Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

2016/0222(COD)

12.4.2017

ARVAMUS

Esitaja: tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Saaja: kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud)

( COM(2016)0465 – C8-0323/2016 – 2016/0222(COD) )

Arvamuse koostaja: Brando Benifei

PA_Legam

LÜHISELGITUS

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kavandatava reformi eesmärk on välja kujundada jätkusuutlikum, õiglasem ja terviklikum ELi rändepoliitika, mis rajaneb vastutuse õiglase jagamise ja liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttel.

Vastuvõtunõuete kvaliteet on määrava tähtsusega enneolematul hulgal saabuvate varjupaigataotlejate ja pagulaste võimaluste suurendamiseks, et saabujaid tulemuslikult integreerida ja vähendada nende sõltuvust vastuvõtvast riigist. Kogu protsessi jätkusuutlikkus sõltub aga mitmest kesksest elemendist, nagu hästitoimiv õigusraamistik ja tõhus haldamine, nii riiklike kui ka Euroopa tasandi poliitiliste ja institutsionaalsete toimijate otsustav poliitiline tahe, sotsiaalne sidusus, kaasatus ning meie riikide sotsiaal-majanduslik heaolu.

Seda silmas pidades peavad kõik uued vastuvõtueeskirjad olema tulevikukindlad, s.t kavandatud toimima väljaspool hädaolukorra loogikat, mis on olnud siiani pagulaskriisile reageerimise aluseks. See on vajalik selleks, et luua tingimused, mis aitaksid pikas perspektiivis muuta integratsiooniprobleemi ühiskonnale võimaluseks ja ressursiks. Samas peavad reformid olema realistlikud ja olevikukindlad, s.t suutma vajalikul määral arvesse võtta Euroopa makromajanduslikku olukorda pärast aastaid kestnud kriisi.

Arvamuse koostaja arvates tuleks käesolevas tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuses anda üldhinnang selle kohta, kas eespool nimetatud tingimused on käsitletavas seadusandlikus ettepanekus piisavalt tasakaalustatud, ning pakkuda vajaduse korral kohandusi. See hinnang on ainult osaliselt positiivne.

Arvamuse koostaja väljendab heameelt komisjoni esitatud kaugeleulatuvate ettepanekute paketi üle seoses juurdepääsuga tööhõivele. Rahvusvahelise kaitse taotlejate jaoks tööturule juurdepääsu läve alandamine kuuele kuule on oluline edasiminek praeguste reeglitega võrreldes ja see on kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga, mida parlament väljendas oma resolutsioonis pagulaste kaasamise ja tööturule integreerimise kohta. Samuti toetab arvamuse koostaja liikmesriikide ergutamist kõnealust juurdepääsu veelgi kiirendama, mis annab taotlejatele head eeldused integreerumiseks. Seevastu ei poolda arvamuse koostaja võimalust keelduda juurdepääsu andmisest, kui taotlejate suhtes kohaldatakse kiirendatud menetlust ning seega põhjendamatu taotluse eeldust. Selline säte rikuks tema arvates Genfi konventsiooni artiklit 3 ja selle põhimõtet. Samuti peab arvamuse koostaja tervitatavaks täpsustusi seoses vajadusega tagada, et niisugune juurdepääs on tõhus, ning teeb ettepaneku teksti täiendada, tuues esile mõned peamised liikmesriikides täheldatud piiravad tingimused, nimelt sektori ja tööajaga seotud piirangud ja liigsed haldustoimingud.

Uued sätted erivajadustega vastuvõtu taotlejate kohta parandavad praegust olukorda väga olulisel määral ning arvamuse koostaja toetab täielikult kõiki ettepanekuid, mis on suunatud selle tagamisele, et liikmesriigid hindaksid süstemaatiliselt, kas taotlejal on vastuvõtu erivajadused või mitte.

Negatiivse poole pealt on arvamuse koostaja kindlalt vastu meetmetele, mis on suunatud teisese rände vähendamisele, keeldudes andmast rahvusvahelise kaitse taotlejatele materiaalseid vastuvõtutingimusi juhul, kui nad ei viibi läbivaadatavate varjupaigaeeskirjade kohaselt nende taotluse läbivaatamise eest vastutavas liikmesriigis. Arvamuse koostaja leiab, et see tähendab võrreldes praegusega pagulaste õiguste vastuvõetamatut vähendamist, mis on selgelt vastuolus Euroopa Kohtu kohtupraktikaga. Peale selle näib see viitavat, et teisese rände põhjuseks on peamiselt liikmesriigiti erinev vastuvõtunõuete kvaliteet. Vastuvõtunõudeid tuleb tõesti kogu ELis parandada. Teisese rände määravaks teguriks näib siiski olevat ühelt poolt liikmesriikide sotsiaal-majandusliku olukorra, nende pakutavate tööhõivevõimaluste ja nende teenuste üldise kvaliteedi ning teiselt poolt pagulaste individuaalsete varjupaigaeelistuste vaheline tugev seos. Mõned riigid on ebaproportsionaalsel määral puutunud kokku geograafilistel põhjustel saabujatega, kannatades samal ajal ning samuti ebaproportsionaalselt majanduskriisi mõju all, mille tulemusel kahanesid vastuvõtumeetmeteks kättesaadavad riiklikud vahendid. Suur töötuse määr ja kehvad sotsiaal-majanduslikud olud liikmesriigis on takistuseks reformi eesmärgi saavutamisele, kuna vähendavad taotlejate integreerumise väljavaateid. Samuti võib see suurendada tööturul konkurentsi kodanike ja ELi kodanikega, mis võib veelgi suurendada sisserändevastaseid meeleolusid. Püüd tõkestada teisest rännet, võttes varjupaigataotlejate suhtes karistava lähenemisviisi, süvendaks juba niigi keerulist olukorda, mitte ei tagaks rändevoogude korrakohast haldamist. Aruka ja funktsionaalse lahenduse asemel väga keerukale probleemile näib selline lähenemisviis osutavat jätkuvale vastastikuse usalduse puudumisele ja soovimatusele luua tõeliselt õiglane ja euroopalik varjupaigasüsteem.

