Majandus- ja rahanduskomisjon
11.10.2012
ARVAMUS
Esitaja: majandus- ja rahanduskomisjon
Saaja: õiguskomisjon
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa ühist müügiõigust
( COM(2011)0635 – C7–0329/2011 – 2011/0284(COD) )
Arvamuse koostaja: Marianne Thyssen
PA_Legam
LÜHISELGITUS
A. Ettepaneku sisu
Komisjoni eesmärk on aidata Euroopa ühise müügiõiguse ettepanekuga ületada siseturul takistused, mis tulenevad erinevustest liikmesriikide lepinguõiguses. See vahend esitatakse riigisisestes õigusaktides kõigi lepinguõiguse sätete alternatiivina, mille kasuks ettevõtja võib otsustada (opt-in), juhul kui tarbija sellega selgesõnaliselt nõustub. Vabatahtlik vahendi valik kehtib ainult piiriülese vallasvara müügilepingute ning digitaalse infosisu ja sellega seotud teenuslepingute kohta, mis sõlmitakse ettevõtjate ja tarbijate vahel (B2C) või ettevõtjate vahel juhul, kui vähemalt üks osapooltest on VKE (B2B). Liikmesriigid võivad reguleerimisala laiendada riigisisestele lepingutele ja ettevõtetevahelistele lepingutele, mis ei kaasa VKEsid.
Komisjon leiab, et ühtse lepinguõigusega saab vähendada ettevõtjate, eelkõige VKEde, tehingukulusid. Tarbijale pakuks esitatud kord suuremat ja konkurentsivõimelisemat tootevalikut, samuti kõrgetasemelist tarbijakaitset ja õiguskindlust.
B. Arvamuse koostaja märkused
Erinevused lepinguõiguses loovad takistuse, ent see ei ole kindlasti suurim takistus. Sellele vaatamata tuleb ka see takistus võimaluse korral kõrvaldada. Majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostajana on oluline keskenduda konkreetsele majanduslikule mõjule ja selle lisandväärtuse suurendamisele nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele.
Võtmeküsimus on, kas olemasoleva mitmekesisuse kulud kaaluvad üles uue korra kulud. Siinkohal tuleb arvestada sellega, et piiriüleste ostulepingute õiguslik raamistik muutub kiiresti tänu hiljuti vastu võetud tarbijaõiguste direktiivile, seadusandlikele ettepanekutele alternatiivse ja digitaalse vaidluste lahendamise ja 2013. aastale kavandatud Rooma I määruse ülevaatamise kohta. Vaatamata sellele ja hoolimata mittetäielikust kordumatu mõju hindamisest, annab vabatahtliku ühtse korra kinnitamine tõenäoliselt siseturule lisandväärtust. Huvirühmade reaktsioonid selle ettepaneku suhtes näitavad seda, et nende hinnang eeldatava kasu kohta on pigem tagasihoidlik. Tagamaks ettevõtjate tõhusat vahendite valikut, peab see andma märkimisväärset lisandväärtust. Seega peab ühtse korra täpne realiseerimine olema selge, õiguskindel ja mitte tooma kaasa heidutavat lisakulu. Lisaks peavad tarbijad saama arvestada kõrgel tasemel tarbijakaitse põhimõttega.
Kuna tarbijaõiguste direktiivi rasked läbirääkimised on tõestanud, et maksimaalsel ühtlustamisel on piirid (nagu „esimene parim” valik), toetab arvamuse koostaja vabatahtlikku vahendi valikut.
Lisaks kiidab arvamuse koostaja heaks ettevõtetevaheliste lepinguliste suhete lõimimise. Ka professionaalsetes suhetes on VKEdel madalamatest õigusabikuludest kasu. Lisaks sellele näitab mõjuhinnang, et VKEde-vaheliste läbirääkimiste lihtsustamine toob kaasa suure potentsiaalse majandusliku kasu. Peale selle tunnistatakse, et VKEde läbirääkimispositsioon ettevõtetevahelistes suhetes on tihti nõrgem. Seepärast väljendab arvamuse koostaja rahulolu spetsialistide makseviivituse sätete siduvuse üle. Sellele vaatamata peab see müügiõiguse vahend olema rohkem kohaldatud VKEdele.
