Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 a)  Et parandada liikmesriikide koostööd ebaseadusliku rände haldamisel, ei peaks ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumil viibimiselt tabatud kolmanda riigi kodanikud teatama pädevatele asutustele mitte rahvusvahelise kaitse taotluse kordumatut numbrit, vaid seda, mis tüüpi väljasaatmise meetme võttis liikmesriik, kes andmed Eurodaci sisestas.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 a)  Nende ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike puhul, kes on riiki sisenenud seaduslikult Schengeni ala välispiiri ületades, peaks liikmesriikidele jääma pärast lubatud viibimisaja lõppu 15 päeva pikkune mõistlik ajavahemik, et täita oma käesoleva määruse kohased kohustused seoses sõrmejälgede ja näokujutise andmete võrdlemise, kogumise ja edastamisega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13 a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../...1a kohaselt on liikmesriigid kohustatud registreerima sõrmejäljed ja näokujutise kõikide vähemalt kuueaastaste kolmandate riikide kodanike puhul, kelle suhtes nad kavatsevad ümberasustamist rakendada. Samas määruses sätestatakse, et isikud, kelle ümberasustamisest liikmesriigid on ümberasustamisele eelneva viie aasta jooksul keeldunud, jäetakse liidu ümberasustamiskavadest välja. Seetõttu tuleks koguda ja Eurodaci edastada teave nende kolmandate riikide kodanike kohta, kelle ümberasustamismenetlus on pooleli.

_________________

1aEttepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu ümberasustamisraamistik ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 516/2014, COM(2016)0468 .

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Komisjoni teatises „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“28 on kaugema eesmärgina tõstetud esile vajadust parandada infosüsteemide koostalitlusvõimet ning sama on kinnitanud ka Euroopa Ülemkogu ja nõukogu. Teatises on tehtud ettepanek moodustada kõrgetasemeline infosüsteemide ja koostalitlusvõime eksperdirühm, mis tegeleks piiride ja julgeoleku infosüsteemide koostalitlusvõime saavutamise juriidiliste ja tehniliste võimalustega. See rühm peaks hindama Schengeni infosüsteemi (SIS) ja viisainfosüsteemiga (VIS) koostalitluse saavutamise vajadust ja proportsionaalsust ning uurima, kas õiguskaitseasutuste juurdepääsuks Eurodac-süsteemile on vaja muuta õigusraamistikku.

(14)  Komisjoni teatises „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“28 on kaugema eesmärgina tõstetud esile vajadust parandada infosüsteemide koostalitlusvõimet ning sama on kinnitanud ka Euroopa Ülemkogu ja nõukogu. Teatises on tehtud ettepanek moodustada kõrgetasemeline infosüsteemide ja koostalitlusvõime eksperdirühm, mis tegeleks piiride ja julgeoleku infosüsteemide koostalitlusvõime saavutamise juriidiliste ja tehniliste võimalustega. See rühm peaks hindama Schengeni infosüsteemi (SIS) ja viisainfosüsteemiga (VIS) koostalitluse saavutamise vajadust ja proportsionaalsust ning uurima, kas õiguskaitseasutuste juurdepääsuks Eurodac-süsteemile on vaja muuta õigusraamistikku. Sellise koostalitlusvõime puhul tuleks arvestada isikuvabaduste ja kollektiivse julgeoleku tasakaalu.

_________________

_________________

28 COM(2016) 205 final

28 COM(2016) 205 final

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 a)  Et riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi ning Eurodaci kesksüsteemi koostalitlust võimaldada, peaks eu-LISA looma nende kahe süsteemi vahel turvalise sidekanali. Kahe süsteemi vaheline ühendus on vajalik selleks, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis kolmanda riigi kodaniku kohta registreeritud andmed saaks automaatselt edastada Eurodaci, kui isik ületab oma lubatud viibimisaega rohkem kui 15 päeva võrra.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Lisaks sellele on Europolil keskne roll koostöös liikmesriikide ametiasutuste vahel, kes tegelevad piiriülese kuritegevuse uurimisega, kuna ta toetab kuritegevuse ennetamist, analüüsimist ja uurimist terves liidus. Seega peaks ka Europolil oma ülesannete raames ja kooskõlas nõukogu otsusega 2009/371/JSK31 olema juurdepääs Eurodac-süsteemile.

