kohtlemisel on liikmesriigid seotud kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelise õiguse aktidest, millega nad on ühinenud, sh eeskätt nendest, millega keelustatakse diskrimineerimine.	(12)  Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate isikute kohtlemisel on liikmesriigid seotud kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelise õiguse aktidest, millega nad on ühinenud, sh eeskätt nendest, millega keelustatakse diskrimineerimine.

Or. en

Muudatusettepanek   154

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Kasutada tuleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi määruses ette nähtud nõuete rakendamisel, ennekõike neis liikmesriikides, kelle varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla.

(13)  Kasutada tuleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi määruses ette nähtud nõuete rakendamisel, ennekõike neis liikmesriikides, kelle varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla. Lisaks peaksid liikmesriigid kõigil valitsemistasanditel täielikult ära kasutama nende fondide võimalusi, mis ei ole otseselt varjupaiga- ega rändepoliitikaga seotud, kuid mida võib kasutada selle valdkonna meetmete, näiteks integratsioonimeetmete rahastamiseks, nagu Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks, programm „Horisont 2020“, Euroopa Regionaalarengu Fond ning õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm. Need fondid tuleks teha otse kättesaadavaks kohalikele ja piirkondlikele asutustele nende vastutusalasse kuuluvate meetmete jaoks.

Or. en

Muudatusettepanek   155

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Kasutada tuleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi määruses ette nähtud nõuete rakendamisel, ennekõike neis liikmesriikides, kelle varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla.

(13)  Kasutada tuleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi direktiivis ette nähtud kõrgetasemeliste nõuete rakendamisel, ennekõike seoses rahvusvahelise kaitse saajate lõimimisega pikas plaanis ja nende liikmesriikide toetamisega, kes seisavad eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu silmitsi raskustega varjupaigasüsteemi raames kõrgetasemeliste nõuete tagamisel. Selleks tuleks kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele ning rahvusvahelistele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele teha kättesaadavaks piisav rahastus, sh kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele tagatud võimaluse kaudu kasutada otse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi.

Or. en

Muudatusettepanek   156

Alessandra Mussolini, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Barbara Matera, Salvatore Domenico Pogliese

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Kasutada tuleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi määruses ette nähtud nõuete rakendamisel, ennekõike neis liikmesriikides, kelle varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla.

(13)  Kasutada tuleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi määruses ette nähtud nõuete rakendamisel, prioriteedina neis liikmesriikides, kelle varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla. Selline toetus peaks topeltrahastamise vältimise üldpõhimõttest tulenevalt piirduma Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga.

Or. en

Selgitus

Topeltrahastamise keeld on üks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide üldpõhimõtetest. Seega on oluline veenduda, et iga Euroopa fondi kasutatakse nende eesmärkide täitmiseks, mille jaoks see loodi.

Muudatusettepanek   157

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Kinga Gál, Pál Csáky, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13)  Kasutada tuleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi määruses ette nähtud nõuete rakendamisel, ennekõike neis liikmesriikides, kelle varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla.	(13)  Kasutada tuleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi määruses ette nähtud nõuete rakendamisel, ennekõike neis liikmesriikides, kelle varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla.

Or. en

Muudatusettepanek   158

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14)  Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks käesoleva määruse kohaldamisel pakkuma asjakohast tuge, eelkõige seeläbi, et annab liikmesriikide asutustele abiks eksperte, et vastu võtta, registreerida ja kontrollida rahvusvahelise kaitse taotlusi, ning pakub ajakohastatud teavet kolmandate riikide kohta, sh päritoluriigi teavet, samuti muid asjakohaseid suuniseid ja töövahendeid. Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid liikmesriikide ametiasutused arvestama Euroopa Liidu Varjupaigaameti (ameti) koostatud tegevusstandardeid, soovituslikke suuniseid ja parimaid tavasid. Rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eriti arvestama teabe, aruannete, ühiste analüüside ja suunistega, mis käsitlevad olukorda päritoluriikides ja mida amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud koostavad liidu tasandil kooskõlas määruse34 artiklitega 8 ja 10.	(14)  Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks käesoleva määruse kohaldamisel pakkuma asjakohast tuge, eelkõige seeläbi, et annab liikmesriikide asutustele abiks eksperte, et vastu võtta, registreerida ja kontrollida rahvusvahelise kaitse taotlusi, ning pakub ajakohastatud teavet kolmandate riikide kohta, sh päritoluriigi teavet, samuti muid asjakohaseid suuniseid ja töövahendeid. Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid liikmesriikide ametiasutused arvestama Euroopa Liidu Varjupaigaameti (ameti) koostatud tegevusstandardeid, soovituslikke suuniseid ja parimaid tavasid. Rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eriti arvestama teabe, aruannete, ühiste analüüside ja suunistega, mis käsitlevad olukorda päritoluriikides ja mida amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud koostavad liidu tasandil kooskõlas määruse34 artiklitega 8 ja 10. Käesoleva määruse kohaldamiseks peaksid Euroopa Liidu amet ja liikmesriigid võtma arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt ja kohapeal tegutsevatelt valitsusvälistelt organisatsioonidelt saadud teavet.
_________________	_________________
34 COM(2016) 271 (final).	34 COM(2016) 271 (final).

Or. it

Muudatusettepanek   159

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14)  Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks käesoleva määruse kohaldamisel pakkuma asjakohast tuge, eelkõige seeläbi, et annab liikmesriikide asutustele abiks eksperte, et vastu võtta, registreerida ja kontrollida rahvusvahelise kaitse taotlusi, ning pakub ajakohastatud teavet kolmandate riikide kohta, sh päritoluriigi teavet, samuti muid asjakohaseid suuniseid ja töövahendeid. Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid liikmesriikide ametiasutused arvestama Euroopa Liidu Varjupaigaameti (ameti) koostatud tegevusstandardeid, soovituslikke suuniseid ja parimaid tavasid. Rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eriti arvestama teabe, aruannete, ühiste analüüside ja suunistega, mis käsitlevad olukorda päritoluriikides ja mida amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud koostavad liidu tasandil kooskõlas määruse34 artiklitega 8 ja 10.	(14)  Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks käesoleva määruse kohaldamisel pakkuma asjakohast tuge. Käesoleva määruse rakendamisel võivad liikmesriikide ametiasutused arvestada ameti koostatud soovituslikke suuniseid ja parimaid tavasid. Rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel võiksid liikmesriikide asutused arvestada teabe, aruannete, ühiste analüüside ja suunistega, mis käsitlevad olukorda päritoluriikides ja mida amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud koostavad liidu tasandil kooskõlas määruse34 artiklitega 8 ja 10. Rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel võtavad liikmesriigid lisaks arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt ja kohapeal tegutsevatelt kodanikuühiskonna organisatsioonidelt saadud kogu asjakohast teavet.
_________________	_________________
34 COM(2016) 271 (final).	34 COM(2016) 271 (final).

Or. en

Muudatusettepanek   160

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14)  Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks käesoleva määruse kohaldamisel pakkuma asjakohast tuge, eelkõige seeläbi, et annab liikmesriikide asutustele abiks eksperte, et vastu võtta, registreerida ja kontrollida rahvusvahelise kaitse taotlusi, ning pakub ajakohastatud teavet kolmandate riikide kohta, sh päritoluriigi teavet, samuti muid asjakohaseid suuniseid ja töövahendeid. Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid liikmesriikide ametiasutused arvestama Euroopa Liidu Varjupaigaameti (ameti) koostatud tegevusstandardeid, soovituslikke suuniseid ja parimaid tavasid. Rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eriti arvestama teabe, aruannete, ühiste analüüside ja suunistega, mis käsitlevad olukorda päritoluriikides ja mida amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud koostavad liidu tasandil kooskõlas määruse34 artiklitega 8 ja 10.	(14)  Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks käesoleva direktiivi kohaldamisel pakkuma asjakohast tuge, eelkõige seeläbi, et annab liikmesriikide asutustele abiks eksperte, et vastu võtta, registreerida ja kontrollida rahvusvahelise kaitse taotlusi, ning pakub ajakohastatud teavet kolmandate riikide kohta, sh päritoluriigi teavet, samuti muid asjakohaseid suuniseid ja töövahendeid. Käesoleva direktiivi ülevõtmisel ja rakendamisel peaksid liikmesriikide ametiasutused arvestama Euroopa Liidu Varjupaigaameti (ameti) koostatud tegevusstandardeid, soovituslikke suuniseid ja parimaid tavasid. Rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eriti arvestama teabe, aruannete, ühiste analüüside ja suunistega, mis käsitlevad olukorda päritoluriikides ja mida amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud koostavad liidu tasandil kooskõlas määruse34 artiklitega 8 ja 10.
_________________	_________________
34 COM(2016) 271 (final).	34 COM(2016) 271 (final).

Or. en

Muudatusettepanek   161

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Pál Csáky, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14)  Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks käesoleva määruse kohaldamisel pakkuma asjakohast tuge, eelkõige seeläbi, et annab liikmesriikide asutustele abiks eksperte, et vastu võtta, registreerida ja kontrollida rahvusvahelise kaitse taotlusi, ning pakub ajakohastatud teavet kolmandate riikide kohta, sh päritoluriigi teavet, samuti muid asjakohaseid suuniseid ja töövahendeid. Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid liikmesriikide ametiasutused arvestama Euroopa Liidu Varjupaigaameti (ameti) koostatud tegevusstandardeid, soovituslikke suuniseid ja parimaid tavasid. Rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eriti arvestama teabe, aruannete, ühiste analüüside ja suunistega, mis käsitlevad olukorda päritoluriikides ja mida amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud koostavad liidu tasandil kooskõlas määruse34 artiklitega 8 ja 10.	(14)  Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks käesoleva määruse kohaldamisel pakkuma asjakohast tuge, eelkõige seeläbi, et annab liikmesriikide asutustele abiks eksperte, et vastu võtta, registreerida ja kontrollida rahvusvahelise kaitse taotlusi, ning pakub ajakohastatud teavet kolmandate riikide kohta, sh päritoluriigi teavet, samuti muid asjakohaseid suuniseid ja töövahendeid. Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid liikmesriikide ametiasutused arvestama Euroopa Liidu Varjupaigaameti (ameti) koostatud tegevusstandardeid, soovituslikke suuniseid ja parimaid tavasid. Rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid liikmesriikide asutused arvestama teabe, aruannete, ühiste analüüside ja suunistega, mis käsitlevad olukorda päritoluriikides ja mida amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud koostavad liidu tasandil kooskõlas määruse34 artiklitega 8 ja 10.
_________________	_________________
34 COM(2016) 271 (final).	34 COM(2016) 271 (final).

Or. en

Muudatusettepanek   162

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14)  Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks käesoleva määruse kohaldamisel pakkuma asjakohast tuge, eelkõige seeläbi, et annab liikmesriikide asutustele abiks eksperte, et vastu võtta, registreerida ja kontrollida rahvusvahelise kaitse taotlusi, ning pakub ajakohastatud teavet kolmandate riikide kohta, sh päritoluriigi teavet, samuti muid asjakohaseid suuniseid ja töövahendeid. Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid liikmesriikide ametiasutused arvestama Euroopa Liidu Varjupaigaameti (ameti) koostatud tegevusstandardeid, soovituslikke suuniseid ja parimaid tavasid. Rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eriti arvestama teabe, aruannete, ühiste analüüside ja suunistega, mis käsitlevad olukorda päritoluriikides ja mida amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud koostavad liidu tasandil kooskõlas määruse34 artiklitega 8 ja 10.	(14)  Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks käesoleva määruse kohaldamisel pakkuma asjakohast tuge, eelkõige seeläbi, et annab liikmesriikide asutustele abiks eksperte, et vastu võtta ja registreerida rahvusvahelise kaitse taotlusi, ning pakub ajakohastatud teavet kolmandate riikide kohta, sh päritoluriigi teavet, samuti muid asjakohaseid suuniseid ja töövahendeid. Käesoleva määruse kohaldamisel võivad liikmesriikide ametiasutused arvestada Euroopa Liidu Varjupaigaameti (ameti) koostatud tegevusstandardeid, soovituslikke suuniseid ja parimaid tavasid. Rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel võivad liikmesriikide asutused eriti arvestada teabe, aruannete, ühiste analüüside ja suunistega, mis käsitlevad olukorda päritoluriikides ja mida amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud koostavad liidu tasandil kooskõlas määruse34 artiklitega 8 ja 10.
_________________	_________________
34 COM(2016) 271 (final).	34 COM(2016) 271 (final).

Or. en

Muudatusettepanek   163

Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Käesolevat määrust kohaldades tuleb eelkõige silmas pidada lapse parimaid huvisid kooskõlas 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Lapse parimate huvide hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eelkõige nõuetekohaselt arvestama perekonna ühtsuse, alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu, ohutuse ja turvalisusega ning alaealise vanusest ja küpsusest lähtudes alaealise arvamusega.

(15)  Käesolevat määrust kohaldades tuleb eelkõige silmas pidada lapse parimaid huvisid kooskõlas 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Lapse parimate huvide hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eelkõige nõuetekohaselt arvestama perekonna ühtsuse, alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu, ohutuse ja turvalisusega ning alaealise vanusest ja küpsusest lähtudes alaealise arvamusega. Seega saaksid perekonna ühtsuse põhimõttest siiski kasu lapstaotlejad, kes saavad 18-aastaseks enne, kui nende taotluse kohta otsus langetakse.

Or. en

Muudatusettepanek   164

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15)  Käesolevat määrust kohaldades tuleb eelkõige silmas pidada lapse parimaid huvisid kooskõlas 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Lapse parimate huvide hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eelkõige nõuetekohaselt arvestama perekonna ühtsuse, alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu, ohutuse ja turvalisusega ning alaealise vanusest ja küpsusest lähtudes alaealise arvamusega.	(15)  Käesolevat direktiivi kohaldades tuleb eelkõige silmas pidada lapse parimaid huvisid kooskõlas 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Lapse parimate huvide hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eelkõige nõuetekohaselt arvestama perekonna ühtsuse, alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu, ohutuse ja turvalisusega ning alaealise vanusest ja küpsusest lähtudes alaealise arvamusega.

Or. en

Muudatusettepanek   165

Lorenzo Fontana

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Pereliikme määratlust tuleks laiendada, et võtta arvesse konkreetseid erinevaid ülalpidamisolukordi ja pöörata erilist tähelepanu lapse parimatele huvidele. Selles tuleks samuti arvestada praegu aset leidva rände tegelikke suundumusi, mis on näidanud, et taotlejad saabuvad liikmesriikide territooriumile tihti pärast pikaajalist teelolekut. Seega tuleks hõlmata väljaspool päritoluriiki, kuid enne liikmesriigi territooriumile saabumist moodustunud perekonnad.

(16)  Pereliikme määratlust tuleks käsitleda vastavalt vastuvõtva riigi õigussüsteemile.

Or. it

Muudatusettepanek   166

Barbara Spinelli, Cornelia Ernst

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Pereliikme määratlust tuleks laiendada, et võtta arvesse konkreetseid erinevaid ülalpidamisolukordi ja pöörata erilist tähelepanu lapse parimatele huvidele. Selles tuleks samuti arvestada praegu aset leidva rände tegelikke suundumusi, mis on näidanud, et taotlejad saabuvad liikmesriikide territooriumile tihti pärast pikaajalist teelolekut. Seega tuleks hõlmata väljaspool päritoluriiki, kuid enne liikmesriigi territooriumile saabumist moodustunud perekonnad.

(16)  Pereliikme määratlust tuleks laiendada, et võtta arvesse perekondade mitmekesisust ja uut liiki perekondi, konkreetseid erinevaid ülalpidamisolukordi ja pöörata erilist tähelepanu lapse parimatele huvidele. Selles tuleks samuti arvestada praegu aset leidva rände tegelikke suundumusi, mis on näidanud, et taotlejad saabuvad liikmesriikide territooriumile tihti pärast pikaajalist teelolekut. Seega tuleks hõlmata nii väljaspool päritoluriiki kui ka pärast liikmesriigi territooriumile saabumist moodustunud perekondi, välja arvatud sundabielud kõigil juhtudel. Abikaasadel ja vabaabielukaaslastel ei tohiks teha vahet soo alusel.

Or. en

Selgitus

Variraportöör nõustub raportööri arvamusega, et pereliikme mõiste peaks hõlmama perekondi, mis on moodustunud pärast liikmesriigi territooriumile saabumist. Variraportöör nõustub samuti raportööri arvamusega, et mõistest tuleks välja jätta sundabielud, olenemata nende sõlmimise kohast.

Muudatusettepanek   167

Jussi Halla-aho, Helga Stevens

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16)  Pereliikme määratlust tuleks laiendada, et võtta arvesse konkreetseid erinevaid ülalpidamisolukordi ja pöörata erilist tähelepanu lapse parimatele huvidele. Selles tuleks samuti arvestada praegu aset leidva rände tegelikke suundumusi, mis on näidanud, et taotlejad saabuvad liikmesriikide territooriumile tihti pärast pikaajalist teelolekut. Seega tuleks hõlmata väljaspool päritoluriiki, kuid enne liikmesriigi territooriumile saabumist moodustunud perekonnad.	(16)  Pereliikme määratlust tuleks laiendada, et võtta arvesse nõukogu direktiivis 2003/86/EÜ1 a sätestatud põhimõtteid, milles rõhutatakse perekondade keskset üksust, konkreetseid erinevaid ülalpidamisolukordi ja et lapse parimatele huvidele tuleb pöörata erilist tähelepanu.
	_________________
	1 a Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, 3.10.2003, lk 12–18).

Or. en

Muudatusettepanek   168

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Pereliikme määratlust tuleks laiendada, et võtta arvesse konkreetseid erinevaid ülalpidamisolukordi ja pöörata erilist tähelepanu lapse parimatele huvidele. Selles tuleks samuti arvestada praegu aset leidva rände tegelikke suundumusi, mis on näidanud, et taotlejad saabuvad liikmesriikide territooriumile tihti pärast pikaajalist teelolekut. Seega tuleks hõlmata väljaspool päritoluriiki, kuid enne liikmesriigi territooriumile saabumist moodustunud perekonnad.

(16)  Pereliikme määratlust tuleks laiendada, et võtta arvesse olemasolevate perekondade eri liike, konkreetseid erinevaid ülalpidamisolukordi ja pöörata erilist tähelepanu lapse parimatele huvidele. Selles tuleks samuti arvestada praegu aset leidva rände tegelikke suundumusi, mis on näidanud, et taotlejad saabuvad liikmesriikide territooriumile tihti pärast pikaajalist teelolekut. Seega tuleks hõlmata nii väljaspool päritoluriiki kui ka pärast liikmesriigi territooriumile saabumist moodustunud perekonnad. Määratlusest tuleks aga igal juhul välja jätta sundabielud.

Or. it

Muudatusettepanek   169

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Pereliikme määratlust tuleks laiendada, et võtta arvesse konkreetseid erinevaid ülalpidamisolukordi ja pöörata erilist tähelepanu lapse parimatele huvidele. Selles tuleks samuti arvestada praegu aset leidva rände tegelikke suundumusi, mis on näidanud, et taotlejad saabuvad liikmesriikide territooriumile tihti pärast pikaajalist teelolekut. Seega tuleks hõlmata väljaspool päritoluriiki, kuid enne liikmesriigi territooriumile saabumist moodustunud perekonnad.

(16)  Pereliikme määratlust tuleks laiendada, et võtta arvesse konkreetseid erinevaid ülalpidamisolukordi ja pöörata erilist tähelepanu lapse parimatele huvidele. Selles tuleks samuti arvestada praegu aset leidva rände tegelikke suundumusi, mis on näidanud, et taotlejad saabuvad liikmesriikide territooriumile tihti pärast pikaajalist teelolekut. Seega tuleks hõlmata väljaspool päritoluriiki, kas enne või pärast liikmesriigi territooriumile saabumist moodustunud perekonnad.

Or. en

Muudatusettepanek   170

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17)  Käesolev määrus ei piira protokolli Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele varjupaiga andmise kohta, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule (edaspidi „ELi leping“) ja Euroopa Liidu toimimise lepingule.	(17)  Käesolev direktiiv ei piira protokolli Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele varjupaiga andmise kohta, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule (edaspidi „ELi leping“) ja Euroopa Liidu toimimise lepingule.

Or. en

Muudatusettepanek   171

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) ÜRO pagulaste ülemvolinikuga konsulteerimine võib liikmesriikide ametiasutustele anda väärtuslikke suuniseid pagulasseisundi määratlemiseks Genfi konventsiooni artikli 1 kohaselt.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   172

Lorenzo Fontana

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20)  Tuleks sätestada pagulasseisundi määratlemise ja sisu nõuded, millest liikmesriikide pädevad siseriiklikud asutused juhinduksid Genfi konventsiooni kohaldamisel.	(20)  EL ja paljud liikmesriigid ei täida siiani tegelikkuses pagulasseisundi määratlemise nõudeid, kuna Euroopas, nagu ilmnes empiiriliselt Itaalia juhtumist, ei ole enamik vastuvõetud inimesi pagulased, vaid majanduslikel põhjustel rändajad, kes hiljem jäävad Euroopa territooriumile elama, suurendades siinset sotsiaalset pinget.

Or. it

Muudatusettepanek   173

Lorenzo Fontana

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) On vaja kehtestada ühised kriteeriumid varjupaigataotlejate tunnustamiseks pagulastena Genfi konventsiooni artikli 1 tähenduses.	välja jäetud

Or. it

Selgitus

Varjupaika taotlev isik ei ole pagulane. Pagulane on isik, kellele antakse positiivse otsusega pagulasseisund pärast varjupaigataotluse läbivaatamist.

Muudatusettepanek   174

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21)  On vaja kehtestada ühised kriteeriumid varjupaigataotlejate tunnustamiseks pagulastena Genfi konventsiooni artikli 1 tähenduses.	(21)  On vaja kehtestada põhikriteeriumid varjupaigataotlejate tunnustamiseks pagulastena Genfi konventsiooni artikli 1 tähenduses.

Or. en

Muudatusettepanek   175

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21 a) Kuigi tõendamiskoormus oma taotluse tõestamise eest lasub põhimõtteliselt taotlejal, jagavad taotleja ja menetlev ametiasutus kohustust veenduda kõigis asjakohastes faktides ja neid hinnata. Kui taotleja väidete teatavate asjaolude toetuseks ei ole esitatud dokumentaalseid ega muid tõendeid, tuleks otsus teha siiski taotleja kasuks, kui ta on teinud märkimisväärseid jõupingutusi oma taotluse põhjendamiseks ning on esitanud kõik talle kättesaadavad asjakohased elemendid ning kui leitakse, et tema väited on loogilised ja usutavad.