Ettepanek ei reguleeri mitmeid olulisi lepinguliste suhete sätteid, mistõttu ettevõtted peavad endiselt koguma teavet välisriigi õiguse kohta ja kavandatud õiguskindlust ei saavutata. Eriti problemaatiline on omandiõiguse sätete puudumine. Seega peab hiljemalt esimeseks hindamiseks kindlaks tegema, kas põhjenduses 27 toodud teemasid, eelkõige omandiõigust, tuleb reguleerida käesoleva määrusega.
Kuigi, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi varasemas arvamuses, finantsteenused langevad põhimõtteliselt määruse reguleerimisalast välja, peab selle mõningaid punkte täpsustama.
Kuna see vahend on eelkõige suunatud VKEde piiriülese kaubanduse kulude piiramisele, peab komisjon realiseerima Euroopa müügiõiguse tüüplepingutes koostöös esindusorganisatsioonidega. See edendaks õiguskindlust ja kasutuskõlblikkust.
Lõpetuseks on arvamuse koostaja kindel, et arvestades huvirühmade murega, peavad vastutav komisjon – õiguskomisjon – ja kaasvastutav komisjon – siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon –käsitlema paljusid terminoloogilisi ebaselgusi, tungivat vajadust otsuse järele Rooma I määruse artikli 6 lõike 2 kohaldamine kohta, mis ei viiks selleni, et müügiõiguse vahendiga reguleeritud tarbijaõigustel on rangemad riigisisesed sätted, määruse artiklite 8 ja 9 ebaselgust, paremat tasakaalu ettevõtjate ja tarbijate õiguste ja kohustuste vahel, et muuta süsteem piisavalt atraktiivseks.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
| |
Seadusandliku resolutsiooni projekt | Muudatusettepanek |
| (19 a) Finantsteenused tuleks nende eripära arvestades käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta. Käesolevas määruses tähendavad „finantsteenused” – ehkki mitte eranditult – sellise krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või ettevõtte teenuseid ja tegevust, kes osutab kõrvalteenuseid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 lõigete 1, 5 ja 21 tähenduses; kindlustusandja, edasikindlustusandja või kindlustusvaldusettevõtja teenuseid ja tegevust direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 lõigete 1 ja 2 ning 4 ja 5 ning artikli 212 lõike 1 punkti f tähenduses; investeerimisühingu teenuseid ja tegevust direktiivi 2006/49/EÜ artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses; makseteenuse pakkuja teenuseid ja tegevust direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõike 9 tähenduses; e-raha väljastaja teenuseid ja tegevust direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 lõike 3 tähenduses; krediidivahendaja või mittekrediidiasutuse teenuseid ja tegevust direktiivi .../.../EÜ [ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb hüpoteegilepingut] artikli 3 punktide e või i tähenduses; võlausaldaja või krediidivahendaja teenuseid ja tegevust direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktide b või f tähenduses. Ka valuutavahetusteenuste osutamine tuleb lugeda finantsteenuseks.
|
Selgitus
Arvamuse koostaja on seisukohal, et menetluse käigus tuleb selgesõnaliselt mainida finantsteenuste reguleerimisalast kõrvalejätmist ja lisada selle kategooria mittetäielik kirjeldus.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(30) Euroopa ühise müügiõiguse normistiku aluspõhimõtteks peaks olema lepinguvabadus. Poolte sõltumatust tuleks piirata ainult juhul kui ja ulatuses, milles see on hädavajalik, eelkõige tarbijakaitsega seotud põhjustel. Juhul kui selliste piirangute tegemine on vajalik, tuleks selgelt ära märkida asjaomaste normide kohustuslikkus. | (30) Euroopa ühise müügiõiguse normistiku aluspõhimõtteks peaks olema lepinguvabadus. Poolte sõltumatust tuleks piirata ainult juhul kui ja ulatuses, milles see on hädavajalik, eelkõige tarbijakaitsega seotud põhjustel ja VKEde kaitseks. Juhul kui selliste piirangute tegemine on vajalik, tuleks selgelt ära märkida asjaomaste normide kohustuslikkus. |
Selgitus
