Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

 

2016/0223(COD)

6.3.2017

ARVAMUSE PROJEKT

Esitaja: tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Saaja: kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning millega muudetakse nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta

( COM(2016)0466 – C8-0324/2016 – 2016/0223(COD))

Arvamuse koostaja: Brando Benifei

 

PA_Legam

LÜHISELGITUS

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kavandatava reformi eesmärk on kujundada välja jätkusuutlikum, õiglasem ja terviklikum ELi rändepoliitika, mis rajaneb vastutuse õiglase jagamise ja liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttel.

Hoolimata viimastel aastatel ELi ja liikmesriikide tasandil tehtud seadusandlikest ja poliitilistest pingutustest leida pagulaskriisile tõhus lahendus, on endiselt aspekte, mis tuleb lahendada, et tagada varjupaigasüsteemi tõhus toimimine. Eelkõige esineb endiselt erinevusi pagulasseisundi andmise ja täiendava kaitse saamise eeskirjade ja kriteeriumide osas, samuti on liikmesriigiti erinevusi varjupaigataotluste rahuldamise määrade ning kaitse saajatele tagatavate õiguste ja kohustuste osas. Komisjon teeb ettepaneku tunnistada määrusega kehtetuks varasem uuesti sõnastatud miinimumnõuete direktiiv, suurendades niiviisi uute ühiste ELi vahendite ühtlustamise potentsiaali. Arvamuse koostaja on veendunud, et selle valdkonna reformide puhul on oluline saavutada üldine eesmärk, milleks on parandada praegust olukorda, st tagada kaitset vajavatele inimestele tegelikud õigused, ühtlasi ei tohiks nimetatud reformide näol olla tegu pelgalt ülesannete haldusliku ümberkorraldamise või eeskirjade, tavade ja menetluste ratsionaliseerimisega.

Seda silmas pidades on rahvusvahelise kaitse saajate sotsiaalne kaasatus ja nende tööturule integreerimine väga oluline.

Seetõttu esitab arvamuse koostaja käesolevas arvamuse projektis muudatusettepanekuid, mille eesmärk on tagada, et ELi õigusaktid võimaldavad selliseid integratsiooniväljavaateid võimalikult suures ulatuses ellu viia. Esmajärjekorras tähendab see pagulastele ja täiendava kaitse saajatele tagatavate õiguste ühtlustamist, mida mõned liikmesriigid on juba teinud, kuna vahetegemine põhineb vaieldaval eeldusel, et kaitsevajadus on vaid ajutist laadi. Selline vahetegemine mitte ainult ei tekita tarbetuid haldusprobleeme, vaid ohustab otseselt kõnealuste isikute integratsioonivõimalusi, nt liiga lühikese kehtivusega elamis- või töölubade (mis on sageli omavahel tihedalt seotud) või selle näol, et elamisloa pikendamise eelduseks on kaitseseisundi läbivaatamine, mis tundub samuti kulukas ja tarbetu. Sarnastel kaalutlustel teeb arvamuse koostaja ettepaneku kustutada tekstist säte, mille kohaselt on liikmesriikidel võimalik piirduda täiendava kaitse saajate puhul sotsiaalabi osas põhitoetusega.

Komisjon lubab liikmesriikidel muuta kaitse saajatele kohustuslikuks sellistes integratsioonimeetmetes osalemise, nagu keelekursused ning kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused, et hõlbustada nende integratsiooni ühiskonda. Seda võib pidada väärtuslikuks abinõuks, mille abil saab lühiajalisi integratsiooniprobleeme käsitada šansina ühiskonna jaoks tervikuna, samas tuleb täpsustada, et sellised meetmed peavad olema tasuta ja hõlpsasti kättesaadavad ning nende puhul tuleb alati arvesse võtta kaitse saajate õigusi ja väärtusi. Samuti tuleb tagada, et sellistes meetmetes osalemisest loobumine või nende osaline kasutamine ei seaks ohtu asjaomase isiku kaitseseisundit, kuna see tähendaks automaatselt rahvusvahelise pagulasõiguse rikkumist.

Lõpetuseks olgu öeldud, et arvamuse koostaja ei ole nõus komisjoni valitud sanktsioneeriva lähenemisviisiga teisese rände suhtes, vaid peab asjakohasemaks kaaluda võimalike stiimulite süsteemi kasutuselevõtmist, mis soodustaks jääma kaitse andnud liikmesriiki.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

 

 

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu ühtlustamine ja suurem lähenemine, et vähendada Euroopa Liidus teisese rände stiimuleid ja tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada määrusega.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu ühtlustamine ja suurem lähenemine, et ergutada rahvusvahelise kaitse saajaid jääma neile kaitse andnud liikmesriiki ja tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada määrusega.

__________________

__________________

31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.

31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.

Or. en

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on varjupaigamenetlusi, liidu tasandil toimuvat tunnustamist ja pakutavat kaitset ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised nõuded ning süsteem, mille abil määrata kindlaks varjupaigataotlejate eest vastutav liikmesriik. Hoolimata senistest edusammudest, mis on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi järkjärgulisel arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, varjupaigataotluste rahuldamise määrades, antava kaitse liigis, materiaalsete vastuvõtutingimuste tasemes ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele võimaldavates hüvedes liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused on olulised teisese rände ajendid ja töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.

(3)  Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on varjupaigamenetlusi, liidu tasandil toimuvat tunnustamist ja pakutavat kaitset ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised nõuded ning süsteem, mille abil määrata kindlaks varjupaigataotlejate eest vastutav liikmesriik. Hoolimata senistest edusammudest, mis on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi järkjärgulisel arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, varjupaigataotluste rahuldamise määrades, antava kaitse liigis, materiaalsete vastuvõtutingimuste tasemes ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele võimaldavates hüvedes liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused ning liikmesriikides valitsevad väga erinevad makromajanduslikud ja tööturu olud on olulised teisese rände ajendid ja töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.

Or. en

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Komisjon kirjeldas 6. aprilli 2016. aasta teatises,32 milliseid võimalusi ta näeb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi parandamiseks, nimelt jätkusuutliku ja õiglase süsteemi väljatöötamist varjupaigataotlejate eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, Eurodac-süsteemi tugevdamist, ELi varjupaigasüsteemis suurema lähenemise saavutamist, ELi sisese teisese rände ärahoidmist ning ELi Varjupaigaameti (EASO) uusi volitusi. Kõnealune teatis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2016. aasta 18.–19. veebruari üleskutsetega33 liikuda edasi ELi olemasoleva raamistiku reformimisega, et tagada inimlik ja tõhus varjupaigapoliitika. Samuti tehakse selles ettepanek edasise tegevuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta algatusraportis rände suhtes ette nähtud tervikliku lähenemisviisiga.

(4)  Komisjon kirjeldas 6. aprilli 2016. aasta teatises,32 milliseid võimalusi ta näeb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi parandamiseks, nimelt jätkusuutliku ja õiglase süsteemi väljatöötamist varjupaigataotlejate eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, Eurodac-süsteemi tugevdamist, ELi varjupaigasüsteemis suurema lähenemise saavutamist, ELi sisese teisese rände ärahoidmist ning ELi Varjupaigaameti (EASO) uusi volitusi. Kõnealune teatis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2016. aasta 18.–19. veebruari üleskutsetega33 liikuda edasi ELi olemasoleva raamistiku reformimisega, et tagada inimlik ja tõhus varjupaigapoliitika. Samas ei tehta selles ettepanekut edasise tegevuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta algatusraportis rände suhtes ette nähtud tervikliku lähenemisviisiga.

__________________

__________________

32 COM (2016) 197 (final).

32 COM (2016) 197 (final).

33 EUCO 19.2.2016, SN 1/16.

33 EUCO 19.2.2016, SN 1/16.

Or. en

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide suurema ühtlustamise abil peaks lisaks olema võimalik piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet liikmesriikide vahel niivõrd, kuivõrd see võis olla tingitud erinevustest õigusmeetmetes, mille riigid võtsid käesoleva määrusega asendatava miinimumnõuete direktiivi ülevõtmiseks.

(8)  Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide suurema ühtlustamise abil peaks lisaks olema võimalik piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet liikmesriikide vahel.

Or. en

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Edukatele ümberasustamiskandidaatidele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada käesolevas määruses rahvusvahelise kaitse sisu kohta esitatud sätteid, sh teisese rände ärahoidmise reegleid.

(10)  Edukatele ümberasustamiskandidaatidele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada käesolevas määruses rahvusvahelise kaitse sisu kohta esitatud sätteid.

Or. en

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Kasutada tuleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi määruses ette nähtud nõuete rakendamisel, ennekõike neis liikmesriikides, kelle varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Or. en

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel kasutama taotleja usaldusväärsuse hindamise meetodeid viisil, mis ei rikuks hartaga isikule tagatud õigusi, eelkõige õigust inimväärikusele ning era- ja perekonnaelu austamisele. Konkreetselt homoseksuaalsuse puhul ei tohiks isiku usaldusväärsuse hindamisel tugineda homoseksuaalide suhtes levinud stereotüüpidele ning taotlejale ei tohiks korraldada tema seksuaalkäitumise kohta üksikasjalikke küsitlusi ega teste.

(29)  Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel kasutama taotleja usaldusväärsuse hindamise meetodeid viisil, mis ei rikuks hartaga isikule tagatud õigusi, eelkõige õigust inimväärikusele ning era- ja perekonnaelu austamisele. Konkreetselt seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi puhul ei tohiks isiku usaldusväärsuse hindamisel tugineda seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi suhtes levinud stereotüüpidele ning taotlejale ei tohiks korraldada tema seksuaalkäitumise kohta üksikasjalikke küsitlusi ega teste. Lisaks ei tohiks pädevad riigiasutused otsustada, et taotleja ütlused ei ole usaldusväärsed ainuüksi seepärast, et taotleja ei viidanud oma seksuaalsele sättumusele, soolisele identiteedile, sooväljendusele või sootunnustele, kui tal oli esimest korda võimalus esitada tagakiusamise asjaolusid.

Or. en

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Elamisload või reisidokumendid, mis antakse rahvusvahelise kaitse saajatele välja esimest korda või mida pikendatakse pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004.

(37)  Elamisload või reisidokumendid, mis antakse rahvusvahelise kaitse saajatele välja pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004.

Or. en

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaatama siis, kui nad pikendavad elamisluba pagulaste puhul esimest korda ning täiendava kaitse saajate puhul esimest ja teist korda, samuti siis kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.

(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaatama siis, kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.

__________________

__________________

37 COM(2016) 271 (final).

37 COM(2016) 271 (final).

Or. en

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  Rahvusvahelise kaitse saajad peaksid elama neile kaitse andnud liikmesriigis. Sellistel kaitse saajatel, kellel on kehtiv reisidokument ja elamisluba, mille on välja andnud täielikult Schengeni acquis’d kohaldav liikmesriik, tuleks lubada sisenemine täielikult Schengeni acquis’d kohaldavate liikmesriikide territooriumile ja seal vabalt liikumine kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul kooskõlas Schengeni piirieeskirjade38 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni39 artikliga 21. Rahvusvahelise kaitse saajad saavad ka taotleda luba elamiseks muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis kooskõlas asjakohaste ELi õigusnormidega, nimelt kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi40 käsitlevate ELi normidega ja siseriiklike õigusnormidega; siiski ei tähenda see rahvusvahelise kaitse ja seonduvate õiguste ülekandumist.

(42)  Rahvusvahelise kaitse saajaid tuleks ergutada elama neile kaitse andnud liikmesriigis. Sellistel kaitse saajatel, kellel on kehtiv reisidokument ja elamisluba, mille on välja andnud täielikult Schengeni acquis’d kohaldav liikmesriik, tuleks lubada sisenemine täielikult Schengeni acquis’d kohaldavate liikmesriikide territooriumile ja seal vabalt liikumine kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul kooskõlas Schengeni piirieeskirjade38 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni39 artikliga 21. Rahvusvahelise kaitse saajad saavad ka taotleda luba elamiseks muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis kooskõlas asjakohaste ELi õigusnormidega, nimelt kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi40 käsitlevate ELi normidega ja siseriiklike õigusnormidega; siiski ei tähenda see rahvusvahelise kaitse ja seonduvate õiguste ülekandumist.

__________________

__________________

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju.

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju.

39 14. juuni 1985. aasta Schengeni leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta.

39 14. juuni 1985. aasta Schengeni leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta.

40 COM(2016) 378 (final).

40 COM(2016) 378 (final).

Or. en

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)  Euroopa Liidus teisese rände ärahoidmiseks tuleks pikaajaliste elanike direktiivi 2003/109/EÜ muuta, et näha ette pikaajalise elaniku staatuse õiguse tekkimise aluseks oleva 5-aastase perioodi ennistamine iga kord kui isik tabatakse muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis ja tal ei ole seejuures asjakohase liidu või siseriikliku õiguse kohaselt õigust seal viibida ega elada.

(44)  Selleks et ergutada rahvusvahelise kaitse saajaid jääma neile sellise kaitse andnud liikmesriiki, tuleks neile antud elamislubade kehtivusaega ühtlustada asjakohase ajavahemiku võrra.

Or. en

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Rahvusvahelistes kohustustes kehtestatud piirides ette nähtult tööturule ja sotsiaalkindlustusele juurdepääsuga seotud hüvede andmine eeldab enne seda elamisloa väljaandmist.

(47)  Rahvusvahelistes kohustustes kehtestatud piirides ette nähtult tööturule ja sotsiaalkindlustusele juurdepääsuga seotud hüvede andmine võib eeldada enne seda elamisloa väljaandmist.

Or. en

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49)  Selleks et rahvusvahelise kaitse saajad saaksid tõhusamalt kasutada käesolevas määruses sätestatud õigusi ja hüvesid, tuleb arvestada nende erivajaduste ja neile omaste integratsioonivajaduste ja -probleemidega ning lihtsustada nende juurdepääsu integratsiooniga seotud õigustele, eeskätt tööhõivega seotud koolitusvõimalustele ja kutsekoolitusele ning juurdepääsu välisriikide diplomi, tunnistuste või muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisele eriti olukorras, kui puuduvad dokumentaalsed tõendid ja isikutel käib tunnustamisega kaasnevate kulude kandmine üle jõu.

(49)  Selleks et rahvusvahelise kaitse saajad saaksid tõhusamalt kasutada käesolevas määruses sätestatud õigusi ja hüvesid, tuleb arvestada nende erivajaduste ja neile omaste integratsioonivajaduste ja -probleemidega ning lihtsustada nende juurdepääsu integratsiooniga seotud õigustele ja meetmetele, eeskätt hariduse ja tööhõivega seotud koolitusvõimalustele ja kutsekoolitusele ning juurdepääsu välisriikide diplomi, tunnistuste või muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisele eriti olukorras, kui puuduvad dokumentaalsed tõendid ja isikutel käib tunnustamisega kaasnevate kulude kandmine üle jõu.

Or. en

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata. Ent täiendava kaitse saajate puhul tuleks liikmesriikidele jätta teatav paindlikkus piirata selliseid õigusi üksnes põhitoetustele, mida tuleb mõista nii, et need hõlmavad vähemalt minimaalset sissetulekutoetust ja abi haiguse või raseduse ning vanemlike kohustuste täitmise juhtudel, tingimusel et kõnealused toetused on siseriikliku õiguse alusel ette nähtud asjaomase riigi kodanikele. Integreerimise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidele jätta võimalus siduda õigus siseriiklikus õiguses määratletud teatud liiki sotsiaalabile nii pagulaste kui ka täiendava kaitse saajate puhul rahvusvahelise kaitse saaja tulemusliku osalemisega integratsioonimeetmetes.

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata. Integreerimise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidele jätta võimalus siduda õigus siseriiklikus õiguses määratletud teatud liiki sotsiaalabile rahvusvahelise kaitse saaja tulemusliku osalemisega integratsioonimeetmetes, tingimusel et nimetatud meetmed on hõlpsasti kättesaadavad ja tasuta.

Or. en

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvaheliste kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused.

(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvaheliste kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused, tingimusel et need integratsioonimeetmed on hõlpsasti kättesaadavad ja tasuta. Kõnealustes meetmetes osalemine ei tohi mingil juhul piirata käesolevas määruses sätestatud õigusi ja kohustusi ega anda alust pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi läbivaatamiseks, kehtetuks tunnistamiseks, lõpetamiseks või selle pikendamisest keeldumiseks.

Or. en

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kui esmakordsel pikendamisel antakse pagulasele välja elamisluba.

välja jäetud

Or. en

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõik 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  esmakordsel ja teist korda pikendamisel antakse täiendava kaitse saajale välja elamisluba.

välja jäetud

Or. en

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Rahvusvahelistes kohustustes kehtestatud piirides ette nähtult tööturule ja sotsiaalkindlustusele juurdepääsuga seotud hüvede võimaldamine eeldab eelnevat elamisloa väljaandmist.

3.  Rahvusvahelistes kohustustes kehtestatud piirides ette nähtult tööturule ja sotsiaalkindlustusele juurdepääsuga seotud hüvede võimaldamine võib eeldada eelnevat elamisloa väljaandmist.

Or. en

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  Pagulasseisundi saajatele antakse elamisluba kolmeks aastaks ja seejärel võib seda kolme aasta kaupa pikendada.

(a)  Pagulasseisundi saajatele antakse elamisluba viieks aastaks ja seejärel võib seda viie aasta kaupa pikendada.

Or. en

 

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Täiendava kaitse seisundi saajatele antakse elamisluba üheks aastaks ja seejärel võib seda kahe aasta kaupa pikendada.

(b)  Täiendava kaitse seisundi saajatele antakse elamisluba viieks aastaks ja seejärel võib seda viie aasta kaupa pikendada.

Or. en

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  töötingimused, sh palk ja töölt vabastamine, töötunnid, puhkus ja puhkepäevad, samuti töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;

(a)  töötingimused, sh palk ja töölt vabastamine, töötunnid, rasedus- ja sünnituspuhkus ja puhkepäevad, samuti töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;

Or. en

 

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  ühinemisvabadus ning õigus liituda töötajate või tööandjate organisatsiooni või kutseühinguga või mis tahes organisatsiooniga, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, ning olla nende liikmeks (sh õigus selliste organisatsioonide pakutavatele eelistele);

(b)  ühinemisvabadus ning õigus liituda töötajate või tööandjate organisatsiooni või kutseühinguga või mis tahes organisatsiooniga, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, ning olla nende liikmeks (sh õigus selliste organisatsioonide pakutavatele õigustele ja eelistele);

Or. en

 

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tööhõivega seotud koolitusvõimalused täiskasvanutele ja kutsekoolitus, k.a koolitus oskuste täiendamiseks, ning praktilise töökogemuse pakkumine;

(c)  haridus ja tööhõivega seotud koolitusvõimalused täiskasvanutele ja kutsekoolitus, k.a koolitus oskuste täiendamiseks, ning praktilise töökogemuse pakkumine;

Or. en

 

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juurdepääsu teatavale siseriiklikus õiguses kindlaks määratud sotsiaalabile võib seada sõltuvusse rahvusvahelise kaitse saaja tulemuslikust integratsioonimeetmetes osalemisest.

Juurdepääsu teatavale siseriiklikus õiguses kindlaks määratud sotsiaalabile võib seada sõltuvusse rahvusvahelise kaitse saaja tulemuslikust osalemisest integratsioonimeetmetes, mis on tasuta ja hõlpsasti kättesaadavad.

Or. en

 

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid võivad täiendava kaitse seisundi saajate sotsiaalabi piirata põhitoetustega.

välja jäetud

Or. en

 

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Erivajadustega rahvusvahelise kaitse saajatele, nagu rasedatele, puudega inimestele, piinamise, vägistamise või muude psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla raskete vormide ohvritele või väärkohtlemise, hooletussejätmise, ärakasutamise, piinamise, julma, ebainimliku ja väärikust alandava kohtlemise mis tahes vormi ohvriks langenud või relvastatud kokkupõrkes kannatada saanud alaealistele, osutatakse asjakohaseid tervishoiuteenuseid, sh vajaduse korral vaimse tervise häirete ravi, samadel tingimustel nagu kaitse andnud liikmesriigi kodanikele.

2.  Erivajadustega rahvusvahelise kaitse saajatele, nagu rasedatele, puudega inimestele, piinamise, vägistamise või muude psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla raskete vormide ohvritele või väärkohtlemise, hooletussejätmise, ärakasutamise, piinamise, julma, ebainimliku ja väärikust alandava kohtlemise mis tahes vormi ohvriks langenud või relvastatud kokkupõrkes kannatada saanud alaealistele, osutatakse asjakohaseid tervishoiuteenuseid, sh vajaduse korral vaimse tervise häirete ravi, samadel tingimustel nagu kodanikele.

Or. en

 

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid võivad integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks.

2.  Liikmesriigid võivad integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, tingimusel et asjaomased integratsioonimeetmed on hõlpsasti kättesaadavad ja tasuta ning nende puhul võetakse arvesse rahvusvahelise kaitse saaja erivajadusi. Integratsioonimeetmetes meetmetes osalemine ei tohi piirata käesolevas määruses sätestatud õigusi ja kohustusi ega anda alust pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi ning sellega kaasnevate õiguste ja kohustuste läbivaatamiseks, kehtetuks tunnistamiseks, lõpetamiseks või nende pikendamisest keeldumiseks.

Or. en