Ehkki see jääb uuestisõnastamise ulatusest välja, teeb arvamuse koostaja ettepaneku muuta kinnipidamiseeskirju: alaealisi ja saatjata alaealisi ei tohi ühelgi juhul kinni pidada.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on süsteem, millega määratakse kindlaks rahvusvahelise kaitse taotlejate eest vastutav liikmesriik, ning varjupaigamenetlusi, vastuvõtutingimusi ja -korda ning rahvusvahelise kaitse saajate õigusi käsitlevad ühised nõuded. Hoolimata olulistest edusammudest, mida on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, taotlejatele võimaldatavates vastuvõtutingimustes, varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja rahvusvahelise kaitse saajatele antava kaitse liikides liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused on olulised teisese rände ajendid ja töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.

(3)  Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on süsteem, millega määratakse kindlaks rahvusvahelise kaitse taotlejate eest vastutav liikmesriik, ning varjupaigamenetlusi, vastuvõtutingimusi ja -korda ning rahvusvahelise kaitse saajate õigusi käsitlevad ühised nõuded. Hoolimata olulistest edusammudest, mida on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, taotlejatele võimaldatavates vastuvõtutingimustes, varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja rahvusvahelise kaitse saajatele antava kaitse liikides liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused koos asjaoluga, et eri liikmesriikides on makromajanduslik ja tööturu olukord väga erinev, töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate jaoks ühtlustatud vastuvõtutingimused, olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Vastuvõtutingimused on liikmesriikides endiselt väga erinevad nii vastuvõtusüsteemi korralduselt kui ka taotlejate suhtes tagatavate nõuete poolest. Mõnes liikmesriigis pidevalt esinevad probleemid taotlejate väärikat kohtlemist tagavatest vastuvõtunõuetest kinnipidamisega on aidanud kaasa sellele, et ebaproportsionaalselt suur koormus jääb nende väheste liikmesriikide kanda, kes pakuvad üldjuhul soodsaid vastuvõtutingimusi, kuid tunnevad siis survet nende piiramiseks. Kõiki liikmesriike hõlmavad sobival tasandil kehtestatud võrdsemad vastuvõtunõuded aitavad kaasa taotlejate väärikamale kohtlemisele ja õiglasemale jaotamisele kogu ELis.

(5)  Vastuvõtutingimused on liikmesriikides endiselt väga erinevad nii vastuvõtusüsteemi korralduselt kui ka taotlejate suhtes tagatavate nõuete poolest. Mõnes liikmesriigis pidevalt esinevad probleemid taotlejate väärikat kohtlemist tagavatest vastuvõtunõuetest kinnipidamisega on aidanud kaasa sellele, et ebaproportsionaalselt suur koormus jääb nende väheste liikmesriikide kanda, kes pakuvad üldjuhul soodsaid vastuvõtutingimusi, kuid tunnevad siis survet nende piiramiseks. Samal ajal puutuvad kõige suurema surve all olevad liikmesriigid kokku ebaproportsionaalselt suure rändajate ja varjupaigataotlejate hulgaga, mis seab vastuvõtuvõimalused tugeva surve alla ja tekitab ohu, et pakutavate tingimuste kvaliteet jätkuvalt halveneb. Kõiki liikmesriike hõlmavad sobival tasandil kehtestatud ühtlustatumad vastuvõtunõuded aitavad kaasa taotlejate väärikamale kohtlemisele ja õiglasemale jaotamisele kogu ELis.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Kui taotleja viibib mõnes muus liikmesriigis kui selles, kus ta on kohustatud viibima määruse (EL) nr XXX/XXX (Dublin määrus) kohaselt, ei peaks taotlejal olema õigust artiklites 14 ja 17 osutatud vastuvõtutingimustele.	välja jäetud

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Tagamaks, et taotlejad teavad, millised on kõrvalehoidmise tagajärjed, peaksid liikmesriigid taotlejaid teavitama ühetaoliselt ja võimalikult kiiresti ning hiljemalt siis, kui taotleja esitab taotluse, kõikidest vastuvõtutingimustega seotud kohustustest, mida nad peavad täitma, sh millistes olukordades võidakse materiaalseid vastuvõtutingimusi ja mis tahes hüvesid piirata.

(11)  Tagamaks, et taotlejad teavad, millised on kõrvalehoidmise tagajärjed, peaksid liikmesriigid taotlejaid teavitama ühetaoliselt ja võimalikult kiiresti ning hiljemalt siis, kui taotleja esitab taotluse, kõikidest vastuvõtutingimustega seotud kohustustest, mida nad peavad täitma, sh millistes olukordades võidakse materiaalseid vastuvõtutingimusi ja mis tahes hüvesid piirata. Liikmesriigid peavad andma seda teavet vajaduse korral asjakohase suulise ja kirjaliku tõlke abil, nii et taotlejad saavad täielikult aru ja on teadlikud oma õigustest ja õiguslikest nõuetest, mida nad peavad järgima.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Ühtlustatud ELi normid taotlejatele väljaantavate dokumentide kohta teevad taotlejate jaoks liidus ebaseaduslikult liikumise keerukamaks. On vaja täpsustada, et liikmesriigid peaksid taotlejatele andma reisidokumendi välja üksnes tõsistel humanitaarsetel või muudel mõjuvatel põhjustel. Samuti peaks reisidokumentide kehtivus piirduma nende välja andmise aluseks oleva eesmärgi ja kestusega. Tõsisteks humanitaarseteks põhjusteks võiks näiteks lugeda seda, kui taotlejal on vaja reisida teise riiki ravi saamiseks või külastada sugulasi konkreetsetel juhtudel, nt raskelt haige lähisugulase külastamiseks või lähisugulaste pulma või matustele minekuks. Muud mõjuvad põhjused võivad hõlmata olukordi, kui tööturule lubatud taotlejatel tuleb reisida tööalaselt, kui taotlejatel on vaja reisida õppekava raames või kui alaealised reisivad koos kasuperekonnaga.

(12)  Ühtlustatud ELi normid taotlejatele väljaantavate dokumentide kohta teevad taotlejate jaoks liidus ebaseaduslikult liikumise keerukamaks. Reisidokumentide kehtivus peaks piirduma nende välja andmise aluseks oleva põhjuse ja kestusega. Selline põhjus võib olla näiteks taotleja vajadus reisida teise riiki ravi saamiseks või külastada sugulasi konkreetsetel juhtudel, nt raskelt haige lähisugulase külastamine või lähisugulaste pulma või matustele minek. Muud põhjused võivad hõlmata olukordi, kui tööturule lubatud taotlejatel tuleb reisida tööalaselt, kui taotlejatel on vaja reisida õppekava raames või kui alaealised reisivad koos kasuperekonnaga.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Taotlejatel ei ole õigust valida, millises liikmesriigis kaitset taotleda. Taotleja peab rahvusvahelist kaitset taotlema liikmesriigis, mille kaudu ta esmalt sisenes, või seadusliku viibimise korral liikmesriigis, kus ta seaduslikult viibib või elab. Seda kohustust eiranud taotleja puhul on pärast määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt vastutava liikmesriigi kindlaks määramist vähem tõenäoline, et tal lubatakse jääda liikmesriiki, kus sooviavaldus esitati, mistõttu suureneb põgenemise tõenäosus. Tema asukohta tuleks seetõttu hoolega jälgida.

