Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

8.5.2017

ARVAMUS

Esitaja: tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Saaja: kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning millega muudetakse nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta

( COM(2016)0466 – C8‑0324/2016 – 2016/0223(COD) )

Arvamuse koostaja: Brando Benifei

PA_Legam

LÜHISELGITUS

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kavandatava reformi eesmärk on kujundada välja jätkusuutlikum, õiglasem ja terviklikum ELi rändepoliitika, mis rajaneb vastutuse õiglase jagamise ja liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttel.

Hoolimata viimastel aastatel ELi ja liikmesriikide tasandil tehtud seadusandlikest ja poliitilistest pingutustest leida pagulaskriisile tõhus lahendus, on endiselt aspekte, mis tuleb lahendada, et tagada varjupaigasüsteemi tõhus toimimine. Eelkõige esineb endiselt erinevusi pagulasseisundi andmise ja täiendava kaitse saamise eeskirjade ja kriteeriumide osas, samuti on liikmesriigiti erinevusi varjupaigataotluste rahuldamise määrade ning kaitse saajatele tagatavate õiguste ja kohustuste osas. Komisjon teeb ettepaneku tunnistada määrusega kehtetuks varasem uuesti sõnastatud miinimumnõuete direktiiv, suurendades niiviisi uute ühiste ELi vahendite ühtlustamise potentsiaali. Arvamuse koostaja on veendunud, et selle valdkonna reformide puhul on oluline saavutada üldine eesmärk, milleks on parandada praegust olukorda, st tagada kaitset vajavatele inimestele tegelikud õigused, ühtlasi ei tohiks nimetatud reformide näol olla tegu pelgalt ülesannete haldusliku ümberkorraldamise või eeskirjade, tavade ja menetluste ratsionaliseerimisega.

Seda silmas pidades on rahvusvahelise kaitse saajate sotsiaalne kaasatus ja nende tööturule integreerimine väga oluline.

Seetõttu esitab arvamuse koostaja käesolevas arvamuse projektis muudatusettepanekuid, mille eesmärk on tagada, et ELi õigusaktid võimaldavad selliseid integratsiooniväljavaateid võimalikult suures ulatuses ellu viia. Esmajärjekorras tähendab see pagulastele ja täiendava kaitse saajatele tagatavate õiguste ühtlustamist, mida mõned liikmesriigid on juba teinud, kuna vahetegemine põhineb vaieldaval eeldusel, et kaitsevajadus on vaid ajutist laadi. Selline vahetegemine mitte ainult ei tekita tarbetuid haldusprobleeme, vaid ohustab otseselt kõnealuste isikute integratsioonivõimalusi, nt liiga lühikese kehtivusega elamis- või töölubade (mis on sageli omavahel tihedalt seotud) või selle näol, et elamisloa pikendamise eelduseks on kaitseseisundi läbivaatamine, mis tundub samuti kulukas ja tarbetu. Samasugustel kaalutlustel teeb arvamuse koostaja ettepaneku kustutada tekstist säte, mille kohaselt on liikmesriikidel võimalik piirduda täiendava kaitse saajate puhul sotsiaalabi osas põhitoetusega.

Komisjon lubab liikmesriikidel muuta kaitse saajatele kohustuslikuks sellistes integratsioonimeetmetes osalemise, nagu keelekursused ning kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused, et hõlbustada nende integratsiooni ühiskonda. Seda võib pidada väärtuslikuks abinõuks, mille abil saab lühiajalisi integratsiooniprobleeme käsitada šansina ühiskonna jaoks tervikuna, samas tuleb täpsustada, et sellised meetmed peavad olema tasuta ja hõlpsasti kättesaadavad ning nende puhul tuleb alati arvesse võtta kaitse saajate õigusi ja väärtusi. Samuti tuleb tagada, et sellistes meetmetes osalemisest loobumine või nende osaline kasutamine ei seaks ohtu asjaomase isiku kaitseseisundit, kuna see tähendaks automaatselt rahvusvahelise pagulasõiguse rikkumist.