(18)  Lisaks sellele on Europolil keskne roll koostöös liikmesriikide ametiasutuste vahel, kes tegelevad piiriülese kuritegevuse uurimisega, kuna ta toetab kuritegevuse ennetamist, analüüsimist ja uurimist terves liidus. Seega peaks ka Europolil oma ülesannete raames ja kooskõlas nõukogu otsusega 2009/371/JSK31 olema proportsionaalne ning isikuvabaduste ja kollektiivse julgeoleku tasakaalu arvestav juurdepääs Eurodac-süsteemile.

_________________

_________________

31 Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

31 Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Liikmesriigid peaksid toetuma komisjoni töödokumendile, mis käsitleb Eurodaci määruse rakendamist seoses sõrmejälgede võtmise kohustusega ning mille nõukogu võttis vastu 20. juulil 201534: selles on sätestatud parimal taval põhinev tegutsemisviis ebaseaduslikelt kolmandate riikide kodanikelt sõrmejälgede võtmiseks. Kui liikmesriigi õigus võimaldab võtta sõrmejälgi viimase võimalusena jõu- või sunnimeetmete teel, peavad need meetmed olema täielikus kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga. Kolmandate riikide kodanikelt, keda peetakse haavatavateks isikuteks, ning alaealistelt ei tohiks sunniviisiliselt sõrmejälgi võtta ega nende näokujutist jäädvustada, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel, mis on siseriikliku õiguse alusel lubatud.

(30)  Liikmesriigid peaksid järgima käesoleva määruse Ia lisas toodud parimat tava, mis põhineb komisjoni töödokumendil Eurodaci määruse rakendamise kohta seoses sõrmejälgede võtmise kohustusega ning mille nõukogu võttis vastu 20. juulil 201534: selles on sätestatud parimal taval põhinev tegutsemisviis ebaseaduslikelt kolmandate riikide kodanikelt sõrmejälgede võtmiseks. Kui liikmesriigi õigus võimaldab võtta sõrmejälgi viimase võimalusena jõu- või sunnimeetmete teel, peavad need meetmed olema täielikus kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga. Kolmandate riikide kodanikelt, keda peetakse haavatavateks isikuteks, ning alaealistelt ei tohiks sunniviisiliselt sõrmejälgi võtta ega nende näokujutist jäädvustada, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel, mis on siseriikliku õiguse alusel lubatud.

__________________

__________________

34 COM(2015) 150 final, 27.5.2015

34 SWD(2015) 150 final, 27.5.2015

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Et edukalt tõkestada ja jälgida liidus viibimise õigust mitte omavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute loata liikumisi ja võtta vajalikke meetmeid nende edukaks tagasisaatmiseks ja tagasivõtmiseks kolmandatesse riikidesse vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ35 ning järgides isikuandmete kaitse õigust, tuleks vajalikuks sõrmejäljeandmete ja näokujutiste säilitamise ajaks lugeda viis aastat.

(33)  Et edukalt tõkestada ja jälgida liidus viibimise õigust mitte omavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute loata liikumisi ja võtta vajalikke meetmeid kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ja tegelikuks tagasivõtmiseks kolmandatesse riikidesse vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ35 ning järgides isikuandmete kaitse õigust, tuleks vajalikuks sõrmejäljeandmete ja näokujutiste säilitamise ajaks lugeda viis aastat.

_________________

_________________

35 ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.

35 ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  aidata ohjeldada ebaseaduslikku sisserännet liitu ja teisest rännet liidu piires ning aidata ebaseaduslikult liidus viibivate kolmandate riikide kodanike tuvastamisel, et määrata kindlaks asjakohased meetmed, mida liikmesriigid peavad võtma, sealhulgas loata liikmesriigis elavate isikute väljasaatmiseks ja repatrieerimiseks.

b)  aidata ohjeldada ebaseaduslikku sisserännet liitu ja teisest rännet liidu piires ning aidata ebaseaduslikult liidus viibivate kolmandate riikide kodanike tuvastamisel, et määrata kindlaks asjakohased meetmed, mida liikmesriigid peavad võtma, sealhulgas loata liikmesriigis elavate kolmandate riikide kodanike väljasaatmiseks ja repatrieerimiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid võivad oma siseriikliku õiguse kohaselt kehtestada haldussanktsioonid käesoleva artikli lõike 1 kohase sõrmejälgede võtmise ja näokujutise jäädvustamise menetluse rikkumise eest Need sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Selles kontekstis tuleks kinnipidamist kasutada üksnes viimase võimalusena, et teha kindlaks kolmanda riigi kodaniku isik või seda kontrollida.