Or. en

Selgitus

Vt selgitus artikli 4 lõike 5 kohta.

Muudatusettepanek   176

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22)  Eelkõige on vaja kehtestada ühised määratlused järgmistele mõistetele: sur place ilmnev kaitsevajadus, kahju ja kaitse allikad, riigisisene kaitse ning tagakiusamine, sh tagakiusamise põhjused.	(22)  Eelkõige on vaja kehtestada ühised määratlused järgmistele mõistetele: sur place ilmnev kaitsevajadus, kahju ja kaitse allikad ning tagakiusamine, sh tagakiusamise põhjused.

Or. en

Muudatusettepanek   177

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22)  Eelkõige on vaja kehtestada ühised määratlused järgmistele mõistetele: sur place ilmnev kaitsevajadus, kahju ja kaitse allikad, riigisisene kaitse ning tagakiusamine, sh tagakiusamise põhjused.	(22)  Eelkõige on vaja kehtestada ühised määratlused järgmistele mõistetele: sur place ilmnev kaitsevajadus, kahju ja kaitse allikad ning tagakiusamine, sealhulgas tagakiusamise põhjused.

Or. en

Selgitus

Variraportöör nõustub raportööri arvamusega, et rahvusvahelise kaitse kontseptsioon ei ole piisavalt hästi välja töötatud, piisavalt selge ega kindel, et kohaldada seda täiesti ühtsel viisil.

Muudatusettepanek   178

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23)  Kaitset, kui seda tahetakse ja suudetakse anda, võib pakkuda kas riik või käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavad isikud või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid, kelle kontrolli all on mõni piirkond või suurem ala riigi territooriumi piires. Selline kaitse peaks olema tõhus ja püsiv.	(23)  Kaitset võib pakkuda riik, kellel on tahe ja võime kaitset tagada. Selline kaitse peaks olema tõhus ja püsiv.

Or. it

Muudatusettepanek   179

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23)  Kaitset, kui seda tahetakse ja suudetakse anda, võib pakkuda kas riik või käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavad isikud või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid, kelle kontrolli all on mõni piirkond või suurem ala riigi territooriumi piires. Selline kaitse peaks olema tõhus ja püsiv.	(23)  Kaitset saab pakkuda ainult riik, kui riigiasutused tahavad ja suudavad seda anda. Selline kaitse peaks olema tõhus ja püsiv.

Or. en

Muudatusettepanek   180

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23)  Kaitset, kui seda tahetakse ja suudetakse anda, võib pakkuda kas riik või käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavad isikud või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid, kelle kontrolli all on mõni piirkond või suurem ala riigi territooriumi piires. Selline kaitse peaks olema tõhus ja püsiv.	(23)  Kaitset, kui seda tahetakse ja suudetakse anda, võivad pakkuda ainult käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavad riigid. Selline kaitse peaks olema tõhus ja püsiv.

Or. en

Selgitus

According to the 1951 refugee convention, as amended in 1967, the only protection actor is the State [Art. 1A(2)]:

“For the purposes of the present Convention, the term “refugee” shall apply to any person who:

…

2. owing to well-founded fear of being persecuted for reasons of race, religion, nationality, membership of a particular social group or political opinion, is outside the country of his nationality and is unable or, owing to such fear, is unwilling to avail himself of the protection of that country; or who, not having a nationality and being outside the country of his former habitual residence as a result of such events, is unable or, owing to such fear, is unwilling to return to it.” [country = state]

Muudatusettepanek   181

Jussi Halla-aho, Helga Stevens

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23)  Kaitset, kui seda tahetakse ja suudetakse anda, võib pakkuda kas riik või käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavad isikud või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid, kelle kontrolli all on mõni piirkond või suurem ala riigi territooriumi piires. Selline kaitse peaks olema tõhus ja püsiv.	(23)  Kaitset, kui seda tahetakse ja suudetakse anda, võib pakkuda kas riik või käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavad isikud või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid, kelle kontrolli all on mõni piirkond või suurem ala riigi territooriumi piires. Selline kaitse peaks olema tõhus.

Or. en

Muudatusettepanek   182

Lorenzo Fontana

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23)  Kaitset, kui seda tahetakse ja suudetakse anda, võib pakkuda kas riik või käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavad isikud või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid, kelle kontrolli all on mõni piirkond või suurem ala riigi territooriumi piires. Selline kaitse peaks olema tõhus ja püsiv.	(23)  Kaitset, kui seda tahetakse ja suudetakse anda, võib pakkuda kas riik või käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavad organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid, kelle kontrolli all on mõni piirkond või suurem ala riigi territooriumi piires. Selline kaitse peaks olema tõhus ja püsiv.

Or. it

Muudatusettepanek   183

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Riigisisene kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peaks olema taotlejale tegelikult kättesaadav päritoluriigi osas, kuhu ta võib turvaliselt ja seaduslikult reisida, millele tal on juurdepääs ja mille puhul on mõistlik eeldada, et ta sinna elama asub. Sellise riigisisese kaitse olemasolu hindamine peaks alati olema rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise üks osa ning tuleks ette võtta pärast seda, kui menetlev ametiasutus on teinud kindlaks, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus peaks lasuma menetleval ametiasutusel.

välja jäetud

Or. it

Muudatusettepanek   184

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Riigisisene kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peaks olema taotlejale tegelikult kättesaadav päritoluriigi osas, kuhu ta võib turvaliselt ja seaduslikult reisida, millele tal on juurdepääs ja mille puhul on mõistlik eeldada, et ta sinna elama asub. Sellise riigisisese kaitse olemasolu hindamine peaks alati olema rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise üks osa ning tuleks ette võtta pärast seda, kui menetlev ametiasutus on teinud kindlaks, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus peaks lasuma menetleval ametiasutusel.

välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   185

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Riigisisene kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peaks olema taotlejale tegelikult kättesaadav päritoluriigi osas, kuhu ta võib turvaliselt ja seaduslikult reisida, millele tal on juurdepääs ja mille puhul on mõistlik eeldada, et ta sinna elama asub. Sellise riigisisese kaitse olemasolu hindamine peaks alati olema rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise üks osa ning tuleks ette võtta pärast seda, kui menetlev ametiasutus on teinud kindlaks, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus peaks lasuma menetleval ametiasutusel.

välja jäetud

Or. en

Selgitus

Riigisisese kaitse mõiste ei tulene 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist ning lisab pagulasseisundi konventsiooni artikli 1 jaotises A sätestatud pagulasena tunnustamise kriteeriumidele lisaks veel ühe pagulasseisundile kvalifitseerumise kriteeriumi, seega kaasneb sellega oht, et taotlejad, kellel on konventsioonist tulenevalt õigus kaitsele, jäävad sellest ELi õiguse kohaselt ilma.

Muudatusettepanek   186

Alessandra Mussolini, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Frank Engel, Barbara Matera, Salvatore Domenico Pogliese, Carlos Coelho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Riigisisene kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peaks olema taotlejale tegelikult kättesaadav päritoluriigi osas, kuhu ta võib turvaliselt ja seaduslikult reisida, millele tal on juurdepääs ja mille puhul on mõistlik eeldada, et ta sinna elama asub. Sellise riigisisese kaitse olemasolu hindamine peaks alati olema rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise üks osa ning tuleks ette võtta pärast seda, kui menetlev ametiasutus on teinud kindlaks, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus peaks lasuma menetleval ametiasutusel.

(24)  Riigisisene kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peaks olema taotlejale tegelikult kättesaadav päritoluriigi osas, kuhu ta võib turvaliselt ja seaduslikult reisida, millele tal on juurdepääs ja mille puhul on mõistlik eeldada, et ta sinna elama asub. Sellise riigisisese kaitse olemasolu hindamine võib olla rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise üks osa ning tuleks ette võtta pärast seda, kui menetlev ametiasutus on teinud kindlaks, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus peaks lasuma menetleval ametiasutusel. Siiski peaks taotleja menetleva ametiasutusega koostööd tegema, et teha kindlaks, kas riigisisese kaitse tingimused on mõnes tema päritoluriigi osas täidetud.

Or. en

Selgitus

Kuigi riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus peaks lasuma menetleval ametiasutusel, on samuti vajalik, et taotleja aitaks menetleval ametiasutusel jõuda otsuseni, kas riigisisese kaitse tingimused on täidetud. Selleks tuleb esitada oluline teave ning vastata kõigile esitatud küsimustele.

Muudatusettepanek   187

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Kinga Gál, Pál Csáky, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Riigisisene kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peaks olema taotlejale tegelikult kättesaadav päritoluriigi osas, kuhu ta võib turvaliselt ja seaduslikult reisida, millele tal on juurdepääs ja mille puhul on mõistlik eeldada, et ta sinna elama asub. Sellise riigisisese kaitse olemasolu hindamine peaks alati olema rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise üks osa ning tuleks ette võtta pärast seda, kui menetlev ametiasutus on teinud kindlaks, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus peaks lasuma menetleval ametiasutusel.

(24)  Riigisisene kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peaks olema taotlejale tegelikult kättesaadav päritoluriigi osas, kuhu ta võib turvaliselt ja seaduslikult reisida, millele tal on juurdepääs ja mille puhul on mõistlik eeldada, et ta sinna elama asub. Sellise riigisisese kaitse olemasolu hindamine peaks alati olema rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise üks osa ning tuleks ette võtta pärast seda, kui menetlev ametiasutus on teinud kindlaks, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud.

Or. en

Muudatusettepanek   188

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Riigisisene kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peaks olema taotlejale tegelikult kättesaadav päritoluriigi osas, kuhu ta võib turvaliselt ja seaduslikult reisida, millele tal on juurdepääs ja mille puhul on mõistlik eeldada, et ta sinna elama asub. Sellise riigisisese kaitse olemasolu hindamine peaks alati olema rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise üks osa ning tuleks ette võtta pärast seda, kui menetlev ametiasutus on teinud kindlaks, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus peaks lasuma menetleval ametiasutusel.

(24)  Riigisisene kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peaks olema taotlejale tegelikult kättesaadav päritoluriigi osas, kuhu ta võib turvaliselt ja seaduslikult reisida, millele tal on juurdepääs ja mille puhul on mõistlik eeldada, et ta sinna elama asub. Sellise riigisisese kaitse olemasolu hindamine peaks alati olema rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise üks osa ning tuleks ette võtta hiljemalt siis, kui menetlev ametiasutus on teinud kindlaks, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaadamatuse tõendamise koormus peaks lasuma taotlejal.

Or. en

Muudatusettepanek   189

Alessandra Mussolini, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Frank Engel, Barbara Matera, Salvatore Domenico Pogliese, József Nagy, Carlos Coelho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24 a) Alaealiste riigisisese kaitse tingimusi hinnates peab asjaomane asutus pidama eelkõige silmas lapse parimate huvide hindamist.

Or. en

Selgitus

Põhjendus on kooskõlas artikli 8 lõike 4 a (uus) kohta tehtud ettepanekuga.

Muudatusettepanek   190

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Kui tagakiusaja või suure kahju põhjustaja on riik või riigi esindaja, tuleks eeldada, et taotlejal ei ole võimalik saada tõhusat kaitset. Kui taotleja on saatjata alaealine, siis tuleks kaitse tegeliku kättesaadavuse hindamisel arvesse võtta saatjata alaealise parimatele huvidele vastava asjakohase hooldamise ja eestkoste korraldamise kättesaadavust.	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Kooskõlas järgmiste muudatusettepanekutega artikli 8 väljajätmiseks.

Muudatusettepanek   191

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25)  Kui tagakiusaja või suure kahju põhjustaja on riik või riigi esindaja, tuleks eeldada, et taotlejal ei ole võimalik saada tõhusat kaitset. Kui taotleja on saatjata alaealine, siis tuleks kaitse tegeliku kättesaadavuse hindamisel arvesse võtta saatjata alaealise parimatele huvidele vastava asjakohase hooldamise ja eestkoste korraldamise kättesaadavust.	(25)  Kui leitakse, et tagakiusaja või suure kahju põhjustaja on riik või riigi esindaja, tuleks eeldada, et taotlejal ei ole võimalik saada tõhusat kaitset.

Or. en

Muudatusettepanek   192

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26)  Alaealiste rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid menetlevad ametiasutused võtma arvesse lastele suunatud tagakiusamise vorme.	(26)  On vajalik, et alaealiste rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel võtaksid menetlevad ametiasutused arvesse lastele suunatud tagakiusamise vorme, inimkaubandust ja ärakasutamist või kaitse puudumist sellise tagakiusamise eest.

Or. en

Muudatusettepanek   193

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26)  Alaealiste rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid menetlevad ametiasutused võtma arvesse lastele suunatud tagakiusamise vorme.	(26)  Alaealiste rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid menetlevad ametiasutused võtma arvesse lastele suunatud tagakiusamise vorme, mis tahes liiki ärakasutamist või sellise kaitse puudumist.

Or. it

Muudatusettepanek   194

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27)  Üks tingimustest, et kvalifitseeruda Genfi konventsiooni artikli 1 punkti A kohasele pagulasseisundile, on põhjusliku seose olemasolu tagakiusamise põhjuste, nimelt rassi, usu, rahvuse, poliitiliste vaadete või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise, ning tagakiusamise või selle eest kaitse puudumise vahel.	(27)  Üks tingimustest, et kvalifitseeruda Genfi konventsiooni artikli 1 punkti A kohasele pagulasseisundile, on põhjusliku seose olemasolu tagakiusamise põhjuste, nimelt rassi, usu või veendumuste, rahvuse, poliitiliste vaadete või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste vaadete, ning tagakiusamise või selle eest kaitse puudumise vahel.

Or. en

Muudatusettepanek   195

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Sama vajalik on kehtestada mõiste „teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumine“ kui tagakiusamise põhjuse ühine määratlus. Teatava sotsiaalse rühma määratlemisel tuleks piisavalt tähelepanu pöörata taotleja sooga seotud küsimustele, sh soolisele identiteedile ja seksuaalsele sättumusele, mis võivad olla seotud teatavate õigustraditsioonide ja tavadega, mille tagajärjeks on näiteks suguelundite moonutamine, sunniviisiline steriliseerimine või abort, kuivõrd need on seotud taotleja põhjendatud tagakiusamise kartusega.

välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   196

Traian Ungureanu, Artis Pabriks, Tomáš Zdechovský, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Sama vajalik on kehtestada mõiste „teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumine“ kui tagakiusamise põhjuse ühine määratlus. Teatava sotsiaalse rühma määratlemisel tuleks piisavalt tähelepanu pöörata taotleja sooga seotud küsimustele, sh soolisele identiteedile ja seksuaalsele sättumusele, mis võivad olla seotud teatavate õigustraditsioonide ja tavadega, mille tagajärjeks on näiteks suguelundite moonutamine, sunniviisiline steriliseerimine või abort, kuivõrd need on seotud taotleja põhjendatud tagakiusamise kartusega.

välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   197

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Sama vajalik on kehtestada mõiste „teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumine“ kui tagakiusamise põhjuse ühine määratlus. Teatava sotsiaalse rühma määratlemisel tuleks piisavalt tähelepanu pöörata taotleja sooga seotud küsimustele, sh soolisele identiteedile ja seksuaalsele sättumusele, mis võivad olla seotud teatavate õigustraditsioonide ja tavadega, mille tagajärjeks on näiteks suguelundite moonutamine, sunniviisiline steriliseerimine või abort, kuivõrd need on seotud taotleja põhjendatud tagakiusamise kartusega.

(28)  Sama vajalik on kehtestada mõiste „teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumine“ kui tagakiusamise põhjuse ühine määratlus.

Or. en

Muudatusettepanek   198

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Sama vajalik on kehtestada mõiste „teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumine“ kui tagakiusamise põhjuse ühine määratlus. Teatava sotsiaalse rühma määratlemisel tuleks piisavalt tähelepanu pöörata taotleja sooga seotud küsimustele, sh soolisele identiteedile ja seksuaalsele sättumusele, mis võivad olla seotud teatavate õigustraditsioonide ja tavadega, mille tagajärjeks on näiteks suguelundite moonutamine, sunniviisiline steriliseerimine või abort, kuivõrd need on seotud taotleja põhjendatud tagakiusamise kartusega.

(28)  Sama vajalik on kehtestada mõiste „teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumine“ kui tagakiusamise põhjuse ühine määratlus. Teatava sotsiaalse rühma määratlemisel tuleks piisavalt tähelepanu pöörata taotleja sooga seotud küsimustele, sh soolisele identiteedile ja seksuaalsele sättumusele, mis võivad olla seotud teatavate õigustraditsioonide ja tavadega, mille tagajärjeks on näiteks suguelundite moonutamine, sunniviisiline steriliseerimine või abort, kuivõrd need on seotud taotleja põhjendatud tagakiusamise kartusega. Taotleja põhjendatud tagakiusamise kartuse põhjuseks võib olla ettekujutus, et ta kuulub teatavasse sotsiaalsesse rühma, ükskõik, kas see on tegelikult nii või mitte.

Or. en

Muudatusettepanek   199

Barbara Spinelli, Cornelia Ernst

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Sama vajalik on kehtestada mõiste „teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumine“ kui tagakiusamise põhjuse ühine määratlus. Teatava sotsiaalse rühma määratlemisel tuleks piisavalt tähelepanu pöörata taotleja sooga seotud küsimustele, sh soolisele identiteedile ja seksuaalsele sättumusele, mis võivad olla seotud teatavate õigustraditsioonide ja tavadega, mille tagajärjeks on näiteks suguelundite moonutamine, sunniviisiline steriliseerimine või abort, kuivõrd need on seotud taotleja põhjendatud tagakiusamise kartusega.

(28)  Sama vajalik on kehtestada mõiste „teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumine” kui tagakiusamise põhjuse ühine määratlus. Teatava sotsiaalse rühma määratlemisel tuleks piisavalt tähelepanu pöörata taotleja sooga seotud küsimustele, sh soolisele identiteedile, sooväljendusele, sootunnustele ja seksuaalsele sättumusele, mis võivad olla seotud inimkaubanduse ja ärakasutamise, teatavate õigustraditsioonide ja tavadega, mille tagajärjeks on näiteks suguelundite moonutamine, sunniviisiline steriliseerimine või abort, kuivõrd need on seotud taotleja põhjendatud tagakiusamise kartusega.

Or. en

Selgitus

The shadow rapporteur agrees with the rapporteur that the sex characteristics of an applicant might also be a factor in determining whether that applicant belongs to a particular social group. Furthermore, she would like to add “gender expression” to the definition of “particular social group” following a European Court of Human Rights ruling where it was clarified that individuals can be at particular risk of ill-treatment (under Article 3 ECHR) in third countries where they are perceived as not conforming to the gender roles ascribed to them by society, tradition and even the legal system (N v. Sweden, Application no. 23505/09).

Muudatusettepanek   200

Barbara Spinelli, Cornelia Ernst

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel kasutama taotleja usaldusväärsuse hindamise meetodeid viisil, mis ei rikuks hartaga isikule tagatud õigusi, eelkõige õigust inimväärikusele ning era- ja perekonnaelu austamisele. Konkreetselt homoseksuaalsuse puhul ei tohiks isiku usaldusväärsuse hindamisel tugineda homoseksuaalide suhtes levinud stereotüüpidele ning taotlejale ei tohiks korraldada tema seksuaalkäitumise kohta üksikasjalikke küsitlusi ega teste.

(29)  Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohase kohtupraktikaga rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel kasutama taotleja usaldusväärsuse hindamise meetodeid viisil, mis ei rikuks harta ja Euroopa inimõiguste konventsiooniga isikule tagatud õigusi, eelkõige õigust inimväärikusele ning era- ja perekonnaelu austamisele. Konkreetselt seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi puhul ei tohiks isiku usaldusväärsuse hindamisel tugineda seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi suhtes levinud stereotüüpidele ning taotlejale ei tohiks korraldada tema seksuaalkäitumise kohta üksikasjalikke küsitlusi ega teste. Lisaks ei tohiks pädevad riigiasutused otsustada, et taotleja ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna taotleja ei viidanud oma seksuaalsele sättumusele, soolisele identiteedile, sooväljendusele või sootunnustele, kui ta esitas esimest korda oma tagakiusamise asjaolud.

Or. en

Selgitus

Variraportöör nõustub raportööri arvamusega, et hiline teatamine on üks parameeter, millele viidati Euroopa Liidu Kohtu 2. detsembri 2014. aasta otsuses, mis tehti kohtuasjas A, B ja C vs. Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie, kuid seda ei ole komisjoni ettepanekus nimetatud ja see tuleks lisada. Hirmu ja stigmade tõttu teatavad varjupaigataotlejad, kes on lesbid, geid, biseksuaalid, trans- ja intersoolised inimesed (LGBTI), oma seksuaalsest sättumusest, soolisest identiteedist, sooväljendusest või sootunnustest sageli hiljem. Nende taotlus ei tohiks kannatada hilise teatamise pärast.

Muudatusettepanek   201

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel kasutama taotleja usaldusväärsuse hindamise meetodeid viisil, mis ei rikuks hartaga isikule tagatud õigusi, eelkõige õigust inimväärikusele ning era- ja perekonnaelu austamisele. Konkreetselt homoseksuaalsuse puhul ei tohiks isiku usaldusväärsuse hindamisel tugineda homoseksuaalide suhtes levinud stereotüüpidele ning taotlejale ei tohiks korraldada tema seksuaalkäitumise kohta üksikasjalikke küsitlusi ega teste.

(29)  Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel kasutama taotleja usaldusväärsuse hindamise meetodeid viisil, mis ei rikuks hartaga isikule tagatud õigusi, eelkõige õigust inimväärikusele ning era- ja perekonnaelu austamisele. Konkreetselt seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi puhul ei tohiks isiku usaldusväärsuse hindamisel tugineda vastava seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi suhtes levinud stereotüüpidele ning taotlejale ei tohiks korraldada tema seksuaalkäitumise kohta üksikasjalikke küsitlusi ega teste.

Or. it

Muudatusettepanek   202

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel kasutama taotleja usaldusväärsuse hindamise meetodeid viisil, mis ei rikuks hartaga isikule tagatud õigusi, eelkõige õigust inimväärikusele ning era- ja perekonnaelu austamisele. Konkreetselt homoseksuaalsuse puhul ei tohiks isiku usaldusväärsuse hindamisel tugineda homoseksuaalide suhtes levinud stereotüüpidele ning taotlejale ei tohiks korraldada tema seksuaalkäitumise kohta üksikasjalikke küsitlusi ega teste.

(29)  Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel kasutama taotleja usaldusväärsuse hindamise meetodeid viisil, mis ei rikuks hartaga isikule tagatud õigusi, eelkõige õigust inimväärikusele ning era- ja perekonnaelu austamisele. Konkreetselt homoseksuaalsuse puhul ei tohiks isiku usaldusväärsuse hindamisel tugineda stereotüüpidele, kuid pädevad asutused peaksid kindlameelselt nõudma faktilisi tõendeid isiku homoseksuaalsuse kohta.

Or. en

Muudatusettepanek   203

Jussi Halla-aho, Helga Stevens

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus olevad teod on sätestatud ÜRO põhikirja preambulis ning artiklites 1 ja 2 ning on muu hulgas kaasatud ÜRO terrorismi vastu võitlemise meetmeid käsitlevatesse resolutsioonidesse, milles deklareeritakse, et „terroristlikud aktid, meetodid ja tavad on vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega“ ning et „terroristlike aktide teadlik rahastamine, kavandamine ja õhutamine on samuti vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega“.

(30)  ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus olevad teod on sätestatud ÜRO põhikirja preambulis ning artiklites 1 ja 2 ning on muu hulgas kaasatud ÜRO terrorismi vastu võitlemise meetmeid käsitlevatesse resolutsioonidesse, milles deklareeritakse, et „terroristlikud aktid, meetodid ja tavad on vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega“ ning et „terroristlike aktide teadlik rahastamine, kavandamine ja õhutamine on samuti vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega“. Needsamad aktid, meetodid ja tavad peaksid samuti olema põhjuseks, et pagulasseisundit või täiendava kaitse seisundit mitte anda või see tühistada.

Or. en

Muudatusettepanek   204

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31) Poliitilise kuriteo sooritamine ei ole põhimõtteliselt sobiv alus pagulasseisundi andmisest keeldumiseks. Kuid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga tuleks eriti julmade tegude korral, kui kõnealune tegu on väidetavat poliitilist eesmärki arvestades ebaproportsionaalne, ja terroriaktide puhul, mida iseloomustab tsiviilelanike vastane vägivald, isegi kui need sooritati väidetaval poliitilisel eesmärgil, neid käsitleda mittepoliitiliste kuritegudena ja seega võib nendele tuginedes keelduda pagulasseisundi andmisest.

välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   205

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Poliitilise kuriteo sooritamine ei ole põhimõtteliselt sobiv alus pagulasseisundi andmisest keeldumiseks. Kuid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga tuleks eriti julmade tegude korral, kui kõnealune tegu on väidetavat poliitilist eesmärki arvestades ebaproportsionaalne, ja terroriaktide puhul, mida iseloomustab tsiviilelanike vastane vägivald, isegi kui need sooritati väidetaval poliitilisel eesmärgil, neid käsitleda mittepoliitiliste kuritegudena ja seega võib nendele tuginedes keelduda pagulasseisundi andmisest.

(31)  Poliitilise kuriteo sooritamine võib olla aluseks pagulasseisundi andmisest keeldumiseks.

Or. en

Muudatusettepanek   206

Jeroen Lenaers

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Poliitilise kuriteo sooritamine ei ole põhimõtteliselt sobiv alus pagulasseisundi andmisest keeldumiseks. Kuid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga tuleks eriti julmade tegude korral, kui kõnealune tegu on väidetavat poliitilist eesmärki arvestades ebaproportsionaalne, ja terroriaktide puhul, mida iseloomustab tsiviilelanike vastane vägivald, isegi kui need sooritati väidetaval poliitilisel eesmärgil, neid käsitleda mittepoliitiliste kuritegudena ja seega võib nendele tuginedes keelduda pagulasseisundi andmisest.

(31)  Poliitilise kuriteo sooritamine ei ole põhimõtteliselt sobiv alus pagulasseisundi andmisest keeldumiseks. Kuid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga tuleks eriti julmade tegude korral, kui kõnealune tegu on väidetavat poliitilist eesmärki arvestades ebaproportsionaalne, ja terroriaktide puhul, mida iseloomustab tsiviilelanike vastane vägivald, isegi kui need sooritati väidetaval poliitilisel eesmärgil, neid käsitleda mittepoliitiliste kuritegudena ja seega tuleks nendele tuginedes keelduda pagulasseisundi andmisest.

Or. en

Muudatusettepanek   207

Monika Hohlmeier

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(31 a) Euroopa Liidu Kohus sätestas oma otsuses
	Commissaire général aux réfugiés et aux apatrides /Mostafa Lounani1 a
	selgelt, et terrorirühmituse toetamine või terroriakti toimepanek on piisav põhjus, et mitte anda rahvusvahelise kaitse taotlejale pagulasseisundit või täiendavat kaitset.
	_________________
	1 a C-573/14.

Or. en

Selgitus

Kooskõlas artiklit 12 käsitleva muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanek   208

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(31 a) Täiendava kaitse seisundi tunnustamine on deklaratiivne akt.

Or. en

Muudatusettepanek   209

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Samuti tuleks sätestada täiendava kaitse seisundi määratluse ja sisu nõuded. Täiendav kaitse peaks Genfi konventsioonis sätestatud pagulaste kaitsele lisanduma ja seda täiendama.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   210

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32)  Samuti tuleks sätestada täiendava kaitse seisundi määratluse ja sisu nõuded. Täiendav kaitse peaks Genfi konventsioonis sätestatud pagulaste kaitsele lisanduma ja seda täiendama.	(32)  Samuti tuleks sätestada täiendava kaitse seisundi määratluse ja sisu nõuded. Täiendav kaitse peaks Genfi konventsioonis sätestatud pagulaste kaitsele lisanduma ja seda täiendama. Kuigi kaitse andmise alus võib pagulaste ja täiendava kaitse korral erinev olla, võib jätkuva kaitsevajaduse kestus olla mõlema korral sarnase pikkusega.

Or. en

Muudatusettepanek   211

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Tuleb kehtestada ühised kriteeriumid, mille alusel rahvusvahelise kaitse taotlejaid tunnustatakse täiendava kaitse kriteeriumidele vastavana. Need kriteeriumid tuleks koostada inimõigusi käsitlevatest õigusaktidest tulenevate rahvusvaheliste kohustuste ja liikmesriikide tavade põhjal.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   212

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Hindamisel, kas tegemist on suure kahjuga, mis võib olla piisav alus pagulasseisundi andmiseks, tuleks juhusliku vägivalla all kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga hõlmata ka vägivald, mis võib tabada isikuid olenemata nende konkreetsetest asjaoludest.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   213

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Hindamisel, kas tegemist on suure kahjuga, mis võib olla piisav alus pagulasseisundi andmiseks, tuleks juhusliku vägivalla all kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga hõlmata ka vägivald, mis võib tabada isikuid olenemata nende konkreetsetest asjaoludest.

(34)  Hindamisel, kas tegemist on suure kahjuga, mis võib olla piisav alus pagulasseisundi andmiseks, tuleks juhusliku vägivalla all kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohase kohtupraktikaga hõlmata ka vägivald, mis võib tabada isikuid olenemata nende konkreetsetest asjaoludest. Tegurid, mida tuleb arvesse võtta otsustamisel, kas tegemist on juhusliku vägivallaga, võiksid hõlmata välist agressiooni, okupatsiooni, välisvõimu, sisekonflikte, inimõiguste raskeid rikkumisi või juhtumeid, mis häirivad tõsiselt avalikku korda päritoluriigis või selle osas.

Or. en

Muudatusettepanek   214

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36)  Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga36 ei tohiks menetlevad ametiasutused taotleja elu või isikupuutumatuse suhtes suure ja individuaalse ohu esinemise tõendamiseks nõuda taotlejalt tõendite esitamist, et oht ähvardab konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu just teda. Siiski on taotluse põhjendamisel nõutav juhusliku vägivalla tase madalam siis, kui taotleja suudab näidata, et ta on eriliselt puudutatud konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu. Lisaks peaksid menetlevad ametiasutused erandkorras lugema suure ja individuaalse ohu esinemise tõendatuks üksnes taotleja viibimisega päritoluriigi territooriumil või selle asjaomases osas siis, kui relvakonflikti iseloomustava juhusliku vägivalla tase on saavutanud sellise määra, et on põhjendatud alus arvata, et tsiviilisik seisaks asjaomasesse päritoluriiki või päritoluriigi asjaomasesse piirkonda tagasipöördumisel pelgalt selle riigi või piirkonna territooriumil viibimise tõttu silmitsi suure ohuga.	(36)  Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohase kohtupraktikaga36 ei pea suure ohu esinemise tõendamiseks olema nõutud kahjutase samaväärne piinamise või ebainimliku või väärikust alandava kohtlemise või karistamisega. Siiski on taotluse põhjendamisel nõutav juhusliku vägivalla tase madalam siis, kui taotleja suudab näidata, et ta on eriliselt puudutatud konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu. Lisaks peaksid menetlevad ametiasutused erandkorras lugema suure ohu esinemise tõendatuks üksnes taotleja viibimisega päritoluriigi territooriumil või selle asjaomases osas siis, kui relvakonflikti iseloomustava juhusliku vägivalla tase on saavutanud sellise määra, et on põhjendatud alus arvata, et tsiviilisik seisaks asjaomasesse päritoluriiki või päritoluriigi asjaomasesse piirkonda tagasipöördumisel pelgalt selle riigi või piirkonna territooriumil viibimise tõttu silmitsi suure ohuga. Kuigi Euroopa Liidus ei ole hetkel kokku lepitud keskkonna tõttu ümberasustatud isiku õiguslikus määratluses, et välista see, et liikmesriigid saaksid sellistele isikutele riikliku õiguse kohaselt kaitset pakkuda.
_________________	_________________
36 C-465/07.	36 C-465/07.

Or. en

Muudatusettepanek   215

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36)  Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga36 ei tohiks menetlevad ametiasutused taotleja elu või isikupuutumatuse suhtes suure ja individuaalse ohu esinemise tõendamiseks nõuda taotlejalt tõendite esitamist, et oht ähvardab konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu just teda. Siiski on taotluse põhjendamisel nõutav juhusliku vägivalla tase madalam siis, kui taotleja suudab näidata, et ta on eriliselt puudutatud konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu. Lisaks peaksid menetlevad ametiasutused erandkorras lugema suure ja individuaalse ohu esinemise tõendatuks üksnes taotleja viibimisega päritoluriigi territooriumil või selle asjaomases osas siis, kui relvakonflikti iseloomustava juhusliku vägivalla tase on saavutanud sellise määra, et on põhjendatud alus arvata, et tsiviilisik seisaks asjaomasesse päritoluriiki või päritoluriigi asjaomasesse piirkonda tagasipöördumisel pelgalt selle riigi või piirkonna territooriumil viibimise tõttu silmitsi suure ohuga.	(36)  Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga36 ei tohiks menetlevad ametiasutused taotleja elu või isikupuutumatuse suhtes suure ja individuaalse ohu esinemise tõendamiseks nõuda taotlejalt tõendite esitamist, et oht ähvardab konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu just teda. Siiski on taotluse põhjendamisel nõutav juhusliku vägivalla tase madalam siis, kui taotleja suudab näidata, et ta on eriliselt puudutatud konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu. Lisaks peaksid menetlevad ametiasutused erandkorras lugema suure ja individuaalse ohu esinemise tõendatuks üksnes taotleja viibimisega territooriumil siis, kui relvakonflikti iseloomustava juhusliku vägivalla tase on saavutanud sellise määra, et on põhjendatud alus arvata, et tsiviilisik seisaks asjaomasesse päritoluriiki tagasipöördumisel pelgalt selle riigi või piirkonna territooriumil viibimise tõttu silmitsi suure ohuga. Samuti tuleks käesoleva määruse kohaldamisel tagada rahvusvaheline kaitse isikutele, keda ähvardab suur loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud katastroofide oht.
_________________	_________________
36 C-465/07.	36 C-465/07.

Or. it

Muudatusettepanek   216

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36)  Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga36 ei tohiks menetlevad ametiasutused taotleja elu või isikupuutumatuse suhtes suure ja individuaalse ohu esinemise tõendamiseks nõuda taotlejalt tõendite esitamist, et oht ähvardab konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu just teda. Siiski on taotluse põhjendamisel nõutav juhusliku vägivalla tase madalam siis, kui taotleja suudab näidata, et ta on eriliselt puudutatud konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu. Lisaks peaksid menetlevad ametiasutused erandkorras lugema suure ja individuaalse ohu esinemise tõendatuks üksnes taotleja viibimisega päritoluriigi territooriumil või selle asjaomases osas siis, kui relvakonflikti iseloomustava juhusliku vägivalla tase on saavutanud sellise määra, et on põhjendatud alus arvata, et tsiviilisik seisaks asjaomasesse päritoluriiki või päritoluriigi asjaomasesse piirkonda tagasipöördumisel pelgalt selle riigi või piirkonna territooriumil viibimise tõttu silmitsi suure ohuga.	(36)  Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohase kohtupraktikaga ei pea suure ohu esinemise tõendamiseks olema nõutud kahjutase samaväärne piinamise või ebainimliku või väärikust alandava kohtlemise või karistamisega. Taotluse põhjendamisel on nõutav juhusliku vägivalla tase madalam siis, kui taotleja suudab näidata, et ta on eriliselt puudutatud konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu. Lisaks peaksid menetlevad ametiasutused lugema suure ohu esinemise tõendatuks üksnes taotleja viibimisega päritoluriigi territooriumil või selle asjaomases osas siis, kui relvakonflikti iseloomustava juhusliku vägivalla tase on saavutanud sellise määra, et on põhjendatud alus arvata, et tsiviilisik seisaks asjaomasesse päritoluriiki või päritoluriigi asjaomasesse piirkonda tagasipöördumisel pelgalt selle riigi või piirkonna territooriumil viibimise tõttu silmitsi suure ohuga.
_________________
36 C-465/07.

Or. en

Muudatusettepanek   217

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36)  Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga36 ei tohiks menetlevad ametiasutused taotleja elu või isikupuutumatuse suhtes suure ja individuaalse ohu esinemise tõendamiseks nõuda taotlejalt tõendite esitamist, et oht ähvardab konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu just teda. Siiski on taotluse põhjendamisel nõutav juhusliku vägivalla tase madalam siis, kui taotleja suudab näidata, et ta on eriliselt puudutatud konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu. Lisaks peaksid menetlevad ametiasutused erandkorras lugema suure ja individuaalse ohu esinemise tõendatuks üksnes taotleja viibimisega päritoluriigi territooriumil või selle asjaomases osas siis, kui relvakonflikti iseloomustava juhusliku vägivalla tase on saavutanud sellise määra, et on põhjendatud alus arvata, et tsiviilisik seisaks asjaomasesse päritoluriiki või päritoluriigi asjaomasesse piirkonda tagasipöördumisel pelgalt selle riigi või piirkonna territooriumil viibimise tõttu silmitsi suure ohuga.	(36)  Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga36 ei tohiks menetlevad ametiasutused taotleja elu või isikupuutumatuse suhtes suure ja individuaalse ohu esinemise tõendamiseks nõuda taotlejalt tõendite esitamist, et oht ähvardab konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu just teda. Siiski on taotluse põhjendamisel nõutav juhusliku vägivalla tase madalam siis, kui taotleja suudab näidata, et ta on eriliselt puudutatud konkreetselt talle omaste asjaolude tõttu. Lisaks peaksid menetlevad ametiasutused erandkorras lugema suure ja individuaalse ohu esinemise tõendatuks üksnes taotleja viibimisega päritoluriigi territooriumil siis, kui relvakonflikti iseloomustava juhusliku vägivalla tase on saavutanud sellise määra, et on põhjendatud alus arvata, et tsiviilisik seisaks ükskõik millisesse päritoluriigi piirkonda tagasipöördumisel pelgalt selle riigi territooriumil viibimise tõttu silmitsi suure ohuga.
_________________	_________________
36 C-465/07.	36 C-465/07.

Or. en

Selgitus

Põhjendust muudetakse, võttes arvesse riigisisese kaitse võimaluse hindamise ettepanekut.

Muudatusettepanek   218

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(36 a) Isik, kes vajab kaitset, sest ta ei saa pöörduda tagasi oma päritoluriiki inimtegevusest tingitud või loodusõnnetuse tõttu, peaks käesoleva määruse alusel samuti kaitse saajaks kvalifitseeruma.

Or. en

Muudatusettepanek   219

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(36 b) Loodusõnnetused või inimtegevusest tingitud katastroofid on järgmised: kliimamuutuste mõju, maa hõivamine, vee hõivamine, elupaiga kõrbestumine, sunniviisiline külade moodustamine, samuti keskkonnakatastroofid ja sõjast tulenev saaste.

Or. en

Selgitus

Hetkel ei kaitse rahvusvaheline õigus keskkonnapagulasi. Kui keskkonnapagulased saadetakse kodumaale tagasi, lähevad nad erinevalt ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest pagulastest tagasi laastatud riiki või sunnitakse nad põgenikelaagritesse minema. Kliimamuutus ei mõjuta mitte ainult keskkonda, vaid ka inimeste elu kõiki aspekte, alates valitsuste ja majanduse stabiilsusest kuni terviseni.

Muudatusettepanek   220

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37)  Elamisload või reisidokumendid, mis antakse rahvusvahelise kaitse saajatele välja esimest korda või mida pikendatakse pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004.	(37)  Elamisload või reisidokumendid, mis antakse rahvusvahelise kaitse saajatele välja esimest korda või mida pikendatakse pärast käesoleva direktiivi jõustumist, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004.

Or. en

Muudatusettepanek   221

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37)  Elamisload või reisidokumendid, mis antakse rahvusvahelise kaitse saajatele välja esimest korda või mida pikendatakse pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004.	(37)  Elamisload või reisidokumendid, mis antakse rahvusvahelise kaitse saajatele välja pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004.

Or. en

Muudatusettepanek   222

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Pereliikmete suhtes valitseb üldjuhul neid ja pagulast ühendavate lähisidemete tõttu selline tagakiusamise oht, mis võib olla alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Juhul kui nad ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saamiseks, on neil perekonna ühtsuse säilitamiseks õigus taotleda elamisluba ja samu õigusi nagu võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saajatele. Piiramata käesolevas määruses perekonna ühtsuse säilitamise kohta sätestatut, tuleks juhul, kui olukord kuulub 2003/86/EÜ (perekonna taasühinemise õiguse kohta) kohaldamisalasse ja selles sätestatud taasühinemise tingimused on täidetud, anda rahvusvahelise kaitse saaja pereliikmetele, kes individuaalselt ei kvalifitseeru sellisele kaitsele, kõnealuse direktiivi kohaselt elamisload ja õigused. Käesoleva määruse kohaldamisega ei piirata direktiivi 2004/38/EÜ.

(38)  Pereliikmetel on perekonna ühtsuse säilitamiseks õigus taotleda elamisluba, mille kehtivusaeg ei ületa rahvusvahelise kaitse saaja elamisloa kehtivusaega. Piiramata käesolevas määruses perekonna ühtsuse säilitamise kohta sätestatut, tuleks juhul, kui olukord kuulub 2003/86/EÜ (perekonna taasühinemise õiguse kohta) kohaldamisalasse ja selles sätestatud taasühinemise tingimused on täidetud, anda rahvusvahelise kaitse saaja pereliikmetele, kes individuaalselt ei kvalifitseeru sellisele kaitsele, kõnealuse direktiivi kohaselt elamisload ja õigused. Käesoleva määruse kohaldamisega ei piirata direktiivi 2004/38/EÜ.

Or. en

Muudatusettepanek   223

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Pereliikmete suhtes valitseb üldjuhul neid ja pagulast ühendavate lähisidemete tõttu selline tagakiusamise oht, mis võib olla alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Juhul kui nad ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saamiseks, on neil perekonna ühtsuse säilitamiseks õigus taotleda elamisluba ja samu õigusi nagu võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saajatele. Piiramata käesolevas määruses perekonna ühtsuse säilitamise kohta sätestatut, tuleks juhul, kui olukord kuulub 2003/86/EÜ (perekonna taasühinemise õiguse kohta) kohaldamisalasse ja selles sätestatud taasühinemise tingimused on täidetud, anda rahvusvahelise kaitse saaja pereliikmetele, kes individuaalselt ei kvalifitseeru sellisele kaitsele, kõnealuse direktiivi kohaselt elamisload ja õigused. Käesoleva määruse kohaldamisega ei piirata direktiivi 2004/38/EÜ.

(38)  Pereliikmete suhtes valitseb üldjuhul neid ja rahvusvahelise kaitse saajat ühendavate lähisidemete tõttu selline tagakiusamise oht, mis võib olla alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Juhul kui nad ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saamiseks, on neil perekonna ühtsuse säilitamiseks õigus taotleda elamisluba ja samu õigusi nagu võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saajatele. Piiramata käesolevas direktiivis perekonna ühtsuse säilitamise kohta sätestatut, tuleks juhul, kui olukord kuulub 2003/86/EÜ (perekonna taasühinemise õiguse kohta) kohaldamisalasse ja selles sätestatud taasühinemise tingimused on täidetud, anda rahvusvahelise kaitse saaja pereliikmetele, kes individuaalselt ei kvalifitseeru sellisele kaitsele, kõnealuse direktiivi kohaselt elamisload ja õigused. Käesoleva direktiivi kohaldamisega ei piirata direktiivi 2004/38/EÜ.

Or. en

Muudatusettepanek   224

Alessandra Mussolini, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Frank Engel, Barbara Matera, Salvatore Domenico Pogliese

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(38 a) Et hoida ära süsteemi kuritarvitamist, peaksid liikmesriigid hindama, kas rahvusvahelise kaitse saaja ja tema abikaasa vaheline abielu on sõlmitud tõelise suhte tulemusena.

Or. en

Selgitus

Põhjendus on kooskõlas artikli 25 lõike 3 a (uus) kohta tehtud ettepanekuga.

Muudatusettepanek   225

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaatama siis, kui nad pikendavad elamisluba pagulaste puhul esimest korda ning täiendava kaitse saajate puhul esimest ja teist korda, samuti siis kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.	välja jäetud
_________________
37 COM(2016) 271 (final).

Or. en

Muudatusettepanek   226

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaatama siis, kui nad pikendavad elamisluba pagulaste puhul esimest korda ning täiendava kaitse saajate puhul esimest ja teist korda, samuti siis kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.	(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, võivad menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaadata siis, kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.
_________________	_________________
37 COM(2016) 271 (final).	37 COM(2016) 271 (final).