Lõpetuseks olgu öeldud, et arvamuse koostaja ei ole nõus komisjoni valitud sanktsioneeriva lähenemisviisiga teisese rände suhtes, vaid peab asjakohasemaks kaaluda võimalike stiimulite süsteemi kasutuselevõtmist, mis soodustaks jääma kaitse andnud liikmesriiki.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu ühtlustamine ja suurem lähenemine, et vähendada Euroopa Liidus teisese rände stiimuleid ja tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada määrusega.	(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu ühtlustamine ja suurem lähenemine, et ergutada rahvusvahelise kaitse saajaid jääma neile sellise kaitse andnud liikmesriiki ja tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada määrusega.
__________________	__________________
31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.	31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on varjupaigamenetlusi, liidu tasandil toimuvat tunnustamist ja pakutavat kaitset ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised nõuded ning süsteem, mille abil määrata kindlaks varjupaigataotlejate eest vastutav liikmesriik. Hoolimata senistest edusammudest, mis on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi järkjärgulisel arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, varjupaigataotluste rahuldamise määrades, antava kaitse liigis, materiaalsete vastuvõtutingimuste tasemes ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele võimaldavates hüvedes liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused on olulised teisese rände ajendid ja töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.	(3) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aluseks on varjupaigamenetlusi, liidu tasandil toimuvat tunnustamist ja pakutavat kaitset ning vastuvõtutingimusi käsitlevad ühised nõuded ning süsteem, mille abil määrata kindlaks varjupaigataotlejate eest vastutav liikmesriik. Hoolimata senistest edusammudest, mis on tehtud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi järkjärgulisel arendamisel, esineb kasutatavates menetlusliikides, varjupaigataotluste rahuldamise määrades, antava kaitse liigis, materiaalsete vastuvõtutingimuste tasemes ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele võimaldavates hüvedes liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Need erinevused koos asjaoluga, et eri liikmesriikides on makromajanduslik ja tööturu olukord väga erinev, töötavad vastu eesmärgile tagada kõikide taotlejate jaoks ühtlustatud vastuvõtutingimused, olenemata sellest, kus kohas liidus nad kaitset taotlevad.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks muuta rangemaks seisundi läbivaatamise nõuded, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad ja kuni see vajadus püsib. Lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.	(5) Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates eelkõige tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks muuta rangemaks seisundi läbivaatamise nõuded, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad ja kuni see vajadus püsib. Lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Seetõttu on vaja määrust, millega tagada kogu liidus kooskõlastatum ühtlustamise tase ning enam õiguskindlust ja läbipaistvust.	(6) Seetõttu on vaja määrust, millega tagada kogu liidus kiirem ja kooskõlastatum ühtlustamise tase ning enam õiguskindlust ja läbipaistvust.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide suurema ühtlustamise abil peaks lisaks olema võimalik piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet liikmesriikide vahel niivõrd, kuivõrd see võis olla tingitud erinevustest õigusmeetmetes, mille riigid võtsid käesoleva määrusega asendatava miinimumnõuete direktiivi ülevõtmiseks.	(8) Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide suurema ühtlustamise abil peaks lisaks olema võimalik piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet liikmesriikide vahel ning saavutada kõrge kaitsetase kogu liidus.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Edukatele ümberasustamiskandidaatidele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada käesolevas määruses rahvusvahelise kaitse sisu kohta esitatud sätteid, sh teisese rände ärahoidmise reegleid.	