3.  Liikmesriigid kehtestavad oma siseriikliku õiguse kohaselt haldussanktsioonid käesoleva artikli lõike 1 kohase sõrmejälgede võtmise ja näokujutise jäädvustamise menetluse rikkumise eest. Need sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Selles kontekstis tuleks kinnipidamist kasutada üksnes viimase võimalusena, et teha kindlaks kolmanda riigi kodaniku isik või seda kontrollida.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.   Sõrmejälgede võtmise ja näokujutise jäädvustamise menetlus määratakse kindlaks ja seda kohaldatakse vastavalt asjaomase liikmesriigi siseriiklikule tavale ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetele.

5.   Sõrmejälgede võtmise ja näokujutise jäädvustamise menetlus määratakse kindlaks ja seda kohaldatakse vastavalt asjaomase liikmesriigi siseriiklikule tavale, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetele ning kooskõlas I a lisas kirjeldatud sõrmejälgede võtmise heade tavadega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i a)  päritoluliikmesriigi tehtud tagasisaatmisotsus või võetud väljasaatmismeede;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i a)  päritoluliikmesriigi tehtud tagasisaatmisotsus või võetud väljasaatmismeede;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Nende ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike puhul, kes on liidu territooriumile sisenenud seaduslikult Schengeni ala välispiiri ületades ja kes ei ole lubatud viibimisaega ületanud rohkem kui 15 päeva võrra, võib liikmesriik lõigetest 1 ja 2 erandi teha.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

IV a peatükk

Kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes algatatud ümberasustamismenetlus on pooleli

Artikkel 14 a

Sõrmejälgede ja näokujutise andmete kogumine ja edastamine kooskõlas määrusega (EL) nr .../... 1a.

1.   Iga liikmesriik võtab kõigilt vähemalt kuueaastastelt kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, kelle suhtes algatatud ümberasustamismenetlus on pooleli, pärast tuvastamist kõigi sõrmede sõrmejäljed ja jäädvustab nende näokujutise.

2.   Asjaomane liikmesriik edastab hiljemalt 72 tunni jooksul pärast tuvastamist kesksüsteemi iga lõikes 1 nimetatud kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta, keda ei ole tagasi saadetud, järgmised andmed:

a)   sõrmejälgede andmed;

b)   näokujutis;

c)   perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi (nimed) ja varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võidakse sisestada eraldi;

d)   kodakondsus(ed);

e)   sünnikoht ja -kuupäev;

f)   päritoluliikmesriik;

g)   sugu;

h)   isikut tõendava või reisidokumendi liik ja number; välja andnud riigi kolmetäheline kood ja kehtivusaeg;

i)   viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;

j)   sõrmejälgede võtmise ja/või näokujutise jäädvustamise kuupäev;

k)   andmete kesksüsteemi edastamise kuupäev;

l)   operaatori kasutajatunnus;

m)   kui see on kohaldatav, siis vastavalt artikli 13 lõikele 6 asjaomase isiku liikmesriikide territooriumilt lahkumise või väljasaatmise kuupäev.

3.  Kui kinnipeetud isiku sõrmejälgi ei ole võimalik võtta ja näokujutist jäädvustada tema tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, võtab asjaomane liikmesriik erandina lõikest 1 selle isiku sõrmejäljed, jäädvustab näokujutise ja edastab need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui nimetatud tervisepõhjusi enam ei esine.

Tõsiste tehniliste raskuste korral võivad liikmesriigid riiklike talitluspidevuse kavade rakendamiseks pikendada lõikes 2 nimetatud 72-tunnist tähtaega kõige rohkem 48 tunni võrra.

4.   Sõrmejälgede andmeid võivad jäädvustada ja edastada ka Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmed, kes täidavad ülesandeid ja kasutavad volitusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/16241a.