(13)  Taotleja puhul, kes ei ole teadlikult taotlenud rahvusvahelist kaitset liikmesriigis, mille kaudu ta esmalt sisenes, või seadusliku viibimise korral liikmesriigis, kus ta seaduslikult viibib või elab, on vähem tõenäoline, et tal lubatakse jääda liikmesriiki, kus sooviavaldus esitati.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Asjaolu, et taotleja on varem põgenenud teise liikmesriiki, on taotleja põgenemise ohu hindamisel oluline tegur. Selleks, et välistada, et taotleja põgeneb uuesti pärast tagasisaatmist liikmesriiki, kus ta on kohustatud viibima, ja tagada, et ta oleks pädevate asutuste jaoks kättesaadav, tuleks tema asukohta hoolikalt jälgida.	välja jäetud

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Avaliku huvi või avaliku korraga seotud põhjustel või taotleja rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kiireks toimetamiseks ja tõhusaks jälgimiseks, määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] alusel vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetluse kiireks toimetamiseks ja tõhusaks jälgimiseks või selleks, et tulemuslikult takistada taotleja põgenemist, peaksid liikmesriigid vajaduse korral määrama taotlejale konkreetse elukoha, nt majutuskeskus, eramu, korter, hotell või muud taotlejate majutamiseks kohandatud ruumid. Selline otsus võib olla vajalik, et tulemuslikult takistada taotleja põgenemist eelkõige juhtudel, kui taotleja ei ole täitnud järgmisi kohustusi: esitanud sooviavaldust liikmesriigis, mille kaudu ta esmalt ebaseaduslikult või seaduslikult sisenes; jäänud liikmesriiki, kus ta on kohustatud viibima; või juhul, kui taotleja on pärast teise liikmesriiki põgenemist tagasi saadetud liikmesriiki, kus ta on kohustatud viibima. Juhtudel, kui taotlejal on õigus materiaalsetele vastuvõtutingimustele, peaks nende võimaldamise eeldus olema ka see, et taotleja elab määratud elukohas.

(16)  Avaliku huvi või avaliku korraga seotud nõuetekohaselt põhjendatud mõjuvatel põhjustel peaksid liikmesriigid vajaduse korral olema võimelised määrama taotlejale konkreetse elukoha, nt avatud majutuskeskus, eramu, korter, hotell või muud taotlejate majutamiseks kohandatud ruumid. Juhtudel, kui taotlejal on õigus materiaalsetele vastuvõtutingimustele, peaks need võimaldama ka taotlejale, kes elab määratud elukohas.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18)  Kõik taotleja liikumisvabadust piiravad otsused peavad lähtuma asjaomase isiku käitumisest ja konkreetsest olukorrast, võttes arvesse kõiki taotlejate vastuvõtu erivajadusi ja proportsionaalsuse põhimõtet. Taotlejaid tuleb nõuetekohaselt sellistest otsustest ja nende järgimata jätmise tagajärgedest teavitada.	(18)  Kõik taotleja liikumisvabadust piiravad otsused peavad alati olema pädevate ametiasutuste poolt põhjendatud ning lähtuma asjaomase isiku käitumisest ja konkreetsest olukorrast, võttes arvesse kõiki taotlejate vastuvõtu erivajadusi ja proportsionaalsuse põhimõtet. Taotlejaid tuleb nõuetekohaselt sellistest otsustest ja nende järgimata jätmise tagajärgedest teavitada.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19)  Arvestades raskeid tagajärgi, mida põgenemine või põgenemise oht taotleja jaoks kaasa toob, tuleks põgenemise tähendus määratleda selliselt, et hõlmatud oleks nii tahtlik tegevus kohaldatava varjupaigamenetluse vältimiseks kui ka faktilised asjaolud, mille puhul isik ei ole püsivalt pädevatele ametiasutustele kättesaadav, mh seetõttu, et lahkub territooriumilt, kus ta on kohustatud viibima.	(19)  Arvestades raskeid tagajärgi, mida põgenemine või põgenemise oht taotleja jaoks kaasa toob, tuleks põgenemise tähendus määratleda selliselt, et hõlmatud oleks nii tahtlik tegevus kohaldatava varjupaigamenetluse vältimiseks kui ka faktilised asjaolud, mille puhul isik ei ole püsivalt pädevatele ametiasutustele kättesaadav.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisel püüdma täielikult tagada lapse parimate huvide ja perekonna ühtsuse põhimõtete täitmise vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsioonile ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile. Vastuvõtutingimusi on vaja kohandada alaealiste eriolukorda silmas pidades, sõltumata sellest, kas nad on saatjata või koos perekonnaga, võttes nõuetekohaselt arvesse nende turvalisust, füüsilist ja emotsionaalset heaolu ning võimaldades vastuvõtutingimusi viisil, mis soodustaks alaealiste üldist arengut.

(30)  Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisel püüdma täielikult tagada lapse parimate huvide ja perekonna ühtsuse põhimõtete täitmise vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsioonile ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile. Vastuvõtutingimusi on vaja kohandada alaealiste eriolukorda silmas pidades, sõltumata sellest, kas nad on saatjata või koos perekonnaga, võttes nõuetekohaselt arvesse nende turvalisust, eluaset ja toitumist, füüsilist ja emotsionaalset heaolu ning haridust, ja seda kõike tuleks võimaldada viisil, mis aitab tõhusalt kaasa alaealiste üldisele arengule.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30 a) Saatjata alaealisi tuleks nende liidus viibimise ajal kohaselt kaitsta, eelkõige tuleb saatjata lapsed nende maaletulekul identifitseerida, nad registreerida, teha esmane riskihindamine ja tagada nende suunamine asjaomaste lastekaitseteenistuste juurde.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Liikmesriigid peavad tagama, et taotlejad saavad vajalikke tervishoiuteenuseid, mis hõlmaksid vähemalt vältimatu abi ning haiguste, sh raskete vaimsete häirete põhiravi. Selleks et arvestada rahvatervise probleemidega haiguste ennetamisel ja kaitsta üksiktaotlejate tervist, peaks taotlejate jaoks tervishoiuteenuste kättesaadavus hõlmama ka ennetavat ravi, nt vaktsineerimisi. Liikmesriigid võivad rahvatervisega seotud põhjustel nõuda, et taotlejad läbiksid arstliku läbivaatuse. Arstliku läbivaatuse tulemused ei tohiks mõjutada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist, mis tuleks kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] alati teha objektiivselt, erapooletult ning iga isiku kohta eraldi.

(31)  Liikmesriigid peavad tagama, et taotlejad saavad vajalikke tervishoiuteenuseid, mis hõlmaksid vähemalt rasedusega seotud arstiabi, seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenused, vältimatu abi ning haiguste, sh raskete vaimsete häirete põhiravi. Selleks et arvestada rahvatervise probleemidega haiguste ennetamisel ja kaitsta üksiktaotlejate tervist, peaks taotlejate jaoks tervishoiuteenuste kättesaadavus hõlmama ka ennetavat ravi, nt vaktsineerimisi. Liikmesriigid võivad rahvatervisega seotud põhjustel nõuda, et taotlejad läbiksid arstliku läbivaatuse. Arstliku läbivaatuse tulemused ei tohiks mõjutada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist, mis tuleks kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] alati teha objektiivselt, erapooletult ning iga isiku kohta eraldi.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Käesoleva direktiiviga taotlejale antud õigust materiaalsetele vastuvõtutingimustele võib teatavates olukordades piirata, nt juhul kui taotleja on põgenenud liikmesriigist, kus ta on kohustatud viibima, teise liikmesriiki. Siiski peaks liikmesriigid igas olukorras tagama taotlejatele tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja inimväärse elatustaseme kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, eelkõige seeläbi, et kantakse hoolt taotleja toimetuleku ja põhivajaduste eest nii füüsilise turvalisuse ja väärikuse kui ka inimestevaheliste suhete mõistes, võttes nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelist kaitset taotleva isiku ja tema perekonna või hooldaja paratamatut haavatavust. Nõuetekohaselt tuleb arvestada ka taotlejatega, kellel on vastuvõtu erivajadused. Arvestada tuleb laste erivajadustega, eriti pidades silmas lapse õigust haridusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavust. Kui alaealine viibib mõnes muus liikmesriigis kui selles, kus ta on kohustatud viibima, peaksid liikmesriigid alaealise vastutavasse liikmesriiki üleandmist oodates tagama talle juurdepääsu sobivale õppetegevusele. Arvesse tuleb võtta soolist vägivalda kogenud naiste erivajadusi, sh seeläbi, et varjupaigamenetluse eri etappides tagatakse arstiabi, õigusabi ja sobiva traumanõustamise ja psühhosotsiaalse hoolduse kättesaadavus.

(32)  Liikmesriigid peaksid igas olukorras tagama taotlejatele tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja inimväärse elatustaseme kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, eelkõige seeläbi, et kantakse hoolt taotleja toimetuleku ja põhivajaduste eest nii füüsilise turvalisuse ja väärikuse kui ka inimestevaheliste suhete mõistes, võttes nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelist kaitset taotleva isiku ja tema perekonna või hooldaja paratamatut haavatavust. Nõuetekohaselt tuleb arvestada ka taotlejatega, kellel on vastuvõtu erivajadused. Liikmesriikidel tuleb arvestada laste erivajadustega, eriti pidades silmas lapse õigust ja juurdepääsu haridusele, samuti tervishoiu- ja lastehoiuteenuste kättesaadavust. Arvesse tuleb võtta soolist vägivalda kogenud naiste erivajadusi, sh seeläbi, et varjupaigamenetluse eri etappides tagatakse arstiabi, õigusabi ja sobiva traumanõustamise ja psühhosotsiaalse hoolduse kättesaadavus. Arvesse tuleks võtta asjaolu, et iga varjupaigataotleja võib olla kogenud füüsilist vägivalda, sh seksuaalset vägivalda ja/või vaimset traumat, ja vajab seetõttu asjakohast hoolet.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Taotlejate iseseisva toimetuleku soodustamiseks ja suurte erinevuste vähendamiseks liikmesriikide vahel on hädavajalik sätestada selged eeskirjad taotlejate tööturule juurdepääsu kohta ja tagada, et selline juurdepääs oleks tegelik, mis tähendab, et ei kehtestata tingimusi, mis tegelikkuses taotlejaid töö otsimisel takistaksid. Oma riigi või liidu teiste kodanike või asjaomases liikmesriigis seaduslikult elavate kolmanda riigi kodanike eelistamiseks kasutatavad tööturutestid ei tohiks takistada taotlejate tegelikku juurdepääsu tööturule ning nende testide kasutamisel ei tohiks kahjustada kohaldatavate ühinemisaktide asjakohastes sätetes väljendatud põhimõtet eelistada liidu kodanikke.

(34)  Taotlejate iseseisva toimetuleku soodustamiseks ja suurte erinevuste vähendamiseks liikmesriikide vahel on hädavajalik sätestada selged eeskirjad taotlejate tööturule juurdepääsu kohta ja tagada, et selline juurdepääs oleks tegelik, mis tähendab, et ei kehtestata tingimusi, sealhulgas sektori ja tööajaga seotud piiranguid või ülemäära rangeid haldustoiminguid, mis tegelikkuses taotlejaid töö otsimisel takistaksid. Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et rahvusvahelise kaitse taotlejate tööturule sisenemine ei toimuks palkade vähendamise kaudu, mis võiks omakorda esile kutsuda palgadumpingu. Taotlejate integreerimise väljavaadete ja iseseisva toimetuleku parandamiseks tuleks rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise päevast alates soodustada nende kohest juurdepääsu tööturule ja keelekursustele. Oma riigi või liidu teiste kodanike või asjaomases liikmesriigis seaduslikult elavate kolmanda riigi kodanike eelistamiseks kasutatavad tööturutestid ei tohiks takistada taotlejate tegelikku juurdepääsu tööturule ning nende testide kasutamisel ei tohiks kahjustada kohaldatavate ühinemisaktide asjakohastes sätetes väljendatud põhimõtet eelistada liidu kodanikke.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Tööturule juurdepääsu andmise maksimaalne tähtaeg tuleks ühtlustada sisulise läbivaatamise menetluse kestusega. Taotlejate integreerimise väljavaadete ja iseseisva toimetuleku parandamiseks julgustatakse varast juurdepääsu tööturule olukorras, kui taotlus on tõenäoliselt põhjendatud, sh juhul kui selle läbivaatamine on prioriteetne kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus]. Liikmesriigid peaksid seega kaaluma selle ajavahemiku lühendamist nii palju kui võimalik, et juhul kui taotlus on tõenäoliselt põhjendatud, tagada taotlejate juurdepääs tööturule hiljemalt kolm kuud pärast taotluse esitamise kuupäeva. Siiski ei peaks liikmesriigid andma tööturule juurdepääsu taotlejatele, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus ei ole tõenäoliselt põhjendatud ja vaadatakse läbi kiirendatud menetluses.