(10) Edukatele ümberasustamiskandidaatidele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada käesolevas määruses rahvusvahelise kaitse sisu kohta esitatud sätteid.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega tagada varjupaigataotlejate ja nendega kaasas olevate pereliikmete inimväärikuse ja varjupaigaõiguse austamine ning edendada inimväärikust, era- ja perekonnaelu austamist, sõna- ja teabevabadust, õigust haridusele, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, varjupaigaõigust, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, sotsiaalkindlustust ja sotsiaalabi ning tervishoidu käsitlevate harta artiklite kohaldamist, ning sellest tuleks lähtuda ka rakendamisel.	(11) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“), 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, 1961. aasta Euroopa sotsiaalhartas, 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioonis, 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonis ja selle 1967. aasta lisaprotokollis tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega tagada varjupaigataotlejate ja nendega kaasas olevate pereliikmete inimväärikuse ja varjupaigaõiguse austamine ning edendada inimväärikust, era- ja perekonnaelu austamist, sõna- ja teabevabadust, õigust haridusele, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, varjupaigaõigust, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, sotsiaalsete õiguste kasutamist, sh sotsiaalkindlustust ja sotsiaalabi ning tervishoidu käsitlevate harta artiklite kohaldamist, ning sellest tuleks lähtuda ka rakendamisel.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Kasutada tuleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi määruses ette nähtud nõuete rakendamisel, ennekõike neis liikmesriikides, kelle varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla.	(13) Kasutada tuleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi käesolevas määruses ette nähtud nõuete rakendamisel, ennekõike seoses rahvusvahelise kaitse saajate kestliku integratsiooni edendamisega ning et tagada tugi neis liikmesriikides, kelle varjupaigasüsteem puutub eelkõige riigi sotsiaalse olukorra, geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu kokku probleemidega. Selleks tuleks kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele ning rahvusvahelistele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele teha kättesaadavaks piisav rahastus, sh kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele tagatud võimaluse kaudu kasutada otsesemalt ja tõhusamalt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja muid fonde tegevuseks, mis kuulub vahetult nende vastutusalasse.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Käesolevat määrust kohaldades tuleb eelkõige silmas pidada lapse parimaid huvisid kooskõlas 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Lapse parimate huvide hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eelkõige nõuetekohaselt arvestama perekonna ühtsuse, alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu, ohutuse ja turvalisusega ning alaealise vanusest ja küpsusest lähtudes alaealise arvamusega.	(15) Käesolevat määrust kohaldades tuleb eelkõige silmas pidada lapse parimaid huvisid kooskõlas 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Lapse parimate huvide hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eelkõige nõuetekohaselt arvestama perekonna ühtsuse, alaealise heaolu ja sotsiaalse arengu, tema kultuurilise päritolu ja keeleoskuse, ohutuse ja turvalisusega ning alaealise vanusest ja küpsusest lähtudes alaealise arvamusega.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel kasutama taotleja usaldusväärsuse hindamise meetodeid viisil, mis ei rikuks hartaga isikule tagatud õigusi, eelkõige õigust inimväärikusele ning era- ja perekonnaelu austamisele. Konkreetselt homoseksuaalsuse puhul ei tohiks isiku usaldusväärsuse hindamisel tugineda homoseksuaalide suhtes levinud stereotüüpidele ning taotlejale ei tohiks korraldada tema seksuaalkäitumise kohta üksikasjalikke küsitlusi ega teste.	