______________________

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kesksüsteemi ja sideinfrastruktuuri loomise ja toimimisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

1.  Kesksüsteemi ja sideinfrastruktuuri loomise ja toimimisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Et riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi ning Eurodaci kesksüsteemi koostalitlust võimaldada, loob eu-LISA nende kahe süsteemi vahel turvalise sidekanali. Kahe süsteemi vaheline ühendus on vajalik selleks, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis kolmanda riigi kodaniku kohta registreeritud andmed saaks automaatselt edastada Eurodaci, kui isik ületab oma lubatud viibimisaega rohkem kui 15 päeva võrra.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

I a lisa

Tavad seoses sõrmejälgede võtmise kohustusega

Järgmised parimad tavad põhinevad komisjoni talituste töödokumendil Eurodaci määruse rakendamise kohta seoses sõrmejälgede võtmise kohustusega1a ja on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätetega ning nende eesmärk on hõlbustada süstemaatilist sõrmejälgede võtmist. Juhul kui Eurodaci andmesubjekt ei ole esialgu sõrmejälgede võtmise menetluses koostöövalmis, võetakse kõik mõistlikud ja proportsionaalsed meetmed, et teda koostööle sundida. Sel eesmärgil ning et tagada liidu õigusest kinnipidamine, järgivad liikmesriigid allpool toodud toimimisviisi:

1.  Liikmesriik teatab andmesubjektile liidu õiguse kohasest sõrmejälgede andmise kohustusest ja võib talle selgitada, et tema huvides on täielikult ja viivitamata koostööd teha ning anda oma sõrmejäljed. Eelkõige võidakse andmesubjektile selgitada, et kui ta taotleb varjupaika teises liikmesriigis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr [.../...]1b (Dublini määrus), on sõrmejälgi või muid kaudseid tõendeid aluseks võttes võimalik viia ta üle liikmesriiki, kes tema varjupaigataotluse eest vastutab. Liikmesriik võib andmesubjektile samuti selgitada, et kui ta edaspidi varjupaika taotleb, on ta samuti kohustatud sõrmejäljed andma.

2.  Kui andmesubjekt, kes ei ole varjupaika taotlenud, keeldub jätkuvalt koostööst sõrmejälgede andmisel, võib teda pidada ebaseaduslikuks rändajaks ning kui muid, leebemaid sunnivahendeid peale kinnipidamise ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, pidada ta kinni kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ1c (tagasisaatmisdirektiiv) artikliga 15. Kui andmesubjekt keeldub koostööst esialgses tuvastamismenetluses, sealhulgas sõrmejälgede võtmisel kooskõlas liidu või siseriiklike õigusaktidega või mõlemaga, ei ole tavaliselt võimalik järeldada, kas tema tagasisaatmine on reaalselt võimalik, ning seetõttu, kui muid, leebemaid sunnivahendeid peale kinnipidamise ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võivad liikmesriigid kaaluda tema kinnipidamist vastavalt tagasisaatmisdirektiivi sätetele.

3.  Juhul kui andmesubjekt on varjupaika taotlenud ning keeldub sõrmejälgede andmiseks koostööd tegemast, võivad liikmesriigid kaaluda tema kinnipidamist, et tuvastada tema isik või kodakondsus või seda kontrollida, sealhulgas sõrmejälgede võtmise teel, nagu liidu õiguses on nõutud.

4.  Kui asjaomane liikmesriik on oma riiklikus õigusraamistikus ette näinud kiirendatud menetluse või piirimenetluse võimaluse või mõlemad, võib ta varjupaigataotlejale teatada, et kui ta keeldub sõrmejälgede võtmisel koostööd tegemast, võidakse tema rahvusvahelise kaitse taotlust käsitleda kiirendatud menetluse või piirimenetluse korras. Liikmesriik võib täiendavalt selgitada, et kui varjupaigataotlust käsitletakse niisuguse kiirendatud menetluse või piirimenetluse korras või mõlemat, võib selle tulemuseks olla, et taotluse piisava ja täieliku läbivaatamise järel tunnistatakse see ilmselgelt põhjendamatuks. Sellise järelduse tagajärjel võidakse, kui see on liikmesriigi õigusega ette nähtud ja liidu ja rahvusvahelise õigusega kooskõlas, märkimisväärselt piirata tagasilükatud taotleja õigust apellatsiooni menetlemise ajaks liikmesriigi territooriumile jääda, ning ta võidakse tagasi saata enne, kui apellatsiooni asjus on otsus tehtud. Lisaks võivad liikmesriigid selgitada, et sellises olukorras võib tagasisaatmiskorraldusega kaasneda kuni viieaastane ELi sisenemise keeld.

5.  Andmesubjekti peetakse kinni ainult võimalikult lühikest aega ja vajaduse korral, nagu liidu õigusaktides on ette nähtud.