välja jäetud

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Kodanikega võrdsele kohtlemisele tuginedes peaks taotlejatel pärast tööturule juurdepääsu saamist olema samad õigused. Töötingimused peaksid hõlmama vähemalt palka ja töölt vabastamist, töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, tööaega ja puhkust, võttes arvesse kehtivaid kollektiivlepinguid. Taotlejatel peaks olema ka õigus ühinemis- ja liitumisvabaduse, hariduse ja kutseõppe, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja sotsiaalkindlustusega seonduvale võrdsele kohtlemisele.

(36)  Taotlejaid tuleks pärast tööturule juurdepääsu saamist kohelda töötingimuste suhtes kodanikega võrdselt, sealhulgas palga ja töölt vabastamise, töötervishoiu ja tööohutuse nõuete, tööaja ja puhkuse suhtes, võttes arvesse kehtivaid kollektiivlepinguid. Taotlejatel peaks olema ka õigus ühinemis- ja liitumisvabaduse, hariduse ja tööhõivega seotud täiskasvanutele mõeldud koolitusvõimaluste, sealhulgas keeleõppe ja oskuste täiendamise koolituskursuste ning praktilise töökogemuse, tööhõiveametite nõustamisteenuste, kutseõppe, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja sotsiaalkindlustusega seonduvale võrdsele kohtlemisele.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Kuna taotlejate viibimine võib osutuda ajutiseks ja piiramata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1231/2010, peaks liikmesriikidel olema võimalik jätta taotlejate ja oma kodanike võrdse kohtlemise kohaldamisalast välja perehüvitised ja töötushüvitised ning piirata võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist ka hariduse ja kutseõppe puhul. Ka õigust ühinemis- ja liitumisvabadusele võib piirata seeläbi, et välistatakse taotlejate osalemine teatavate organite juhtimises ja ametnikuna töötamine.

välja jäetud

Selgitus

Võttes piirangute aluseks taotlejate riigis viibimise võimaliku ajutise iseloomu, ei võimalda see varjupaigataotlejatele – kes on kogu nende taotluste läbivaatamise ajal eeldatavad pagulased – samas olukorras välisriigi kodanikele tagatavat soodsaimat kohtlemist ja on vastuolus pagulasseisundi konventsiooni artikliga 17.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10)  „põgenemine“ – tegevus, mille käigus taotleja varjupaigamenetlusest kõrvale hoidmiseks kas lahkub territooriumilt, kus ta on kohustatud määruse (EL) nr XXX/XXX32 [Dublini määrus] kohaselt viibima, või ei ole pädevate ametiasutuste või kohtu jaoks kättesaadav;	(10)  „põgenemine“ – taotleja tahtlik tegevus varjupaigamenetlusest kõrvale hoidmiseks ning pädevate ametiasutuste või kohtu jaoks kättesaamatuks muutumiseks;
__________________	__________________
32 ELT C […], […], lk […].	32 ELT C […], […], lk […].

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11)  „põgenemise oht“ – konkreetse juhtumi puhul esinevad põhjused, mis tuginevad siseriiklikus õiguses kindlaks määratud objektiivsetele kriteeriumidele ja annavad alust oletada, et taotleja võib põgeneda;	(11)  „põgenemise oht“ – konkreetse juhtumi puhul esinevad spetsiifilised põhjused, mis tuginevad kooskõlas Euroopa Liidu Varjupaigaameti suunistega siseriiklikus õiguses kindlaks määratud objektiivsetele ja spetsiifilistele kriteeriumidele ja annavad alust oletada, et taotleja võib põgeneda;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  „vastuvõtu erivajadustega taotleja“ – taotleja, kes vajab käesolevas direktiivis sätestatud õiguste kasutamiseks ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks spetsiaalseid tagatisi, nagu taotlejad, kes on alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad inimesed, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad, inimkaubanduse ohvrid, raske haigusega isikud, vaimse tervise probleemidega isikud ning piinamise või vägistamise ohvrid või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, nagu naiste suguelundite moonutamine.

(13)  „vastuvõtu erivajadustega taotleja“ – taotleja, kes vajab käesolevas direktiivis sätestatud õiguste kasutamiseks ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks spetsiaalseid tagatisi, nagu taotlejad, kes on alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad inimesed, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad, inimkaubanduse ohvrid, raske haigusega isikud, vaimsete häiretega ja vaimse tervise probleemidega isikud ning piinamise või vägistamise ohvrid või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, nagu naiste suguelundite moonutamine.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid teatavad taotlejatele niipea kui võimalik ja hiljemalt siis, kui taotlejad esitavad rahvusvahelise kaitse taotluse, mis tahes kehtestatud hüvistest ning vastuvõtutingimustega seotud kohustustest, mida nad peavad täitma . Nad peavad taotlejale antavas teabes eraldi märkima, et nagu sätestatud käesoleva direktiivi artiklis 17a, ei ole taotlejal õigust sama direktiivi artiklites 14–17 sätestatud vastuvõtutingimustele muus liikmesriigis kui selles, kus ta on kohustatud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt viibima .

Liikmesriigid teatavad taotlejatele niipea kui võimalik ja hiljemalt siis, kui taotlejad esitavad rahvusvahelise kaitse taotluse, vähemalt mis tahes kehtestatud hüvistest ning vastuvõtutingimustega seotud kohustustest, mida nad peavad täitma. Nad peavad lisaks taotlejatele esitama kogu asjakohase teabe oluliste vastuvõtutingimuste võimaliku asendamise, vähendamise või äravõtmise kohta, nagu on sätestatud käesoleva direktiivi artiklis 19.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid annavad taotlejatele reisidokumendi üksnes tõsistel humanitaarsetel või muudel mõjuvatel põhjustel, mis nõuavad taotleja viibimist mõnes teises riigis. Reisidokumendi kehtivus on piiratud väljaandmise aluseks oleva eesmärgi ja kestusega.

Liikmesriigid annavad taotlejatele reisidokumendi viivitamata, kui taotleja viibimine mõnes teises liikmesriigis on vajalik, eelkõige näiteks seetõttu, et taotlejal on vaja reisida teise riiki ravi saamiseks või külastada sugulasi konkreetsetel juhtudel, nt raskelt haige lähisugulase külastamiseks või lähisugulaste pulma või matustele minekuks. Muud sellised põhjused võivad hõlmata olukordi, kui tööturule lubatud taotlejatel tuleb reisida töö tõttu, kui taotlejatel on vaja reisida õppekava raames või kui alaealised reisivad koos kasuperekonnaga. Reisidokumendi kehtivus on piiratud väljaandmise aluseks oleva eesmärgi ja kestusega.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid ei kehtesta taotlejatele enne neile käesoleva direktiivi kohaste õiguste andmist tarbetuid ja ebaproportsionaalseid dokumentidega soetud nõudeid või muid haldusnõudeid üksnes seetõttu, et nad on rahvusvahelise kaitse taotlejad.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Liikmesriigid määravad vajaduse korral mis tahes järgmisel põhjusel kindlaks taotleja elukoha konkreetses kohas:	2.  Liikmesriigid võivad määrata vajaduse korral, proportsionaalselt ja nõuetekohaselt põhjendatult, mis tahes järgmisel põhjusel kindlaks taotleja elukoha avatud vastuvõtukeskuses või konkreetses majutuses:

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
–  selliste taotlejate puhul, kes ei ole täitnud taotlemise kohustust liikmesriigis, mille kaudu nad esmalt sisenesid, nagu on määratletud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] artikli [4 lõikes 1], ja on reisinud ilma piisava põhjenduseta teise liikmesriiki ja esitanud sooviavalduse seal, või	–  selliste taotlejate puhul, kes ei ole tahtlikult täitnud taotlemise kohustust liikmesriigis, mille kaudu nad esmalt sisenesid, nagu on määratletud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] artikli [4 lõikes 1], või on reisinud ilma piisava põhjenduseta teise liikmesriiki, või

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d – taane 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
–  selliste taotlejate puhul, kes on pärast teise liikmesriiki põgenemist tagasi saadetud liikmesriiki, kus nad peavad viibima määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt.	–  selliste taotlejate puhul, kes on pärast põgenemist tagasi saadetud liikmesriiki, kus nad peavad viibima määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad taotlejale juurdepääsu tööturule hiljemalt kuus kuud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse sisseandmise kuupäeva, kui pädev asutus ei ole haldusotsust teinud ja see viivitus ei ole tingitud taotluse esitajast.	Liikmesriigid tagavad taotlejale juurdepääsu tööturule hiljemalt kuus kuud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse sisseandmise kuupäeva.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui liikmesriik on kiirendanud rahvusvahelise kaitse taotluse sisulist läbivaatamist määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artikli [40 lõike 1] punktide [a–f] alusel, ei anta tööturule juurdepääsu.	välja jäetud

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Liikmesriigid võimaldavad taotlejatele tegeliku juurdepääsu keelekursustele alates rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise päevast, et neid integreerida ja lasta neil täielikult kasutada oma kvalifikatsiooni ning sellega panustada ühiskonda.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – punkt 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Liikmesriikidel soovitatakse pakkuda taotlejatele ja asutustele asjakohast koolitust tööõigusalaste õigusaktide ja mittediskrimineerimise kohta, et vältida ärakasutamist töökohal deklareerimata töö ja muude äärmusliku tööalase ärakasutamise vormide kaudu ning et vältida diskrimineerimist alates rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise päevast.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b)  ühinemis- ja liitumisvabadus ning õigus kuuluda töötajate või tööandjate organisatsiooni või kutseühingusse või mis tahes organisatsiooni, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, sealhulgas õigus selliste organisatsioonide pakutavatele eelistele, ilma et see piiraks avalikku korda ja julgeolekut käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist;	b)  ühinemis- ja liitumisvabadus ning õigus kuuluda töötajate või tööandjate organisatsiooni või kutseühingusse või mis tahes organisatsiooni, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, sealhulgas õigus selliste organisatsioonide pakutavatele õigustele ja eelistele, ilma et see piiraks avalikku korda ja julgeolekut käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) haridus ja tööhõivega seotud koolitusvõimalused täiskasvanutele, sh koolitus oskuste täiendamiseks ja praktilise töökogemuse pakkumine;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) juurdepääs tööturuasutuste haridus- ja kutsealase nõustamise teenustele;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 2 – punkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) kooskõlas käesoleva lõike punktiga c haridusele ja kutseõppele, mis on otseselt seotud konkreetse tööalase tegevusega;	välja jäetud

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 2 – punkt iii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, välistades perehüvitised ja töötushüvitised, ilma et see piiraks määrust (EL) 1231/2010.	välja jäetud

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Punktides ii ja iii viidatud võrdse kohtlemise piiranguid ei kohaldata alaealistele, alaealiste laste vanematele ning seaduslikele või tavapärastele peamistele hooldajatele.

