Majandus- ja rahanduskomisjon

2012/0299(COD)

27.9.2013

ARVAMUS

Esitaja: majandus- ja rahanduskomisjon

Saajad: õiguskomisjon ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid

( COM(2012)0614 – C7‑0382/2012 – 2012/0299(COD) )

Arvamuse koostaja: Olle Schmidt

PA_Legam

LÜHISELGITUS

ELi soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärk, mis seisneb nii meeste kui ka naiste jaoks võrdse juurdepääsu loomises võimu ja mõjuga seotud ametikohtadele, on liidu jaoks oluline väljakutse. Arvamuse koostaja nõustub sellega, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks peab EL võtma julgeid seadusandlikke meetmeid.

Arvamuse koostaja toetab seetõttu täielikult komisjoni eesmärke, mis on esitatud direktiivis börsil noteeritud äriühingute juhtorganite soolise tasakaalu parandamise kohta. Ettepanek ei ole aga ei selle reguleerimisala ega meetmete osas piisavalt kaugeleulatuv.

ELi muude sektoritega võrreldes on finantssektori äriühingutes naiste osakaal juhtorganites suurem. Sellegipoolest ei ole ühes kolmandikus kõnealuse sektori äriühingute juhtorganitest naised üldse esindatud.

Arvamuse koostaja toetab valikut, mis seisneb börsil noteeritud äriühingutele keskendumises. Komisjon peaks siiski vaatama pärast kahe aasta möödumist kõnealuse direktiivi rakendamisest läbi võimaluse laiendada selle reguleerimisala börsil noteerimata äriühingutele, mis ei kuulu enam VKE määratluse alla.

Laiendatud reguleerimisala: ELi institutsioonid ja EKP   

Arvamuse koostaja on veendunud, et direktiivi reguleerimisala tuleks laiendada, et hõlmata ELi institutsioonid ja ametid, kaasa arvatud Euroopa Keskpank (EKP). Naiste täielik esindamatus EKP juhatuses, nõukogus ja üldnõukogus on väga problemaatiline ning kinnitab süsteemset ebaõnnestumist liidus tippjuhtide ametisse määramise menetluses. Liikmesriikidel on vastutus selle eest, et edendada naiste määramist kõnealustele juhtivatele ametikohtadele.

ELi institutsioonid peavad olema soolise tasakaalu osas eeskujuks, mitte kinnitama selle puudumise stereotüüpi, et anda eeskuju erasektorile ja parandada ELi õiguspärasust. Kõnealuse direktiivi põhimõtted tuleks seetõttu lisada ELi institutsioonide siseseid personalialaseid menetlusi käsitlevatesse eeskirjadesse.

Edasised sammud: „täida või selgita” süsteem

Arvamuse koostaja ei nõustu komisjoni esitatud siduva soolise eesmärgiga, sest on ülimalt oluline vältida sekkumist aktsionäride omandiõigustesse ja nende vabadusse valida esindajaid äriühingute juhtorganitesse. Lisaks kahtleb arvamuse koostaja sügavalt komisjoni oodatavas ülekanduvas mõjus, mida peaks naiste suurem esindatus tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas avaldama tegev- ja kõrgema juhtkonna ametikohtadele.

Toetavate empiiriliste uuringute puudumine ja Norra kogemused kohustuslike kvootidega juhtorgani liikmete osas näitavad selle argumentatsiooni ekslikkust. Kindlad kvoodid ei muuda oluliselt soolise tasakaalustamatuse olukorda.

Selle asemel tahaks arvamuse koostaja rõhutada, kui tähtis on pöörata tähelepanu naiste arvu suurendamisele kõikidel juhtimistasanditel, et saavutada parem sooline esindatus hilisemas etapis tegevjuhtkonna ja muu juhtorgani liikmete seas, nn alt üles lähenemisviis.

Arvamuse koostaja tahaks seega pakkuda välja „täida või selgita” süsteemi teatava vormi, mis sarnaneb Taani õigusaktidega, mille kohaselt peavad äriühingud seadma individuaalsed eesmärgid oma soolisele tasakaalule nii tegevjuhtkonna liikmete kui ka tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas, samuti äriühingu kõikidel juhtimistasanditel, võttes arvesse konkreetse majandusharu ja äriühingu eripära. Lisaks peaksid äriühingud olema kohustatud töötama välja soopoliitika, et ergutada aktiivsete meetmete võtmist äriühingus soolise tasakaalu parandamiseks.

Äriühingud peaksid avalikustama oma vastavuse järgmistele nõuetele: soolise tasakaalu olukord juhtorganites ja juhtimistasanditel, nende suhe konkreetsetesse soolise tasakaalu alastesse eesmärkidesse, soopoliitika ning meetmed, mida on võetud või kavatsetakse võtta kõnealuste eesmärkide saavutamiseks. See teave esitatakse käesoleva direktiiviga hõlmatud äriühingute iga-aastases aruandes ja veebisaidil.

Asjaomastes äriühingutes üksnes mõne üksiku tegevjuhtkonda mittekuuluva juhtorgani naisliikme lisamine ei ole piisav. „Täida või selgita” süsteem tagab aga, et asjaomaste äriühingute aktsionärid ja tegevjuhid kajastavad äriühingu sisepoliitikat ja -kultuuri, millega kaotatakse üha suuremas ulatuses takistused, millega seisavad naised silmitsi äriühingu hierarhias ülespoole liikumisel.

Äriühingute suhtes, kus ei järgita individuaalsete sihtnäitajate kehtestamise ja soopoliitika väljatöötamise menetlusi, tuleks rakendada sanktsioone haldustrahvide kujul. Ühtegi äriühingut ei tohiks aga trahvida individuaalselt kehtestatud sooliste eesmärkide saavutamata jätmise eest, sest see põhjustaks ambitsioonikatest eesmärkidest hoidumist.

Juhtorgani liikmete ametissenimetamise suurem läbipaistvus

Arvamuse koostaja tunneb heameelt komisjoni algatuse üle ergutada formaliseeritud ja läbipaistvamat äriühingute juhtorganite liikmete ametissenimetamist. Kuid ümberpööratud tõendamiskohustus, mille kohaselt peavad äriühingud tõendama oma õiget valikut väljajäetud kandidaatide poolsete kaebuste korral, ei ole proportsionaalne. Võimalikud kaebuste esitajad peaksid olema piisavalt kaitstud äriühingu kohustusega esitada kriteeriumid, mille alusel valik tehti, ning kohaldatavate diskrimineerimisvastaste õigusaktidega.

Lõpetuseks on arvamuse koostaja esitatud soolise tasakaalu alastest aruandlusnõuetest tulenevalt „täida või selgita” süsteemi abil suurendatud äriühingute soopoliitika läbipaistvust investorite, võimalike töökohataotlejate ja üldsuse suhtes.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Euroopa Komisjon on viimastel aastatel esitanud mitu aruannet, milles käsitletakse soolise tasakaalu olukorda majandusotsuste tegemisel. Komisjon on kutsunud börsil noteeritud ELi äriühinguid üles suurendama naiste osalust juhtorganites iseregulatsioonimeetmete ja konkreetsete vabatahtlike kohustuste võtmise kaudu Euroopa Komisjon rõhutas 5. märtsil 2010 avaldatud naiste hartas, et naistel ei ole ikka veel täielikku ligipääsu võimu ja otsuste tegemise juurde poliitilises ja majanduselus, ning kinnitas veel kord oma kavatsust kasutada oma volitusi selleks, et aidata kaasa naiste ja meeste võrdsema esindatuse tagamisele vastutavatel ametikohtadel. Komisjon määras teatises „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” üheks oma prioriteediks soolise tasakaalu saavutamise otsuste tegemisel.