(29) Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel kasutama taotleja usaldusväärsuse hindamise meetodeid viisil, mis ei rikuks hartaga isikule tagatud õigusi, eelkõige õigust inimväärikusele ning era- ja perekonnaelu austamisele. Konkreetselt seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi puhul ei tohiks isiku usaldusväärsuse hindamisel tugineda seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi suhtes levinud stereotüüpidele ning taotlejale ei tohiks korraldada tema seksuaalkäitumise kohta üksikasjalikke küsitlusi ega teste. Lisaks ei tohiks pädevad riigiasutused otsustada, et taotleja ütlused ei ole usaldusväärsed ainuüksi seepärast, et taotleja ei viidanud oma seksuaalsele sättumusele, soolisele identiteedile, sooväljendusele või sootunnustele, kui tal oli esimest korda võimalus esitada tagakiusamise asjaolusid.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Hindamisel, kas tegemist on suure kahjuga, mis võib olla piisav alus pagulasseisundi andmiseks, tuleks juhusliku vägivalla all kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga hõlmata ka vägivald, mis võib tabada isikuid olenemata nende konkreetsetest asjaoludest.	(34) Hindamisel, kas tegemist on suure kahjuga, mis võib olla piisav alus pagulasseisundi andmiseks, tuleks juhusliku vägivalla all kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohase kohtupraktikaga hõlmata ka vägivald, mis võib tabada isikuid olenemata nende konkreetsetest asjaoludest. Tegurid, mida tuleb arvesse võtta otsustamisel, kas tegemist on juhusliku vägivallaga, võiksid hõlmata välist agressiooni, okupatsiooni, välisvõimu, sisekonflikte, inimõiguste raskeid rikkumisi või juhtumeid, mis häirivad tõsiselt avalikku korda päritoluriigis või selle osas.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Elamisload või reisidokumendid, mis antakse rahvusvahelise kaitse saajatele välja esimest korda või mida pikendatakse pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004.	(37) Elamisload või reisidokumendid, mis antakse rahvusvahelise kaitse saajatele välja pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaatama siis, kui nad pikendavad elamisluba pagulaste puhul esimest korda ning täiendava kaitse saajate puhul esimest ja teist korda, samuti siis kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.	Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, võivad menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaadata siis, kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.
_________________	_________________
37 COM(2016)271 final.	37 COM(2016)271 final.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise korral tuleks selle otsuse kohaldamine, millega liikmesriigi menetlev ametiasutus seisundi kehtetuks tunnistab, lõpetab või seda ei pikenda, pärast vastuvõtmist mõistlikuks ajaks edasi lükata, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks võimalik kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega taotleda elamisluba muudel kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel, nt perekondlikel põhjustel või tööhõive või haridusega seotud põhjustel.	(41) Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise korral tuleks selle otsuse kohaldamine, millega liikmesriigi menetlev ametiasutus seisundi kehtetuks tunnistab, lõpetab või seda ei pikenda, pärast vastuvõtmist mõistlikuks ajaks edasi lükata, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks võimalik kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega taotleda elamisluba muudel kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel, nt perekondlikel või meditsiinilistel põhjustel või tööhõive või haridusega seotud põhjustel.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) ELi sisese teisese rände ärahoidmiseks peaksid rahvusvahelise kaitse saajad, kes tabatakse muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis ja kes seejuures ei vasta viibimise või elamise tingimustele, tagasi võtma nende eest vastutav liikmesriik kooskõlas Dublini määruses41 sätestatud menetlusega.	(43) Et võimalikult vähendada ELi sisest teisest rännet, peaksid rahvusvahelise kaitse saajad, kes tabatakse muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis ja kes seejuures ei vasta viibimise või elamise tingimustele, tagasi võtma nende eest vastutav liikmesriik kooskõlas Dublini määruses41 sätestatud menetlusega.
_________________	_________________
41 (EL) nr [xxx/xxxx uus Dublini määrus].	41 (EL) nr [xxx/xxxx uus Dublini määrus].