Kuigi lepingu sõlmimise vabadus on tõepoolest oluline, peab tunnistama ka reaalsust, et teatud ettevõtetevahelistes suhetes on VKEde läbirääkimispositsioon nõrgem ning see olukord tuleb vajaduse korral kõrvaldada.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (34 a) Selleks, et muuta Euroopa ühine müügiõigus ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, võimalikult kasutajasõbralikuks, ja lähtudes Euroopa Parlamendi soovitustest, peab komisjon koostöös tarbijate ja ettevõtjate esindusorganisatsioonidega koostama Euroopa tüüplepingud kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. |
Selgitus
Nii praeguse ettepaneku kahetsusväärne keerukus kui ka VKEde ettevõttesiseste õigusalaste eksperditeadmiste puudumine on põhjusteks, miks Euroopa tüüplepingud on väga soovitatavad.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34 b (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (34 b) Lisaks korraldab komisjon koolitusi praktiseerivatele juristidele ning esinduslikele kutsealapõhistele ja kutsealaülestele äriorganisatsioonidele. Komisjon peaks andma teavet ka selle kohta, kuidas käesolev määrus suhestub Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... aasta direktiiviga .../.../EL [tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta]1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu ...aasta määrusega (EL) nr xxxx/xxxx [tarbijavaidluste veebipõhise lahendamise kohta]2. |
| __________________ |
| 1 ELT L ... |
| 2 ELT L ... |
Selgitus
Kutsealapõhistel ja kutsealaülestel äriorganisatsioonidel on tihti oluline osa oma liikmetele olemasolevate ja uute õigusaktide tutvustamisel. Seega peavad nad kindlasti osa võtma Euroopa ühise müügiõiguse korda käsitlevatest koolitustest.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(35) Lisaks on asjakohane vaadata Euroopa ühise müügiõiguse normide ja käesoleva määruse muude sätete toimimine läbi viie aasta pärast alates nende kohaldamise algusest. Läbivaatamisel tuleks muu hulgas arvesse võtta vajadust laiendada määruse reguleerimisala ettevõtjatevaheliste lepingute suhtes, digitaalse infosisu turu ja tehnoloogia arengut ning võimalikke arengusuundi EL-i õiguses. | (35) Lisaks on asjakohane vaadata Euroopa ühise müügiõiguse normide ja käesoleva määruse muude sätete toimimine läbi viie aasta pärast alates nende kohaldamise algusest. Läbivaatamisel tuleks muu hulgas arvesse võtta vajadust laiendada määruse reguleerimisala ettevõtjatevaheliste lepingute suhtes, vajadust Euroopa ühise müügiõiguse järele, eriti omandiõiguse ülemineku osas, samuti tuleks arvesse võtta kahjunõuete esitamise eeskirju, digitaalse infosisu turu ja tehnoloogia arengut ning võimalikke arengusuundi EL-i õiguses. Selleks, et välja arendada vastavad vahendid, mida saaks kasutada keerukamate lepingute puhul, nagu kindlustuse või finantsteenustega seotud lepingud, tuleks läbivaatamisel kaaluda ka võimalust arendada neid vahendeid ulatuslikuma Euroopa ühise lepinguõiguse osana, nii et need hõlmaksid kindlustus- ja transpordiõigust. Kaaluda tuleks ka võimalust luua Euroopa ühine pankrotiõigus, mis hõlmaks ka sundvõõrandamise eeskirju |
Selgitus
Olenemata eesmärgist viia „lepinguõiguse sätted täies ulatuses” ellu, ei kajasta ettepanek mitmeid olulisi elemente lepinguliste suhete kohta, mistõttu on reaalne oht, et ettevõtted peavad vastavalt välisriigi korrale kandma õigusnõustamise kulusid. Eriti problemaatiline on sätete puudumine omandiõiguse kohta. Hiljemalt esimese läbivaatamise käigus peaks komisjon seetõttu välja selgitama, kas põhjenduses 27 nimetatud küsimusi – sealhulgas eriti omandiõiguse üleminek – tuleks samuti käesolevas määruses käsitleda.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt h– alapunkt ii a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| (ii a) valuutaost; |
Selgitus
Kuigi finantsteenused ei kuulu põhimõtteliselt määruse reguleerimisalasse, tuleb anda täiendavaid selgitusi, et vältida teenuste tahtmatult valesti mõistmist.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt j – alapunkt i
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(i) finantsteenused, sh veebipõhised pangateenused; | (i) finantsteenused, sh veebipõhised pangateenused, makseteenused ja e-raha väljaandmine; |
Selgitus
Kuigi finantsteenused ei kuulu põhimõtteliselt määruse reguleerimisalasse, tuleb anda täiendavaid selgitusi, et vältida teenuste tahtmatult valesti mõistmist.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt m – punkt iv