(4) Euroopa Komisjon on viimastel aastatel esitanud mitu aruannet, milles käsitletakse soolise tasakaalu olukorda majandusotsuste tegemisel. Komisjon on kutsunud börsil noteeritud ELi äriühinguid üles suurendama alaesindatud soost isikute osalust juhtorganites iseregulatsioonimeetmete ja konkreetsete vabatahtlike kohustuste võtmise kaudu. Euroopa Komisjon rõhutas 5. märtsil 2010 avaldatud naiste hartas, et naistel ei ole ikka veel täielikku ligipääsu võimu ja otsuste tegemise juurde poliitilises ja majanduselus, ning kinnitas veel kord oma kavatsust kasutada oma volitusi selleks, et aidata kaasa naiste ja meeste võrdsema esindatuse tagamisele vastutavatel ametikohtadel. Komisjon määras teatises „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015”üheks oma prioriteediks soolise tasakaalu saavutamise otsuste tegemisel.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 a) ELi institutsioonid ja ametid peaksid näitama eeskuju soolise tasakaalu parandamisega. Käesolevas direktiivis kehtestatud põhimõtted tuleks lisada Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ning kõikide ELi institutsioonide ja ametite, sealhulgas Euroopa Keskpanga siseseid personalialaseid menetlusi käsitlevatesse eeskirjadesse. Kõikides ELi institutsioonides tuleb välja töötada tõhusam soopoliitika, et mõjutada ELi eri institutsioonides toimuvat töölevõtmist ja koolitamist ning nende igapäevast toimimist. Selle eesmärgi saavutamiseks tagavad institutsioonid, et saavutatakse sooline tasakaal kõrgema juhtkonna ametikohtade täitmisel, sealhulgas peadirektorid, direktorid ja üksuse juhatajad.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 b) Kuna ELi institutsioonid ja ametid on avalikkuse tähelepanu all, peaksid nad olema eeskujuks ning kehtestama selleks soolist tasakaalu edendavad poliitikapõhimõtted. Parema esindatuse eesmärgil tuleb erilist tähelepanu pöörata kõrgemate ametikohtadega seotud töölevõtupoliitikale. Kõrgema juhtkonna iga ametikoha jaoks tuleks esitada kandidaatide nimekirjad, milles võetakse arvesse soolist võrdõiguslikkust. ELi institutsioonid ja ametid peaksid alates hiljemalt 2018. aasta 31. detsembrist avaldama igal aastal oma selleteemalisi jõupingutusi käsitleva aruande.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 c) On väga oluline, et komisjoni kui ELi täidesaatva organi juhtkond parandaks oma soolist tasakaalu, et esindada paremini Euroopa kodanikke. Liikmesriike kutsutakse seetõttu üles nimetama nii mees- kui ka naiskandidaate igale volinike kolleegiumi kohale, et saavutada komisjoni kolleegiumis sooline tasakaal.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 d) Euroopa Keskpank (EKP), Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem – sealhulgas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu – ja Euroopa järelevalveasutused (ESAd) peaksid järgima kõiki aspekte, mis on seotud soopõhise mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkusega. ESAde järelevalvenõukogusid tuleks ühtlasi ergutada esitama Euroopa Parlamendis toimuval asjaomasel kuulamisel esimeeste ja tegevdirektorite ametikohtadele kandideerijate sooliselt tasakaalustatud nimekirja. Kõnealuste ametikohtade suhtes tehtud lõplik valik peaks olema sooliselt tasakaalustatud. Oluline on ka see, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu juhtkomitees ja nõuandekomiteedes valitseks sooline tasakaal.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 e) Euroopa Keskpanga (EKP) järelevalvenõukogu, sealhulgas esimehe ja aseesimehe rollid peaksid olema soolisest perspektiivist tasakaalustatud. EKP juhatuse liikme koha vabaksjäämisel tuleks liikmesriike, kes on rahaühikuna võtnud kasutusele euro, julgustada nimetama vabale kohale kaks kandidaati, ühe mees- ja ühe naiskandidaadi. Liikmesriike tuleks ka ergutada nimetama naisi riigi keskpankade (RKPde) juhatajateks, et tagada Euroopa Keskpanga nõukogu ja üldnõukogu ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu sooline tasakaal.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Inimkapitali tõhus kasutamine on majanduse konkurentsivõime kõige olulisem tegur ja aitab lahendada ELi rahvastikuprobleeme, võimaldab üleilmastunud majanduskeskkonnas edukalt konkureerida ning tagada suhtelised eelised kolmandate riikide ees. Väga hea ettevalmistuse ja kõrge kvalifikatsiooniga naiste hulk suureneb pidevalt, millest annab tunnistust asjaolu, et 60 % ülikooli lõpetanutest on naised. Kui naisi endiselt ei valita töökohtadele, mis on seotud majandusotsuste tegemisega, tähendab see, et kvalifitseeritud inimkapitali ei kasutata täiel määral ära.

(7) Inimkapitali tõhus kasutamine on majanduse konkurentsivõime, arengu ja kasvu kõige olulisem tegur ja aitab lahendada ELi rahvastikuprobleeme, võimaldab üleilmastunud majanduskeskkonnas edukalt konkureerida ning tagada suhtelised eelised kolmandate riikide ees. Väga hea ettevalmistuse ja kõrge kvalifikatsiooniga naiste hulk suureneb pidevalt, millest annab tunnistust asjaolu, et 60 % ülikooli lõpetanutest on naised. Kui naisi endiselt ei valita äriühingute juhtivatele ametikohtadele ning töökohtadele, mis on seotud otsuste tegemisega, tähendab see, et kvalifitseeritud inimkapitali ei kasutata täiel määral ära.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7 a) Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ühiskonnas tervikuna hõlmab meestele ja naistele võrdsete akadeemiliste ja ametialaste õiguste ning ühiste perekondlike, lastehoiu- ja majapidamiskohustuste loomist. Asjaolu, et naised on tavaliselt vastutavad suurema osa perekondlike ja majapidamistööde eest, võib takistada nende jõudmist juhtivatele ametikohtadele. Meeste aktiivne osalemine perekondlikes kohustustes ja meeste kaasamine nendesse on otsustava tähtsusega töö- ja eraelu tasakaalu saavutamiseks ning nii meestele kui ka naistele võrdsete karjäärivõimaluste loomiseks. Tähelepanu tuleks pöörata sooliste stereotüüpide, paindumatu ja aegunud tööhõivepoliitika ning ebapiisavate vanemapuhkust reguleerivate sätete vastu võitlemisele. Vastu tuleks võtta sätted naiste ja meeste puhul töö- ja pereelu ühitamiseks, kui nad peaksid seda soovima. Liikmesriike ergutatakse tagama heaolu elementide rakendamist, näiteks õiglased vanemapuhkuse eraldised nii naistele kui ka meestele, ulatuslikud sätted lastehoiuks ning jagatud vanemapuhkuse võimalused.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Mis puutub ettevõtlusse, siis on laialt levinud seisukoht, et naiste valimine juhtorganisse aitab parandada äriühingu üldjuhtimist, kuna see suurendab meeskonnatöö tulemuslikkust ja otsuste tegemise kvaliteeti tänu mitmekesisemale ja kollektiivile orienteeritud mõtteviisile, mis toob kaasa uusi vaatenurki ning võimaldab seetõttu teha tasakaalukamaid otsuseid. Paljud uuringud on näidanud, et koos parema soolise tasakaaluga tippjuhtide hulgas suureneb ka äriühingu finantssuutlikkus ja kasumlikkus. Naiste osaluse suurendamine börsil noteeritud ELi äriühingute juhtorganites võib seega avaldada positiivset mõju nende äriühingute tulemuslikkusele.

(8) Mis puutub ettevõtlusse, siis on laialt levinud seisukoht, et naiste valimine juhtorganisse aitab parandada äriühingu üldjuhtimist, kuna see suurendab meeskonnatöö tulemuslikkust ja otsuste tegemise kvaliteeti tänu mitmekesisemale ja kollektiivile orienteeritud mõtteviisile, mis toob kaasa uusi vaatenurki ja ennetavamaid ärimudeleid ning võimaldab seetõttu teha tasakaalukamaid otsuseid. Paljud uuringud on näidanud, et koos parema soolise tasakaaluga tippjuhtide hulgas suureneb ka äriühingu finantssuutlikkus ja kasumlikkus. Kui võtta arvesse börsil noteeritud ELi äriühingute suurt majanduslikku ja sotsiaalset vastutust, võib naiste osaluse suurendamine börsil noteeritud ELi äriühingute juhtorganites avaldada seega positiivset mõju nende äriühingute tulemuslikkusele ja jätkusuutlikule majanduslikule arengule.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) On ka tõendeid, mis osutavad sellele, et sooline võrdsus tööturul võib märkimisväärselt suurendada majanduskasvu. Naiste osaluse suurendamine börsil noteeritud ELi äriühingute juhtorganites ei paranda mitte ainult juhtorganisse määratud naiste positsiooni, vaid aitab äriühingul ligi tõmmata ka teisi võimekaid naisi ning tagab naiste suurema osaluse kõikidel juhtimistasanditel ning kogu töötajaskonna hulgas. Seepärast aitab naiste osaluse suurendamine äriühingute juhtorganites vähendada nii naiste ja meeste tööhõive- kui ka palgaerinevusi. Naiste teadmiste ja oskuste täielikum ärakasutamine suurendaks hariduse tasuvust nii üksikisikute kui ka avaliku sektori seisukohalt. Naiste alaesindatus börsil noteeritud ELi äriühingute juhtorganites tähendab pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu saavutamise võimaluse kasutamata jätmist kõikides ELi liikmesriikides.

(9) On ka tõendeid, mis osutavad sellele, et sooline võrdsus tööturul võib märkimisväärselt suurendada majanduskasvu. Naiste osaluse suurendamine börsil noteeritud ELi äriühingute juhtorganites ei paranda mitte ainult juhtorganisse määratud naiste positsiooni, vaid aitab äriühingul ligi tõmmata ka teisi võimekaid naisi ning tagab naiste suurema osaluse ja tunnustab nende panust kõikidel juhtimistasanditel ning kogu töötajaskonna hulgas. Seepärast aitab naiste osaluse suurendamine äriühingute juhtorganites vähendada nii naiste ja meeste tööhõive- kui ka palgaerinevusi. Naiste teadmiste ja oskuste täielikum ärakasutamine suurendaks hariduse tasuvust nii üksikisikute kui ka avaliku sektori seisukohalt. Naiste alaesindatus börsil noteeritud ELi äriühingute juhtorganites tähendab pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu saavutamise võimaluse kasutamata jätmist kõikides ELi liikmesriikides. Liikmesriigid peaksid seetõttu kehtestama meetmeid, et toetada naiste edasiliikumist karjääriredelil kõigil tasanditel selliste positiivsete meetmete abil nagu koostöövõrgustikud ja juhendamise programmid.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Hoolimata praegustest ELi õigusaktidest soolise diskrimineerimise vältimise ja selle vastu võitlemise kohta ning nõukogu soovitustest, mille põhieesmärk oli naiste osaluse suurendamine majandusotsuste tegemisel ning iseregulatsiooni soodustavate meetmete võtmine ELi tasandil, on naiste osakaal äriühingute kõrgemates otsuseid tegevates organites kogu ELi territooriumil endiselt väga väike. Soolise tasakaalu puudumine on kõige suurem ja teravam probleem erasektoris, eelkõige börsil noteeritud äriühingutes. Komisjoni peamine sellealane statistiline näitaja, mis väljendab soolist esindatust äriühingute juhtorganites, osutab, et äriühingute kõrgeimal otsustustasandil tegutsevate naiste osakaal on endiselt väga väike. 2012. aasta jaanuaris oli suuremate börsil noteeritud ELi äriühingute juhtorganites naisi vaid 13,7 %. Tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas oli naiste osakaal ainult 15%.