Selgitus

Applying the restrictions set out in paragraph 3, points (ii) and (iii) of art. 15 to minors (or parents of minors and legal or customary primary caregivers, with a subsequent impact on minors) would amount to discrimination under the UN Convention on the Rights of the Child (art. 2(1) [non-discrimination] combined with articles 26(1) and (2) [right to social security] and 28(1)(b) [right to equal access to vocational education]."Article 2 1. States Parties shall respect and ensure the rights set forth in the present Convention to each child within their jurisdiction without discrimination of any kind, irrespective of the child's or his or her parent's or legal guardian's race, colour, sex, language, religion, political or other opinion, national, ethnic or social origin, property, disability, birth or other status. „Article 26 1. States Parties shall recognise the right for every child to benefit from social security, including social insurance, and shall take the necessary measures to achieve the full realization of this right in accordance with their national law. 2. The benefits should, where appropriate, be granted, taking into account the resources and the circumstances of the child and persons having responsibility for the maintenance of the child…“ „Article 28 1. States Parties recognise the right of the child to education, and with a view to achieving this right progressively and on the basis of equal opportunity, they shall, in particular: (b) Encourage the development of different forms of secondary education, including general and vocational education, make them available and accessible to every child, and take appropriate measures such as the introduction of free education and offering financial assistance in case of need;“

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui taotlejatele on antud kooskõlas lõikega 1 juurdepääs tööturule, tagavad liikmesriigid, et taotleja dokumendis, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artiklis [29], oleks märgitud, et taotlejal on lubatud teha tasustatavat tööd.	välja jäetud

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Kui taotlejale on vastavalt lõikele võimaldatud juurdepääs tööturule, tagab liikmesriik ka selle, et taotlejat teavitatakse kirjalikult ja temale mõistetavas keeles tööalastest õigustest, mis tal on vastavalt siseriiklikule õigusele.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Alaealiste ja alaealiste lastega perekondade jaoks peavad materiaalsed vastuvõtutingimused tagama ka lapse füüsiliseks, vaimseks, hingeliseks, kõlbeliseks ja sotsiaalseks arenguks piisava elatustaseme. Kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega on alaealistel ja alaealiste lastega perekondadel, kes kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, juurdepääsuõigus samadele pereteenustele, mida saavad kasutada kodakondsust omavad lapsed ja lastega perekonnad.

Selgitus

Laste puhul ei tohi piirduda üksnes sellise elatustaseme võimaldamisega, mis tagab neile elatise ja kaitseb nende tervist; neil on õigus elatustasemele, mis toetab nende arengut (füüsilist, vaimset, hingelist jne), mis võimaldab neil planeerida oma tulevikku [ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 27].

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Taotleja vahendite hindamisel, taotlejalt materiaalsete vastuvõtutingimuste kulude täieliku või osalise kandmise või kooskõlas lõikega 4 tagasimaksmise nõudmisel järgivad liikmesriigid proportsionaalsuse põhimõtet. Liikmesriigid arvestatavad taotleja konkreetset olukorda ning vajadust austada tema väärikust või isikupuutumatust, sh taotleja vastuvõtu erivajadusi. Liikmesriigid tagavad igas olukorras, et taotlejale võimaldatav elatustase on toimetulekuks piisav ning kaitseb tema füüsilist ja vaimset tervist.

5.  Taotlejalt kooskõlas lõikega 4 tagasimaksmise nõudmisel järgivad liikmesriigid proportsionaalsuse põhimõtet ning arvestavad taotleja konkreetset olukorda ja vajadust austada tema väärikust või isikupuutumatust, sh taotleja vastuvõtu erivajadusi. Liikmesriigid tagavad igas olukorras, et taotlejale võimaldatav elatustase on toimetulekuks piisav ning kaitseb tema füüsilist ja vaimset tervist.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 9 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõnealused erinevad tingimused peavad igas olukorras tagama kõikidele taotlejatele tervishoiuteenuste kättesaadavuse kooskõlas artikliga 18 ja inimväärse elatustaseme.	Kõnealused erinevad tingimused peavad igas olukorras tagama kõikidele taotlejatele tervishoiuteenuste kättesaadavuse kooskõlas artikliga 18 ja piisava elatustaseme.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 17a	välja jäetud
Vastuvõtutingimused muus liikmesriigis kui selles, kus taotleja on kohustatud viibima
1. Taotlejal ei ole õigust käesoleva direktiivi artiklites 14–17 sätestatud vastuvõtutingimustele muus liikmesriigis kui selles, kus ta on kohustatud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt viibima.
2. Liikmesriigid tagavad kõikidele taotlejatele inimväärse elatustaseme.
3. Liikmesriigid tagavad määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt vastutavasse liikmesriiki üleandmist ootavale alaealisele juurdepääsu sobivale õppetegevusele.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Liikmesriigid tagavad, et taotlejad saavad, olenemata sellest, kus nad on kohustatud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt viibima, vajalikke tervishoiuteenuseid, mis hõlmavad vähemalt vältimatu abi ning haiguste, sh raskete vaimsete häirete põhiravi.	1.  Liikmesriigid tagavad, et taotlejad saavad vajalikke füüsilise ja vaimse tervishoiu teenuseid, mis hõlmavad vähemalt vältimatut abi ning haiguste, sh raskete vaimsete häirete põhiravi.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Kui taotleja on kohustatud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] kohaselt nende territooriumil viibima, siis võivad liikmesriigid lõikes 2 kirjeldatud olukordades	1.  Pädeva ametiasutuse otsuse kohaselt võivad liikmesriigid lõikes 2 kirjeldatud olukordades

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g)  ei ole täitnud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] artikli [4 lõikes 1] sätestatud kohustust ning on reisinud ilma piisava põhjenduseta teise liikmesriiki ja esitanud sooviavalduse seal või	g)  ei ole täitnud määruse (EL) nr XXX/XXX [Dublini määrus] artikli [4 lõikes 1] sätestatud kohustust võion tahtlikult reisinud ilma piisava põhjenduseta teise liikmesriiki või

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 2 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g a) on tõsiselt rikkunud selle liikmesriigi õiguskorda, kus ta rahvusvahelise kaitse taotluse esitas, või

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
h)  on pärast teise liikmesriiki põgenemist tagasi saadetud.	h)  on pärast põgenemist tagasi saadetud.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad niipea kui võimalik ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates hetkest, kui saatjata alaealine on avaldanud soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, meetmeid tagamaks, et saatjata alaealist esindaks ja abistaks eestkostja , et tal oleks võimalik kasutada käesolevas direktiivis sätestatud õigusi ja täita selles sätestatud kohustusi. Neid ülesandeid võib täita määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artikli [22] kohaselt määratud eestkostja. Saatjata alaealist teavitatakse viivitamata eestkostja määramisest. Kui eestkostjaks on määratud organisatsioon, nimetab ta isiku, kes vastutab asjaomase saatjata alaealise suhtes selle eestkostja ülesannete täitmise eest käesoleva direktiivi kohaselt. Eestkostja järgib oma ülesannete täitmisel artikli 22 lõikes 2 osutatud lapse parimate huvide põhimõtet, tal on selleks vajalikud teadmised ning teda ei ole lastega seotud kuritegude või väärtegude eest arvele võetud. Artikli 22 lõike 2 punktis b osutatud alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu tagamiseks vahetatakse eestkostjana tegutsevat isikut üksnes vajaduse korral. Organisatsioone või isikuid, kelle huvid on vastuolus või võivad olla vastuolus saatjata alaealise huvidega, eestkostjaks ei määrata.