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(44) Euroopa Liidus teisese rände ärahoidmiseks tuleks pikaajaliste elanike direktiivi 2003/109/EÜ muuta, et näha ette pikaajalise elaniku staatuse õiguse tekkimise aluseks oleva 5-aastase perioodi ennistamine iga kord kui isik tabatakse muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis ja tal ei ole seejuures asjakohase liidu või siseriikliku õiguse kohaselt õigust seal viibida ega elada.	välja jäetud

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Rahvusvahelistes kohustustes kehtestatud piirides ette nähtult tööturule ja sotsiaalkindlustusele juurdepääsuga seotud hüvede andmine eeldab enne seda elamisloa väljaandmist.	(47) Rahvusvahelistes kohustustes kehtestatud piirides ette nähtult tööturule ja sotsiaalkindlustusele juurdepääsuga seotud hüvede andmine võib eeldada enne seda elamisloa väljaandmist.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(48) Pädevad asutused võivad piirata õigust töötada või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, kui on tegu ametikohtadega, mis hõlmavad avaliku võimu teostamist ning vastutust riigi või muude avaliku sektori asutuste üldiste huvide kaitsmise eest. Töötajate organisatsiooniga liitumise või teataval tegevusalal tegutsemisel võrdse kohtlemise õiguse kasutamisel võib samuti välistada rahvusvahelise kaitse saajate osalemise avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhtimises ja töötamise avalik-õiguslikul ametikohal.	(48) Pädevad asutused võivad piirata õigust töötada või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, kui on tegu ametikohtadega, mis hõlmavad avaliku võimu teostamist ning vastutust riigi või muude avaliku sektori asutuste üldiste huvide kaitsmise eest.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(49) Selleks et rahvusvahelise kaitse saajad saaksid tõhusamalt kasutada käesolevas määruses sätestatud õigusi ja hüvesid, tuleb arvestada nende erivajaduste ja neile omaste integratsioonivajaduste ja -probleemidega ning lihtsustada nende juurdepääsu integratsiooniga seotud õigustele, eeskätt tööhõivega seotud koolitusvõimalustele ja kutsekoolitusele ning juurdepääsu välisriikide diplomi, tunnistuste või muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisele eriti olukorras, kui puuduvad dokumentaalsed tõendid ja isikutel käib tunnustamisega kaasnevate kulude kandmine üle jõu.	(49) Selleks et rahvusvahelise kaitse saajad saaksid tõhusamalt kasutada käesolevas määruses sätestatud õigusi ja hüvesid, tuleb arvestada nende erivajaduste ja neile omaste integratsioonivajaduste ja -probleemidega ning lihtsustada nende juurdepääsu integratsiooniga seotud õigustele ja meetmetele, eeskätt hariduse ja tööhõivega seotud koolitusvõimalustele ja kutsekoolitusele ning juurdepääsu välisriikide diplomi, tunnistuste või muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisele eriti olukorras, kui puuduvad dokumentaalsed tõendid ja isikutel käib tunnustamisega kaasnevate kulude kandmine üle jõu.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(50) Rahvusvahelise kaitse saajaid tuleks sotsiaalkindlustuse valdkonnas kohelda kaitset andva liikmesriigi kodanikega võrdsetelt.	(50) Rahvusvahelise kaitse saajaid tuleks sotsiaalkindlustuse valdkonnas kohelda kaitset andva liikmesriigi kodanikega võrdselt ja kooskõlas diskrimineerimiskeelu põhimõttega.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(51) Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata. Ent täiendava kaitse saajate puhul tuleks liikmesriikidele jätta teatav paindlikkus piirata selliseid õigusi üksnes põhitoetustele, mida tuleb mõista nii, et need hõlmavad vähemalt minimaalset sissetulekutoetust ja abi haiguse või raseduse ning vanemlike kohustuste täitmise juhtudel, tingimusel et kõnealused toetused on siseriikliku õiguse alusel ette nähtud asjaomase riigi kodanikele. Integreerimise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidele jätta võimalus siduda õigus siseriiklikus õiguses määratletud teatud liiki sotsiaalabile nii pagulaste kui ka täiendava kaitse saajate puhul rahvusvahelise kaitse saaja tulemusliku osalemisega integratsioonimeetmetes.	(51) Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks ning rahvusvahelise kaitse ja täiendava kaitse saajate integratsiooni hõlbustamiseks asjakohane tagada neile sotsiaal- ja õigusabi kedagi diskrimineerimata.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(52) Rahvusvahelise kaitse saajatele tuleks tagada tervishoiu, sh füüsilise ja vaimse tervise teenuste kättesaadavus.	(52) Rahvusvahelise kaitse saajatele tuleks tagada tervishoiu, sh füüsilise ja vaimse tervise teenuste ning seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste kättesaadavus.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(52 a) Rahvusvahelise kaitse saajatel peaks olema samuti juurdepääs kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavatele kaupadele ja teenustele, sealhulgas tööhõiveameti teabele ja nõustamisteenusele.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(53) Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvaheliste kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused.	(53) Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks peaks rahvusvahelise kaitse saajatel olema liikmesriigi määratud viisil tasuta ja tõhus juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused, tingimusel et need integratsioonimeetmed on hõlpsasti kättesaadavad ja tasuta. Kõnealustes meetmetes osalemine ei tohi mingil juhul piirata käesolevas määruses sätestatud õigusi ja kohustusi ega anda alust pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi läbivaatamiseks, kehtetuks tunnistamiseks, lõpetamiseks või selle pikendamisest keeldumiseks. Liikmesriikide siseriiklikes õigusaktides sätestatud karistused kohustuslikes integratsioonimeetmetes mitteosalemise eest peaksid alati olema proportsionaalsed.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kui esmakordsel pikendamisel antakse pagulasele välja elamisluba.	välja jäetud