(10) Hoolimata praegustest ELi õigusaktidest soolise diskrimineerimise vältimise ja selle vastu võitlemise kohta ning nõukogu soovitustest, mille põhieesmärk oli naiste osaluse suurendamine majandusotsuste tegemisel ning iseregulatsiooni soodustavate meetmete võtmine ELi tasandil, on naiste osakaal äriühingute kõrgemates otsuseid tegevates organites kogu ELi territooriumil endiselt väga väike. Sarnane olukord valitseb ka teatavates ELi institutsioonides ja ametites, nagu Euroopa Keskpank, kuigi nemad peaksid olema eeskujuks, kuna nad esindavad kõiki kodanikke. Tuletame meelde, et uue liikme valimisel Euroopa Keskpanga nõukokku 2012. aasta lõpupoole ei nõustunud riigipead ja valitsusjuhid võtma arvesse soolise võrdsuse seisukohta, kuigi see oli vastuolus aluslepingu artikliga 2 ning Euroopa Parlament oli esitanud selle kohta negatiivse arvamuse. Soolise tasakaalu puudumine otsuseid tegevates organites on märkimisväärne ja terav probleem ka erasektoris. Komisjoni peamine sellealane statistiline näitaja, mis väljendab soolist esindatust äriühingute juhtorganites, osutab, et äriühingute kõrgeimal otsustustasandil tegutsevate naiste osakaal on endiselt väga väike. 2012. aasta jaanuaris oli suuremate börsil noteeritud ELi äriühingute juhtorganites naisi vaid 13,7 %. Tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas oli naiste osakaal ainult 15%. Käesoleva direktiivi sätted ei sekku siiski liigselt igapäevasesse juhtimisse, kuna äriühingutel on vabadus valida kandidaate kvaliteedi ja teiste asjaomaste objektiivsete kaalutluste alusel.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Naiste osakaal äriühingute juhtorganites suureneb väga aeglaselt ning viimastel aastatel on keskmine aastane kasv olnud vaid 0,6 protsendipunkti. Liikmesriigid ei ole olukorra parandamisel olnud võrdselt edukad ning seetõttu on ka tulemused väga erinevad. Olukord on oluliselt rohkem paranenud sellistes liikmesriikides, kus on kehtestatud siduvad meetmed. Erinevused liikmesriikide vahel süvenevad tulevikus tõenäoliselt veelgi, sest liikmesriigid rakendavad naiste osaluse suurendamiseks äriühingute juhtorganites väga erinevaid lähenemisviise.

(11) Naiste osakaal äriühingute juhtorganites suureneb väga aeglaselt ning viimastel aastatel on keskmine aastane kasv olnud vaid 0,6 protsendipunkti. Liikmesriigid ei ole olukorra parandamisel olnud võrdselt edukad ning seetõttu on ka tulemused väga erinevad. Olukord on oluliselt rohkem paranenud sellistes liikmesriikides, kus on kehtestatud siduvad meetmed. Paljud riigid on aga saavutanud samalaadselt häid tulemusi vabatahtlike mehhanismide abil, mida toetavad kindlad hoolekandesüsteemid, mis soodustavad naiste osalemist töötajaskonnas. Erinevused liikmesriikide vahel süvenevad tulevikus tõenäoliselt veelgi, sest liikmesriigid rakendavad naiste osaluse suurendamiseks äriühingute juhtorganites väga erinevaid lähenemisviise.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Kui liikmesriikide eeskirjad, millega reguleeritakse börsil noteeritud äriühingute juhtorganite soolist tasakaalu, on hajutatud ja lahknevad või puuduvad üldse, ei too see mitte ainult kaasa olukorra, kus naiste arv tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas on liikmesriigiti erinev ja olukorra paranemise tase on ebaühtlane, vaid seab ka tõkkeid siseturu toimimisele, esitades Euroopa börsil noteeritud äriühingutele erinevaid äriühingu üldjuhtimise nõudeid. Sellised erinevused äriühingute juhtorganite koosseisu käsitlevates õiguslikes ja iseregulatsiooni nõuetes võivad kaasa tuua praktilisi probleeme piiriülestele börsil noteeritud äriühingutele, eeskätt siis, kui on tegemist filiaalide loomise või ühinemiste ja ülevõtmistega, aga ka juhtorganisse kandideerivatele isikutele.

(12) Kui liikmesriikide eeskirjad, millega reguleeritakse börsil noteeritud äriühingute juhtorganite soolist tasakaalu, on hajutatud ja lahknevad või puuduvad üldse, toob see kaasa olukorra, kus naiste arv tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas on liikmesriigiti erinev ja olukorra paranemise tase on ebaühtlane.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 a) Äriühingutes esinev sooline tasakaalustamatus suureneb kõrgematel tasanditel. Lisaks töötavad paljud kõrgemas juhtkonnas esindatud naised sellistes valdkondades nagu inimressursid ja kommunikatsioon, samas kui mehed tegelevad kõrgematel tasanditel tõenäolisemalt äriühingu üldjuhtimise või tasandijuhtimisega. Kuna äriühingute juhtorganite liikmete kohti täidetaks peamiselt kandidaatidega, kellel on kõrgemas juhtkonnas töötamise kogemus, on ülimalt oluline, et suurendataks niisuguste naiste arvu, kes jõuavad äriühingutes niisugustele juhtivatele ametikohtadele. See on põhinõue, et saavutada tegelik muutus naistele kättesaadavate kõrgeima tasandi otsuste tegemisega seotud ametikohtadele jõudmise võimalustes.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Praegune olukord, kus enamikus liikmesriikides puudub juhtorganisse võetavate isikute kvalifikatsiooninõuete ja valikumenetluse läbipaistvus, takistab olulisel määral parema soolise tasakaalu kujunemist juhtorganite liikmeskonnas ja mõjutab negatiivselt nii juhtorganite liikmete karjääri ja liikumisvabadust kui ka investorite otsuseid. Läbipaistvuse puudumine ei võimalda potentsiaalsetel kandidaatidel kandideerida juhtorganitesse, kus nende kutseoskusi kõige rohkem vaja oleks, ega vaidlustada sooliselt kallutatud valikuid, piirates sel viisil nende liikumisvabadust siseturul. Investoritel omakorda on mitmesugused investeerimisstrateegiad, mis eeldavad ka teavet juhtorgani liikmete oskuste ja pädevuse kohta. Juhtorganite liikmete läbipaistvamad kvalifikatsiooninõuded ja valikumenetlused võimaldavad investoritel paremini hinnata äriühingu äristrateegiat ja teha kaalutletud otsuseid.

(13) Praegune olukord, kus enamikus liikmesriikides puudub juhtorganisse võetavate isikute kvalifikatsiooninõuete, valikumenetluse ja töölevõtmise läbipaistvus, takistab olulisel määral parema soolise tasakaalu kujunemist juhtorganite liikmeskonnas ja mõjutab negatiivselt nii juhtorganite liikmete karjääri kui ka investorite otsuseid. Läbipaistvuse puudumine ei võimalda potentsiaalsetel kandidaatidel kandideerida juhtorganitesse, kus nende kutseoskusi kõige rohkem vaja oleks, ega vaidlustada sooliselt kallutatud valikuid. Investoritel omakorda on mitmesugused investeerimisstrateegiad, mis eeldavad ka teavet juhtorgani liikmete oskuste ja pädevuse kohta. Juhtorganite liikmete läbipaistvamad kvalifikatsiooninõuded ja valikumenetlused võimaldavad investoritel paremini hinnata äriühingu äristrateegiat ja teha kaalutletud otsuseid.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole küll juhtorganite liikmete valikumenetlust ja nende kvalifikatsiooninõudeid reguleerivaid siseriiklikke eeskirju kõigis üksikasjades ühtlustada, ent siiski on vaja kehtestada teatavad miinimumnõuded, mis võimaldaksid kohustada selliseid börsil noteeritud äriühinguid, kus puudub sooline tasakaal, võtma tegevjuhtkonda mittekuuluva juhtorgani liikme ametissenimetamise üle otsustamisel aluseks kandidaatide kvalifikatsiooni objektiivne võrdlushinnang, mis hõlmab sobivust, pädevust ja ametialast suutlikkust; see on vajalik soolise tasakaalu saavutamiseks tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas. Üksnes ELi tasandi meetmega on võimalik tõhusalt tagada konkurentsipõhised võrdsed võimalused kogu liidus ja ära hoida probleeme igapäevases äritegevuses.

(14) Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole küll juhtorganite liikmete valikumenetlust ja nende kvalifikatsiooninõudeid reguleerivaid siseriiklikke eeskirju kõigis üksikasjades ühtlustada, ent siiski on vaja kehtestada teatavad miinimumnõuded, mis võimaldaksid kohustada selliseid börsil noteeritud äriühinguid, kus puudub sooline tasakaal, võtma tegevjuhtkonda mittekuuluva juhtorgani liikme ametissenimetamise üle otsustamisel aluseks kandidaatide kvalifikatsiooni objektiivne võrdlushinnang, mis hõlmab sobivust, pädevust ja ametialast suutlikkust; see on vajalik soolise tasakaalu saavutamiseks tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas. ELi tasandi meetmega on võimalik tõhusalt tagada konkurentsipõhised võrdsed võimalused kogu liidus, hoida ära probleeme igapäevases äritegevuses ning võimaldada äriühingutel kasutada täielikult siseturu pakutavaid võimalusi.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Tööhõive ja majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020”29 kinnitati, et naissoost töötajate osaluse suurendamine aitab kaasa majanduskasvu edendamisele ning rahvastikuprobleemide lahendamisele Euroopas. Strateegia põhieesmärk on tagada 2020. aastaks 20–64 aastaste naiste ja meeste 75 % tööhõive määr ning seda on võimalik saavutada ainult juhul, kui selgelt järgitakse sugudevahelise võrdsuse põhimõtet ning tehakse kõik selleks, et kõrvaldada tõkked, mis takistavad naiste osalemist tööturul. Praegune majanduskriis on suurendanud Euroopa üha kasvavat vajadust tugineda teadmistele, oskustele ja innovatsioonile ning kasutada täiel määral ära kogu olemasolev võimekusressurss. Eeldatakse, et naiste osaluse suurendamisel majandusotsuste tegemisel, eelkõige äriühingute juhtorganites, on ka laiem positiivne mõju, mis suurendab naiste tööhõive määra asjaomastes äriühingutes ja majandustegevuses üldiselt.