Or. en

Muudatusettepanek   227

Alessandra Mussolini, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Frank Engel, Barbara Matera, Salvatore Domenico Pogliese, Carlos Coelho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaatama siis, kui nad pikendavad elamisluba pagulaste puhul esimest korda ning täiendava kaitse saajate puhul esimest ja teist korda, samuti siis kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.	(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaatama siis, kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.
_________________	_________________
37 COM(2016) 271 (final).	37 COM(2016) 271 (final).

Or. en

Selgitus

Kaitsevajaduste läbivaatamine oleks elamisloa läbivaatamise ajal liikmesriikide menetlevate ametiasutuste jaoks äärmiselt ressursimahukas. Hoolimata sellest peaksid liikmesriikide menetlevad ametiasutused vaatama läbi rahvusvahelise kaitse staatuse, kui Euroopa Liidu Varjupaigaamet täheldab olulist asjaomast muutust kaitse saajate päritoluriigis.

Muudatusettepanek   228

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaatama siis, kui nad pikendavad elamisluba pagulaste puhul esimest korda ning täiendava kaitse saajate puhul esimest ja teist korda, samuti siis kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.	(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, võivad menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaadata siis, kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.
_________________	_________________
37 COM(2016) 271 (final).	37 COM(2016) 271 (final).

Or. it

Muudatusettepanek   229

Jeroen Lenaers

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaatama siis, kui nad pikendavad elamisluba pagulaste puhul esimest korda ning täiendava kaitse saajate puhul esimest ja teist korda, samuti siis, kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.	(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaatama hiljemalt siis, kui nad pikendavad elamisluba, samuti siis, kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.
_________________	_________________
37 COM(2016) 271 (final).	37 COM(2016) 271 (final).

Or. en

Muudatusettepanek   230

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaatama siis, kui nad pikendavad elamisluba pagulaste puhul esimest korda ning täiendava kaitse saajate puhul esimest ja teist korda, samuti siis, kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.	(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaatama siis, kui nad pikendavad elamisluba pagulaste puhul esimest korda, samuti siis, kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.
_________________	_________________
37 COM(2016) 271 (final).	37 COM(2016) 271 (final).

Or. en

Muudatusettepanek   231

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaatama siis, kui nad pikendavad elamisluba pagulaste puhul esimest korda ning täiendava kaitse saajate puhul esimest ja teist korda, samuti siis, kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.	(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaatama siis, kui nad pikendavad elamisluba pagulaste puhul esimest ja teist korda ning täiendava kaitse saajate puhul esimest, teist ja kolmandat korda, samuti siis, kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.
_________________	_________________
37 COM(2016) 271 (final).	37 COM(2016) 271 (final).

Or. en

Muudatusettepanek   232

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Asjaomases kolmandas riigis valitseva olukorra muutumise hindamisel kontrollivad liikmesriikide pädevad asutused pagulase isiklikku olukorda arvestades, kas nimetatud riigis on kaitse pakkuja või pakkujad astunud mõistlikke samme, et tagakiusamist ära hoida, rakendades muu hulgas tõhusat õigussüsteemi tagakiusamisena käsitatavate tegude avastamiseks, nende eest vastutusele võtmiseks ja karistuse määramiseks, ning kas selline kaitse on kõnealusele kodanikule pärast pagulasseisundi kaotamist kättesaadav.

(40)  Asjaomases kolmandas riigis valitseva olukorra muutumise hindamisel kontrollivad liikmesriikide pädevad asutused rahvusvahelise kaitse saaja isiklikku olukorda arvestades, kas nimetatud riigis on kaitse pakkuja või pakkujad astunud samme, et tagakiusamist ära hoida, rakendades muu hulgas tõhusat õigussüsteemi tagakiusamisena käsitatavate tegude avastamiseks, nende eest vastutusele võtmiseks ja karistuse määramiseks, ning kas selline kaitse on kõnealusele kodanikule pärast pagulasseisundi kaotamist kättesaadav, ta saab turvaliselt juurdepääsu riigile ja võib sinna elama asuda.

Or. en

Muudatusettepanek   233

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Kinga Gál, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise korral tuleks selle otsuse kohaldamine, millega liikmesriigi menetlev ametiasutus seisundi kehtetuks tunnistab, lõpetab või seda ei pikenda, pärast vastuvõtmist mõistlikuks ajaks edasi lükata, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks võimalik kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega taotleda elamisluba muudel kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel, nt perekondlikel põhjustel või tööhõive või haridusega seotud põhjustel.

välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   234

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise korral tuleks selle otsuse kohaldamine, millega liikmesriigi menetlev ametiasutus seisundi kehtetuks tunnistab, lõpetab või seda ei pikenda, pärast vastuvõtmist mõistlikuks ajaks edasi lükata, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks võimalik kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega taotleda elamisluba muudel kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel, nt perekondlikel põhjustel või tööhõive või haridusega seotud põhjustel.

(41)  Rahvusvahelise kaitse saaja seisundi lõppemise korral tuleks selle otsuse kohaldamine, millega liikmesriigi menetlev ametiasutus seisundi ära võtab, pärast vastuvõtmist mõistlikuks ajaks edasi lükata, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks võimalik kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega taotleda elamisluba.

Or. en

Muudatusettepanek   235

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise korral tuleks selle otsuse kohaldamine, millega liikmesriigi menetlev ametiasutus seisundi kehtetuks tunnistab, lõpetab või seda ei pikenda, pärast vastuvõtmist mõistlikuks ajaks edasi lükata, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks võimalik kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega taotleda elamisluba muudel kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel, nt perekondlikel põhjustel või tööhõive või haridusega seotud põhjustel.

(41)  Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise korral tuleks selle otsuse kohaldamine, millega liikmesriigi menetlev ametiasutus seisundi kehtetuks tunnistab, lõpetab või seda ei pikenda, pärast vastuvõtmist mõistlikuks ajaks edasi lükata, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks võimalik kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega taotleda elamisluba muudel kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel, eelkõige tööga seotud põhjustel. See ei tohiks siiski viia siseriiklikest sisserännet reguleerivatest eeskirjadest kõrvalehoidmiseni.

Or. en

Muudatusettepanek   236

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise korral tuleks selle otsuse kohaldamine, millega liikmesriigi menetlev ametiasutus seisundi kehtetuks tunnistab, lõpetab või seda ei pikenda, pärast vastuvõtmist mõistlikuks ajaks edasi lükata, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks võimalik kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega taotleda elamisluba muudel kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel, nt perekondlikel põhjustel või tööhõive või haridusega seotud põhjustel.

(41)  Pagulasseisundi lõppemise korral tuleks selle otsuse kohaldamine, millega liikmesriigi menetlev ametiasutus seisundi kehtetuks tunnistab, lõpetab või seda ei pikenda, pärast vastuvõtmist mõistlikuks ajaks edasi lükata, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks võimalik kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega taotleda elamisluba muudel kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel, nt perekondlikel põhjustel või tööhõive või haridusega seotud põhjustel.

Or. en

Muudatusettepanek   237

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise korral tuleks selle otsuse kohaldamine, millega liikmesriigi menetlev ametiasutus seisundi kehtetuks tunnistab, lõpetab või seda ei pikenda, pärast vastuvõtmist mõistlikuks ajaks edasi lükata, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks võimalik kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega taotleda elamisluba muudel kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel, nt perekondlikel põhjustel või tööhõive või haridusega seotud põhjustel.

(41)  Rahvusvahelise kaitse saaja seisundi lõppemise korral tuleks selle otsuse kohaldamine, millega liikmesriigi menetlev ametiasutus seisundi kehtetuks tunnistab, lõpetab või seda ei pikenda, pärast vastuvõtmist mõistlikuks ajaks edasi lükata, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks võimalik kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega taotleda elamisluba muudel kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel, nt perekondlikel põhjustel või tööhõive või haridusega seotud põhjustel.

Or. it

Muudatusettepanek   238

Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(41 a) Põhimõte, et vastupidiste tõendite puudumisel tehakse otsus taotleja kasuks, kajastab märkimisväärseid raskusi, millega taotlejad seisavad silmitsi oma nõude toestamise jaoks tõendite saamisel ja esitamisel. Õiguse üldpõhimõte on, et tõendamiskoormus lasub rahvusvahelise kaitse taotlejal ning et kohustus tuvastada kõik asjakohased asjaolud ja neid hinnata jaotub taotleja ja menetleva ametiasutuse vahel. Taotleja puhul tuleks siiski teha otsus tema kasuks, kui tema väidete aspekte ei toeta dokumendid või muud tõendid, kui ta on teinud tõsiseid jõupingutusi, et oma taotlust põhjendada ning esitanud kõik tema käsutuses olevad asjakohased asjaolud, ning kui leitakse, et tema väited on loogilised ja usutavad.

Or. en

Muudatusettepanek   239

Barbara Spinelli, Jean Lambert

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Rahvusvahelise kaitse saajad peaksid elama neile kaitse andnud liikmesriigis. Rahvusvahelise kaitse saajad peaksid elama neile kaitse andnud liikmesriigis. Sellistel kaitse saajatel, kellel on kehtiv reisidokument ja elamisluba, mille on välja andnud täielikult Schengeni acquis’d kohaldav liikmesriik, tuleks lubada sisenemine täielikult Schengeni acquis’d kohaldavate liikmesriikide territooriumile ja seal vabalt liikumine kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul kooskõlas Schengeni piirieeskirjade38 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni39 artikliga 21. Rahvusvahelise kaitse saajad saavad ka taotleda luba elamiseks muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis kooskõlas asjakohaste ELi õigusnormidega, nimelt kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi40 käsitlevate ELi normidega ja siseriiklike õigusnormidega; siiski ei tähenda see rahvusvahelise kaitse ja seonduvate õiguste ülekandumist.	välja jäetud
_________________
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju.
39 14. juuni 1985. aasta Schengeni leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta.
40 COM (2016) 378 (final).

Or. en

Selgitus

Välja jäetud, et tagada kooskõla lisaga, mis käsitleb varjupaigaotsuste vastastikust tunnustamist.

Muudatusettepanek   240

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(42)  Rahvusvahelise kaitse saajad peaksid elama neile kaitse andnud liikmesriigis. Sellistel kaitse saajatel, kellel on kehtiv reisidokument ja elamisluba, mille on välja andnud täielikult Schengeni acquis’d kohaldav liikmesriik, tuleks lubada sisenemine täielikult Schengeni acquis’d kohaldavate liikmesriikide territooriumile ja seal vabalt liikumine kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul kooskõlas Schengeni piirieeskirjade38 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni39 artikliga 21. Rahvusvahelise kaitse saajad saavad ka taotleda luba elamiseks muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis kooskõlas asjakohaste ELi õigusnormidega, nimelt kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi40 käsitlevate ELi normidega ja siseriiklike õigusnormidega; siiski ei tähenda see rahvusvahelise kaitse ja seonduvate õiguste ülekandumist.	(42)  Rahvusvahelise kaitse saajad peaksid elama neile kaitse andnud liikmesriigis. Sellistel kaitse saajatel, kellel on kehtiv reisidokument ja elamisluba, mille on välja andnud täielikult Schengeni acquis’d kohaldav liikmesriik, tuleks lubada sisenemine täielikult Schengeni acquis’d kohaldavate liikmesriikide territooriumile ja seal vabalt liikumine kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul kooskõlas Schengeni piirieeskirjade38 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni39 artikliga 21.
_________________	_________________
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju.	38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju.
39 14. juuni 1985. aasta Schengeni leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta.	39 14. juuni 1985. aasta Schengeni leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta.
40 COM (2016) 378 (final).

Or. en

Muudatusettepanek   241

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(42)  Rahvusvahelise kaitse saajad peaksid elama neile kaitse andnud liikmesriigis. Sellistel kaitse saajatel, kellel on kehtiv reisidokument ja elamisluba, mille on välja andnud täielikult Schengeni acquis’d kohaldav liikmesriik, tuleks lubada sisenemine täielikult Schengeni acquis’d kohaldavate liikmesriikide territooriumile ja seal vabalt liikumine kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul kooskõlas Schengeni piirieeskirjade38 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni39 artikliga 21 Rahvusvahelise kaitse saajad saavad ka taotleda luba elamiseks muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis kooskõlas asjakohaste ELi õigusnormidega, nimelt kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi40 käsitlevate ELi normidega ja siseriiklike õigusnormidega; siiski ei tähenda see rahvusvahelise kaitse ja seonduvate õiguste ülekandumist.	(42)  Rahvusvahelise kaitse saajad peaksid elama neile kaitse andnud liikmesriigis. Sellistel kaitse saajatel, kellel on kehtiv reisidokument ja elamisluba, mille on välja andnud täielikult Schengeni acquis’d kohaldav liikmesriik, tuleks lubada sisenemine täielikult Schengeni acquis’d kohaldavate liikmesriikide territooriumile ja seal vabalt liikumine kooskõlas Schengeni piirieeskirjade38 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni39 artikliga 21. Rahvusvahelise kaitse saajad saavad ka taotleda luba elamiseks muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis kooskõlas asjakohaste ELi õigusnormidega, nimelt kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi40 käsitlevate ELi normidega, samuti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/8011 a ja siseriiklike õigusnormidega; siiski ei tähenda see rahvusvahelise kaitse ja seonduvate õiguste ülekandumist.
_________________	_________________
	1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21–57).
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju.	38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju.
39 14. juuni 1985. aasta Schengeni leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta.	39 14. juuni 1985. aasta Schengeni leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta.
40 COM (2016) 378 (final).	40 COM (2016) 378 (final).

Or. en

Muudatusettepanek   242

Emil Radev

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
43. ELi sisese teisese rände ärahoidmiseks peaksid rahvusvahelise kaitse saajad, kes tabatakse muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis ja kes seejuures ei vasta viibimise või elamise tingimustele, tagasi võtma nende eest vastutav liikmesriik kooskõlas Dublini määruses41 sätestatud menetlusega.	välja jäetud
_________________
41 (EL) nr [xxx/xxxx uus Dublini määrus].

Or. bg

Selgitus

ELi välispiiril asuvaid riike ei saa sundida rahvusvahelise kaitse saajate eest alaliselt vastutama.

Muudatusettepanek   243

Barbara Spinelli, Jean Lambert

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) ELi sisese teisese rände ärahoidmiseks peaksid rahvusvahelise kaitse saajad, kes tabatakse muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis ja kes seejuures ei vasta viibimise või elamise tingimustele, tagasi võtma nende eest vastutav liikmesriik kooskõlas Dublini määruses41 sätestatud menetlusega.	välja jäetud
_________________
41 (EL) nr [xxx/xxxx uus Dublini määrus].

Or. en

Selgitus

Välja jäetud, et tagada kooskõla lisaga, mis käsitleb varjupaigaotsuste vastastikust tunnustamist.

Muudatusettepanek   244

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(43)  ELi sisese teisese rände ärahoidmiseks peaksid rahvusvahelise kaitse saajad, kes tabatakse muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis ja kes seejuures ei vasta viibimise või elamise tingimustele, tagasi võtma nende eest vastutav liikmesriik kooskõlas Dublini määruses41 sätestatud menetlusega.	(43)  Rahvusvahelise kaitse saajad, kes tabatakse muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis ja kes seejuures ei vasta viibimise või elamise tingimustele, peaks tagasi võtma nende eest vastutav liikmesriik kooskõlas Dublini määruses41 sätestatud menetlusega. Saatjata alaealisi, kes on rahvusvahelise kaitse saajad, võib tagasi võtta üksnes nende eest vastutav liikmesriik kooskõlas määruses [Dublini määrus] sätestatud menetlusega eeldusel, et lapse parimate huvide multidistsiplinaarse hinnangu põhjal näidatakse, et see oleks lapse parimates huvides.
_________________	_________________
41 (EL) nr [xxx/xxxx uus Dublini määrus].	41 (EL) nr [xxx/xxxx uus Dublini määrus].

Or. en

Muudatusettepanek   245

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(43)  ELi sisese teisese rände ärahoidmiseks peaksid rahvusvahelise kaitse saajad, kes tabatakse muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis ja kes seejuures ei vasta viibimise või elamise tingimustele, tagasi võtma nende eest vastutav liikmesriik kooskõlas Dublini määruses41 sätestatud menetlusega.	(43)  ELi-sisese teisese rände ärahoidmiseks peaks rahvusvahelise kaitse saajad, kes tabatakse muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis ja kes seejuures ei vasta viibimise või elamise tingimustele, tagasi võtma ja neid sanktsioneerima nende eest vastutav liikmesriik kooskõlas Dublini määruses ja käesolevas määruses sätestatud menetlusega.
_________________
41 (EL) nr [xxx/xxxx uus Dublini määrus].

Or. en

Muudatusettepanek   246

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43)  ELi sisese teisese rände ärahoidmiseks peaksid rahvusvahelise kaitse saajad, kes tabatakse muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis ja kes seejuures ei vasta viibimise või elamise tingimustele, tagasi võtma nende eest vastutav liikmesriik kooskõlas Dublini määruses41 sätestatud menetlusega.	(43)  Muu hulgas ELi-sisese teisese rände ärahoidmiseks peaks rahvusvahelise kaitse saajad, kes tabatakse muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis ja kes seejuures ei vasta viibimise või elamise tingimustele, tagasi võtma nende eest vastutav liikmesriik kooskõlas Dublini määruses41 sätestatud menetlusega.
_________________	_________________
41 (EL) nr [xxx/xxxx uus Dublini määrus].	41 (EL) nr [xxx/xxxx uus Dublini määrus].

Or. it

Muudatusettepanek   247

Barbara Spinelli, Jean Lambert

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(44) Euroopa Liidus teisese rände ärahoidmiseks tuleks pikaajaliste elanike direktiivi 2003/109/EÜ muuta, et näha ette pikaajalise elaniku staatuse õiguse tekkimise aluseks oleva 5-aastase perioodi ennistamine iga kord kui isik tabatakse muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis ja tal ei ole seejuures asjakohase liidu või siseriikliku õiguse kohaselt õigust seal viibida ega elada.

välja jäetud

Or. en

Selgitus

Välja jäetud, et tagada kooskõla lisaga, mis käsitleb varjupaigaotsuste vastastikust tunnustamist.

Muudatusettepanek   248

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(44) Euroopa Liidus teisese rände ärahoidmiseks tuleks pikaajaliste elanike direktiivi 2003/109/EÜ muuta, et näha ette pikaajalise elaniku staatuse õiguse tekkimise aluseks oleva 5-aastase perioodi ennistamine iga kord kui isik tabatakse muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis ja tal ei ole seejuures asjakohase liidu või siseriikliku õiguse kohaselt õigust seal viibida ega elada.

välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   249

Alessandra Mussolini, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Frank Engel, Barbara Matera, Salvatore Domenico Pogliese, Carlos Coelho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)  Euroopa Liidus teisese rände ärahoidmiseks tuleks pikaajaliste elanike direktiivi 2003/109/EÜ muuta, et näha ette pikaajalise elaniku staatuse õiguse tekkimise aluseks oleva 5-aastase perioodi ennistamine iga kord kui isik tabatakse muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis ja tal ei ole seejuures asjakohase liidu või siseriikliku õiguse kohaselt õigust seal viibida ega elada.

(44)  Euroopa Liidus teisese rände ärahoidmiseks tuleks pikaajaliste elanike direktiivi 2003/109/EÜ muuta, et näha ette pikaajalise elaniku staatuse õiguse tekkimise aluseks oleva 5-aastase perioodi ennistamine iga kord kui isik tabatakse muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis ja tal ei ole seejuures asjakohase liidu või siseriikliku õiguse kohaselt õigust seal viibida ega elada. See ei tohiks piirata rahvusvahelise kaitse saaja võimalust esitada asjaomasele ametiasutusele vastuvõetavaid põhjendusi.

Or. en

Selgitus

See põhjendus on kooskõlas artikli 44 lõike 1 muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanek   250

Jeroen Lenaers

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)  Euroopa Liidus teisese rände ärahoidmiseks tuleks pikaajaliste elanike direktiivi 2003/109/EÜ muuta, et näha ette pikaajalise elaniku staatuse õiguse tekkimise aluseks oleva 5-aastase perioodi ennistamine iga kord kui isik tabatakse muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis ja tal ei ole seejuures asjakohase liidu või siseriikliku õiguse kohaselt õigust seal viibida ega elada.

(44)  Euroopa Liidus teisese rände ärahoidmiseks tuleks pikaajaliste elanike direktiivi 2003/109/EÜ muuta, et näha ette pikaajalise elaniku staatuse õiguse tekkimise aluseks oleva 5-aastase perioodi ennistamine iga kord kui isik tabatakse muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis ja tal ei ole seejuures asjakohase liidu või siseriikliku õiguse kohaselt õigust seal viibida ega elada. Lisaks sellele tuleks viieaastast perioodi, pärast mida on rahvusvahelise kaitse saajatel pikaajalise elaniku staatus, pikendada seitsme aastani.

Or. en

Muudatusettepanek   251

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(45)  Riigi julgeoleku ja avaliku korra mõiste hõlmab ka juhtumeid, kui kolmanda riigi kodanik kuulub rahvusvahelist terrorismi toetavasse ühingusse või toetab sellist ühingut.

(45)  Riigi julgeoleku ja avaliku korra mõiste võib hõlmata ka juhtumeid, kui kolmanda riigi kodanik kuulub rahvusvahelist terrorismi toetavasse ühingusse. Ainuüksi asjaolu, et asjaomane isik oli sellise ühingu liige, ei saa siiski automaatselt tähendada, et see isik tuleks pagulasseisundist ilma jätta: peab olema võimalik määrata asjaomasele isikule osa vastutusest tegude eest, mida organisatsioon pani toime ajal, mil isik oli selle liige. Selleks peab pädev ametiasutus muu hulgas hindama, millist rolli kõnealune isik nende tegude toimepanemises tegelikult täitis, milline oli tema positsioon organisatsioonis, milline oli teadlikkuse aste, mis tal organisatsiooni tegevusest oli või oleks pidanud olema, võimalikku survet, mis talle avaldati, või teisi tegureid, mis võisid tema käitumist mõjutada. Isiklikku vastutust tuleb hinnata nii objektiivseid kui ka subjektiivseid kriteeriume arvesse võttes, see peab põhinema dokumenteeritud tõenditel ning otsus peab olema õiguspärane ja tagasilükkamine proportsionaalne kavandatava eesmärgi suhtes. Taotlejat tuleks teavitada tagasilükkamise põhjustest, mis ei tohi põhineda kahtlustel. Taotlejal on juurdepääs tõhusale õiguskaitsevahenditele.

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek, mis hõlmab Euroopa Kohtu otsuse punkte kohtuasjas Saksamaa Liitvabariik vs. B (C-57/09) ja D (C-101/09).

Muudatusettepanek   252

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(45)  Riigi julgeoleku ja avaliku korra mõiste hõlmab ka juhtumeid, kui kolmanda riigi kodanik kuulub rahvusvahelist terrorismi toetavasse ühingusse või toetab sellist ühingut.	(45)  Riigi julgeoleku ja avaliku korra mõiste hõlmab ka juhtumeid, kui kolmanda riigi kodanik kuulub rahvusvahelist terrorismi toetavasse ühingusse.

Or. en

Muudatusettepanek   253

Jussi Halla-aho, Helga Stevens

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(45)  Riigi julgeoleku ja avaliku korra mõiste hõlmab ka juhtumeid, kui kolmanda riigi kodanik kuulub rahvusvahelist terrorismi toetavasse ühingusse või toetab sellist ühingut.	(45)  Riigi julgeoleku ja avaliku korra mõiste hõlmab ka juhtumeid, kui kolmanda riigi kodanik toetab otseselt või kaudselt terrorismi või religioosset radikalismi.

Or. en

Selgitus

Terroristliku ühingu liikmesust on keeruline ja ebavajalik tõendada; asjakohasem on võtta sihiks selliste nähtuste toetustegevus, mis õõnestab riigi julgeolekut ja avalikku korda.

Muudatusettepanek   254

Alessandra Mussolini, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Frank Engel, Barbara Matera, Salvatore Domenico Pogliese, József Nagy, Emil Radev

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	(45 a) Juhul kui rahvusvahelise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja olukord vastab Genfi konventsiooni artikli 33 lõikes 2 sätestatud tingimustele, peaks liikmesriikidel olema kaalutlusõigus, kas saata isik tagasi tema päritoluriiki, pidades täielikult kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartast, eelkõige artiklist 4 ja artikli 19 lõikest 2.

Or. en

Selgitus

24. juuni 2015. aasta kohtuasjas H.T (C-373/13) rõhutab Euroopa Kohus, et õigus selle praegusel kujul annab liikmesriikidele kaalutlusõiguse juhtudel, kui isiku saab tagasi või välja saata. Hoolimata sellest, et arvestada tuleb „tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse“ põhimõttega, on samuti vaja jätta liikmesriikidele võimalus sellest kõrvale kalduda, kui see ei ole vastuolus nende rahvusvaheliste kohustustega ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatuga.

Muudatusettepanek   255

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(46)  Käesolevas määruses nimetatud hüvede saamise õiguse üle otsustamisel peaksid pädevad asutused võtma nõuetekohaselt arvesse lapse parimaid huve, samuti konkreetseid asjaolusid, mis on seotud rahvusvahelise kaitse saaja selliste lähisugulaste ülalpidamisega, kes juba viibivad liikmesriigis ning kes ei ole tema pereliikmed. Erandlikel asjaoludel, kui rahvusvahelise kaitse saaja lähisugulane on abielus alaealine, kes ei ole koos oma abikaasaga, võib alaealise parimad huvid lugeda seotuks tema vanemate perekonnaga.

(46)  Käesolevas direktiivis nimetatud hüvede saamise õiguse üle otsustamisel peaksid pädevad asutused võtma nõuetekohaselt arvesse lapse parimaid huve, samuti konkreetseid asjaolusid, mis on seotud rahvusvahelise kaitse saaja selliste lähisugulaste ülalpidamisega, kes juba viibivad liikmesriigis ning kes ei ole tema pereliikmed. Erandlikel asjaoludel, kui rahvusvahelise kaitse saaja lähisugulane on abielus alaealine, kes ei ole koos oma abikaasaga, võib alaealise parimad huvid lugeda seotuks tema vanemate perekonnaga.

Or. en

Muudatusettepanek   256

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Rahvusvahelistes kohustustes kehtestatud piirides ette nähtult tööturule ja sotsiaalkindlustusele juurdepääsuga seotud hüvede andmine eeldab enne seda elamisloa väljaandmist.	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Põhjendus on välja jäetud kooskõla huvides muudatusettepanekuga artikli 22 lõike 3 kohta.

Muudatusettepanek   257

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(48) Pädevad asutused võivad piirata õigust töötada või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, kui on tegu ametikohtadega, mis hõlmavad avaliku võimu teostamist ning vastutust riigi või muude avaliku sektori asutuste üldiste huvide kaitsmise eest. Töötajate organisatsiooniga liitumise või teataval tegevusalal tegutsemisel võrdse kohtlemise õiguse kasutamisel võib samuti välistada rahvusvahelise kaitse saajate osalemise avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhtimises ja töötamise avalik-õiguslikul ametikohal.

välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   258

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  Pädevad asutused võivad piirata õigust töötada või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, kui on tegu ametikohtadega, mis hõlmavad avaliku võimu teostamist ning vastutust riigi või muude avaliku sektori asutuste üldiste huvide kaitsmise eest. Töötajate organisatsiooniga liitumise või teataval tegevusalal tegutsemisel võrdse kohtlemise õiguse kasutamisel võib samuti välistada rahvusvahelise kaitse saajate osalemise avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhtimises ja töötamise avalik-õiguslikul ametikohal.

(48)  Pädevad asutused võivad piirata õigust töötada või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, kui on tegu ametikohtadega, mis hõlmavad avaliku võimu teostamist ning vastutust riigi või muude avaliku sektori asutuste üldiste huvide kaitsmise eest.

Or. en

Muudatusettepanek   259

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  Pädevad asutused võivad piirata õigust töötada või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, kui on tegu ametikohtadega, mis hõlmavad avaliku võimu teostamist ning vastutust riigi või muude avaliku sektori asutuste üldiste huvide kaitsmise eest. Töötajate organisatsiooniga liitumise või teataval tegevusalal tegutsemisel võrdse kohtlemise õiguse kasutamisel võib samuti välistada rahvusvahelise kaitse saajate osalemise avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhtimises ja töötamise avalik-õiguslikul ametikohal.

(48)  Pädevad asutused võivad piirata õigust töötada või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, kui on tegu ametikohtadega, mis hõlmavad avaliku võimu teostamist ning vastutust riigi või muude avaliku sektori asutuste üldiste huvide kaitsmise eest. Töötajate organisatsiooniga liitumise või teataval tegevusalal tegutsemisel võrdse kohtlemise õiguse kasutamisel võib samuti välistada rahvusvahelise kaitse saajate osalemise avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhtimises ja töötamise avalik-õiguslikul ametikohal. Pädevad asutused võivad lisaks piirata juurdepääsu töökohtadele või füüsilisest isikust ettevõtjate tegevusele, et vältida tasakaalustamatust tööturul.

Or. en

Muudatusettepanek   260

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(49)  Selleks et rahvusvahelise kaitse saajad saaksid tõhusamalt kasutada käesolevas määruses sätestatud õigusi ja hüvesid, tuleb arvestada nende erivajaduste ja neile omaste integratsioonivajaduste ja -probleemidega ning lihtsustada nende juurdepääsu integratsiooniga seotud õigustele, eeskätt tööhõivega seotud koolitusvõimalustele ja kutsekoolitusele ning juurdepääsu välisriikide diplomi, tunnistuste või muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisele eriti olukorras, kui puuduvad dokumentaalsed tõendid ja isikutel käib tunnustamisega kaasnevate kulude kandmine üle jõu.

(49)  Selleks et rahvusvahelise kaitse saajad saaksid tõhusamalt kasutada käesolevas määruses sätestatud õigusi ja hüvesid, tuleb arvestada nende erivajaduste ja neile omaste integratsioonivajaduste ja -probleemidega ning lihtsustada nende juurdepääsu integratsiooniga seotud õigustele, eeskätt tööhõivega seotud koolitusvõimalustele ja kutsekoolitusele ning juurdepääsu välisriikide diplomi, tunnistuste või muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisele eriti olukorras, kui puuduvad dokumentaalsed tõendid ja isikutel käib tunnustamisega kaasnevate kulude kandmine üle jõu. Nagu on viidatud vastuvõtutingimuste direktiivis, piirates rahvusvahelise kaitse saajate töötamist, jätavad valitsused kogukonnad ilma motiveeritud töötajatest, muudavad varjupaigataotlejad/pagulased odava tööjõuna ekspluateerimise suhtes haavatavasse olukorda ja muudavad integratsiooniprotsessi pikemas plaanis keerulisemaks. Lisaks sellele on varjupaigataotlejate majutamisega seotud kulud väiksemad, kui neil on õigus tasustatud tööle. Selles kontekstis oleks varajane tööturule integreerumine parim lahendus.

Or. en

Muudatusettepanek   261

Jussi Halla-aho, Helga Stevens

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(49)  Selleks et rahvusvahelise kaitse saajad saaksid tõhusamalt kasutada käesolevas määruses sätestatud õigusi ja hüvesid, tuleb arvestada nende erivajaduste ja neile omaste integratsioonivajaduste ja -probleemidega ning lihtsustada nende juurdepääsu integratsiooniga seotud õigustele, eeskätt tööhõivega seotud koolitusvõimalustele ja kutsekoolitusele ning juurdepääsu välisriikide diplomi, tunnistuste või muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisele eriti olukorras, kui puuduvad dokumentaalsed tõendid ja isikutel käib tunnustamisega kaasnevate kulude kandmine üle jõu.

(49)  Selleks et rahvusvahelise kaitse saajad saaksid tõhusamalt kasutada käesolevas määruses sätestatud õigusi ja hüvesid, tuleb arvestada nende erivajaduste ja neile omaste integratsioonivajaduste ja -probleemidega ning lihtsustada nende juurdepääsu integratsiooniga seotud õigustele.

Or. en

Muudatusettepanek   262

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(49)  Selleks et rahvusvahelise kaitse saajad saaksid tõhusamalt kasutada käesolevas määruses sätestatud õigusi ja hüvesid, tuleb arvestada nende erivajaduste ja neile omaste integratsioonivajaduste ja -probleemidega ning lihtsustada nende juurdepääsu integratsiooniga seotud õigustele, eeskätt tööhõivega seotud koolitusvõimalustele ja kutsekoolitusele ning juurdepääsu välisriikide diplomi, tunnistuste või muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisele eriti olukorras, kui puuduvad dokumentaalsed tõendid ja isikutel käib tunnustamisega kaasnevate kulude kandmine üle jõu.

(49)  Selleks et rahvusvahelise kaitse saajad saaksid tõhusamalt kasutada käesolevas direktiivis sätestatud õigusi ja hüvesid, tuleb arvestada nende erivajaduste ja neile omaste integratsioonivajaduste ja -probleemidega ning lihtsustada nende juurdepääsu integratsiooniga seotud õigustele, eeskätt tööhõivega seotud koolitusvõimalustele ja kutsekoolitusele ning juurdepääsu välisriikide diplomi, tunnistuste või muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisele eriti olukorras, kui puuduvad dokumentaalsed tõendid ja isikutel käib tunnustamisega kaasnevate kulude kandmine üle jõu.

Or. en

Muudatusettepanek   263

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(49 a) Rahvusvahelise kaitse saajad võivad saabudes olla teatavas ebasoodsas olukorras. Oma aruandes „Ümberasustatavate pagulaste tööturule integreerimine“ väidab ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, et ümberasustatavad pagulased on kas eraldiseisev tööturg (madalate kvalifikatsiooninõuetega) või nad kohtavad tööturule sisenedes lisatakistusi. Seega tuleks struktureeritud programme kavandada erinevate tavadega, et tagada selle sihtrühma võrdne juurdepääs tööturule.

Or. en

Muudatusettepanek   264

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	(49 b) On vaja kaaluda erimeetmete võtmist, et tulemuslikult kõrvaldada praktilised raskused, millega puutuvad kokku rahvusvahelise kaitse saajad seoses välisriikide diplomite, tunnistuste või muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tõestamisega, eelkõige dokumentaalsete tõendite puudumise ja suutmatuse tõttu kanda tunnustamisega kaasnevaid kulusid.

Or. en

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga kaasatakse uuesti 2011. aasta direktiivi preambuli põhjendus 44 väga väikeste muudatustega.

Muudatusettepanek   265

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49 c (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(49 c) Arvestades, et integratsioon on kahesuunaline protsess, peaks ELi põhiväärtuste ja rahvusvahelise kaitse saajate põhiõiguste austamine olema integratsiooniprotsessi lahutamatu osa. Integratsioon peaks vältima eraldatust, edendama kaasatust, ja selle edu jaoks on tähtis kõigi asjaomaste osalejate osavõtt. Liikmesriigid peaksid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil pakkuma rahvusvahelise kaitse saajatele tuge ja võimalusi uude ühiskonda integreerumiseks ja seal elu sisseseadmiseks, mis peaks hõlmama peavarju, kirjaoskus- ja keelekursusi, kultuuridevahelist dialoogi, haridust ja kutsekoolitust, samuti tõhusat juurdepääsu ühiskonna demokraatlikele struktuuridele.

Or. en

Muudatusettepanek   266

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(50) Rahvusvahelise kaitse saajaid tuleks sotsiaalkindlustuse valdkonnas kohelda kaitset andva liikmesriigi kodanikega võrdsetelt.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   267

Traian Ungureanu, Artis Pabriks, Kinga Gál, Pál Csáky, Tomáš Zdechovský, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(50) Rahvusvahelise kaitse saajaid tuleks sotsiaalkindlustuse valdkonnas kohelda kaitset andva liikmesriigi kodanikega võrdsetelt.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   268

Kristina Winberg

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(50) Rahvusvahelise kaitse saajaid tuleks sotsiaalkindlustuse valdkonnas kohelda kaitset andva liikmesriigi kodanikega võrdsetelt.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   269

Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(50)  Rahvusvahelise kaitse saajaid tuleks sotsiaalkindlustuse valdkonnas kohelda kaitset andva liikmesriigi kodanikega võrdsetelt.	(50)  Rahvusvahelise kaitse saajaid tuleks sotsiaalkindlustuse ja integratsiooniprogrammidele juurdepääsu valdkonnas kohelda kaitset andva liikmesriigi kodanikega võrdsetelt.

Or. en

Muudatusettepanek   270

Kristina Winberg

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(51) Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata. Ent täiendava kaitse saajate puhul tuleks liikmesriikidele jätta teatav paindlikkus piirata selliseid õigusi üksnes põhitoetustele, mida tuleb mõista nii, et need hõlmavad vähemalt minimaalset sissetulekutoetust ja abi haiguse või raseduse ning vanemlike kohustuste täitmise juhtudel, tingimusel et kõnealused toetused on siseriikliku õiguse alusel ette nähtud asjaomase riigi kodanikele. Integreerimise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidele jätta võimalus siduda õigus siseriiklikus õiguses määratletud teatud liiki sotsiaalabile nii pagulaste kui ka täiendava kaitse saajate puhul rahvusvahelise kaitse saaja tulemusliku osalemisega integratsioonimeetmetes.

välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   271

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata. Ent täiendava kaitse saajate puhul tuleks liikmesriikidele jätta teatav paindlikkus piirata selliseid õigusi üksnes põhitoetustele, mida tuleb mõista nii, et need hõlmavad vähemalt minimaalset sissetulekutoetust ja abi haiguse või raseduse ning vanemlike kohustuste täitmise juhtudel, tingimusel et kõnealused toetused on siseriikliku õiguse alusel ette nähtud asjaomase riigi kodanikele. Integreerimise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidele jätta võimalus siduda õigus siseriiklikus õiguses määratletud teatud liiki sotsiaalabile nii pagulaste kui ka täiendava kaitse saajate puhul rahvusvahelise kaitse saaja tulemusliku osalemisega integratsioonimeetmetes.

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata.

Or. en

Selgitus

Variraportöör nõustub raportööriga, et on arusaamatu, miks kaitset vajavad isikud, kellele antakse täiendav kaitse, ei peaks saama sellist sotsiaalabi, mis tagatakse teistele rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele. Rahvusvahelist kaitset vajavaid eri isikuid ei tohiks kohelda ebavõrdselt. See on nii õiguslikult ebakindel kui ka halduslikult otstarbetu. Kui kaitsevajadus on kindlaks tehtud, on kõigil asjaomastel isikutel vastuvõtvas liikmesriigis samad sotsiaalsed vajadused.

Muudatusettepanek   272

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata. Ent täiendava kaitse saajate puhul tuleks liikmesriikidele jätta teatav paindlikkus piirata selliseid õigusi üksnes põhitoetustele, mida tuleb mõista nii, et need hõlmavad vähemalt minimaalset sissetulekutoetust ja abi haiguse või raseduse ning vanemlike kohustuste täitmise juhtudel, tingimusel et kõnealused toetused on siseriikliku õiguse alusel ette nähtud asjaomase riigi kodanikele. Integreerimise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidele jätta võimalus siduda õigus siseriiklikus õiguses määratletud teatud liiki sotsiaalabile nii pagulaste kui ka täiendava kaitse saajate puhul rahvusvahelise kaitse saaja tulemusliku osalemisega integratsioonimeetmetes.

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata. Integreerimise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidele jätta võimalus siduda õigus siseriiklikus õiguses määratletud teatud liiki sotsiaalabile rahvusvahelise kaitse saaja tulemusliku osalemisega integratsioonimeetmetes.

Or. it

Muudatusettepanek   273

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata. Ent täiendava kaitse saajate puhul tuleks liikmesriikidele jätta teatav paindlikkus piirata selliseid õigusi üksnes põhitoetustele, mida tuleb mõista nii, et need hõlmavad vähemalt minimaalset sissetulekutoetust ja abi haiguse või raseduse ning vanemlike kohustuste täitmise juhtudel, tingimusel et kõnealused toetused on siseriikliku õiguse alusel ette nähtud asjaomase riigi kodanikele. Integreerimise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidele jätta võimalus siduda õigus siseriiklikus õiguses määratletud teatud liiki sotsiaalabile nii pagulaste kui ka täiendava kaitse saajate puhul rahvusvahelise kaitse saaja tulemusliku osalemisega integratsioonimeetmetes.

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata. Integreerimise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid tagama tõhusa õiguse siseriiklikus õiguses määratletud teatud liiki sotsiaalabile nii pagulaste kui ka täiendava kaitse saajate puhul. Kuigi kaitse alus võib viia erineva seisundi määramiseni, ei ole kaitstud üksikisiku materiaalsetel vajadustel vahet.

Or. en

Muudatusettepanek   274

Jussi Halla-aho, Helga Stevens

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata. Ent täiendava kaitse saajate puhul tuleks liikmesriikidele jätta teatav paindlikkus piirata selliseid õigusi üksnes põhitoetustele, mida tuleb mõista nii, et need hõlmavad vähemalt minimaalset sissetulekutoetust ja abi haiguse või raseduse ning vanemlike kohustuste täitmise juhtudel, tingimusel et kõnealused toetused on siseriikliku õiguse alusel ette nähtud asjaomase riigi kodanikele. Integreerimise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidele jätta võimalus siduda õigus siseriiklikus õiguses määratletud teatud liiki sotsiaalabile nii pagulaste kui ka täiendava kaitse saajate puhul rahvusvahelise kaitse saaja tulemusliku osalemisega integratsioonimeetmetes.

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele ja nende pereliikmetele selle määruse kontekstis sotsiaalabi. Ent liikmesriikidele tuleks jätta suur paindlikkus piirata selliseid õigusi. Integreerimise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid siduma õiguse teatud liiki sotsiaalabile rahvusvahelise kaitse saaja ja tema pereliikmete tulemusliku ja eduka osalemisega integratsioonimeetmetes.

Or. en

Muudatusettepanek   275

Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata. Ent täiendava kaitse saajate puhul tuleks liikmesriikidele jätta teatav paindlikkus piirata selliseid õigusi üksnes põhitoetustele, mida tuleb mõista nii, et need hõlmavad vähemalt minimaalset sissetulekutoetust ja abi haiguse või raseduse ning vanemlike kohustuste täitmise juhtudel, tingimusel et kõnealused toetused on siseriikliku õiguse alusel ette nähtud asjaomase riigi kodanikele. Integreerimise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidele jätta võimalus siduda õigus siseriiklikus õiguses määratletud teatud liiki sotsiaalabile nii pagulaste kui ka täiendava kaitse saajate puhul rahvusvahelise kaitse saaja tulemusliku osalemisega integratsioonimeetmetes.

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata. Ent täiendava kaitse saajate puhul tuleks liikmesriikidele jätta teatav paindlikkus piirata selliseid õigusi üksnes põhitoetustele, mida tuleb mõista nii, et need hõlmavad vähemalt minimaalset sissetulekutoetust ja abi haiguse või raseduse korral, juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonna teenustele ning vanemlike kohustuste täitmise juhtudel, tingimusel et kõnealused toetused on siseriikliku õiguse alusel ette nähtud asjaomase riigi kodanikele. Integreerimise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidele jätta võimalus siduda õigus siseriiklikus õiguses määratletud teatud liiki sotsiaalabile nii pagulaste kui ka täiendava kaitse saajate puhul rahvusvahelise kaitse saaja tulemusliku osalemisega integratsioonimeetmetes.

Or. en

Muudatusettepanek   276

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	(51 a) Rahvusvahelise kaitse seisundi saajate erivajadusi ja olukorra eripära tuleks võimalikult suurel määral neile suunatud integratsiooniprogrammides arvesse võtta, sealhulgas vajaduse korral keeleõppes ja asjaomases liikmesriigis kaitseseisundist tulenevatest üksikisiku õigustest ja kohustustest teavitamisel.

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanekuga kasatakse uuesti 2011. aasta direktiivi preambuli põhjendus 47.

Muudatusettepanek   277

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(52)  Rahvusvahelise kaitse saajatele tuleks tagada tervishoiu, sh füüsilise ja vaimse tervise teenuste kättesaadavus.	(52)  Rahvusvahelise kaitse saajatele tuleks tagada tervishoiu, sh füüsilise ja vaimse tervise ning seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste kättesaadavus.

Or. en

Muudatusettepanek   278

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Kinga Gál, Pál Csáky

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(52)  Rahvusvahelise kaitse saajatele tuleks tagada tervishoiu, sh füüsilise ja vaimse tervise teenuste kättesaadavus.	(52)  Rahvusvahelise kaitse saajatele tuleks tagada põhiliste tervishoiuteenuste kättesaadavus.