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõik 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) esmakordsel ja teist korda pikendamisel antakse täiendava kaitse saajale välja elamisluba.	välja jäetud

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Rahvusvahelistes kohustustes kehtestatud piirides ette nähtult tööturule ja sotsiaalkindlustusele juurdepääsuga seotud hüvede võimaldamine eeldab eelnevat elamisloa väljaandmist.	3. Rahvusvahelistes kohustustes kehtestatud piirides ette nähtult tööturule ja sotsiaalkindlustusele juurdepääsuga seotud hüvede võimaldamine võib eeldada eelnevat elamisloa väljaandmist.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Käesoleva peatüki kohaldamisel võetakse arvesse erivajadustega isikute, nagu alaealiste, saatjata alaealiste, puudega inimeste, eakate inimeste, rasedate, alaealiste lastega üksikvanemate, inimkaubanduse ohvrite, vaimse tervise probleemidega isikute ning piinamise või vägistamise ohvrite või isikute, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, eriolukorda, eeldusel et nende isikliku olukorra hindamise tulemusel leitakse, et neil on erivajadused.	4. Käesoleva peatüki kohaldamisel võetakse arvesse erivajadustega isikute, nagu alaealiste, saatjata alaealiste, puudega inimeste, eakate inimeste, rasedate, lastega üksikvanemate, inimkaubanduse ohvrite, vaimse tervise probleemidega isikute ning piinamise või vägistamise ohvrite või isikute, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, eriolukorda, eeldusel et nende isikliku olukorra hindamise tulemusel leitakse, et neil on erivajadused.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pädevad asutused teavitavad rahvusvahelise kaitse saajaid pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga seonduvatest õigustest ja kohustustest võimalikult kiiresti pärast vastava seisundi andmist. Seda teavet antakse keeles, millest taotleja aru saab või millest arusaamist võib temalt mõistlikult eeldada, osutades sõnaselgelt tagajärgedele, mis kaasnevad liidus liikumist käsitlevas artiklis 28 kirjeldatud kohustuste järgimata jätmisega.	Pädevad asutused teavitavad rahvusvahelise kaitse saajaid pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga seonduvatest õigustest ja kohustustest võimalikult kiiresti pärast vastava seisundi andmist. Seda teavet antakse kirjalikult keeles, millest taotleja aru saab, osutades sõnaselgelt tagajärgedele, mis kaasnevad liidus liikumist käsitlevas artiklis 29 kirjeldatud kohustuste järgimata jätmisega.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) Pagulasseisundi saajatele antakse elamisluba kolmeks aastaks ja seejärel võib seda kolme aasta kaupa pikendada.	(a) Pagulasseisundi saajatele antakse elamisluba viieks aastaks ja seejärel võib seda viie aasta kaupa pikendada.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) Täiendava kaitse seisundi saajatele antakse elamisluba üheks aastaks ja seejärel võib seda kahe aasta kaupa pikendada.	(b) Täiendava kaitse seisundi saajatele antakse elamisluba viieks aastaks ja seejärel võib seda viie aasta kaupa pikendada.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigi territooriumil vabalt liikuda, sh õigus valida sellel territooriumil elukoht, samadel tingimustel ja samade piirangutega nagu teistel selle liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatel kolmandate riikide kodanikel, kes on võrreldavas olukorras.	1. Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigi territooriumil vabalt liikuda, sh õigus valida sellel territooriumil elukoht, samadel tingimustel ja samade piirangutega nagu teistel selle liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatel kolmandate riikide kodanikel.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) töötingimused, sh palk ja töölt vabastamine, töötunnid, puhkus ja puhkepäevad, samuti töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;	(a) töötingimused, sh palk ja töölt vabastamine, töötunnid, puhkus ja puhkepäevad, perepuhkus, samuti töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) ühinemisvabadus ning õigus liituda töötajate või tööandjate organisatsiooni või kutseühinguga või mis tahes organisatsiooniga, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, ning olla nende liikmeks (sh õigus selliste organisatsioonide pakutavatele eelistele);	(b) ühinemisvabadus ning õigus liituda töötajate või tööandjate organisatsiooni või kutseühinguga või mis tahes organisatsiooniga, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, ning olla nende liikmeks (sh õigus selliste organisatsioonide pakutavatele õigustele ja eelistele);