(15) Tööhõive ja majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020”29 kinnitati, et naissoost töötajate osaluse suurendamine aitab kaasa majanduskasvu edendamisele ning rahvastikuprobleemide lahendamisele Euroopas. Strateegia põhieesmärk on tagada 2020. aastaks 20–64 aastaste naiste ja meeste 75 % tööhõive määr ning seda on võimalik saavutada ainult juhul, kui selgelt järgitakse sugudevahelise võrdsuse põhimõtet ning tehakse kõik selleks, et kõrvaldada tõkked, mis takistavad naiste osalemist tööturul. Praegune majanduskriis on suurendanud Euroopa üha kasvavat vajadust tugineda teadmistele, oskustele ja innovatsioonile ning kasutada täiel määral ära kogu olemasolev võimekusressurss. Eeldatakse, et naiste osaluse suurendamisel majandusotsuste tegemisel, eelkõige äriühingute juhtorganites ja kõrgema juhtkonna tasandil, on ka laiem positiivne mõju, mis suurendab naiste tööhõive määra asjaomastes äriühingutes ja majandustegevuses üldiselt.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Seega peaks EL püstitama eesmärgi suurendada naiste osalust äriühingu juhtorganites, et edendada majanduskasvu ning suurendada Euroopa äriühingute konkurentsivõimet ning saavutada tööturul tegelik sooline võrdõiguslikkus. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks positiivse erikohtlemise suhtes kehtestada miinimumnõuded selliste siduvate meetmete vormis, mille ülesandeks on saavutada börsil noteeritud äriühingute juhtorganite soolise koosseisu kvantitatiivne eesmärk, arvestades, et kõnealust või sellega sarnanevat vahendit kasutanud liikmesriigid ja muud riigid on saavutanud kõige paremaid tulemusi majandusotsuste tegemisel osalevate naiste osakaalu suurendamisel.

(16) Seega peaks EL püstitama eesmärgi suurendada naiste osalust äriühingu juhtorganites, et edendada majanduskasvu ning suurendada Euroopa äriühingute konkurentsivõimet ning saavutada tööturul tegelik sooline võrdõiguslikkus. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks positiivse erikohtlemise suhtes kehtestada ühised miinimumnõuded selliste meetmete vormis, mille ülesandeks on saavutada börsil noteeritud äriühingute juhtorganite soolise koosseisu kvantitatiivne eesmärk.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Juhtorgani liikmete ning tegevjuhtkonda kuuluvate ja mittekuuluvate juhtorgani liikmete ametisse nimetamine peaks jääma täielikult aktsionäride eesõiguseks ja vastutusalasse.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16 b) Üksikisikute liigitamine ühiskonna eri rühmade, nagu meeste, naiste või etniliste vähemuste esindajateks on vastuolus eesmärgiga tagada kõigile võrdsed võimalused. Iga üksikisikut peetakse indiviidiks, mistõttu ei tohiks seadusega kehtestada esindamisega seotud kvoote. Pidades meeles, et äriühingute individuaalsed kohustused on oluline viis, kuidas muuta põhjalikumalt naisi ja mehi hõlmavaid hoiakuid ja tavasid äriühingutes. Tänu sellele saavad äriühingud võtta ka laiaulatuslikumaid meetmeid ning mitte ainult tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas. Seetõttu on vajalik, et kõik äriühingud seaksid sisse soopoliitika ning annaksid oma iga-aastases aruandes läbipaistval viisil aru soolisest tasakaalust äriühingu juhtorganis ja kõrgematel juhtimistasanditel.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16 c) Liikmesriigid peaksid tagama, et börsil noteeritud äriühingud töötavad välja soopoliitika, et saavutada tasakaalustatum sooline esindatus kogu äriühingus. See poliitika võib hõlmata vastavas äriühingus rakendatavate asjaomaste meetmete kirjeldust: nii nais- kui ka meeskandidaadi nimetamine otsustava tähtsusega ametikohtadele, juhenduskavad ja karjääri kujundamise alane nõustamine naiste jaoks, inimressursside strateegiad, mille eesmärk on ergutada mitmekesist töölevõtmist. Lisaks võib see hõlmata paindlike töötingimuste pakkumist, näiteks paindlikud sätted vanemapuhkuse jaoks ning toetatavate koristusabi- ja lastehoiuteenuste pakkumine. Samal ajal peaksid nendesse poliitikameetmetesse olema kaasatud töötajate organisatsioonid, et naised saaksid sellest kasu ühiskonna kõikidel tasanditel. Iga äriühing võib valida poliitika, mis sobib tema tegevusega kõige paremini, ning peaks võtma meetmeid, et suurendada alaesindatud soo osakaalu äriühingu juhtkonnas.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Börsil noteeritud äriühingud on majandusliku tähtsuse, nähtavuse ja turumõju seisukohalt eriti tähtsal positsioonil. Seepärast tuleks käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmeid kohaldada selliste börsil noteeritud äriühingute suhtes, mida käsitatakse kui liikmesriigis asutatud äriühinguid, mille väärtpaberitega on lubatud kaubelda ühe või mitme liikmesriigi reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses. Börsil noteeritud äriühingud on eeskujuks kogu majandusvaldkonnale ning nende toimimisviisi järgivad tõenäoliselt ka teised äriühingud. Börsil noteeritud äriühingute avalik olemus nõuab, et nende tegevust tuleks seoses avaliku huviga reguleerida rohkem.

(17) Börsil noteeritud äriühingud on majandusliku tähtsuse, nähtavuse ja turumõju seisukohalt eriti tähtsal positsioonil. Seepärast tuleks käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmeid kohaldada selliste börsil noteeritud äriühingute suhtes, mida käsitatakse kui liikmesriigis asutatud äriühinguid, mille väärtpaberitega on lubatud kaubelda ühe või mitme liikmesriigi reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses. Börsil noteeritud äriühingud on eeskujuks kogu majandusvaldkonnale ning nende toimimisviisi järgivad tõenäoliselt ka teised äriühingud. Börsil noteeritud äriühingute avalik olemus nõuab, et nende tegevust tuleks seoses avaliku huviga piisavalt reguleerida.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 a) Börsil noteerimata äriühingud täidavad samuti olulist rolli majanduses. Seetõttu peaksid nad põhimõtteliselt kuuluma käesoleva direktiivi reguleerimisalasse. Kuna sooline olukord kõnealustes äriühingutes ei ole aga üldiselt teada ning nende iseärasuste ning nende liikmesriikides ja liikmesriikide vahel esineva erineva olemuse kajastamiseks võib vaja olla erisätteid, tuleks need kaasata alles hiljem. Komisjon võiks esitada sellekohase ettepaneku, olles põhjalikult uurinud kõiki asjaomaseid aspekte.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Käesolevat direktiivi ei kohaldata mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) suhtes, nii nagu need on määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta, isegi kui tegemist on börsil noteeritud äriühingutega.

(18) Käesolevat direktiivi ei kohaldata mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) suhtes, nii nagu need on määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta. VKEdele kehtestatud erandit tuleks kohaldada börsil noteeritud äriühingute suhtes ja komisjoni tulevase ettepaneku alusel võib seda potentsiaalselt kohaldada ka börsil noteerimata äriühingute suhtes.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Mitmes liikmesriigis on võimalus või kohustus määrata või valida teatav osa tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest äriühingu töötajate ja/või töötajate organisatsiooni liikmete hulgast kooskõlas asjaomase liikmesriigi õiguse või tavadega. Käesolevas direktiivis sätestatud kvantitatiivseid eesmärke tuleks kohaldada kõikide tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete, kaasa arvatud töötajate esindajate suhtes. Asjaomased liikmesriigid peaksid välja töötama kõnealuste eesmärkide täitmiseks vajalikud praktilised menetlused, võttes arvesse asjaolu, et tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulka kuuluvad ka mõned töötajate esindajad.

(21) Mitmes liikmesriigis on võimalus või kohustus määrata või valida teatav osa tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest äriühingu töötajate ja/või töötajate organisatsiooni liikmete hulgast kooskõlas asjaomase liikmesriigi õiguse või tavadega. Käesolevas direktiivis sätestatud kvantitatiivseid eesmärke tuleks kohaldada kõikide tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete, kaasa arvatud töötajate esindajate suhtes. Asjaomased liikmesriigid peaksid välja töötama kõnealuste eesmärkide täitmiseks vajalikud praktilised menetlused, olles sotsiaalpartneritega hoolikalt ja põhjalikult konsulteerinud ja võttes arvesse asjaolu, et tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulka kuuluvad ka mõned töötajate esindajad. Oluline on ka see, et töötajate organisatsioonid oleksid kaasatud äriühingu soopoliitika väljatöötamisse ja rakendamisse. Töötajate esindatus börsil noteeritud äriühingute juhtorganites on ka positiivne viis, kuidas suurendada mitmekesisust, lisades keskse tähtsusega vaatenurki ja tegelikke teadmisi äriühingusisesest tööst.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Börsil noteeritud ELi äriühingutele tuleks panna kohustus kehtestada asjakohased menetlused, mille abil täita konkreetsed eesmärgid oma juhtorganite soolise koosseisu suhtes. Kui börsil noteeritud äriühingu tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas on alaesindatud soost liikmeid vähem kui 40 %, peaks ta kasutama asjaomaste ametikohtade täitmisel kõikide kandidaatide kvalifikatsiooni võrdlevat analüüsi, mis põhineb eelnevalt kindlaks määratud, selgetel, neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavatel kriteeriumidel, et saavutada kavandatud osalusmäär hiljemalt 1. jaanuariks 2020. Seega on käesoleva direktiivi eesmärk, et nimetatud kuupäevaks oleks vähemalt 40 % tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest alaesindatud soost. See eesmärk kehtib põhimõtteliselt üksnes tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete üldise soolise tasakaalu kohta ja seda ei võeta arvesse igal üksikjuhul, kui toimub konkreetse liikme valimine nais- ja meessoost kandidaatide hulgast. Eeskätt ei takista see kedagi kandideerimast juhtorgani liikme kohale ega sunni äriühinguid ega aktsionäre valima teatavat isikut juhtorgani liikmeks. Seega on endiselt äriühingute ja aktsionäride otsustada, kes juhtorgani liikmeks sobib.