Or. en

Muudatusettepanek   279

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	(52 a) Rahvusvahelise kaitse saajatel peaks olema juurdepääs kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavatele kaupadele ja teenustele, sh tööhõivetalituste teabele ja nõustamisteenusele.

Or. en

Selgitus

Variraportöör nõustub raportööriga, et põhjenduse sõnastust ühtlustatakse sõnastusega, mida komisjon kasutas rände valdkonna õigusaktides (eelkõige sinise kaardi direktiivi läbivaatamisel) võrdset kohtlemist käsitlevates sätetes. Põhjenduse sisu kajastub vastavalt ka artiklites 30 ja 35.

Muudatusettepanek   280

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvaheliste kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused.

(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvahelise kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused, eeldades, et need on tasuta, täielikult ja hõlpsasti ligipääsetavad ning et nende läbiviimisel arvestatakse rahvusvahelise kaitse saajate erivajadustega.

Or. it

Muudatusettepanek   281

Jeroen Lenaers

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvaheliste kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused.

(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvahelise kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused. Pidev keeldumine aktiivsest integreerumisest võib viimase abinõuna viia rahvusvahelise kaitse kõlblikkuse peatamiseni.

Or. en

Muudatusettepanek   282

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvaheliste kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused.

(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks võib rahvusvahelise kaitse saajatel olla liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes sobivaks tunnistatud integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused.

Or. en

Muudatusettepanek   283

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvaheliste kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused.	(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvahelise kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid teevad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused ja kodanikuühiskonda integreerumise kursused.

Or. en

Muudatusettepanek   284

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvaheliste kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused.	(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvahelise kaitse saajatel juurdepääs integratsioonimeetmetele, nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused, mis on hõlpsasti kättesaadavad, tasuta, ning tagada tuleb lapsehoid.

Or. en

Muudatusettepanek   285

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvaheliste kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused.	(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvahelise kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil tasuta ja tõhus juurdepääs integratsioonimeetmetele. Tuleb tunnistada, et mitte kõik rahvusvahelise kaitse saajad ei pruugi olla võimaliku kogetud trauma tõttu suutelised osalema integreerumismeetmetes.

Or. en

Muudatusettepanek   286

Traian Ungureanu, Artis Pabriks, Kinga Gál, Pál Csáky, Tomáš Zdechovský, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvaheliste kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused.	(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks peaks rahvusvahelise kaitse saajatel olema liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused.

Or. en

Muudatusettepanek   287

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 54

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(54)  Et järelevalve käesoleva määruse kohaldamise üle oleks tõhus, tuleks seda hinnata korrapäraste ajavahemike tagant.	(54)  Käesoleva määruse kohaldamist tuleks korrapäraste ajavahemike tagant hinnata, võttes arvesse eelkõige liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste arengut seoses tagasi- ja väljasaatmise lubamatusega, tööturu arengut liikmesriikides ning integratsiooni ühiste üldpõhimõtete arengut.

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek kaasatakse uuesti 2011. aasta direktiivi põhjendus 48, mille kohaselt: „Käesoleva direktiivi rakendamist tuleks korrapäraste ajavahemike järel hinnata, võttes arvesse eelkõige liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste arengut seoses tagasi- ja väljasaatmise lubamatusega, tööturu arengut liikmesriikides ning integratsiooni ühiste üldpõhimõtete arengut.“

Muudatusettepanek   288

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 54

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(54)  Et järelevalve käesoleva määruse kohaldamise üle oleks tõhus, tuleks seda hinnata korrapäraste ajavahemike tagant.	(54)  Et järelevalve käesoleva direktiivi ülevõtmise ja kohaldamise üle oleks tõhus, tuleks seda hinnata korrapäraste ajavahemike tagant.

Or. en

Muudatusettepanek   289

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 55

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(55)  Selleks et käesoleva määruse sätete rakendamisel tagada esitatava teabe vormi ja sisu suhtes ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes42.	(55)  Selleks et käesoleva direktiivi sätete rakendamisel tagada esitatava teabe vormi ja sisu suhtes ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes42.
_________________	_________________
42 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13..	42 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

Or. en

Muudatusettepanek   290

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 56

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(56) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kehtestada liikmesriikide poolt kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele rahvusvahelise kaitse andmise nõuded ning nõuded pagulaste ja täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ning nõuded antava kaitse sisule, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale

välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   291

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 56

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(56) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kehtestada liikmesriikide poolt kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele rahvusvahelise kaitse andmise nõuded ning nõuded pagulaste ja täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ning nõuded antava kaitse sisule, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale

välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   292

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 56

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(56)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kehtestada liikmesriikide poolt kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele rahvusvahelise kaitse andmise nõuded ning nõuded pagulaste ja täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ning nõuded antava kaitse sisule, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale

(56)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt kehtestada liikmesriikide poolt kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele rahvusvahelise kaitse andmise kõrgetasemelised nõuded ning nõuded pagulaste ja täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ning nõuded antava kaitse sisule, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva direktiivi ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Or. en

Muudatusettepanek   293

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57 – lõik 1

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on kõnealused liikmesriigid teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel]	[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on kõnealused liikmesriigid teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]

Or. en

Muudatusettepanek   294

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57 – lõik 3

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.]

[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale need liikmesriigid käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.]

Or. en

Muudatusettepanek   295

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57 – lõik 5

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
[(XX) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.	[(XX) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

Or. en

Muudatusettepanek   296

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57 – lõik 6

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(XX) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud (... kirjaga) oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]	(XX) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud (... saadetud kirjas) oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]

Or. en

Muudatusettepanek   297

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57 – lõik 8

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
[(XX) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud (... kirjaga) oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.	[(XX) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud (... kirjaga) oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

Or. en

Muudatusettepanek   298

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57 – lõik 9

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(XX) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.]	(XX) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

Or. en

Muudatusettepanek   299

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 58

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(58)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,	(58)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

Or. en

Muudatusettepanek   300

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded, mis käsitlevad järgmist:	Käesoleva direktiiviga kehtestatakse nõuded, mis käsitlevad järgmist:

Or. en

Muudatusettepanek   301

Birgit Sippel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, säilitavad liikmesriigid võimaluse anda pereliikmetele pagulasseisund või täiendav kaitse kooskõlas oma siseriiklike seadustega, olenemata sellest, kas nad võivad olla tagakiusamise või suure kahju ohus, et luua ühtne õiguslik seisund perekonnas.

Or. en

Muudatusettepanek   302

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:	Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Or. en

Muudatusettepanek   303

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)  „rahvusvaheline kaitse“ – punktides 4 ja 6 määratletud pagulasseisund ja täiendava kaitse seisund;	(1)  „rahvusvaheline kaitse“ – punktis 4 määratletud pagulasseisund;

Or. en

Muudatusettepanek   304

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(2)  „rahvusvahelise kaitse saaja“ – isik, kellele on antud punktides 4 ja 6 määratletud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund;	(2)  „rahvusvahelise kaitse saaja“ – isik, kellele on antud punktis 4 määratletud pagulasseisund;

Or. en

Muudatusettepanek   305

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „pagulane“ – kolmanda riigi kodanik, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassilise, usulise, rahvusel, poliitilistel vaadetel või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise pärast viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ja ei suuda või kõnealuse kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset, või kodakondsuseta isik, kes samadel põhjustel, nagu eespool nimetatud, väljaspool varasemat alalist elukohariiki viibides ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda, ja kelle suhtes ei kohaldata artiklit 12;

(3)  „pagulane“ – kolmanda riigi kodanik, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassilise, usulise, rahvuse, poliitiliste vaadete, soolise kuuluvuse, soolise sättumuse, soolise identiteedi, puude või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise pärast viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ja ei suuda või kõnealuse kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset, või kodakondsuseta isik, kes samadel põhjustel, nagu eespool nimetatud, väljaspool varasemat alalist elukohariiki viibides ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda, ja kelle suhtes ei kohaldata artiklit 12;

Or. en

Muudatusettepanek   306

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) „täiendava kaitse seisund“ – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku tunnustamine liikmesriigi poolt täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna;	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   307

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  „rahvusvahelise kaitse taotlus“ – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku sooviavaldus liikmesriigilt kaitse saamiseks, mida võib käsitada pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi taotlemisena;	(7)  „rahvusvahelise kaitse taotlus“ – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku sooviavaldus liikmesriigilt kaitse saamiseks, mida võib käsitada pagulasseisundi taotlemisena;

Or. en

Muudatusettepanek   308

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – sissejuhatav osa

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  „pereliikmed“ – järgmised rahvusvahelise kaitse saaja pereliikmed, kes viibivad rahvusvahelise kaitse taotlemisel samas liikmesriigis, eeldusel et perekond oli juba olemas enne liikmesriigi territooriumile saabumist:	(9)  „pereliikmed“ – järgmised rahvusvahelise kaitse saaja pereliikmed, kes viibivad liikmesriigi territooriumil:

Or. en

Muudatusettepanek   309

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – sissejuhatav osa

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  „pereliikmed“ – järgmised rahvusvahelise kaitse saaja pereliikmed, kes viibivad rahvusvahelise kaitse taotlemisel samas liikmesriigis, eeldusel et perekond oli juba olemas enne liikmesriigi territooriumile saabumist:	(9)  „pereliikmed“ – järgmised rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja pereliikmed, kes viibivad liikmesriikide territooriumil:

Or. en

Selgitus

On soovitatav kasutada sõnastust, mis viitab taotlejale, mitte ainult rahvusvahelise kaitse saajale, sest seda pereliikme mõistet kohaldatakse ka vastuvõtutingimuste direktiivis (artikli 2 lõik 3 „Mõisted“; artikkel 3 „Kohaldamisala“) taotlajate olukorrale, kellele ei ole rahvusvahelist kaitset veel antud.

Muudatusettepanek   310

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – sissejuhatav osa

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  „pereliikmed“ – järgmised rahvusvahelise kaitse saaja pereliikmed, kes viibivad rahvusvahelise kaitse taotlemisel samas liikmesriigis, eeldusel et perekond oli juba olemas enne liikmesriigi territooriumile saabumist:	(9)  „pereliikmed“ – järgmised rahvusvahelise kaitse saaja pereliikmed, kes viibivad rahvusvahelise kaitse taotlemisel samas liikmesriigis, eeldusel et perekond oli juba olemas päritoluriigis või, kodakondsuseta isiku puhul, varasema alalise elukoha riigis:

Or. en

Muudatusettepanek   311

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(a)  rahvusvahelise kaitse saaja abikaasa või temaga püsisuhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmandate riikide kodanikke käsitleva õiguse alusel võrdväärselt abielupaaridega;	(a)  rahvusvahelise kaitse saaja abikaasa või vabaabielukaaslane,

Or. en

Muudatusettepanek   312

Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(a)  rahvusvahelise kaitse saaja abikaasa või temaga püsisuhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmandate riikide kodanikke käsitleva õiguse alusel võrdväärselt abielupaaridega;	(a)  rahvusvahelise kaitse saaja abikaasa või temaga püsisuhtes olev vabaabielukaaslane,

Or. en

Muudatusettepanek   313

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  punktis a osutatud paari või rahvusvahelise kaitse saaja alaealised lapsed, tingimusel et need lapsed ei ole abielus, sõltumata sellest, kas nad on siseriikliku õiguse tähenduses sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud;	(b)  punktis a osutatud paari või rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja lapsed, sõltumata sellest, kas nad on siseriikliku õiguse tähenduses sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud, ning lapsed, kelle eest nad kannavad esmast õiguslikku või tavaõigusest tulenevat vastutust;

Or. en

Muudatusettepanek   314

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  punktis a osutatud paari või rahvusvahelise kaitse saaja alaealised lapsed, tingimusel et need lapsed ei ole abielus, sõltumata sellest, kas nad on siseriikliku õiguse tähenduses sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud;	(b)  punktis a osutatud paari või rahvusvahelise kaitse saaja lapsed, sõltumata sellest, kas nad on siseriikliku õiguse tähenduses sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud;

Or. en

Muudatusettepanek   315

Elly Schlein

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  punktis a osutatud paari või rahvusvahelise kaitse saaja alaealised lapsed, tingimusel et need lapsed ei ole abielus, sõltumata sellest, kas nad on siseriikliku õiguse tähenduses sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud;	(b)  punktis a osutatud paari või rahvusvahelise kaitse saaja pojad ja tütred, sõltumata sellest, kas nad on siseriikliku õiguse tähenduses sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud;

Or. en

Selgitus

Taotleja poegi ja tütreid tuleb käsitada pereliikmetena, sõltumata nende vanusest või perekonnaseisust.

Muudatusettepanek   316

Elly Schlein

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)  asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja eest vastutav isa, ema või mõni teine täisealine isik, kui kõnealuse kaitse saaja on alaealine ja ei ole abielus;	(c)  asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse taotleja ema ja isa või mõni teine kaitse saaja eest vastutav täisealine isik, kui kõnealuse kaitse saaja on alaealine;

Or. en

Selgitus

Tehakse ettepanek korrastada pere taasühinemise sätteid ja tagatisi, laiendades ka pereliikmete määratlust.

Muudatusettepanek   317

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)  asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja eest vastutav isa, ema või mõni teine täisealine isik, kui kõnealuse kaitse saaja on alaealine ja ei ole abielus;	(c)  päritoluriigi või asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja eest vastutav isa, ema või mõni teine täisealine isik;

Or. en

Selgitus

Variraportöör nõustub raportööriga, et see, kas laps on abielus või mitte, ei tohiks olla tegur pereliikmete määratlemisel.

Muudatusettepanek   318

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)  asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja eest vastutav isa, ema või mõni teine täisealine isik, kui kõnealuse kaitse saaja on alaealine ja ei ole abielus;	(c)  asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja eest vastutav isa, ema või mõni teine täisealine isik, kui kõnealuse kaitse saaja on alaealine;

Or. en

Muudatusettepanek   319

Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)  asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja eest vastutav isa, ema või mõni teine täisealine isik, kui kõnealuse kaitse saaja on alaealine ja ei ole abielus;	(c)  asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja eest vastutav isa, ema või mõni teine täisealine isik, kui kõnealuse kaitse saaja on alaealine;

Or. en

Muudatusettepanek   320

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) taotleja või rahvusvahelise kaitse saaja õde ja vend või õed-vennad;

Or. en

Muudatusettepanek   321

Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) rahvusvahelise kaitse saaja õed ja vennad;

Or. en

Muudatusettepanek   322

Elly Schlein

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) taotleja või rahvusvahelise kaitse saaja vanavanemad;

Or. en

Selgitus

Tehakse ettepanek korrastada pere taasühinemise sätteid ja tagatisi, laiendades ka pereliikmete määratlust.

Muudatusettepanek   323

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) rahvusvahelise kaitse saaja õed ja vennad;

Or. en

Muudatusettepanek   324

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c b) rahvusvahelise kaitse saaja isa, ema, vanaema, vanaisa, onu või tädi sõltumata sellest, kas rahvusvahelise kaitse saaja on siseriikliku õiguse tähenduses sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud;

Or. en

Muudatusettepanek   325

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c b) taotleja või rahvusvahelise kaitse saaja ülenevad lähisugulased;

Or. en

Muudatusettepanek   326

Elly Schlein

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c b) taotleja lapselapsed;

Or. en

Selgitus

Tehakse ettepanek korrastada pere taasühinemise sätteid ja tagatisi, laiendades ka pereliikmete määratlust.

Muudatusettepanek   327

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c c) „toetaja“ – liikmesriigi kodanik või kolmanda riigi kodanik, kellel liikmesriik on lubanud liidu või asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt väljastatud elamisloa omanikuna viibida oma territooriumil ühe aasta või pikema perioodi vältel;

Or. en

Muudatusettepanek   328

Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10)  „alaealine“ – alla 18aastane kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik;	(10)  „alaealine“ – rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajal alla 18aastane kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik;

Or. en

Muudatusettepanek   329

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) „laps“ – rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajal alla 18aastane kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik;

Or. en

Muudatusettepanek   330

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11)  „saatjata alaealine“ – alaealine, kes saabub liikmesriigi territooriumile ilma asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt tema eest vastutava täisealise isikuta seni, kuni selline isik ei ole teda tegelikult oma hoole alla võtnud; sh alaealine, kes on jäänud saatjata pärast liikmesriigi territooriumile saabumist;	(11)  „saatjata alaealine” – alaealine, kes saabub liikmesriigi territooriumile ilma asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt tema eest vastutava täisealise isikuta seni, kuni selline isik ei ole teda tegelikult oma hoole alla võtnud;

Or. en

Muudatusettepanek   331

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14)  „rahvusvahelise kaitse äravõtmine“ – pädeva ametiasutuse otsus tunnistada pagulasseisund või täiendava kaitse seisund kehtetuks, see lõpetada või keelduda selle pikendamisest;	(14)  „rahvusvahelise kaitse äravõtmine“ – pädeva ametiasutuse otsus tunnistada pagulasseisund kehtetuks, see lõpetada või keelduda selle pikendamisest;

Or. en

Muudatusettepanek   332

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15)  „korduv taotlus“ – uus rahvusvahelise kaitse taotlus, mis esitatakse mis tahes liikmesriigis pärast eelmise taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist, sh juhud, mil taotleja on oma taotluse sõnaselgelt tagasi võtnud või kui menetlev ametiasutus on taotluse pärast kaudset tagasivõtmist tagasi lükanud, sest leiab, et sellest on loobutud;	(15)  „korduv taotlus“ – uus rahvusvahelise kaitse taotlus, mis esitatakse mis tahes liikmesriigis pärast eelmise taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist, sh juhud, mil taotleja on oma taotluse sõnaselgelt tagasi võtnud;

Or. en

Muudatusettepanek   333

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16)  „menetlev ametiasutus“ – liikmesriigi kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest ning on pädev tegema sellistes juhtumites esimese astme otsuseid;	(16)  „menetlev ametiasutus“ – liikmesriigi kohus, kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest ning on pädev tegema sellistes juhtumites esimese astme otsuseid;

Or. en

Muudatusettepanek   334

Jussi Halla-aho, Helga Stevens

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17)  „sotsiaalkindlustus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 883/20044444 määratletud sotsiaalkindlustusliigid, mis hõlmavad haigushüvitisi, sünnitus- ja sellega samaväärseid isadushüvitisi, invaliidsushüvitisi, vanadushüvitisi, toitjakaotushüvitisi, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi, matusetoetusi, töötushüvitisi, eelpensionihüvitisi ja perehüvitisi;	(17)  „sotsiaalkindlustus“ – liikmesriigi määratletud sotsiaalkindlustusliigid;
_________________
44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

Or. en

Selgitus

Liikmesriikidel on õigus vabalt, ELi sekkumiseta otsustada, kes on nende riikliku sotsiaalkindlustussüsteemiga kaitstud, millised hüvitised on tagatud ja millistel tingimustel. Määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta on üks liikmesriikidele kättesaadavaid vahendeid pakutava sotsiaalkindlustuse ulatuse määramiseks.

Muudatusettepanek   335

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Kinga Gál, Pál Csáky, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17)  „sotsiaalkindlustus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 883/200444 määratletud sotsiaalkindlustusliigid, mis hõlmavad haigushüvitisi, sünnitus- ja sellega samaväärseid isadushüvitisi, invaliidsushüvitisi, vanadushüvitisi, toitjakaotushüvitisi, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi, matusetoetusi, töötushüvitisi, eelpensionihüvitisi ja perehüvitisi;	(17)  „sotsiaalkindlustus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 883/200444 määratletud sotsiaalkindlustusliigid;
_________________	_________________
44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).	44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

Or. en

Muudatusettepanek   336

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19)  „eestkostja“ – isik või organisatsioon, kelle pädevad asutused on määranud saatjata alaealist aitama ja esindama käesoleva määrusega ettenähtud menetlustes, et tagada lapse parimate huvide kaitse ja teostada vajaduse korral alaealise nimel õigustoiminguid.	(19)  „eestkostja“ – isik või organisatsioon, kelle pädevad asutused on määranud saatjata alaealist aitama ja esindama käesoleva direktiiviga ettenähtud menetlustes, et kaitsta lapse parimaid huve ja üldist heaolu ning teostada vajaduse korral alaealise nimel õigustoiminguid.

Or. en

Muudatusettepanek   337

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19)  „eestkostja“ – isik või organisatsioon, kelle pädevad asutused on määranud saatjata alaealist aitama ja esindama käesoleva määrusega ettenähtud menetlustes, et tagada lapse parimate huvide kaitse ja teostada vajaduse korral alaealise nimel õigustoiminguid.	(19)  „eestkostja“ – isik või organisatsioon, kelle pädevad asutused on määranud saatjata alaealist aitama ja esindama käesoleva määrusega ettenähtud menetlustes, et kaitsta lapse parimaid huve ja heaolu ning teostada vajaduse korral alaealise nimel õigustoiminguid.

Or. en

Selgitus

Mõistete ühtlustamine ja viide ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklile 3.

Muudatusettepanek   338

Kinga Gál

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19)  „eestkostja“ – isik või organisatsioon, kelle pädevad asutused on määranud saatjata alaealist aitama ja esindama käesoleva määrusega ettenähtud menetlustes, et tagada lapse parimate huvide kaitse ja teostada vajaduse korral alaealise nimel õigustoiminguid.	(19)  eestkostja – isik või organisatsioon, kes määratakse saatjata alaealise abistamiseks ja esindamiseks käesolevas määruses ette nähtud menetlustes eesmärgiga kaitsta lapse parimaid huvisid ja tema üldist heaolu ning kes vajaduse korral kasutab alaealise eest tema õigus- ja teovõimet;

Or. en

Muudatusettepanek   339

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Käesolevat määrust kohaldatakse kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute rahvusvahelise kaitse saajaks kvalifitseerimise ja antava rahvusvahelise kaitse sisu suhtes.	1.  Käesolevat määrust kohaldatakse kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute rahvusvahelise kaitse saajaks kvalifitseerimise ja antava rahvusvahelise kaitse sisu suhtes. Käesoleva määruse artiklites 15 ja 21 sätestatut kohaldatakse tagasiulatuvalt rahvusvahelise kaitse saajatele, kelle elamisluba ei ole veel kehtivust kaotanud.

Or. en

Muudatusettepanek   340

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Käesolevat määrust kohaldatakse kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute rahvusvahelise kaitse saajaks kvalifitseerimise ja antava rahvusvahelise kaitse sisu suhtes.	1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute rahvusvahelise kaitse saajaks kvalifitseerimise ja antava rahvusvahelise kaitse sisu suhtes.

Or. en

Muudatusettepanek   341

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Käesolevat määrust ei kohaldata muude selliste riiklike humanitaarsete seisundite suhtes, mis liikmesriigid on siseriikliku õiguse kohaselt andnud isikutele, kes pagulaseks või täiendava rahvusvahelise kaitse saajaks ei kvalifitseeru. Kui selliseid seisundeid antakse, siis tuleb seda teha selliselt, et ei tekiks ohtu nende segiajamiseks rahvusvahelise kaitsega. .	2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata muude selliste riiklike humanitaarsete seisundite suhtes, mis liikmesriigid on siseriikliku õiguse kohaselt andnud isikutele, kes pagulaseks või täiendava rahvusvahelise kaitse saajaks ei kvalifitseeru.

Or. en

Muudatusettepanek   342

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Käesolevat määrust ei kohaldata muude selliste riiklike humanitaarsete seisundite suhtes, mis liikmesriigid on siseriikliku õiguse kohaselt andnud isikutele, kes pagulaseks või täiendava rahvusvahelise kaitse saajaks ei kvalifitseeru. Kui selliseid seisundeid antakse, siis tuleb seda teha selliselt, et ei tekiks ohtu nende segiajamiseks rahvusvahelise kaitsega. .	2.  Käesolevat määrust ei kohaldata muude selliste riiklike humanitaarsete seisundite suhtes, mis liikmesriigid on siseriikliku õiguse kohaselt andnud isikutele, kes pagulaseks või täiendava rahvusvahelise kaitse saajaks ei kvalifitseeru.

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas põhjendust 9 käsitleva muudatusettepanekuga eespool.

Muudatusettepanek   343

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Ehkki liidu tasandil ei ole kokku lepitud keskkonnaolude tõttu ümber asuvate inimeste määratlust, ei takista see liikmesriikidel pakkuda sellistele inimestele kaitset siseriikliku õiguse või tava kohaselt.

Or. en

Muudatusettepanek   344

Jussi Halla-aho, Helga Stevens

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks esitab taotleja kõik talle kättesaadavad elemendid. Ta teeb menetleva ametiasutusega koostööd ning jääb asjaomasesse liikmesriiki ja on kättesaadav kogu menetluse aja.

1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks esitab taotleja viivitamatult kõik talle kättesaadavad elemendid. Ta teeb menetleva ametiasutusega koostööd ning jääb asjaomasesse liikmesriiki ja on kättesaadav kogu menetluse aja. Enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibitud perioodi uuritakse kui võimalikku tõendit motiivi kohta jääda liitu õiguspäraselt rahvusvahelist kaitset taotlemata.

Or. en

Muudatusettepanek   345

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks esitab taotleja kõik talle kättesaadavad elemendid. Ta teeb menetleva ametiasutusega koostööd ning jääb asjaomasesse liikmesriiki ja on kättesaadav kogu menetluse aja.	1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks esitab taotleja kõik talle kättesaadavad elemendid. Menetlev ametiasutus ja taotleja teevad koostööd kogu menetluse jooksul. Taotleja on kättesaadav kogu menetluse aja. Kui taotleja ei ole menetluse jooksul mingil ajal kättesaadav pehmendavatel asjaoludel, tuleks arvestada konkreetseid põhjuseid.

Or. en

Muudatusettepanek   346

Alessandra Mussolini, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Frank Engel, Barbara Matera, Salvatore Domenico Pogliese, Carlos Coelho

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks esitab taotleja kõik talle kättesaadavad elemendid. Ta teeb menetleva ametiasutusega koostööd ning jääb asjaomasesse liikmesriiki ja on kättesaadav kogu menetluse aja.	1.  Menetlev asutus peab taotleja kohuseks esitada niipea kui võimalik kõik andmed, mis on vajalikud rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks. Koostöös taotlejaga on menetleva ametiasutuse kohus hinnata taotluse asjaomaseid andmeid. Taotleja on kättesaadav kogu menetluse aja.

Or. en

Selgitus

Direktiivi 2011/95/EL artikli 4 lõikes 1 kasutatud sõnastus tundub paremini kirjeldavat taotleja ning menetleva ametiasutuse vastutuse määra faktide ja asjaolude hindamisel.

Muudatusettepanek   347

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks esitab taotleja kõik talle kättesaadavad elemendid. Ta teeb menetleva ametiasutusega koostööd ning jääb asjaomasesse liikmesriiki ja on kättesaadav kogu menetluse aja.	1.  Koostöös taotlejaga on liikmesriigi kohus hinnata taotluse asjaomaseid andmeid.

Or. en

Muudatusettepanek   348

Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks esitab taotleja kõik talle kättesaadavad elemendid. Ta teeb menetleva ametiasutusega koostööd ning jääb asjaomasesse liikmesriiki ja on kättesaadav kogu menetluse aja.	1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks esitab taotleja kõik talle kättesaadavad elemendid koostöös asjaomase siseriikliku asutusega. Asjaomane menetlev siseriiklik ametiasutus peaks taotlejaga koostööd tegema ning too jääb asjaomasesse liikmesriiki ja on kättesaadav kogu menetluse aja.

Or. en

Muudatusettepanek   349

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud elemendid hõlmavad järgmist: taotleja avaldused ja kõik taotleja käsutuses olevad dokumendid taotleja vanuse, tausta, sh asjaomaste sugulaste tausta, isiku, kodakondsus(t)e, varasema(te) elukohariigi(-riikide) ja aadressi, varasemate [rahvusvahelise kaitse] taotluste [ja määruse (EL) nr XXX/XX [ümberasustamise määrus] kohaste ümberasustamise kiirendatud menetluse tulemuste kohta] ja reisimarsruutide kohta, reisidokumendid ning rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused.

2.  Lõikes 1 osutatud andmed on taotleja avaldused ning kõik taotleja käsutuses olevad dokumendid taotleja vanuse, tausta, sealhulgas asjaomaste sugulaste tausta, isiku, kodakondsus(t)e, varasema elukohariigi/-riikide ja aadressi, varasemate varjupaigataotluste ja reisimarsruutide kohta, reisidokumendid ning rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused.

Or. en

Muudatusettepanek   350

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud elemendid hõlmavad järgmist: taotleja avaldused ja kõik taotleja käsutuses olevad dokumendid taotleja vanuse, tausta, sh asjaomaste sugulaste tausta, isiku, kodakondsus(t)e, varasema(te) elukohariigi(-riikide) ja aadressi, varasemate [rahvusvahelise kaitse] taotluste [ja määruse (EL) nr XXX/XX [ümberasustamise määrus] kohaste ümberasustamise kiirendatud menetluse tulemuste kohta] ja reisimarsruutide kohta, reisidokumendid ning rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused.

2.  Lõikes 1 osutatud elemendid hõlmavad järgmist: taotleja avaldused ja kõik taotleja käsutuses olevad dokumendid taotleja vanuse, tausta, sh asjaomaste sugulaste tausta, isiku, kodakondsus(t)e, varasema(te) elukohariigi(-riikide) ja aadressi, varasemate [rahvusvahelise kaitse] taotluste [ja ümberasustamise kiirendatud menetluse tulemuste kohta] ja reisimarsruutide kohta, reisidokumendid ning rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused.

Or. en

Muudatusettepanek   351

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.  Menetlev ametiasutus hindab taotluse asjakohaseid elemente kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 33.	3.  Menetlev ametiasutus hindab taotluse asjakohaseid elemente kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 33. Taotleja vanust hinnatakse kõige ajakohasemaid teaduslikke meetodeid kasutades, kui on põhjust kahtlustada, et taotleja on täiskasvanu ja ta väidab kindlate tõenditeta, et ta on 15–17aastane.

Or. en

Muudatusettepanek   352

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.  Menetlev ametiasutus hindab taotluse asjakohaseid elemente kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 33.	3.  Menetlev ametiasutus hindab koostöös taotlejaga rahvusvahelise kaitse taotluse asjakohaseid elemente kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 33 ning hangib rahvusvahelise kaitse taotluse põhjalikuks hindamiseks kogu vajaliku teabe.

Or. en

Selgitus

The shadow rapporteur is concerned that the balance struck by the proposal could adversely affect the burden of proof by relieving Member States from their obligation to assess the asylum application in cooperation with the individual asylum seeker, rather than solely on the basis of available elements. Such an omission would ignore jurisprudence from the ECtHR confirming the shared duty of an asylum-seeker and the authorities to ascertain and evaluate all relevant facts of the case in the asylum proceedings. Clarifying the wording of Article 4(3) could ensure that a collaborative process between both parties is maintained in the asylum procedure, thereby remaining in line with ECtHR standards.

Muudatusettepanek   353

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.  Menetlev ametiasutus hindab taotluse asjakohaseid elemente kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 33.	3.  Menetlev ametiasutus hindab koostöös taotlejaga taotluse asjakohaseid elemente kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 33.

Or. en

Selgitus

Selle artikli selgem sõnastus tagab, et varjupaigamenetluses säilib mõlema osapoole vaheline koostööprotsess, säilitades seega kooskõla Euroopa Inimõiguste Kohtu standarditega.

Muudatusettepanek   354

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.  Asjaolu, et taotlejat on juba taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda on ähvardatud taga kiusata või talle suurt kahju tekitada, käsitletakse arvestatava märgina taotleja põhjendatud tagakiusamise kartuse või suure kahju kannatamise reaalse ohu kohta, kui puudub mõjuv põhjus arvata, et kõnealune tagakiusamine või suur kahju ei kordu.	4.  Asjaolu, et taotlejat on juba taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda on ähvardatud taga kiusata või talle suurt kahju tekitada, käsitletakse arvestatava märgina taotleja põhjendatud tagakiusamise kartuse või suure kahju kannatamise reaalse ohu kohta.

Or. en

Muudatusettepanek   355

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.  Asjaolu, et taotlejat on juba taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda on ähvardatud taga kiusata või talle suurt kahju tekitada, käsitletakse arvestatava märgina taotleja põhjendatud tagakiusamise kartuse või suure kahju kannatamise reaalse ohu kohta, kui puudub mõjuv põhjus arvata, et kõnealune tagakiusamine või suur kahju ei kordu.	4.  Asjaolu, et taotlejat on juba taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda on ähvardatud taga kiusata või talle suurt kahju tekitada, käsitletakse arvestatava märgina taotleja põhjendatud tagakiusamise kartuse või suure kahju kannatamise reaalse ohu kohta.

Or. en

Muudatusettepanek   356

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.  Asjaolu, et taotlejat on juba taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda on ähvardatud taga kiusata või talle suurt kahju tekitada, käsitletakse arvestatava märgina taotleja põhjendatud tagakiusamise kartuse või suure kahju kannatamise reaalse ohu kohta, kui puudub mõjuv põhjus arvata, et kõnealune tagakiusamine või suur kahju ei kordu.	4.  Asjaolu, et taotlejat on tema päritoluriigis juba taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda on ähvardatud taga kiusata või talle suurt kahju tekitada, käsitletakse arvestatava märgina taotleja põhjendatud tagakiusamise kartuse või suure kahju kannatamise reaalse ohu kohta, kui puudub mõjuv põhjus arvata, et kõnealune tagakiusamine või suur kahju ei kordu.

Or. en

Muudatusettepanek   357

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5.  Kui taotleja väidete teatavate asjaolude toetuseks ei ole esitatud dokumentaalseid ega muid tõendeid, siis ei nõuta nende väidete kohta täiendavaid tõendeid, juhul kui	5.  Kui taotleja väidete teatavate asjaolude toetuseks ei ole esitatud dokumentaalseid ega muid tõendeid, siis ei nõuta nende väidete kohta täiendavaid tõendeid ning kahtlusi tõlgendatakse taotleja kasuks, juhul kui

Or. en

Selgitus

The benefit of the doubt principle is well-established in international refugee law and requires that where an applicant's statements cannot be corroborated by evidence but has made a genuine effort to substantiate the claim, the lack of evidence or documents should not adversely affect the credibility of the claim, nor should the late submission of the claim. The explicit incorporation of the benefit of the doubt principle would be necessary to bring the Qualification Regulation in line with well-established practice and the UNHCR Handbook and guidelines on procedures and criteria for determining refugee status.

Muudatusettepanek   358

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5.  Kui taotleja väidete teatavate asjaolude toetuseks ei ole esitatud dokumentaalseid ega muid tõendeid, siis ei nõuta nende väidete kohta täiendavaid tõendeid, juhul kui	5.  Kui taotleja väidete teatavate asjaolude toetuseks ei ole esitatud dokumentaalseid ega muid tõendeid, siis ei nõuta nende väidete kohta täiendavaid tõendeid ning kahtlusi tõlgendatakse taotleja kasuks, juhul kui

Or. en

Selgitus

The benefit of the doubt principle is well-established in international refugee law and requires that where an applicant’s statement cannot be corroborated by evidence but the applicant has made a genuine effort to substantiate the claim, the lack of evidence or documents should not adversely affect the credibility of the claim, nor should the late submission of the claim. The explicit incorporation of the benefit of the doubt principle would be necessary to bring the Qualification Regulation in line with well-established practice and the UNHCR Handbook and guidelines on procedures and criteria for determining refugee status. In A, B and C, the CJEU confirmed that while the Qualification Directive refers to the applicant submitting all elements as soon as possible to substantiate his or her claim, it is incumbent on the national authorities to cooperate with the applicant when assessing the relevant elements of the case and to have regard to the sensitive nature of the claim. For example, not declaring homosexuality at the outset to the relevant authorities cannot result in a conclusion that the individual’s declaration lacks credibility. The Court further clarified that all fundamental rights, including dignity and privacy, must be respected in the process

Muudatusettepanek   359

Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5.  Kui taotleja väidete teatavate asjaolude toetuseks ei ole esitatud dokumentaalseid ega muid tõendeid, siis ei nõuta nende väidete kohta täiendavaid tõendeid, juhul kui	5.  Kui taotleja väidete teatavate asjaolude toetuseks ei ole esitatud dokumentaalseid ega muid tõendeid, siis ei nõuta nende väidete kohta täiendavaid tõendeid ning väidete kohaseid kahtlusi tõlgendatakse taotleja kasuks, juhul kui

Or. en

Muudatusettepanek   360

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5.  Kui taotleja väidete teatavate asjaolude toetuseks ei ole esitatud dokumentaalseid ega muid tõendeid, siis ei nõuta nende väidete kohta täiendavaid tõendeid, juhul kui	5.  Kui taotleja väidete teatavate asjaolude toetuseks ei ole esitatud dokumentaalseid ega muid tõendeid, siis võib nende väidete kohta nõuda täiendavaid tõendeid, juhul kui järgmised nõuded ei ole täidetud

Or. en

Muudatusettepanek   361

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) taotleja on teinud märkimisväärseid jõupingutusi oma taotluse põhjendamiseks;	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Väljend „märkimisväärseid pingutusi“ on liiga ebamäärane ja subjektiivne.

Muudatusettepanek   362

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  kõik taotleja käsutuses olevad asjakohased elemendid on esitatud ja on antud rahuldav selgitus muude asjakohaste elementide võimaliku puudumise kohta;	(b)  kõik taotleja käsutuses olevad asjakohased elemendid on esitatud;

Or. en

Selgitus

Vt selgitus artikli 4 lõike 5 kohta.

Muudatusettepanek   363

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  kõik taotleja käsutuses olevad asjakohased elemendid on esitatud ja on antud rahuldav selgitus muude asjakohaste elementide võimaliku puudumise kohta;	(b)  kõik taotleja käsutuses olevad asjakohased elemendid on esitatud;

Or. en

Muudatusettepanek   364

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) taotleja on taotlenud rahvusvahelist kaitset niipea kui võimalik, välja arvatud juhul, kui taotleja suudab esitada mõjuva põhjuse, miks ta seda ei teinud;	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   365

Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) taotleja on taotlenud rahvusvahelist kaitset niipea kui võimalik, välja arvatud juhul, kui taotleja suudab esitada mõjuva põhjuse, miks ta seda ei teinud;	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   366

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) taotleja on taotlenud rahvusvahelist kaitset niipea kui võimalik, välja arvatud juhul, kui taotleja suudab esitada mõjuva põhjuse, miks ta seda ei teinud;	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Variraportöör nõustub raportööri hinnanguga, et on palju põhjuseid, miks taotleja ei pruugi rahvusvahelist kaitset taotleda viivitamata. See, kas taotleja on taotlenud rahvusvahelist kaitset esimesel võimalikul hetkel, ei tohiks määrata taotleja ütluste kaalu.

Muudatusettepanek   367

Monika Hohlmeier

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d)  taotleja on taotlenud rahvusvahelist kaitset niipea kui võimalik, välja arvatud juhul, kui taotleja suudab esitada mõjuva põhjuse, miks ta seda ei teinud;	(d)  taotleja on taotlenud rahvusvahelist kaitset niipea kui võimalik;

Or. en

Muudatusettepanek   368

Jussi Halla-aho, Helga Stevens

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d)  taotleja on taotlenud rahvusvahelist kaitset niipea kui võimalik, välja arvatud juhul, kui taotleja suudab esitada mõjuva põhjuse, miks ta seda ei teinud;	(d)  taotleja on taotlenud rahvusvahelist kaitset niipea kui võimalik;

Or. en

Muudatusettepanek   369

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   370

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Põhjendatud tagakiusamise kartus või reaalne oht kannatada suurt kahju võib olla tingitud sündmustest, mis on aset leidnud pärast seda, kui taotleja lahkus päritoluriigist.	1.  Tagakiusamise kartus või reaalne oht kannatada suurt kahju võib olla tingitud sündmustest, mis on aset leidnud pärast seda, kui taotleja lahkus päritoluriigist.

Or. en

Muudatusettepanek   371

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Põhjendatud tagakiusamise kartus või reaalne oht kannatada suurt kahju võib olla tingitud sündmustest, mis on aset leidnud pärast seda, kui taotleja lahkus päritoluriigist.	1.  Põhjendatud tagakiusamise kartus või reaalne oht kannatada suurt kahju võib olla tingitud üksnes sündmustest, mis on aset leidnud päritoluriigis.

Or. en

Muudatusettepanek   372

Beatrix von Storch

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Põhjendatud tagakiusamise kartus või reaalne oht kannatada suurt kahju võib olla tingitud taotleja tegevusest pärast päritoluriigist lahkumist, eelkõige kui on kindlaks tehtud, et kõnealune tegevus kujutab endast taotlejale päritoluriigis omaste veendumuste või kalduvuste väljendust ja edasikestmist.	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Väljajätmine ühildub artikli 5 lõike 1 muudatusettepanekuga

Muudatusettepanek   373

Jussi Halla-aho, Helga Stevens

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Põhjendatud tagakiusamise kartus või reaalne oht kannatada suurt kahju võib olla tingitud taotleja tegevusest pärast päritoluriigist lahkumist, eelkõige kui on kindlaks tehtud, et kõnealune tegevus kujutab endast taotlejale päritoluriigis omaste veendumuste või kalduvuste väljendust ja edasikestmist.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   374

Alessandra Mussolini, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Frank Engel, Barbara Matera, Salvatore Domenico Pogliese, Emil Radev

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Rahvusvahelise kaitse taotluse kontrollimisel hindab menetlev ametiasutus, kas taotleja on rahvusvahelise kaitse taotlemiseks vajalike tingimuste loomise ainu- või põhieesmärgiga käitunud tahtlikult viisil, mis põhjustaks tema tagakiusamise päritoluriigis.

Or. en

Selgitus

Tuleb luua tingimused, millega ennetatakse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi mis tahes viisil kuritarvitamist rahvusvahelise kaitse taotlejate poolt.

Muudatusettepanek   375

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ilma et see piiraks Genfi konventsiooni ja Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldamist, ei anta kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 42 korduvat taotlust esitavale taotlejale üldjuhul pagulasseisundit ega täiendava kaitse seisundit, kui tagakiusamise või suure kahju oht põhineb asjaoludel, mille taotleja on tekitanud oma otsusega pärast päritoluriigist lahkumist.	välja jäetud

Or. en

Selgitus

The examination of an application for international protection is concerned with the question whether the applicant has a well-founded fear of persecution or whether there are serious reasons to believe that the person has a real risk of being subjected to serious harm. Whether or not such risk results from circumstances created by the applicant since leaving the country is as such not relevant to this assessment. Through Article 5(3), even when formulated as an optional provision, the proposal runs the risk of denying international protection to persons who have a well-founded fear of persecution or risk serious harm through a legally irrelevant and by definition highly subjective assessment of whether they attempted to create conditions of eligibility for international protection. Article 5(3) is both unnecessary to secure the integrity of asylum systems and liable to deprive of protection those whose protection needs arise sur place.

Muudatusettepanek   376

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.  Ilma et see piiraks Genfi konventsiooni ja Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldamist, ei anta kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 42 korduvat taotlust esitavale taotlejale üldjuhul pagulasseisundit ega täiendava kaitse seisundit, kui tagakiusamise või suure kahju oht põhineb asjaoludel, mille taotleja on tekitanud oma otsusega pärast päritoluriigist lahkumist.	3.  välja jäetud

Or. en

Selgitus

Artikli 5 lõikega 3, isegi kui see on sõnastatud vabatahtliku sättena, kaasneb oht, et ettepanekuga keelatakse rahvusvaheline kaitse isikutele, kellel on põhjendatud tagakiusamise kartus või lasub suure kahju reaalne oht, hinnates õiguslikult ebaolulisel ja väga subjektiivsel alusel, kas nad üritasid luua rahvusvahelise kaitse saamiseks vajalikke tingimusi.

Muudatusettepanek   377

Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ilma et see piiraks Genfi konventsiooni ja Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldamist, ei anta kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 42 korduvat taotlust esitavale taotlejale üldjuhul pagulasseisundit ega täiendava kaitse seisundit, kui tagakiusamise või suure kahju oht põhineb asjaoludel, mille taotleja on tekitanud oma otsusega pärast päritoluriigist lahkumist.

3.  Tingimusel, et kõik tehtud otsused on täielikult kooskõlas Genfi konventsiooni, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, võidakse kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 42 korduvat taotlust esitavale taotlejale pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi andmisest keelduda, kui tagakiusamise või suure kahju oht põhineb asjaoludel, mille taotleja on tekitanud oma otsusega pärast päritoluriigist lahkumist. See ei hõlma mis tahes taotleja tehtud olukorrast sõltumatuid otsuseid, sh (kuid mitte ainult) tema seksuaalse sättumuse ja usuliste tõekspidamiste kohta, mida ta võis päritoluriigis erineval määral järgida.

Or. en

Muudatusettepanek   378

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.  Ilma et see piiraks Genfi konventsiooni ja Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldamist, ei anta kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 42 korduvat taotlust esitavale taotlejale üldjuhul pagulasseisundit ega täiendava kaitse seisundit, kui tagakiusamise või suure kahju oht põhineb asjaoludel, mille taotleja on tekitanud oma otsusega pärast päritoluriigist lahkumist.	3.  Ilma et see piiraks Genfi konventsiooni ja Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldamist, ei anta rahvusvaheliseks kaitseks taotlust esitavale taotlejale üldjuhul pagulasseisundit ega täiendava kaitse seisundit, kui tagakiusamise või suure kahju oht põhineb asjaoludel, mille taotleja on tekitanud oma otsusega pärast päritoluriigist lahkumist.

Or. en

Muudatusettepanek   379

Alessandra Mussolini, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Frank Engel, Barbara Matera, Salvatore Domenico Pogliese, Emil Radev

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.  Ilma et see piiraks Genfi konventsiooni ja Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldamist, ei anta kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 42 korduvat taotlust esitavale taotlejale üldjuhul pagulasseisundit ega täiendava kaitse seisundit, kui tagakiusamise või suure kahju oht põhineb asjaoludel, mille taotleja on tekitanud oma otsusega pärast päritoluriigist lahkumist.	3.  Ilma et see piiraks Genfi konventsiooni ja Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldamist, ei anta korduvat taotlust esitavale taotlejale üldjuhul pagulasseisundit ega täiendava kaitse seisundit, kui tagakiusamise või suure kahju oht põhineb asjaoludel, mille taotleja on tekitanud oma otsusega pärast päritoluriigist lahkumist ainuüksi või põhiliselt rahvusvahelise kaitse andmise eesmärgil.

Or. en

Selgitus

Tuleb luua tingimused, millega ennetatakse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi mis tahes viisil kuritarvitamist rahvusvahelise kaitse taotlejate poolt.

Muudatusettepanek   380

Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tagakiusajad või suure kahju põhjustajad võivad olla üksnes	Tagakiusajad või suure kahju põhjustajad võivad olla

Or. en

Muudatusettepanek   381

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tagakiusajad või suure kahju põhjustajad võivad olla üksnes	Tagakiusajad või suure kahju põhjustajad on muu hulgas järgmised:

Or. en

Muudatusettepanek   382

Lorenzo Fontana

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  riiki või olulist osa riigi territooriumist kontrollivad osapooled või organisatsioonid;	(b)  riiki või olulist osa riigi territooriumist kontrollivad osapooled või terroristlikud organisatsioonid;

Or. it

Muudatusettepanek   383

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)  mitteriiklikud osalised, kui on võimalik tõestada, et punktides a ja b osutatud osalised, sh rahvusvahelised organisatsioonid, ei suuda või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest vastavalt artiklile 7.	(c)  mitteriiklikud osalised, v.a kuritegelikud või terroristlikud organisatsioonid, millega taotleja on või on olnud vabatahtlikult seotud, kui on võimalik tõestada, et punktides a ja b osutatud osalised, sh rahvusvahelised organisatsioonid, ei suuda või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest vastavalt artiklile 7.

Or. en

Muudatusettepanek   384

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Kaitset tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest võivad pakkuda üksnes	1.  Kaitset tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest võivad pakkuda ainult

Or. en

Muudatusettepanek   385

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) olulist osa riigi territooriumist kontrollivad osapooled või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid,	välja jäetud
kui nad väljendavad tahet pakkuda lõike 2 kohast kaitset ja suudavad seda teha.

Or. en

Selgitus

Kooskõlas 28. juulil 1951. aastal Genfis sõlmitud pagulasseisundi konventsiooni artikli 1 jaotise A lõikega 2, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga.

Muudatusettepanek   386

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) olulist osa riigi territooriumist kontrollivad osapooled või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid,	välja jäetud
kui nad väljendavad tahet pakkuda lõike 2 kohast kaitset ja suudavad seda teha.

Or. en

Selgitus

According to the 1951 refugee convention, as amended in 1967, the only protection actor is the State [Art. 1A(2)]:

“For the purposes of the present Convention, the term “refugee” shall apply to any person who:

…

(2) owing to well-founded fear of being persecuted for reasons of race, religion, nationality, membership of a particular social group or political opinion, is outside the country of his nationality and is unable or, owing to such fear, is unwilling to avail himself of the protection of that country; or who, not having a nationality and being outside the country of his former habitual residence as a result of such events, is unable or, owing to such fear, is unwilling to return to it.” [country = state]

Muudatusettepanek   387

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
olulist osa riigi territooriumist kontrollivad osapooled või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid,	välja jäetud

Or. it

Muudatusettepanek   388

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
olulist osa riigi territooriumist kontrollivad osapooled või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid,	välja jäetud

Or. en

Selgitus

1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni kohaselt on ainus kaitse pakkuja riik [artikli 1 jaotise A lõige 2]: pagulane on isik „kes (...) põhjendatult kartes tagakiusamist (...) viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda.“

Muudatusettepanek   389

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
olulist osa riigi territooriumist kontrollivad osapooled või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid,	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Kooskõlas 28. juulil 1951. aastal Genfis sõlmitud pagulasseisundi konventsiooni artikli 1 jaotise A lõikega 2, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga.

Muudatusettepanek   390

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
kui nad väljendavad tahet pakkuda lõike 2 kohast kaitset ja suudavad seda teha.	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Kooskõlas 28. juulil 1951. aastal Genfis sõlmitud pagulasseisundi konventsiooni artikli 1 jaotise A lõikega 2, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga.

Muudatusettepanek   391

Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
kui nad väljendavad tahet pakkuda lõike 2 kohast kaitset ja suudavad seda teha.	seni, kuni nad väljendavad tahet tagada lõike 2 kohast kaitset ja suudavad seda teha.

Or. en

Muudatusettepanek   392

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
kui nad väljendavad tahet pakkuda lõike 2 kohast kaitset ja suudavad seda teha.	seni, kuni nad väljendavad tahet tagada lõike 2 kohast kaitset ja suudavad seda teha.

Or. en

Selgitus

Variraportöör on raportööriga nõus, et taotleja kaitset tuleb praktikas tõestada asjaomasel konkreetsel juhul ning mitte ainult põhimõtteliselt või üldiselt. Pädev asutus peaks tõestama, et kaitse ei ole üksnes ajutine ja piiratud tõhususega.

Muudatusettepanek   393

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
kui nad väljendavad tahet pakkuda lõike 2 kohast kaitset ja suudavad seda teha.	kui nad väljendavad tahet tagada lõike 2 kohane kaitse ja suudavad seda teha.

Or. it

Muudatusettepanek   394

Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peab olema tõhus ja püsiv. Kaitse pakkumiseks loetakse seda, kui lõikes 1 osutatud osalised astuvad mõistlikke samme, et ära hoida tagakiusamist või suure kahju kannatamist, kasutades selleks muu hulgas tõhusat õigussüsteemi tagakiusamise või suure kahju tekitamisena käsitatavate tegude avastamiseks, nende eest vastutusele võtmiseks ja karistuse määramiseks, ning kui kõnealune kaitse on taotlejale kättesaadav.

2.  Kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peab olema tõhus ja püsiv.

Or. en

Muudatusettepanek   395

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peab olema tõhus ja püsiv. Kaitse pakkumiseks loetakse seda, kui lõikes 1 osutatud osalised astuvad mõistlikke samme, et ära hoida tagakiusamist või suure kahju kannatamist, kasutades selleks muu hulgas tõhusat õigussüsteemi tagakiusamise või suure kahju tekitamisena käsitatavate tegude avastamiseks, nende eest vastutusele võtmiseks ja karistuse määramiseks, ning kui kõnealune kaitse on taotlejale kättesaadav.

2.  Kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peab olema tõhus ja püsiv.

Or. en

Muudatusettepanek   396

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peab olema tõhus ja püsiv. Kaitse pakkumiseks loetakse seda, kui lõikes 1 osutatud osalised astuvad mõistlikke samme, et ära hoida tagakiusamist või suure kahju kannatamist, kasutades selleks muu hulgas tõhusat õigussüsteemi tagakiusamise või suure kahju tekitamisena käsitatavate tegude avastamiseks, nende eest vastutusele võtmiseks ja karistuse määramiseks, ning kui kõnealune kaitse on taotlejale kättesaadav.

2.  Kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peab olema tõhus. Kaitse pakkumiseks loetakse seda, kui lõikes 1 osutatud osalised astuvad mõistlikke samme, et ära hoida tagakiusamist või suure kahju kannatamist, kasutades selleks muu hulgas tõhusat õigussüsteemi tagakiusamise või suure kahju tekitamisena käsitatavate tegude avastamiseks, nende eest vastutusele võtmiseks ja karistuse määramiseks, ning kui kõnealune kaitse on taotlejale kättesaadav.

Or. en

Muudatusettepanek   397

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peab olema tõhus ja püsiv. Kaitse pakkumiseks loetakse seda, kui lõikes 1 osutatud osalised astuvad mõistlikke samme, et ära hoida tagakiusamist või suure kahju kannatamist, kasutades selleks muu hulgas tõhusat õigussüsteemi tagakiusamise või suure kahju tekitamisena käsitatavate tegude avastamiseks, nende eest vastutusele võtmiseks ja karistuse määramiseks, ning kui kõnealune kaitse on taotlejale kättesaadav.

2.  Kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peab olema tõhus ja püsiv. Kaitse pakkumiseks loetakse seda, kui riik astub mõistlikke samme, et ära hoida tagakiusamist või suure kahju kannatamist, kasutades selleks muu hulgas tõhusat õigussüsteemi tagakiusamise või suure kahju tekitamisena käsitatavate tegude avastamiseks, nende eest vastutusele võtmiseks ja karistuse määramiseks, ning kui kõnealune kaitse on taotlejale kättesaadav.

Or. en

Muudatusettepanek   398

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Hinnates, kas rahvusvaheline organisatsioon kontrollib riiki või olulist osa riigi territooriumist ja pakub lõikes 2 osutatud kaitset, juhinduvad menetlevad ametiasutused asjaomases liidu õiguses esitatud suunistest, eelkõige liidu tasandil kättesaadavast teabest päritoluliikmesriigi kohta ning päritoluriikide teabe ühisest analüüsist, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10.

välja jäetud

Or. it

Muudatusettepanek   399

Barbara Spinelli

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Hinnates, kas rahvusvaheline organisatsioon kontrollib riiki või olulist osa riigi territooriumist ja pakub lõikes 2 osutatud kaitset, juhinduvad menetlevad ametiasutused asjaomases liidu õiguses esitatud suunistest, eelkõige liidu tasandil kättesaadavast teabest päritoluliikmesriigi kohta ning päritoluriikide teabe ühisest analüüsist, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10.

3.  Menetlevad ametiasutused hangivad kindlasti kõigist asjakohastest riiklikest, liidu ja rahvusvahelistest allikatest, sh Euroopa Liidu Varjupaigaametist, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti inimõiguste ekspertidelt ja vabaühendustelt täpse ja ajakohase teabe ja suunised, mis käsitlevad olukorda päritoluriikides, ning võtavad neid arvesse. Menetlevad ametiasutused võivad otsustada pöörata liidu tasandil erilist tähelepanu päritoluriikide teabele, konkreetsete päritoluriikide olukorra ühisele analüüsile ja suunistele, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10.

Or. en

Muudatusettepanek   400

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Hinnates, kas rahvusvaheline organisatsioon kontrollib riiki või olulist osa riigi territooriumist ja pakub lõikes 2 osutatud kaitset, juhinduvad menetlevad ametiasutused asjaomases liidu õiguses esitatud suunistest, eelkõige liidu tasandil kättesaadavast teabest päritoluliikmesriigi kohta ning päritoluriikide teabe ühisest analüüsist, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10.

3.  Hinnates, kas rahvusvaheline organisatsioon kontrollib riiki või olulist osa riigi territooriumist ja pakub lõikes 2 osutatud kaitset, võtavad menetlevad ametiasutused arvesse asjaomases liidu õiguses esitatud suuniseid, eelkõige liidu tasandil kättesaadavat teavet päritoluliikmesriigi kohta ning päritoluriikide teabe ühist analüüsi, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10, ja juhinduvad neist.

Or. en

Muudatusettepanek   401

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Kinga Gál, Pál Csáky, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Hinnates, kas rahvusvaheline organisatsioon kontrollib riiki või olulist osa riigi territooriumist ja pakub lõikes 2 osutatud kaitset, juhinduvad menetlevad ametiasutused asjaomases liidu õiguses esitatud suunistest, eelkõige liidu tasandil kättesaadavast teabest päritoluliikmesriigi kohta ning päritoluriikide teabe ühisest analüüsist, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10.

3.  Hinnates, kas rahvusvaheline organisatsioon kontrollib riiki või olulist osa riigi territooriumist ja pakub lõikes 2 osutatud kaitset, võivad menetlevad ametiasutused võtta arvesse asjaomases liidu õiguses esitatud suuniseid, eelkõige liidu tasandil kättesaadavat teavet päritoluliikmesriigi kohta ning päritoluriikide teabe ühist analüüsi, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10.

Or. en

Muudatusettepanek   402

Barbara Spinelli, Cornelia Ernst

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[...]	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Riigisisese kaitse mõiste ei pärine 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist ning lisab pagulasseisundi saamise õigusele täiendava kriteeriumi, mis ei ole hõlmatud pagulasseisundi konventsiooni artikli 1 jaotises A ettenähtud kriteeriumidega, mistõttu kaasneb sellega oht jätta ELi õiguse alusel kaitse andmata taotlejatele, kellel on konventsiooni alusel õigus kaitsele.

Muudatusettepanek   403

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[...]	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   404

Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Ignazio Corrao

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[...]	välja jäetud

Or. it

Muudatusettepanek   405

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise osana teeb menetlev ametiasutus kindlaks, et taotleja ei vaja rahvusvahelist kaitset, kui ta võib päritoluriigi mingis osas turvaliselt ja seaduslikult reisida, tal on sinna juurdepääs ja talt võib mõistlikult eeldada sinna elama asumist ning eeldusel, et riigi selles osas tal	välja jäetud
(a) puudub põhjendatud tagakiusamise kartus või suure kahju kannatamise reaalne oht või
(b) talle on kättesaadav kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest.

Or. en

Muudatusettepanek   406

Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise osana teeb menetlev ametiasutus kindlaks, et taotleja ei vaja rahvusvahelist kaitset, kui ta võib päritoluriigi mingis osas turvaliselt ja seaduslikult reisida, tal on sinna juurdepääs ja talt võib mõistlikult eeldada sinna elama asumist ning eeldusel, et riigi selles osas tal

1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise osana ja tingimusel, et riik või riigi esindaja ei ole tagakiusaja või suure kahju põhjustaja, võib menetlev ametiasutus kindlaks teha, et taotleja ei vaja rahvusvahelist kaitset, kui ta võib päritoluriigi mingis osas turvaliselt ja seaduslikult reisida, tal on sinna juurdepääs ja talt võib mõistlikult eeldada sinna elama asumist ning eeldusel, et riigi selles osas tal

Or. en

Muudatusettepanek   407

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) puudub põhjendatud tagakiusamise kartus või suure kahju kannatamise reaalne oht või	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   408

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) talle on kättesaadav kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   409

Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  talle on kättesaadav kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest.	(b)  talle on kättesaadav täielik tõhus ja püsiv kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest.

Or. en

Muudatusettepanek   410

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Riigisisese kaitse kättesaadavust hinnatakse pärast seda, kui menetlev ametiasutus on leidnud, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus lasub menetleval ametiasutusel. Taotleja ei pea tõendama, et ta on enne rahvusvahelise kaitse taotlemist ammendanud kõik võimalused saada kaitset oma päritoluriigis.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   411

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Kinga Gál, Pál Csáky, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Riigisisese kaitse kättesaadavust hinnatakse pärast seda, kui menetlev ametiasutus on leidnud, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus lasub menetleval ametiasutusel. Taotleja ei pea tõendama, et ta on enne rahvusvahelise kaitse taotlemist ammendanud kõik võimalused saada kaitset oma päritoluriigis.	2.  Riigisisese kaitse kättesaadavust hinnatakse pärast seda, kui menetlev ametiasutus on leidnud, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud.

Or. en

Muudatusettepanek   412

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Riigisisese kaitse kättesaadavust hinnatakse pärast seda, kui menetlev ametiasutus on leidnud, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus lasub menetleval ametiasutusel. Taotleja ei pea tõendama, et ta on enne rahvusvahelise kaitse taotlemist ammendanud kõik võimalused saada kaitset oma päritoluriigis.	2.  Riigisisese kaitse kättesaadavust hinnatakse võimalikult kiiresti ja vähemalt siis, kui menetlev ametiasutus on leidnud, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaamatuse tõendamise koormus lasub taotlejal. Taotleja peab tõendama, et ta on enne rahvusvahelise kaitse taotlemist ammendanud kõik võimalused saada kaitset oma päritoluriigis.

Or. en

Selgitus

Eriti kui on selged viited sellele, et riigisisene kaitse on rahvusvahelise kaitse taotlejale kättesaadav tema päritoluriigis, puudub vajadus kvalifitseerumise kriteeriumide eelneva hindamise pikaajalise menetluse järele. Seetõttu peaks kõnealuste hindamiste korraldus olema paindlik.

Muudatusettepanek   413

Alessandra Mussolini, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Frank Engel, Barbara Matera, Salvatore Domenico Pogliese, Carlos Coelho

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Riigisisese kaitse kättesaadavust hinnatakse pärast seda, kui menetlev ametiasutus on leidnud, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus lasub menetleval ametiasutusel. Taotleja ei pea tõendama, et ta on enne rahvusvahelise kaitse taotlemist ammendanud kõik võimalused saada kaitset oma päritoluriigis.	2.  Riigisisese kaitse kättesaadavust võidakse hinnata pärast seda, kui menetlev ametiasutus on leidnud, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus lasub menetleval ametiasutusel. Taotleja peab aga tegema menetleva ametiasutusega koostööd, et teha kindlaks, kas riigisisese kaitse tingimused on tema päritoluriigis täidetud.

Or. en

Selgitus

Kuigi riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus lasub menetleval ametiasutusel, on samuti vajalik, et taotleja aitab menetleval ametiasutusel järeldada, kas riigisisese kaitse tingimused on täidetud, tagades olulise teabe ja vastates kõigile esitatud küsimustele.

Muudatusettepanek   414

Jean Lambert

fraktsiooni Verts/ALE nimel

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kontrollides, kas taotlejal on lõike 1 kohaselt põhjendatud tagakiusamise kartus või suure kahju kannatamise reaalne oht või kas taotlejale on kättesaadav kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest mõnes päritoluriigi osas, võtavad menetlevad ametiasutused artikli 4 kohaselt taotluse kohta otsuse tegemise ajal arvesse riigi selles osas valitsevat üldist olukorda ja taotleja isiklikku olukorda. Selleks tagavad menetlevad ametiasutused, et kõigist asjakohastest allikatest hangitakse täpset ja ajakohast teavet, sh liidu tasandil kättesaadav päritoluriigi teave ning päritoluriikide teabe ühine analüüs, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10, samuti ÜRO pagulaste ülemvoliniku avaldatud teave ja suunised.

välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek   415

Jussi Halla-aho

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kontrollides, kas taotlejal on lõike 1 kohaselt põhjendatud tagakiusamise kartus või suure kahju kannatamise reaalne oht või kas taotlejale on kättesaadav kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest mõnes päritoluriigi osas, võtavad menetlevad ametiasutused artikli 4 kohaselt taotluse kohta otsuse tegemise ajal arvesse riigi selles osas valitsevat üldist olukorda ja taotleja isiklikku olukorda. Selleks tagavad menetlevad ametiasutused, et kõigist asjakohastest allikatest hangitakse täpset ja ajakohast teavet, sh liidu tasandil kättesaadav päritoluriigi teave ning päritoluriikide teabe ühine analüüs, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10, samuti ÜRO pagulaste ülemvoliniku avaldatud teave ja suunised.

3.  Kontrollides, kas taotlejal on lõike 1 kohaselt põhjendatud tagakiusamise kartus või suure kahju kannatamise reaalne oht või kas taotlejale on kättesaadav kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest mõnes päritoluriigi osas, võtavad menetlevad ametiasutused artikli 4 kohaselt taotluse kohta otsuse tegemise ajal arvesse riigi selles osas valitsevat üldist olukorda ja taotleja isiklikku olukorda. Selleks tagavad menetlevad ametiasutused, et kõigist asjakohastest allikatest hangitakse täpset ja ajakohast teavet, sh liidu tasandil kättesaadav päritoluriigi teave ning päritoluriikide teabe ühine analüüs, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10.

Or. en

Muudatusettepanek   416

Artis Pabriks, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský, Kinga Gál, Pál Csáky, Monica Macovei

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kontrollides, kas taotlejal on lõike 1 kohaselt põhjendatud tagakiusamise kartus või suure kahju kannatamise reaalne oht või kas taotlejale on kättesaadav kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest mõnes päritoluriigi osas, võtavad menetlevad ametiasutused artikli 4 kohaselt taotluse kohta otsuse tegemise ajal arvesse riigi selles osas valitsevat üldist olukorda ja taotleja isiklikku olukorda. Selleks tagavad menetlevad ametiasutused, et kõigist asjakohastest allikatest hangitakse täpset ja ajakohast teavet, sh liidu tasandil kättesaadav päritoluriigi teave ning päritoluriikide teabe ühine analüüs, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10, samuti ÜRO pagulaste ülemvoliniku avaldatud teave ja suunised.

3.  Kontrollides, kas taotlejal on lõike 1 kohaselt põhjendatud tagakiusamise kartus või suure kahju kannatamise reaalne oht või kas taotlejale on kättesaadav kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest mõnes päritoluriigi osas, võivad menetlevad ametiasutused võtta artikli 4 kohaselt taotluse kohta otsuse tegemise ajal arvesse riigi selles osas valitsevat üldist olukorda ja taotleja isiklikku olukorda. Selleks tagavad menetlevad ametiasutused, et kõigist asjakohastest allikatest hangitakse täpset ja ajakohast teavet, sh liidu tasandil kättesaadav päritoluriigi teave ning päritoluriikide teabe ühine analüüs, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10, samuti ÜRO pagulaste ülemvoliniku avaldatud teave ja suunised.

Or. en