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tööhõivega seotud koolitusvõimalused täiskasvanutele ja kutsekoolitus, k.a koolitus oskuste täiendamiseks, ning praktilise töökogemuse pakkumine;	(c) haridus ja tööhõivega seotud koolitusvõimalused ja kutsekoolitus, k.a koolitus oskuste täiendamiseks, ning praktilise töökogemuse pakkumine;

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt d


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) tööhõivetalituste pakutavad nõustamisteenused.	(d) tööhõivetalituste pakutavad nõustamis- ja järelevalveteenused.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Pädevad asutused hõlbustavad vajaduse korral täielikku juurdepääsu lõike 2 punktides c ja d osutatud tegevustele.	3. Pädevad asutused hõlbustavad täielikku juurdepääsu lõike 2 punktides c ja d osutatud tegevustele.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Rahvusvahelise kaitse saanud täiskasvanutel on juurdepääs üldharidussüsteemile ja täiend- või ümberõppele samadel tingimustel nagu teistel selle liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatel kolmandate riikide kodanikel, kes on võrreldavas olukorras.	2. Rahvusvahelise kaitse saanud täiskasvanutel on juurdepääs üldharidussüsteemile ja täiend- või ümberõppele samadel tingimustel nagu kodanikel.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Juurdepääsu teatavale siseriiklikus õiguses kindlaks määratud sotsiaalabile võib seada sõltuvusse rahvusvahelise kaitse saaja tulemuslikust integratsioonimeetmetes osalemisest.	Juurdepääsu teatavale siseriiklikus õiguses kindlaks määratud sotsiaalabile võib seada sõltuvusse rahvusvahelise kaitse saaja tulemuslikust osalemisest integratsioonimeetmetes, mis on tasuta ja hõlpsasti kättesaadavad.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad täiendava kaitse seisundi saajate sotsiaalabi piirata põhitoetustega.	välja jäetud

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Erivajadustega rahvusvahelise kaitse saajatele, nagu rasedatele, puudega inimestele, piinamise, vägistamise või muude psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla raskete vormide ohvritele või väärkohtlemise, hooletussejätmise, ärakasutamise, piinamise, julma, ebainimliku ja väärikust alandava kohtlemise mis tahes vormi ohvriks langenud või relvastatud kokkupõrkes kannatada saanud alaealistele, osutatakse asjakohaseid tervishoiuteenuseid, sh vajaduse korral vaimse tervise häirete ravi, samadel tingimustel nagu kaitse andnud liikmesriigi kodanikele.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 1 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pädevad asutused võtavad võimalikult kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse andmist ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul, nagu on sätestatud määruse (EL) nr xxx/xxx [menetluste määrus] artikli 22 lõikes 1, vajalikud meetmed, et tagada saatjata alaealise esindamine seadusliku eestkostja poolt või vajaduse korral alaealise eest hoolitsemise ja tema heaolu eest vastutava organisatsiooni poolt või mõne muu asjakohase, sh õigusaktidel või kohtumäärusel põhineva esindaja poolt.	Pädevad asutused võtavad võimalikult kiiresti ja hiljemalt viie päeva jooksul, nagu on sätestatud määruse (EL) nr xxx/xxx [menetluste määrus] artikli 22 lõikes 1, vajalikud meetmed, et tagada saatjata alaealise esindamine seadusliku eestkostja poolt või vajaduse korral alaealise eest hoolitsemise ja tema heaolu eest vastutava organisatsiooni poolt või mõne muu asjakohase, sh õigusaktidel või kohtumäärusel põhineva esindaja poolt.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) muudesse alaealistele sobivatesse majutuskohtadesse.	välja jäetud