(22) Börsil noteeritud ELi äriühinguid tuleks kohustada rakendama asjakohaseid ja tõhusaid menetlusi, mille abil täita konkreetsed eesmärgid oma juhtorganite soolise koosseisu suhtes. Kui börsil noteeritud äriühingu tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas on alaesindatud soost liikmeid vähem kui 40 %, peaks ta kasutama asjaomaste ametikohtade täitmisel kõikide kandidaatide kvalifikatsiooni võrdlevat analüüsi, mis põhineb eelnevalt kindlaks määratud, selgetel, neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavatel kriteeriumidel, et saavutada kavandatud osalusmäär hiljemalt 1. jaanuariks 2020. Börsil noteeritud äriühingud võiksid näiteks soolise tasakaalu saavutamise ühe vahendina kaaluda alaesindatud soost isikuid hõlmavate koolitus- ja juhendamisprogrammide kasutamist juhul, kui äriühingu juhtorgani liikmete kandidaatide valikurühmas on naiste ja meeste selge arvuline erinevus. Seega on käesoleva direktiivi eesmärk, et nimetatud kuupäevaks oleks vähemalt 40 % tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest alaesindatud soost. See eesmärk kehtib põhimõtteliselt üksnes tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete üldise soolise tasakaalu kohta ja seda ei võeta arvesse igal üksikjuhul, kui toimub konkreetse liikme valimine nais- ja meessoost kandidaatide hulgast. Eeskätt ei takista see kedagi kandideerimast juhtorgani liikme kohale ega sunni äriühinguid ega aktsionäre valima teatavat isikut juhtorgani liikmeks. Seega on endiselt äriühingute ja aktsionäride otsustada, kes juhtorgani liikmeks sobib.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Et kaasata majandusotsuste tegemisse rohkem vaatenurki ja kogemusi, tuleks börsil noteeritud äriühinguid julgustada võtma oma töölevõtupoliitikas arvesse mitte ainult soolist võrdõiguslikkust, vaid ka pädevuse, vanuse, geograafilise päritolu, etnilise kuuluvuse ning haridusliku ja ametialase taustaga seotud mitmekesisust.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Liikmesriigid rakendavad valitsevat mõju börsil noteeritud riigi osalusega äriühingute suhtes komisjoni 16. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/111/EÜ (liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta) artikli 2 punkti b tähenduses. Sellest valitsevast mõjust tulenevalt on liikmesriikide käsutuses vahendid, mis aitavad vajalikke muudatusi kiiremini ellu viia. Seepärast tuleks kõnealuste äriühingute suhtes kehtestada varasem tähtaeg nimetatud eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt vähemalt 40 % tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest peavad olema alaesindatud soost.

(23) Liikmesriigid rakendavad valitsevat mõju börsil noteeritud riigi osalusega äriühingute suhtes komisjoni 16. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/111/EÜ (liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta) artikli 2 punkti b tähenduses. Sellest valitsevast mõjust tulenevalt on liikmesriikide käsutuses vahendid, mis aitavad vajalikke muudatusi kiiremini ellu viia.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Vastavalt eespool nimetatud kohtulahenditele peavad liikmesriigid tagama, et kui valitakse parima kvalifikatsiooniga kandidaate tegevjuhtkonda mittekuuluva juhtorgani liikme ametikohale, tuleb kasutada kõikide kandidaatide kvalifikatsiooni võrdlevat analüüsi eelnevalt kindlaks määratud, selgete, neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavate kriteeriumide alusel. Näiteks võiksid äriühingud valikukriteeriumidena rakendada erialast kogemust juhtival või järelevalvealasel ametikohal, teadmisi mõnes asjaomases valdkonnas – näiteks rahanduses, kogemusi kontrolli ja personalijuhtimise valdkonnas, juhiomadusi ja suhtlemisoskust ning võrgustike loomise oskust. Alaesindatud soost kandidaati tuleks eelistada juhul, kui ta on vastassoost kandidaadiga võrdne nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest ning kui objektiivne hinnang, mille andmisel arvestatakse kõiki konkreetseid kandidaate iseloomustavaid kriteeriume, ei kalluta tulemust vastassoo esindaja kasuks.

(26) Vastavalt eespool nimetatud kohtulahenditele tuleks börsil noteeritud äriühinguid julgustada kasutama tegevjuhtkonda mittekuuluva juhtorgani liikme ametikohale parima kvalifikatsiooniga kandidaatide valimisel kõikide kandidaatide kvalifikatsiooni võrdlevat analüüsi eelnevalt kindlaks määratud, selgete, neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavate kriteeriumide alusel. Näiteks võiksid äriühingud valikukriteeriumidena rakendada erialast kogemust juhtival või järelevalvealasel ametikohal, teadmisi mõnes asjaomases valdkonnas – näiteks rahanduses, kogemusi kontrolli ja personalijuhtimise valdkonnas, juhiomadusi ja suhtlemisoskust ning võrgustike loomise oskust. Alaesindatud soost kandidaati võib eelistada juhul, kui tal on vastassoost kandidaadiga vähemalt võrdne kvalifikatsioon. Liikmesriigid peaksid tagama, et äriühingud, mis ei täida direktiivi peamisi eesmärke, avaldaksid täiendavat teavet oma töölevõtu-, valiku- ja ametissenimetamispoliitika kohta ning eelkõige selgitaksid meetmeid, mida nad kavatsevad rakendada selles osas soolise tasakaalu parandamiseks.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Juhtorgani liikmete töölevõtmise ja määramise metoodika erineb nii liikmesriikide kui ka äriühingute lõikes. Üks võimalus on teha eelvalik enne kandidaatide tutvustamist aktsionäride koosolekul (seda võib teha näiteks ametissenimetamise komisjon), kuid juhtorgani liikme võivad ametisse määrata ka konkreetsed aktsionärid või toimub aktsionäride koosolekul hääletus konkreetse kandidaadi või kandidaatide nimekirja üle. Kandidaatide valimise suhtes kehtestatud nõuded tuleks täita valimismenetluse asjakohases etapis kooskõlas asjaomase liikmesriigi seadustega ning asjaomase börsil noteeritud äriühingu põhikirjaga. Selles suhtes nähakse käesoleva direktiiviga ette üksnes valikumenetluse miinimumnõuete ühtlustamine, mis võimaldab kohaldada Euroopa Kohtu kohtulahendites sätestatud tingimusi, et saavutada eesmärk muuta börsil noteeritud äriühingute juhtorganite koosseis sooliselt tasakaalustatumaks.

(27) Juhtorgani liikmete töölevõtmise, valimise ja määramise metoodika erineb nii liikmesriikide kui ka äriühingute lõikes. Üks võimalus on teha eelvalik enne kandidaatide tutvustamist aktsionäride koosolekul (seda võib teha näiteks ametissenimetamise komisjon), kuid juhtorgani liikme võivad ametisse määrata ka konkreetsed aktsionärid või toimub aktsionäride koosolekul hääletus konkreetse kandidaadi või kandidaatide nimekirja üle. Käesolevas direktiivis võetakse arvesse mitmekesiseid valikumenetlusi, mis peaksid põhinema läbipaistvusel ja tulemustel, kuid nõutakse samal ajal kindlalt juhtorganites alaesindatud soo osaluse suurendamise eesmärgi saavutamist. Kandidaatide valimise suhtes kehtestatud nõuded tuleks täita valimismenetluse asjakohases etapis kooskõlas asjaomase liikmesriigi seadustega ning asjaomase börsil noteeritud äriühingu põhikirjaga. Selles suhtes võimaldab käesolev direktiiv valikumenetluste mitmekesisust, et saavutada eesmärk muuta börsil noteeritud äriühingute juhtorganite koosseis sooliselt tasakaalustatumaks. Käesoleva direktiivi sätted ei sekku liigselt igapäevasesse juhtimisse, kuna äriühingutel on vabadus valida kandidaate kvalifikatsiooni või teiste asjaomaste objektiivsete kaalutluste alusel.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Käesoleva direktiivi eesmärk on parandada soolist tasakaalu börsil noteeritud äriühingute juhtorganite liikmete hulgas ja sel viisil aidata ellu viia meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on tunnistatud üheks liidu põhiõiguseks. Seepärast peaksid börsil noteeritud äriühingud mitteeduka kandidaadi vastava taotluse korral avaldama nii valiku aluseks olnud kvalifikatsioonikriteeriumid kui ka nende kriteeriumide objektiivse võrdlushinnangu ja, kui see on asjakohane, kaalutlused, mille põhjal otsustati selle kandidaadi kasuks, kes ei olnud alaesindatud soost. Nimetatud piirangute seadmine harta artiklites 7 ja 8 sätestatud eraelu puutumatusele seoses isikuandmete töötlemisega ja kohustuse kehtestamine, mille kohaselt börsil noteeritud äriühingud peavad esitama mitteedukale kandidaadile tema taotluse korral kõnealust teavet, on vajalikud ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning vastavad üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele. Seepärast on need kooskõlas piirangute suhtes kehtivate nõuetega, mis on sätestatud harta artikli 52 lõikes 1, ja Euroopa Kohtu asjakohaste kohtulahenditega.

(28) Käesoleva direktiivi eesmärk on parandada soolist tasakaalu börsil noteeritud äriühingute juhtorganite liikmete hulgas ja sel viisil aidata ellu viia meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on tunnistatud üheks liidu põhiõiguseks. Seepärast peaksid börsil noteeritud äriühingud mitteeduka kandidaadi vastava taotluse korral avaldama võimaluse korral nii valiku aluseks olnud kvalifikatsioonikriteeriumid kui ka nende kriteeriumide objektiivse võrdlushinnangu. Nimetatud piirangute seadmine harta artiklites 7 ja 8 sätestatud eraelu puutumatusele seoses isikuandmete töötlemisega ja kohustuse kehtestamine, mille kohaselt börsil noteeritud äriühingud peavad esitama mitteedukale kandidaadile tema taotluse korral kõnealust teavet, on vajalikud ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning vastavad üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele. Seepärast on need kooskõlas piirangute suhtes kehtivate nõuetega, mis on sätestatud harta artikli 52 lõikes 1, ja Euroopa Kohtu asjakohaste kohtulahenditega.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Kui alaesindatud soost mitteedukas kandidaat teeb kindlaks, et tal oli liikmeks määratud vastassoost kandidaadiga võrdne kvalifikatsioon, tuleks kõnealuselt börsil noteeritud äriühingult nõuda, et ta tõendaks tehtud valiku õiguspärasust.	välja jäetud

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi nõuete rikkumise puhuks ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid, mis võivad muu hulgas hõlmata haldustrahve ning tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete määramise või valimise kehtetuks tunnistamist kohtorganite poolt, juhul kui kõnealune määramine või valimine on vastuolus artikli 4 lõike 1 kohaselt vastu võetud siseriiklike sätetega.

(30) Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi nõuete rikkumise puhuks ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid, mis võivad muu hulgas hõlmata haldustrahve ning tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete määramise või valimise kehtetuks tunnistamist kohtorganite poolt, juhul kui kõnealune määramine või valimine on vastuolus artikli 4 lõike 1 kohaselt vastu võetud siseriiklike sätetega, ning haldustrahvide määramise otsuse avalikustamist, sealhulgas niisuguse teabe avalikustamist, mis käsitleb rikkumise liiki ja laadi ning määratud trahvi summat. Sanktsioone kohaldatakse börsil noteeritud äriühingute suhtes, kes ei järgi käesoleva direktiivi artikli 4 lõikes 1 sätestatud tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete määramiseks või valimiseks ettenähtud menetlusi või artiklis 5 määratletud avalikustamisnõudeid. Äriühingutepoolset artikli 4 lõikes 1 sätestatud kvantitatiivse eesmärgi mittesaavutamist ei peeta siiski käesoleva direktiivi nõuete rikkumiseks ja sellega ei tohiks kaasneda sanktsioneerimiskorra kohaldamine.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Kuna töötajaskonna soolisel koosseisul on otsene mõju alaesindatud soost kandidaatide olemasolule, võivad liikmesriigid ette näha, et juhul kui alaesindatud soost töötajaid on alla 10 protsendi töötajaskonnast, ei pea asjaomane äriühing käesolevas direktiivis sätestatud eesmärki täitma.	välja jäetud

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Kuna börsil noteeritud äriühingud peaksid püüdma suurendada alaesindatud soo osakaalu kõigil otsuste tegemisega seotud ametikohtadel, võivad liikmesriigid ette näha, et käesolevas direktiivis sätestatud eesmärk loetakse täidetuks, kui börsil noteeritud äriühing tõendab, et alaesindatud soost liikmetega on täidetud vähemalt üks kolmandik kõikidest juhtorgani liikmete kohtadest, olenemata sellest, kas tegemist on tegevjuhtkonna liikme või tegevjuhtkonda mittekuulva liikmega.

(32) Kuna börsil noteeritud äriühingud peaksid püüdma suurendada alaesindatud soo osakaalu kõigil otsuste tegemisega seotud ametikohtadel, võivad liikmesriigid ette näha, et käesolevas direktiivis sätestatud eesmärk loetakse täidetuks, kui börsil noteeritud äriühing tõendab, et alaesindatud soost liikmetega on täidetud vähemalt üks kolmandik kõikidest juhtorgani liikmete kohtadest, olenemata sellest, kas tegemist on tegevjuhtkonna liikme või tegevjuhtkonda mittekuulva liikmega. Sellised äriühingud avaldavad aga jätkuvalt vastavalt käesoleva direktiivi artikli 5 lõigetele 1, 1 a ja 2 oma iga-aastastes aruannetes ja veebisaitidel soolise tasakaalu oma tegevjuhtkonna liikmete ja tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ning oma poliitika selles valdkonnas.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Liikmesriigid peaksid nõudma, et börsil noteeritud äriühingud esitaksid liikmeriigi pädevale asutusele igal aastal teabe oma juhtorganite soolise koosseisu kohta ning selle kohta, kuidas on kulgenud käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide täitmine, et oleks võimalik hinnata iga börsil noteeritud äriühingu edusamme juhtorgani liikmete soolise tasakaalu saavutamisel. See teave tuleks avaldada ja, kui asjaomane äriühing ei ole eesmärki saavutanud, tuleb aruandesse märkida, missuguseid meetmeid on äriühing eesmärgi täitmiseks juba võtnud ja missuguseid meetmeid kavatseb ta võtta edaspidi.

(34) Liikmesriigid peaksid nõudma, et börsil noteeritud äriühingud esitaksid liikmeriigi pädevale asutusele igal aastal teabe oma juhtorganite soolise koosseisu kohta ning selle kohta, kuidas on kulgenud käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide täitmine, et oleks võimalik hinnata iga börsil noteeritud äriühingu edusamme juhtorgani liikmete soolise tasakaalu saavutamisel. See teave tuleks avaldada asjakohases ja kergesti juurdepääsetavas vormis iga-aastases aruandes ja veebisaidil ning kui asjaomane äriühing ei ole eesmärki saavutanud, tuleb aruandesse täpselt märkida, missuguseid meetmeid on äriühing eesmärgi täitmiseks juba võtnud ja missuguseid meetmeid kavatseb ta võtta edaspidi. Lisaks sellele peaksid äriühingud, kes ei ole nõudeid täitnud, esitama selgituse sobivate mehhanismide rakendamata jätmise põhjuste ning selle kohta, milliseid konkreetseid meetmeid kavatsetakse võtta, et tõhusalt tagada parema soolise tasakaalu eesmärgi saavutamine.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Võib juhtuda, et liikmesriigid on juba enne käesoleva direktiivi jõustumist võtnud meetmeid, mille abil tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus äriühingute juhtorganites. Sellistele liikmesriikidele tuleks anda võimalus rakendada ametissenimetamisega seotud menetlusnõuete asemel kõnealuseid meetmeid, kui nad suudavad tõendada, et võetud meetmed võimaldavad samavõrra saavutada eesmärki, mille kohaselt peab börsil noteeritud äriühingute puhul hiljemalt 1. jaanuariks 2020 ja börsil noteeritud riigi osalusega äriühingute puhul hiljemalt 1. jaanuariks 2018 olema alaesindatud soost liikmete osakaal tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas vähemalt 40 %.

(35) Võib juhtuda, et liikmesriigid on juba enne käesoleva direktiivi jõustumist võtnud meetmeid, mille abil tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus äriühingute juhtorganites. Sellistele liikmesriikidele tuleks anda võimalus rakendada ametissenimetamisega seotud menetlusnõuete asemel kõnealuseid meetmeid, kui nad suudavad tõendada, et võetud meetmed võimaldavad hiljemalt 1. jaanuariks 2020 samavõrra saavutada eesmärki, mille kohaselt peab börsil noteeritud äriühingute puhul olema alaesindatud soost liikmete osakaal tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas vähemalt 40 %, või artikli 4 lõikes 1 sätestatud eesmärki. Komisjon peaks hindama, kas liikmesriikide meetmed on piisavad soovitud tulemuse saavutamiseks, ja otsustama, kas direktiivi asjaomaste artiklite kohaldamise võib peatada, vältimaks siseriiklikesse meetmetesse sekkumist.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38) Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdub käesolev direktiiv ühiste põhimõtete ja eesmärkide seadmisega ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidele antakse piisavalt vabadust otsustada, kuidas oleks kõige parem saavutada käesoleva direktiivi eesmärke, võttes arvesse asjaomases liikmesriigis valitsevat olukorda, eelkõige juhtorgani liikmete töölevõtmise eeskirju ja tavasid. Käesolev direktiiv ei piira äriühingute vabadust määrata ametisse kõige kõrgema kvalifikatsiooniga liikmed ning tagab kõikidele börsil noteeritud äriühingutele piisavalt pika kohanemisperioodi.

(38) Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdub käesolev direktiiv ühiste põhimõtete ja eesmärkide seadmisega ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidele antakse piisavalt vabadust otsustada, kuidas oleks kõige parem saavutada käesoleva direktiivi eesmärke, võttes arvesse asjaomases liikmesriigis valitsevat olukorda, eelkõige juhtorgani liikmete töölevõtmise eeskirju ja tavasid. Käesolev direktiiv ei piira äriühingute vabadust määrata ametisse kõige kõrgema kvalifikatsiooniga liikmed ning tagab kõikidele börsil noteeritud äriühingutele paindliku raamistiku ja piisavalt pika kohanemisperioodi.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38 a) Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, et tagada käesolevas direktiivis sätestatud soolise tasakaalu alaste eesmärkide täielik rakendamine liikmesriikide poolt ja nende lisamine asjaomaste äriühingute eriomasesse poliitikasse ning et kontrollida käesoleva direktiivi oodatavat ülekanduvat mõju. Kõnealuses aruandes tuleks hinnata ka positiivset ja negatiivset mõju, mis kaasneb soolise tasakaalu alaste eesmärkide ulatuse võimaliku laiendamisega börsil noteerimata äriühingutele, ning hinnata uuesti vajadust kehtestada ELi tasandil õiguslikult siduvad eesmärgid.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peaks börsil noteeritud äriühingutele seatud eesmärk olema ajaliselt piiratud ning kehtima vaid niikaua, kuni on jõutud kestlike tulemusteni soolise tasakaalu eesmärgi saavutamisel äriühingute juhtorganites. Seepärast peaks komisjon käesoleva direktiivi kohaldamist korrapäraselt läbi vaatama ning esitama aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Käesolev direktiiv peaks kehtima kuni 31. detsembrini 2028. Komisjon peaks direktiivi nõuete täitmise läbivaatamise järel hindama, kas direktiivi kehtivust on vaja pikendada.

(39) Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peaks börsil noteeritud äriühingutele seatud eesmärk olema ajaliselt piiratud ning kehtima vaid niikaua, kuni on jõutud kestlike tulemusteni soolise tasakaalu eesmärgi saavutamisel äriühingute juhtorganites. Seepärast peaks komisjon käesoleva direktiivi kohaldamist korrapäraselt läbi vaatama ning esitama aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Käesolev direktiiv peaks kehtima kuni 31. detsembrini 2028. Komisjon peaks direktiivi nõuete täitmise läbivaatamise järel hindama, kas direktiivi kehtivust on vaja pikendada. Liikmesriigid peaksid tegema koostööd sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, et teavitada neid tõhusalt direktiivi tähtsusest, ülevõtmisest ja rakendamisest.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et need börsil noteeritud äriühingud, kelle tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas on alaesindatud soost liikmeid vähem kui 40 %, kasutavad asjaomaste ametikohtade täitmisel kõikide kandidaatide kvalifikatsiooni võrdlevat analüüsi, mis põhineb eelnevalt kindlaks määratud, selgetel, neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavatel kriteeriumidel, et saavutada kavandatud osalusmäär hiljemalt 1. jaanuariks 2020, börsil noteeritud riigi osalusega äriühingute puhul aga hiljemalt 1. jaanuariks 2018.

1. Liikmesriigid tagavad, et need börsil noteeritud äriühingud, kelle tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas on alaesindatud soost liikmeid vähem kui 40 %, kohandavad oma töölevõtu-, valiku- või ametissenimetamismenetlusi, tagamaks et tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete valimisel kasutatakse kõikide kandidaatide kvalifikatsiooni võrdlevat analüüsi, mis põhineb eelnevalt kindlaks määratud, selgetel, neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavatel kriteeriumidel, et saavutada kavandatud osalusmäär hiljemalt 1. jaanuariks 2020.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid tagavad lõikes 1 sätestatud eesmärgi täitmiseks, et tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete valimisel eelistatakse alaesindatud soost kandidaati, kui ta on vastassoost kandidaadiga võrdne nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest ning kui objektiivne hinnang, mille andmisel arvestatakse kõiki konkreetseid kandidaate iseloomustavaid kriteeriume, ei kalluta tulemust vastassoo esindaja kasuks.

3. Liikmesriigid tagavad lõikes 1 sätestatud eesmärgi täitmiseks, et tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete töölevõtu-, valiku- või ametissenimetamismenetlustes võib eelistada alaesindatud soost kandidaati, kui ta on vastassoost kandidaadiga võrdne nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest ning kui hinnang, mille andmisel arvestatakse kõiki konkreetseid kandidaate iseloomustavaid kriteeriume, ei kalluta tulemust vastassoo esindaja kasuks.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Liikmesriigid tagavad, et kandidaatide valiku suhtes kehtestatud nõuded täidetakse valikumenetluse asjakohases etapis kooskõlas asjaomase liikmesriigi seadustega ning asjaomase börsil noteeritud äriühingu põhikirjaga.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid tagavad, et börsil noteeritud äriühingud kohustuvad mitteeduka kandidaadi vastava taotluse korral avaldama need kvalifikatsioonikriteeriumid, mille põhjal valik tehti, kõnealuste kriteeriumide objektiivse võrdlushinnangu ja, kui see on asjakohane, kaalutlused, mille põhjal otsustati vastassoost kandidaadi kasuks.	4. Liikmesriigid tagavad, et börsil noteeritud äriühingud kohustuvad mitteeduka kandidaadi vastava taotluse korral avaldama need kvalifikatsioonikriteeriumid, mille põhjal valik tehti.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Liikmesriigid võivad ette näha, et börsil noteeritud äriühingud, kelle töötajaskonnas on alaesindatud soost töötajaid alla 10 protsendi, ei pea täitma lõikes 1 sätestatud eesmärki.	välja jäetud

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Liikmesriigid võivad ette näha, et lõikes 1 sätestatud eesmärk loetakse täidetuks, kui börsil noteeritud äriühing tõendab, et alaesindatud soost liikmetega on täidetud vähemalt üks kolmandik kõikidest juhtorgani liikmete kohtadest, olenemata sellest, kas tegemist on tegevjuhtkonna liikme või tegevjuhtkonda mittekuulva liikmega.

7. Liikmesriigid võivad ette näha, et lõikes 1 sätestatud eesmärk loetakse täidetuks, kui börsil noteeritud äriühing tõendab, et alaesindatud soost liikmetega on täidetud vähemalt üks kolmandik kõikidest juhtorgani liikmete kohtadest, olenemata sellest, kas tegemist on tegevjuhtkonna liikme või tegevjuhtkonda mittekuulva liikmega. Sellised äriühingud avaldavad jätkuvalt vastavalt käesoleva direktiivi artikli 5 lõigetele 1 ja 2 oma iga-aastastes aruannetes ja veebisaitidel soolise tasakaalu oma tegevjuhtkonna liikmete ja tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ning oma kohustused selles valdkonnas.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et börsil noteeritud äriühingud võtavad seoses soolise tasakaalu saavutamisega tegevjuhtkonna liikmete seas individuaalsed kohustused, mis täidetakse hiljemalt 1. jaanuariks 2020, börsil noteeritud riigi osalusega äriühingute puhul aga hiljemalt 1. jaanuariks 2018.	1. Liikmesriigid tagavad, et börsil noteeritud äriühingud võtavad seoses soolise tasakaalu saavutamisega tegevjuhtkonna liikmete seas individuaalsed kohustused, mis täidetakse hiljemalt 1. jaanuariks 2020. Selliste kohustuste eesmärk on saavutada konkreetse äriühingu olemasoleva olukorraga võrreldes käegakatsutavat edu, et tagada sugude tasakaalustatud esindatus tegevjuhtkonna liikmete seas.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Liikmesriigid tagavad, et börsil noteeritud äriühingud, kelle tegevjuhtkonna liikmete ja tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas on alaesindatud soost liikmeid vähem kui üks kolmandik, töötavad välja soopoliitika seoses sellega, kuidas suurendada alaesindatud soo osakaalu äriühingu tegevjuhtkonna ja muu kui tegevjuhtkonna tasandil.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid nõuavad, et börsil noteeritud äriühingud esitaksid liikmesriigi pädevale asutusele alates [kaks aastat pärast vastuvõtmist] korra aastas teabe oma juhtorganite soolise koosseisu kohta, eristades seejuures tegevjuhtkonna liikmeid ja tegevjuhtkonda mittekuuluvaid juhtorgani liikmeid, ning meetmete kohta, mis on võetud artikli 4 lõikes 1 ja käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, ning teeksid selle teabe asjakohasel viisil üldsusele kättesaadavaks oma veebilehel.	2. Liikmesriigid nõuavad, et börsil noteeritud äriühingud esitaksid liikmesriigi pädevale asutusele alates [kaks aastat pärast vastuvõtmist] korra aastas järgmise teabe:
	a) oma juhtorganite sooline koosseis, eristades seejuures tegevjuhtkonna liikmeid ja tegevjuhtkonda mittekuuluvaid juhtorgani liikmeid,
	b) niisuguste erimeetmete esitlus ja analüüs, mis on võetud artikli 4 lõikes 1 ning käesoleva artikli lõigetes 1 ja 1 a sätestatud eesmärkide saavutamiseks,
	c) järgnevaks aastaks kavandatud erimeetmed,
	d) edusammud artikli 4 lõikes 1 ja käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamisel.
	Börsil noteeritud äriühingu teevad selle teabe asjakohasel viisil üldsusele kättesaadavaks oma veebisaidil ning oma iga-aastases aruandes.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui börsil noteeritud äriühing ei täida artikli 4 lõikes 1 sätestatud eesmärke või käesoleva artikli lõike 1 kohaselt võetud individuaalseid kohustusi, tuleb käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabesse lisada ka eesmärkide või kohustuste täitmata jätmise põhjused ning kirjeldada meetmeid, mida asjaomane äriühing on eesmärkide või kohustuste täitmiseks võtnud või kavatseb võtta.	3. Kui börsil noteeritud äriühing ei täida artikli 4 lõikes 1 sätestatud eesmärke või käesoleva artikli lõigete 1 ja 1 a kohaselt võetud individuaalseid kohustusi, tuleb käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabesse lisada ka eesmärkide või kohustuste täitmata jätmise põhjused ning kirjeldada meetmeid, mida asjaomane äriühing on eesmärkide või kohustuste täitmiseks võtnud või kavatseb võtta.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida rakendatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende sanktsioonide kohaldamine.	1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida rakendatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende sanktsioonide kohaldamine. Liikmesriigid annavad komisjonile aru käesoleva direktiivi sätetest kinnipidamiseks kehtestatud sanktsioonidest.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning võivad muu hulgas esineda järgmiste meetmete kujul:	2. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning hõlmavad vähemalt järgmist:

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – punk b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) haldustrahvide määramise otsuse avalikustamine, sealhulgas niisuguse teabe avalikustamine, mis käsitleb rikkumise liiki ja laadi [ning määratud trahvi summat].

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ilma et see piiraks artikli 4 lõigete 6 ja 7 kohaldamist, võivad liikmesriigid, kes on juba enne käesoleva direktiivi jõustumist võtnud meetmeid naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatuse tagamiseks börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas, jätta kohaldamata ametissenimetamisega seotud menetlusnõuded, mis on esitatud artikli 4 lõigetes 1, 3, 4 ja 5, tingimusel et suudetakse tõendada, et kõnealuste meetmete kaudu on võimalik saavutada olukord, kus börsil noteeritud äriühingute puhul hiljemalt 1. jaanuariks 2020 ja börsil noteeritud riigi osalusega äriühingute puhul hiljemalt 1. jaanuariks 2018 on alaesindatud soost liikmete osakaal tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas vähemalt 40 %.

3. Ilma et see piiraks artikli 4 lõigete 6 ja 7 kohaldamist, võivad liikmesriigid, kes on juba enne käesoleva direktiivi jõustumist võtnud meetmeid naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatuse tagamiseks börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas, jätta kohaldamata menetlusnõuded, mis on esitatud artikli 4 lõigetes 1, 3 ja 4, tingimusel et suudetakse tõendada, et kõnealuste meetmete kaudu on võimalik saavutada olukord, kus börsil noteeritud äriühingute puhul hiljemalt 1. jaanuariks 2020 on alaesindatud soost liikmete osakaal tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas vähemalt 40 %.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2017 ja pärast seda iga kahe aasta tagant aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Aruandes esitatakse muu hulgas põhjalik teave meetmete kohta, mida on võetud artikli 4 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, artikli 5 lõikega 2 ettenähtud teave ja teave börsil noteeritud äriühingute individuaalsete kohustuste kohta, mis on võetud artikli 5 lõike 1 kohaselt.

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2017 ja pärast seda iga kahe aasta tagant aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Aruandes esitatakse muu hulgas põhjalik teave meetmete kohta, mida on võetud artikli 4 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, artikli 5 lõikega 2 ettenähtud teave ja teave börsil noteeritud äriühingute individuaalsete kohustuste kohta, mis on võetud artikli 5 lõigete 1 ja 1 a kohaselt.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Komisjon esitab hindamisaruande börsil noteeritud äriühingute suhtes kehtivate artikli 4 lõikes 1 ning artikli 5 lõikes 1 osutatud nõuete rakendamise kohta, võttes aluseks liikmesriikide lõike 1 kohaselt esitatud aruanded. Lisaks hõlmab komisjoni aruanne soolise tasakaalu olukorda juhtorgani tasandil niisuguste börsil noteerimata äriühingute puhul, kes ei kuulu enam artikli 2 kohase VKE määratluse alla. Komisjon kaalub niisuguse ettepaneku esitamist, mille eesmärk on laiendada käesoleva direktiivi reguleerimisala börsil noteerimata äriühingutele, mis ei ole VKEd, võttes arvesse kõiki asjaomaseid Euroopa ja rahvusvahelisi arengusuundi ning kõnealuste äriühingute iseärasusi ja erinevat olemust.
	Kui aruandest nähtub, et äriühingute jõupingutused ei ole märkimisväärselt suurendanud alaesindatud soo osakaalu börsil noteeritud või noteerimata äriühingute juhtorganites, kaalub komisjon niisuguse asjakohase seadusandliku ettepaneku tegemist, millega muudetakse käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid, et kehtestada rangemad õiguslikud meetmed.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 b. Komisjon esitab aruande selle kohta, kuidas käesoleva direktiivi põhimõtteid kohaldatakse kõikide ELi institutsioonide ja ametite siseseid personalialaseid menetlusi käsitlevates eeskirjades ning kuidas need on nendesse eeskirjadesse lisatud. Selleks esitavad kõik ELi institutsioonid ja ametid hiljemalt 31. detsembriks 2018 ja edaspidi igal aastal komisjonile aruande oma soolise statistika ja tehtud edusammude kohta. Komisjon teeb niisugused aruanded viivitamata oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks. Vajaduse korral võib kõnealuse aruandega kaasneda seadusandlik ettepanek, millega laiendatakse käesoleva direktiivi reguleerimisala kõikidele ELi institutsioonidele ja ametitele.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid, kes artikli 8 lõike 3 kohaselt ei kohalda ametissenimetamisega seotud menetlusnõudeid, mis on esitatud artikli 4 lõigetes 1, 3, 4 ja 5, lisavad lõikes 1 nimetatud aruandesse teabe artikli 8 lõikes 3 osutatud riigi tasandi meetmete konkreetsete tulemuste kohta. Seejärel esitab komisjon eriaruande, milles on antud hinnang sellele, kas kõnealused meetmed tõesti võimaldavad saavutada olukorra, kus börsil noteeritud riigi osalusega äriühingute puhul 1. jaanuariks 2018 ja muude börsil noteeritud äriühingute puhul 1. jaanuariks 2020 on tagatud, et alaesindatud soost isikuid oleks tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas vähemalt 40 %. Esimese sellise aruande esitab komisjon 1. juuliks 2017 ja edaspidised aruanded kuue kuu jooksul pärast seda, kui on saadud teade, et asjaomane liikmesriik on esitanud lõike 1 kohase aruande.

2. Liikmesriigid, kes artikli 8 lõike 3 kohaselt ei kohalda menetlusnõudeid, mis on esitatud artikli 4 lõigetes 1, 3 ja 4, lisavad lõikes 1 nimetatud aruandesse teabe artikli 8 lõikes 3 osutatud riigi tasandi meetmete konkreetsete tulemuste kohta. Seejärel esitab komisjon eriaruande, milles on antud hinnang sellele, kas kõnealused meetmed tõesti võimaldavad saavutada olukorra, kus börsil noteeritud äriühingute puhul on 1. jaanuariks 2020 tagatud, et alaesindatud soost isikuid oleks tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas vähemalt 40 %. Esimese sellise aruande esitab komisjon 1. juuliks 2017 ja edaspidised aruanded kuue kuu jooksul pärast seda, kui on saadud teade, et asjaomane liikmesriik on esitanud lõike 1 kohase aruande.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Asjaomased liikmesriigid tagavad, et börsil noteeritud äriühingud, kes ei ole artikli 8 lõikes 3 osutatud riiklike meetmete kohaldamise kaudu saavutanud olukorda, kus börsil noteeritud riigiosalusega äriühingute puhul 1. jaanuariks 2018 ja muude börsil noteeritud äriühingute puhul 1. jaanuariks 2020 on tegevjuhtkonda mittekuuluvateks juhtkonna liikmeteks määratud või valitud alaesindatud soost isikute osakaal vähemalt 40 %, hakkavad alates nimetatud kuupäevadest kohaldama ametissenimetamisega seotud menetlusnõudeid, mis on esitatud artikli 4 lõigetes 1, 3, 4 ja 5.

Asjaomased liikmesriigid tagavad, et börsil noteeritud äriühingud, kes ei ole artikli 8 lõikes 3 osutatud riiklike meetmete kohaldamise kaudu saavutanud olukorda, kus 1. jaanuariks 2020 on tegevjuhtkonda mittekuuluvateks juhtkonna liikmeteks määratud või valitud alaesindatud soost isikute osakaal vähemalt 40 %, hakkavad alates nimetatud kuupäevast kohaldama ametissenimetamisega seotud menetlusnõudeid, mis on esitatud artikli 4 lõigetes 1, 3 ja 4.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon vaatab käesoleva direktiivi rakendamise läbi ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt 31. detsembriks 2021 ning pärast seda iga kahe aasta tagant. Komisjon hindab eelkõige, kas käesoleva direktiivi eesmärgid on saavutatud.	3. Komisjon vaatab käesoleva direktiivi kohaldamise läbi ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõigetes 1 a ja 1 b osutatud aruanded hiljemalt 31. detsembriks 2019 ning pärast seda iga kahe aasta tagant. Komisjon hindab eelkõige, kas käesoleva direktiivi eesmärgid on saavutatud.

MENETLUS

Pealkiri	Sooline tasakaal börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas
Viited	COM(2012)0614 – C7-0382/2012 – 2012/0299(COD)
Vastutavad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	JURI 22.11.2012	FEMM 22.11.2012
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ECON 22.11.2012
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Olle Schmidt 14.1.2013
Kodukorra artikkel 51 – komisjonide ühised koosolekud        istungil teada andmise kuupäev	17.1.2013
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	24.4.2013	18.6.2013
Vastuvõtmise kuupäev	17.9.2013
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	39 2 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marino Baldini, Jean-Paul Besset, Udo Bullmann, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Ildikó Gáll-Pelcz, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Gunnar Hökmark, Syed Kamall, Othmar Karas, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Philippe Lamberts, Astrid Lulling, Ivana Maletić, Arlene McCarthy, Marlene Mizzi, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Sampo Terho, Marianne Thyssen, Pablo Zalba Bidegain
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Pervenche Berès, Fabrizio Bertot, Herbert Dorfmann, Sari Essayah, Mojca Kleva Kekuš, Thomas Mann, Gay Mitchell, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Andreas Schwab, Theodoros Skylakakis, Nils Torvalds
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (art 187 lg 2)	Alda Sousa