6.  Olenemata sellest, kas andmesubjekti otsustatakse kinni pidada või mitte, jagavad liikmesriigid teavet ja nõuandeid, et selgitada andmesubjektile tema õigusi ja kohustusi ebaseadusliku rändaja või varjupaigataotlejana, kaasa arvatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile. See hõlmab Dublini määruse selgitamist ning see võiks hõlmata ühiste infolehtede kasutamist kooskõlas [komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 118/2014 lisadega X–XII1d]. Dublini määruse ettepaneku selgitamine hõlmab elemente, mis võiksid olla olulised, kui andmesubjekt peaks varjupaika taotlema, näiteks perekonna taasühinemise eeskirjad.

7.  Kui esialgne nõustamise ebaõnnestub, siis võib liikmesriik proportsionaalsuse põhimõtet ja ELi põhiõiguste hartat täielikult arvesse võttes kaaluda viimase abinõuna sundimist. Kui liikmesriik otsustab seda teha, teavitatakse andmesubjekti, et tema sõrmejälgede võtmiseks võidakse kasutada sunnimeetmeid. Kui andmesubjekt ikka veel keeldub koostööd tegemast, võivad sunnimeetmete proportsionaalseks kasutamiseks koolitatud ametnikud kohaldada minimaalset vajalikku sundi, tagades samal ajal andmesubjekti väärikuse ja füüsilise puutumatuse, nagu on sätestatud sõrmejälgede võtmise heakskiidetud menetluses. Selle menetluse raames tuleb andmesubjektile arusaadavalt selgitada, milliseid samme ametnik kavatseb astuda, et teda koostööle sundida. Ametnik peab tõendama, et muid meetmeid peale mõistlike sunniabinõude ei olnud võimalik võtta. Iga juhtumi puhul tuleb alati eraldi hinnata, kas leidub muid võimalusi, võttes arvesse asjaomase isiku konkreetset olukorda ja haavatavust. Liikmesriigid võivad leida, et kunagi ei ole asjakohane kasutada sundi teatavate haavatavate isikute, näiteks alaealiste laste või rasedate naiste sõrmejälgede võtmiseks. Kui haavatavate isikute puhul teatud sundi kasutatakse, tuleb tagada, et kasutatav menetlus on spetsiaalselt nimetatud isikutele kohandatud. Sunnimeetmete kasutamine registreeritakse alati ja menetluse andmeid säilitatakse niikaua kui vaja, et asjaomane isik saaks ametiasutuste võetud meetmed kohtus vaidlustada.

8.  Liikmesriigid püüavad vältida rändajatelt kahekordset sõrmejälgede võtmist. Seetõttu võivad liikmesriigid kaaluda võimalust teostada tuvastamine varjupaiga/Dublini määruse eesmärkidel ning ebaseaduslike rändajate siseriikliku õiguse kohaselt tagasisaatmiseks ja muudel seaduslikel eesmärkidel, mis ei ole varjupaiga/Dublini määrusega vastuolus, ühe toiminguna („uno actu”), mis vähendab nii haldusasutuste kui ka rändajate halduskoormust. Liikmesriigid peavad kehtestama süsteemid, et oleks võimalik kasutada sama sõrmejäljekomplekti nii oma riiklikus sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemis säilitamiseks kui ka Eurodaci kesksüsteemile edastamiseks. Tuvastamine ja sõrmejälgede võtmine toimub menetluse võimalikult varajases etapis.

9.  Kui taotleja on oma sõrmeotsi kahjustanud või sõrmejälgede võtmise muul viisil võimatuks muutnud, näiteks liimi kasutades, ja kui on mõistlikult tõenäoline, et lühikese ajavahemiku möödumisel on võimalik sõrmejäljed võtta, võivad liikmesriigid vajalikuks pidada, et taotlejat peetakse kinni, kuni on võimalik temalt sõrmejäljed võtta. Andmesubjektidelt sõrmejälgede võtmise katseid korratakse kindlate ajavahemike järel.

10.  Kui sõrmejälgede võtmine on õnnestunud, vabastatakse andmesubjekt vahi alt, välja arvatud juhul, kui tagasisaatmisdirektiivi või liidu varjupaigaõiguse alusel leidub eriline põhjus kinnipidamist jätkata.

_____________________

1a SWD(2015) 150 final.

1b Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) ( COM(2016)0270 )

1c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

1d Komisjoni 30. jaanuari 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 118/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1560/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 39, 8.2.2014, lk 1).