Liikmesriigid võtavad niipea, kui saatjata alaealine on avaldanud soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, meetmeid tagamaks, et saatjata alaealist esindaks ja abistaks eestkostja, et tal oleks võimalik kasutada käesolevas direktiivis sätestatud õigusi ja täita selles sätestatud kohustusi. Neid ülesandeid võib täita määruse (EL) nr XXX/XXX [menetluste määrus] artikli [22] kohaselt määratud eestkostja. Saatjata alaealist teavitatakse viivitamata eestkostja määramisest. Kui eestkostjaks on määratud organisatsioon, nimetab ta isiku, kes vastutab asjaomase saatjata alaealise suhtes selle eestkostja ülesannete täitmise eest käesoleva direktiivi kohaselt. Eestkostja järgib oma ülesannete täitmisel artikli 22 lõikes 2 osutatud lapse parimate huvide põhimõtet, tal on selleks vajalikud teadmised ning ta saab pidevat ja asjakohast koolitust ning teda ei ole karistusregistris, eelkõige lastega seotud mis tahes kuritegude või väärtegude eest, arvele võetud. Pärast nimetamist vaatab pädev asutus eestkostja karistusregistri regulaarselt läbi, et tuvastada võimalikku kokkusobimatust tema rolliga. Artikli 22 lõike 2 punktis b osutatud alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu tagamiseks vahetatakse eestkostjana tegutsevat isikut üksnes vajaduse korral. Organisatsioone või isikuid, kelle huvid on vastuolus või võivad olla vastuolus saatjata alaealise huvidega, eestkostjaks ei määrata.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Selleks, et kaitsta saatjata alaealisi ärakasutamise ja inimkaubanduse eest, identifitseerivad liikmesriigid saatjata lapsed nende maaletulekul, registreerivad nad, teevad esmase riskihindamise ja tagavad, et need lapsed suunatakse asjaomaste lastekaitseteenistuste juurde.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et üht eestkostjat ei määrata samal ajal vastutama ebaproportsionaalsel arvul alaealiste eest, mille tõttu eestkostja ei suudaks oma ülesandeid tulemuslikult täita. Liikmesriigid nimetavad ametisse üksused või isikud, kelle ülesanne on regulaarselt kontrollida, kas eeskostjad täidavad oma ülesandeid rahuldavalt. Need üksused või isikud on ka pädevad läbi vaatama kaebusi, mis saatjata alaealised on oma eeskostja vastu sisse andnud.

Liikmesriigid tagavad, et eestkostjad pannakse korraga vastutama kohase ja piiratud hulga saatjata alaealiste eest, et nad suudaksid oma ülesandeid tulemuslikult täita. Liikmesriigid nimetavad ametisse üksused või isikud, kelle ülesanne on regulaarselt kontrollida, kas eeskostjad täidavad oma ülesandeid rahuldavalt. Need üksused või isikud on ka pädevad läbi vaatama kaebusi, mis saatjata alaealised on oma eeskostja vastu sisse andnud. Selleks tuleb saatjata alaealistele anda lapsesõbralikus vormis ja neile arusaadavas keeles teavet selle kohta, kes need üksused või isikud on ning kuidas esitada kaebusi oma eestkostja vastu konfidentsiaalselt ja turvaliselt.

Selgitus

When mentioning the necessary expertise the guardian should have, it is important to specify, as the Reception Directive does, that such expertise be aimed at enabling the guardian to perform his or her duties in the best interests of the child. Such expertise needs to be combined with appropriate and continuous training provided by the competent authorities. That the candidate to a position of guardianship hasn’t a verified record of child-related crimes or offences is not enough. Other crimes or offences should also lead to discard a candidate, as the guardian is responsible for the overall well-being of the unaccompanied minor and should thus be a person of unblemished integrity. Even after appointment, regular checks of his/her criminal record are made necessary by the sensitive nature of the role. The expression „a disproportionate number“ leaves too much room for interpretation, which may lead to misuses. Need to be more prescriptive: the expression „adequate and limited number of unaccompanied minors“ has this objective. The addition at the end of the subparagraph of paragraph 1 aims at encouraging and enabling children to participate in and contribute to the monitoring of guardianship systems.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid pakuvad asjakohast koolitust ja toetust töötajatele, kes tõenäoliselt puutuvad kokku tööturule sisenevate taotlejate võimalike füüsilise ja vaimse tervise vajadustega.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud)
Viited	COM(2016)0465 – C8-0323/2016 – 2016/0222(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 15.9.2016
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	EMPL 15.9.2016
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Brando Benifei 9.9.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	28.2.2017	22.3.2017
Vastuvõtmise kuupäev	11.4.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 9 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Marian Harkin, Czesław Hoc, Agnes Jongerius, Jan Keller, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Sofia Ribeiro, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Renate Weber, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Maria Arena, Georges Bach, Deirdre Clune, Tania González Peñas, Paloma López Bermejo, Csaba Sógor, Helga Stevens, Neoklis Sylikiotis, Anders Primdahl Vistisen, Flavio Zanonato, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Pilar Ayuso, Sergio Gaetano Cofferati, Andrejs Mamikins

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

37

+

ALDE GUE/NGL PPE S&D VERTS/ALE

Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, Yana Toom, Renate Weber Tania González Peñas, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis, Gabriele Zimmer Pilar Ayuso, Georges Bach, Deirdre Clune, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Csaba Sógor Maria Arena, Guillaume Balas, Brando Benifei, Sergio Gaetano Cofferati, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Jan Keller, Javi López, Andrejs Mamikins, Emilian Pavel, Maria João Rodrigues, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Flavio Zanonato Jean Lambert, Tatjana Ždanoka

9	–
ECR ENF NI	Czesław Hoc, Anthea McIntyre, Helga Stevens, Ulrike Trebesius, Anders Primdahl Vistisen Mara Bizzotto, Dominique Martin, Joëlle Mélin Lampros Fountoulis

4	0
ALDE EFDD PPE	Martina Dlabajová Laura Agea David Casa, Romana Tomc

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0 : erapooletu