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(iv) finantsteenused; | (iv) finantsteenused, sealhulgas makseteenused ja e-raha väljastamine ning igat liiki kindlustus, olgu tegemist asjade, digitaalse ainese või millegi muu kindlustamisega; |
Selgitus
Kuigi finantsteenused ei kuulu põhimõtteliselt määruse reguleerimisalasse, tuleb anda täiendavaid selgitusi, et vältida teenuste tahtmatult valesti mõistmist.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. Euroopa ühise müügiõiguse normistikku võib kohaldada ainult juhul, kui kauba müüja või digitaalse infosisu üleandja on kaupleja. Kui kõik lepingupooled on kauplejad, võib Euroopa ühise müügiõiguse norme kohaldada juhul, kui vähemalt üks lepingupooltest on väike- või keskmise suurusega ettevõtja. | 1. Euroopa ühise müügiõiguse normistikku võib kohaldada ainult juhul, kui kauba müüja või digitaalse infosisu üleandja on kaupleja. |
Selgitus
Keeld kasutada Euroopa ühise müügiõiguse norme mitte-VKEdest kauplejate vahel sõlmitud lepingute puhul näib meelevaldne. Kuna tegemist on nõusolekusüsteemiga, teeme ettepaneku see välja jätta, sest suurettevõtjate vaheline piiriülene kaubandus võiks Euroopa ühisest müügiõigusest samuti kasu saada.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 a (uus)
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
| Artikkel 14 a |
| Töövahend |
| Komisjon esitab … [ühe aasta möödumisel käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast] tervikliku töövahendi Euroopa ühise müügiõiguse täiendamiseks. See töövahend sisaldab vähemalt Euroopa ühise müügiõiguse kohast standardtingimustega näidislepingut ning seletuskirja, milles Euroopa ühist müügiõigust selgitatakse artiklite kaupa. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 1
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
1. [Nelja aasta möödumisel käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast] esitavad liikmesriigid komisjonile teabe käesoleva määruse kohaldamise kohta, eelkõige teabe, mis käsitleb Euroopa ühise müügiõiguse normistiku levikut kasutajate hulgas, selle normidest tulenenud kohtuvaidluste hulka ning olukorda seoses erinevustega tarbijakaitse tasemes Euroopa ühise müügiõiguse normistiku ja siseriikliku õiguse kohaselt. Kõnealune teave peab hõlmama põhjalikku ülevaadet liikmesriigi kohtupraktikast, millega tõlgendatakse Euroopa ühise müügiõiguse norme. | 1. [Nelja aasta möödumisel käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast] esitavad liikmesriigid komisjonile teabe käesoleva määruse kohaldamise kohta, eelkõige teabe, milles hinnatakse Euroopa ühise müügiõiguse normistiku levikut VKEdest ja mitte-VKEdest kauplejate hulgas, seda, kas selle tõttu on vähenenud tehingukulud, selle normidest tulenenud kohtuvaidluste hulka ning olukorda seoses erinevustega tarbijakaitse tasemes Euroopa ühise müügiõiguse normistiku ja siseriikliku õiguse kohaselt. Kõnealune teave peab hõlmama põhjalikku ülevaadet liikmesriigi kohtupraktikast, millega tõlgendatakse Euroopa ühise müügiõiguse norme. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. [Viie aasta möödumisel käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast] esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteele põhjaliku aruande, mis sisaldab ülevaadet käesoleva määruse toimimise kohta, võttes muu hulgas arvesse vajadust laiendada määruse reguleerimisala ettevõtjatevaheliste lepingute suhtes, digitaalse infosisu turu ja tehnoloogia arengut ning võimalikke arengusuundi EL-i õiguses. | 2. [Viie aasta möödumisel käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast] esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteele põhjaliku aruande, mis sisaldab ülevaadet käesoleva määruse toimimise kohta, võttes muu hulgas arvesse vajadust laiendada määruse reguleerimisala ettevõtjatevaheliste lepingute suhtes, vajadust hõlmata Euroopa ühises müügiõiguses ka neid lepingulise suhte aspekte, mida Euroopa ühine müügiõigus praegu ei käsitle, eriti omandiõiguse üleminekut ning kahjunõuete eeskirju, digitaalse infosisu turu ja tehnoloogia arengut ning võimalikke arengusuundi EL-i õiguses. |
| Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige seda, kas Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamine on aidanud suurendada tarbijate usaldust piiriülese kaubanduse vastu ning vähendada tehingukulusid. Hinnatakse ka selle mõju nõrgematele tarbijatele. Lisaks võetakse aruandes nõuetekohaselt arvesse vahepeal Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivis 2011/83/EL [tarbija õiguste kohta]1 tehtud muudatusi, et säilitada Euroopa ühise müügiõiguse raames kõrgel tasemel tarbijakaitse. |
| Lepinguliste ja lepinguväliste valdkondade all, mida Euroopa ühises müügiõiguses ei käsitleta, kuid mis sellele vaatamata puudutavad lepingulisi suhteid, peab komisjon silmas järgmisi valdkondi: omandiõigus, iseseisev õigusvõime, ebapädevuse korral lepingu kehtetuks tunnistamine, vastuolu üldtunnustatud moraalipõhimõtetega või nendega seotud õigusvastasus, lepingu keelesätted, mittediskrimineerimise kohustuse küsimused, esindamine, võlausaldajate ja võlgnike mitmekesisus, osapoolte rolli muutus, sealhulgas nõude loovutamine, tasaarvestus ja ühinemine, omandiõigus, sealhulgas omandi üleandmine, intellektuaalomandiõigus ja õigusvastase kahju tekitamine, Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse mittekuuluvate lepinguliste ja mitte-lepinguliste hüvitisnõuete kattumine. |
| –––––––––––––––––– |
| 1 ELT L 304, 22.11.2011, lk 64. |
Selgitus
Olenemata eesmärgist viia „lepinguõiguse sätted täies ulatuses” ellu, ei kajasta ettepanek mitmeid olulisi elemente lepinguliste suhete kohta, mistõttu on reaalne oht, et ettevõtted peavad vastavalt välisriigi korrale kandma õigusnõustamise kulusid. Eriti problemaatiline on sätete puudumine omandiõiguse kohta. Hiljemalt esimese läbivaatamise käigus peaks komisjon seetõttu välja selgitama, kas põhjenduses 27 nimetatud küsimusi – sealhulgas eriti omandiõiguse üleminekut – tuleks samuti käesolevas määruses käsitleda.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – artikkel 4 – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Euroopa ühise müügiõiguse normistiku reguleerimisalasse kuuluvad küsimused, mida ei ole Euroopa ühise müügiõigusega normistikuga sõnaselgelt reguleeritud, tuleb lahendada selle aluseks olevatest eesmärkidest ja põhimõtetest lähtudes, tuginemata seejuures siseriiklikule õigusele, mida kohaldataks Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamise kokkuleppe puudumisel, või mis tahes muule õigusele. | 2. Euroopa ühise müügiõiguse normistiku reguleerimisalasse kuuluvad küsimused, mida ei ole Euroopa ühise müügiõigusega normistikuga sõnaselgelt reguleeritud, tuleb võimaluse korral lahendada selle aluseks olevatest eesmärkidest ja põhimõtetest lähtudes. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – artikkel 20 – lõige 1 – punkt b
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
(b) koguhind ja täiendavad kulud vastavalt artikli 14 lõikele 1; | (b) koguhind ja täiendavad kulud vastavalt artikli 14 lõigetele 1 ja 2; |
Selgitus
Kui leping allkirjastatakse kaupleja äriruumides, ei ole selge, mis ei võiks tarbija saada kogu artiklis 14 sätestatud hinnateavet.
MENETLUS
Pealkiri | Euroopa ühine müügiõigus | |||
Viited | COM(2011)0635 – C7-0329/2011 – 2011/0284(COD) | |||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev | JURI 25.10.2011 |
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev | ECON 25.10.2011 | |||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev | Marianne Thyssen 14.11.2011 | |||
Arutamine parlamendikomisjonis | 25.6.2012 | 19.9.2012 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev | 9.10.2012 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus | +: –: 0: | 34 4 0 | ||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed | Burkhard Balz, Elena Băsescu, Jean-Paul Besset, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Wolf Klinz, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Philippe Lamberts, Arlene McCarthy, Sławomir Witold Nitras, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool, Pablo Zalba Bidegain | |||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed | Sari Essayah, Ashley Fox, Robert Goebbels, Olle Ludvigsson | |||