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Võimaluse korral hoitakse õdesid-vendi koos, võttes arvesse asjaomase alaealise parimaid huvisid ning eriti tema vanust ja küpsust. Saatjata alaealiste elukohta muudetakse võimalikult harva.	4. Võimaluse korral hoitakse õdesid-vendi koos, võttes arvesse asjaomase alaealise parimaid huvisid ning eriti tema vanust ja küpsust. Saatjata alaealiste elukohta muudetakse võimalikult harva ning kinnipidamist välditakse.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Rahvusvahelise kaitse saajatele võimaldatakse juurdepääs majutusele samadel tingimustel nagu teistele selle liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele, kes on võrreldavas olukorras.	1. Rahvusvahelise kaitse saajatele võimaldatakse juurdepääs majutusele samadel tingimustel nagu teistele selle liikmesriigi kodanikele.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Rahvusvahelise kaitse saajate hajutamise riiklikke tavasid rakendatakse võimaluse piires ilma rahvusvahelise kaitse saajaid diskrimineerimata ning majutusele juurdepääsul võrdseid võimalusi tagades.	2. Rahvusvahelise kaitse saajate hajutamise riiklikke tavasid rakendatakse ilma rahvusvahelise kaitse saajaid diskrimineerimata ning majutusele juurdepääsul võrdseid võimalusi tagades.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saajatele juurdepääs liikmesriikide tagatavatele integratsioonimeetmetele, eelkõige nende vajadusi arvestades keelekursustele, kodanikuõppele ja integratsiooniprogrammidele ning kutsekoolitusele.	1. Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saajatele juurdepääs liikmesriikide tagatavatele integratsioonimeetmetele, eelkõige keelekursustele, kodanikuõppele ja integratsiooniprogrammidele ning kutsekoolitusele, mis on tasuta ja hõlpsasti kättesaadavad ning mille puhul võetakse arvesse nende vajadusi.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks.	2. Liikmesriigid võivad teha integratsioonimeetmetes osalemise kohustuslikuks, tingimusel et asjaomased integratsioonimeetmed on hõlpsasti kättesaadavad ja tasuta ning nende puhul võetakse arvesse rahvusvahelise kaitse saaja erivajadusi. Integratsioonimeetmetes osalemine ei tohi piirata käesolevas määruses sätestatud õigusi ja kohustusi ega olla aluseks pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi ning sellega kaasnevate õiguste ja kohustuste läbivaatamiseks, kehtetuks tunnistamiseks, lõpetamiseks või nende pikendamisest keeldumiseks.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Nõuded, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõuded pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ (pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta) muutmine
Viited	COM(2016)0466 – C8-0324/2016 – 2016/0223(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 12.9.2016
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	EMPL 12.9.2016
Arvamuse koostaja(d) nimetamise kuupäev	Brando Benifei 9.9.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	22.3.2017
Vastuvõtmise kuupäev	3.5.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	41 7 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, Ole Christensen, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Kostadinka Kuneva, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Georges Bach, Heinz K. Becker, Lynn Boylan, Rosa D’Amato, Tania González Peñas, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Tamás Meszerics, Flavio Zanonato
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Petra Kammerevert

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

ALDE

EPP

Green/EFA

GUE/NGL

S&D

Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, Robert Rochefort, Yana Toom, Renate Weber

Georges Bach, Heinz K. Becker, Danuta Jazłowiecka, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc

Jean Lambert, Tamás Meszerics, Tatjana Ždanoka

Lynn Boylan, Tania González Peñas, Rina Ronja Kari, Kostadinka Kuneva, Paloma López Bermejo

Guillaume Balas, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Ole Christensen, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Petra Kammerevert, Jan Keller, Javi López, Edouard Martin, Emilian Pavel, Maria João Rodrigues, Marita Ulvskog, Flavio Zanonato

–

ECR

ENF

Arne Gericke, Czesław Hoc, Anthea McIntyre, Ulrike Trebesius, Jana Žitňanská

Mara Bizzotto

Lampros Fountoulis

EFDD

ENF

EPP

Laura Agea

Mireille D'Ornano, Dominique Martin

Ádám Kósa

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu