Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust1a,

__________________

1aELT C 342, 12.10.2017, lk 65.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Uuendatud sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirju hakati kohaldama alates 1. maist 2010 määrustega (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009.

(1)  Uuendatud sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirju hakati kohaldama alates 1. maist 2010 määrustega (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009, välja arvatud sätteid, mis käsitlevad sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise süsteemi (EESSI) kasutuselevõttu, mille eesmärk on aidata pädevatel asutustel ja institutsioonidel vahetada teavet kiiremini ja turvalisemalt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Hindamistest ja aruteludest sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjonis on ilmnenud, et pikaajalise hoolduse hüvitiste, töötushüvitiste ja perehüvitiste valdkonnas peaks ajakohastamise protsess jätkuma.

(3)  Hindamistest ja aruteludest sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjonis on ilmnenud, et pikaajalise hoolduse hüvitiste, töötushüvitiste ja perehüvitiste valdkonnas peaks ajakohastamise protsess jätkuma, et tagada eelkõige liidu kodanikele määrustega ette nähtud õigused ja hõlbustada liidu õiguse ühetaolist kohaldamist koordineerimise ning kogemuste ja heade haldustavade vahetamise kaudu, edendades uute tehnoloogiate kasutamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  On jätkuvalt oluline, et koordineerimiseeskirjad peaksid sammu areneva õigusliku ja sotsiaalse taustaga, hõlbustades veelgi kodanike õiguste kasutamist, tagades samal ajal õigusliku selguse, finantskoormuse ausa ja õiglase jagamise liikmesriikide asutuste vahel ning haldusliku lihtsuse ja eeskirjade täidetavuse.

(4)  On jätkuvalt oluline, et koordineerimiseeskirjad peaksid sammu areneva õigusliku, tehnoloogilise ja sotsiaalse taustaga, hõlbustades veelgi kodanike õiguste kasutamist, tagades samal ajal õigusliku selguse, finantskoormuse ausa ja õiglase jagamise liikmesriikide asutuste vahel ning haldusliku lihtsuse ja eeskirjade täidetavuse, eelkõige vahendite optimeerimise ning teabe elektroonilise vahetamise kaudu pädevate ametivõimude ja asutuste vahel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 a)  Komisjoni president märkis 13. septembril 2017 peetud kõnes liidu olukorra kohta, et „liidus, kus kõik on võrdsed, ei tohi ühtegi töötajat kohelda teisejärgulisena“ ning et oleme „absurdses olukorras, kus meil on pangandusstandardite kohaldamist jälgiv Euroopa Pangandusjärelevalve, kuid puudub ühine tööjärelevalve, mis tagaks meie ühtsel turul õigluse põhimõtte järgimise“. Euroopa Parlament julgustas oma 14. septembri 2016. aasta resolutsioonis sotsiaalse dumpingu kohta Euroopa Liidus „liikmesriike looma vajaduse korral kahepoolseid ajutisi rakkerühmi ning vajaduse korral mitmepoolse rakkerühma, kuhu kuuluvad riiklikud pädevad asutused ja tööinspektorid, kes tegeleksid sõltuvalt kõikide asjaomaste liikmesriikide heakskiidust väidetavate sotsiaalse dumpingu juhtumite, ebaseaduslikes tingimustes tehtava või pettusega seotud töö juhtumite piiriülese kohapealse uurimisega kooskõlas kontrollide toimumiskohaks olevate liikmesriikide siseriikliku õigusega, tuvastaksid varifirmasid, pettuslikke värbamisagentuure ja eeskirjade kuritarvitamisi, millega kaasneb töötajate ärakasutamine“.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 b)  Euroopa Parlament juhtis oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsioonis tõhusa tööjärelevalve kui Euroopas töötingimuste parandamise strateegia kohta „tähelepanu sellele, et kõigi asjaomaste sotsiaalasutuste elektroonilisse võrku ühendamine, nagu Belgias Crossroads Bank for Social Security , ja sellega kaasnev lihtsam andmevahetus kõigi asjaomaste sotsiaalasutuste vahel on riikliku tööjärelevalve jaoks kasulik vahend, et nõuda kiiresti järelevalve jaoks vajalikke andmeid,“ ning palus „komisjonil uurida, kas oleks kasulik võtta kasutusele – ja vajadusel kehtestada – võltsimiskindel Euroopa sotsiaalkindlustuskaart või mu üleliiduline elektrooniline dokument, kuhu saaks salvestada kõik töösuhete kontrollimiseks vajalikud andmed, nagu andmed sotsiaalkindlustuse olemasolu kohta ja tööaeg, ning mille suhtes kehtivad ranged andmekaitse eeskirjad, iseäranis sel määral, mil töödeldakse eraelu puutumatuse suhtes tundlikke isikuandmed“.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 c) Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2017. aasta resolutsioonis ELi kodanike liikumis- ja töötamisvabaduse takistuste kohta siseturul nõuti eelkõige otsustavate ja tõhusate meetmete võtmist, et luua koordineeritud süsteem, kuhu on koondatud sotsiaalmaksed ja -toetused iga üksikisiku kohta kogu ELis, näiteks sotsiaalkindlustuskaart, et hõlbustada sotsiaalkindlustusmaksete ja -õiguste jälgitavust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Selleks et tagada ELi õiguses kasutatud terminoloogia selgus, tuleks mõistet „lähetatud“ kasutada üksnes seoses töötajate lähetamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivile 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega34. Saavutamaks kooskõla töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohtlemise vahel, on vaja, et erieeskirju kohaldatavate õigusaktide määramiseks teise liikmesriiki ajutiselt lähetatud või saadetud töötajate puhul kohaldataks järjepidevalt nii töötajate kui ka füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes.

(7)  Selleks et tagada ELi õiguses kasutatud terminoloogia selgus, tuleks mõistet „lähetatud“ kasutada üksnes seoses töötajate lähetamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivile 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega34. Saavutamaks kooskõla töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohtlemise vahel, on vaja, et erieeskirju kohaldatavate õigusaktide määramiseks teise liikmesriiki ajutiselt lähetatud töötajate puhul kohaldataks järjepidevalt nii töötajate kui ka füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes.

__________________

__________________

34 EÜT L 018, 21.1.1997, lk 1.

34 EÜT L 018, 21.1.1997, lk 1.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Töötushüvitiste valdkonnas tuleks kindlustusperioodide liitmist käsitlevaid eeskirju kohaldada ühetaoliselt kõigis liikmesriikides. Perioodide liitmist käsitlevate eeskirjade kohaldamisel töötushüvitise andmiseks, tuleks see seada sõltuvusse tingimusest, et kindlustatud isik on hiljuti töötanud vähemalt kolm kindlustusega hõlmatud kuud kõnealuses liikmesriigis, välja arvatud artikli 65 lõikes 2 osutatud piiriüleste töötajate puhul. Eelmine pädev liikmesriik peaks olema pädev kõikide kindlustatute suhtes, kes ei vasta sellele tingimusele. Sellisel juhul peaks registreerimine viimase kindlustuse liikmesriigi tööhõivetalitustes evima sama mõju, kui registreeritus selle liikmesriigi tööhõivetalituses, kus töötu isik oli eelnevalt kindlustatud.

(8)  Töötushüvitiste valdkonnas tuleks kindlustusperioodide liitmist käsitlevaid eeskirju kohaldada ühetaoliselt kõigis liikmesriikides. Perioodide liitmist käsitlevate eeskirjade kohaldamisel töötushüvitise andmiseks tuleks see seada sõltuvusse tingimusest, et kindlustatud isik on hiljuti töötanud vähemalt kolm kindlustusega hõlmatud kuud kõnealuses liikmesriigis, välja arvatud artikli 65 lõikes 2 osutatud piiriüleste töötajate puhul. Eelmine pädev liikmesriik peaks olema pädev kõikide kindlustatute suhtes, kes ei vasta sellele tingimusele, võttes arvesse kindlustusperioodi, mis on täitunud liikmesriigis, kus isik kindlustusperioodide liitmisel viimati tegutses. Sellisel juhul peaks registreerimine viimase kindlustuse liikmesriigi tööhõivetalitustes evima sama mõju, kui registreeritus selle liikmesriigi tööhõivetalituses, kus töötu isik oli eelnevalt kindlustatud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  2013. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta35 soovitati pikendada töötushüvitiste ülekandmise minimaalset kestust kolmelt kuult kuue kuuni, et parandada nende töötute võimalusi, kes liiguvad teise liikmesriiki töö otsimiseks ja nende väljavaateid lõimuda tööturuga ning lahendada oskuste mittevastavuse probleem piiriüleselt.

(9)  2013. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta35 soovitati ning Euroopa sotsiaalõiguste samba35 a konkreetseks rakendamiseks tööhõive aktiivse toetamise valdkonnas on vajalik pikendada töötushüvitiste ülekandmise kestust kuni tööotsija omandatud õiguste ammendumiseni, et parandada nende töötute võimalusi, kes liiguvad teise liikmesriiki töö otsimiseks ja nende väljavaateid lõimuda tööturuga ning lahendada oskuste mittevastavuse probleem piiriüleselt.

__________________

__________________

35 COM(2013) 269 final.

35 COM(2013) 269 final.

35 a Vt Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10 a)  Piirialatöötajate töötushüvitiseks ette nähtud uued sätted võivad mõnel juhul viia nende tööturule naasmisel soodsate tingimuste halvenemiseni. Seetõttu on väga vajalik suurendada piirialatöötajatega tegelevate pädevate asutuste vahelist halduskoostööd ning õigusraamistik peaks lihtsustama näiteks elukohaliikmesriigis vajalikke toiminguid, selgitades nende järelevalve eest vastutava avaliku tööturuasutuse pädevust, ning viimase tegevuskoha liikmesriigi pädeva asutuse ja tööotsija vaheline suhtlus peaks toimuma tööotsija keeles.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10 b)  Liikmesriigid võivad ette näha diferentseeritud lisahüvitiste kehtestamise, et kaotada lõhe viimase tegevuskoha liikmesriigis ja elukohaliikmesriigis makstavate töötushüvitiste vahel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10 c)  Samuti on oluline tugevdada pädevate asutuste vahelist koostööd ja selgitada kohaldatavat õigusraamistikku, et viimase tegevuskoha liikmesriik, varasema tegevuse liikmesriik ja/või elukohaliikmesriik ei kuulutaks end kindlustatud isikute kahjuks töötushüvitise maksmise küsimuses ebapädevaks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Eesmärgiga kiirendada dokumentide kontrollimist ja tagasivõtmist (eelkõige seoses sotsiaalkindlustuse õigusaktidega, mida õiguste omaniku suhtes kohaldatakse) pettuste ja vigade korral, on vaja tugevdada koostööd ja teabevahetust väljastava asutuse ja tagasivõtmist taotleva asutuse vahel. Kui esineb kahtlus dokumendi kehtivuses või tõendusmaterjali õigsuses või kui esineb erimeelsusi liikmesriikide vahel kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramise suhtes, on liikmesriikide ja asjaomaste isikute huvides, et asjaomased asutused jõuaksid kokkuleppele mõistliku aja jooksul.

(15)  Eesmärgiga kiirendada dokumentide kontrollimist, parandamist ja tagasivõtmist (eelkõige seoses sotsiaalkindlustuse õigusaktidega, mida õiguste omaniku suhtes kohaldatakse) pettuste ja vigade korral, on vaja tugevdada koostööd ja teabevahetust väljastava asutuse ja tagasivõtmist taotleva asutuse vahel. Kui esineb kahtlus dokumendi kehtivuses või tõendusmaterjali õigsuses või kui esineb erimeelsusi liikmesriikide vahel kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramise suhtes, on liikmesriikide ja asjaomaste isikute huvides, et asjaomased asutused jõuaksid kokkuleppele mõistliku aja jooksul. Kui ettenähtud aja jooksul vastust ei saada, on taotluse esitanud asutus pädev määrama kindlaks kohaldatavad õigusaktid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Et tagada koordineerimiseeskirjade tõhus ja tulemuslik toimimine, on vaja selgitada eeskirju selliste töötajate suhtes kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramisel, kes tegutsevad kahes või enamas liikmesriigis, et tagada suurem võrdsus tingimustega, mida kohaldatakse ühte liikmesriiki majandustegevuse eesmärgil lähetatud või saadetud isikute puhul. Lisaks tuleks lähetamise eeskirju, mis näevad ette kohaldatava õiguse jätkumise, kohaldada üksnes nende isikute suhtes, kel on eelnev seos päritoluliikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemiga.

(16)  Et tagada koordineerimiseeskirjade tõhus ja tulemuslik toimimine, on vaja selgitada eeskirju selliste töötajate suhtes kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramisel, kes tegutsevad kahes või enamas liikmesriigis, et tagada suurem võrdsus tingimustega, mida kohaldatakse ühte liikmesriiki majandustegevuse eesmärgil lähetatud isikute puhul. Lisaks tuleks lähetamise eeskirju, mis näevad ette kohaldatava õiguse jätkumise, kohaldada üksnes nende isikute suhtes, kel on eelnev seos päritoluliikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemiga, mille kaudu nad on olnud kindlustatud vähemalt kuus kuud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21 a)  Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2 ning ta on vastu võtnud arvamuse1 a..

______________________

1 a. ELT C 92, 26.4.2007, lk 15.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5c)  Olenemata võrdse kohtlemise piirangutest majanduslikult mitteaktiivsete isikute puhul, mis tulenevad direktiivist 2004/38/EÜ või muul viisil liidu õigusest, ei tohiks käesoleva määrusega piirata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi, eelkõige õigust inimväärikusele (artikkel 1), õigust elule (artikkel 2) ja õigust tervishoiule (artikkel 35).“

(5c)  Olenemata direktiivist 2004/38/EÜ või muul viisil liidu õigusest tulenevatest võrdse kohtlemise piirangutest majanduslikult mitteaktiivsete isikute ja isikute puhul, kellel on õigus liikumisvabadusele töö otsimise eesmärgil, ei tohiks käesoleva määrusega piirata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi, eelkõige õigust inimväärikusele (artikkel 1), õigust elule (artikkel 2), õigust sotsiaaltoetustele ja sotsiaalteenustele ja õigust tervishoiule (artikkel 35).“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), kutsevabadust ja õigust teha tööd (artikkel 15), õigust omandile (artikkel 17), õigust mittediskrimineerimisele (artikkel 21), lapse õigusi (artikkel 24), eakate õigusi (artikkel 25), puuetega inimeste integreerimist ühiskonda (artikkel 26), õigust pere- ja tööelule (artikkel 33); õigust sotsiaalkindlustusele ja sotsiaalabile (artikkel 34), õigust tervishoiule (artikkel 35) ning liikumis- ja elukohavabadust (artikkel 45); ning seda tuleb rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(47)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele (artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), kutsevabadust ja õigust teha tööd (artikkel 15), õigust omandile (artikkel 17), õigust mittediskrimineerimisele (artikkel 21), lapse õigusi (artikkel 24), eakate õigusi (artikkel 25), puuetega inimeste integreerimist ühiskonda (artikkel 26), õigust pere- ja tööelule (artikkel 33), õigust sotsiaalkindlustusele ja sotsiaalabile (artikkel 34), õigust tervishoiule (artikkel 35) ning liikumis- ja elukohavabadust (artikkel 45), ning seda tuleb rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48a)  Käesolevas määruses ei piira miski Euroopa sotsiaalhartas tunnustatud sõltumatuid õigusi ja kohustusi, eelkõige õigust sotsiaalkindlustusele (artikkel 12), õigust saada sotsiaal- ja meditsiiniabi (artikkel 13), võõrtöötajate ja nende perekondade õigust saada kaitset ja abi (artikkel 19) ja õigust kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest (artikkel 30). Käesolevat määrust tuleks rakendada kooskõlas nende õiguste ja kohustustega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriik võib nõuda, et seoses kõnealuses liikmesriigis elava majanduslikult mitteaktiivse isiku juurdepääsuga sotsiaalkindlustushüvitistele kohaldatakse seadusliku elukoha tingimust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil44.

välja jäetud

__________________

44 ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Isiku suhtes, kes töötab liikmesriigis tööandja eest, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kes on lähetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta) tähenduses seoses teenuste osutamisega46, või saadetud tööandja poolt teise liikmesriiki tegema tööd kõnealuse tööandja eest, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et sellise töö eeldatav kestus ei ületa 24 kuud ning teda ei ole lähetatud või saadetud asendama teist töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes oli varem lähetatud või saadetud käesoleva artikli tähenduses.

1.  Isiku suhtes, kes töötab liikmesriigis tööandja eest, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kes on lähetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta) tähenduses seoses teenuste osutamisega46, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et:

a)   sellise töö eeldatav või tegelik kestus ei ületa [XXX] kuud ning teda ei ole lähetatud asendama teist töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes oli varem lähetatud käesoleva artikli tähenduses; ja

b)   vähemalt kuus kuud vahetult enne töökohale asumist kohaldati tema suhtes juba selle liikmesriigi õigusakte, kus tema tööandja asub.

__________________

__________________

46 EÜT L 018, 21.1.1997, lk 1.

46 EÜT L 018, 21.1.1997, lk 1.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Isiku suhtes, kes tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana liikmesriigis ja kes läheb tegelema sama tegevusega teise liikmesriiki, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et sellise tegevuse eeldatav kestus ei ületa 24 kuud ning ta ei asenda teist lähetatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat.

2.  Isiku suhtes, kes tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana liikmesriigis ja kes läheb tegelema sama tegevusega teise liikmesriiki, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et:

a)   sellise tegevuse eeldatav või tegelik kestus ei ületa kuut kuud ning ta ei asenda teist lähetatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat; ja

b)   vähemalt kuus kuud vahetult enne tegevuse alustamist kohaldati tema suhtes juba selle liikmesriigi õigusakte, kus ta tavaliselt tegutseb.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Kui isik on lähetatud kooskõlas lõikega 1 või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana teises liikmesriigis vastavalt lõikele 2 kokku [XXX] kuud kas pidevalt või maksimaalselt kolme kuu pikkuste katkestustega, ei tohi sama töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja ja sama liikmesriigi jaoks alustada vastavalt lõikele 1 või 2 ühtegi uut perioodi enne vähemalt kuue kuu möödumist eelmise perioodi lõpust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14 a.  Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 15a

Teises liikmesriigis korrespondendina töötavad Euroopa meedia ajakirjanikud

Teises liikmesriigis korrespondendina töötavad Euroopa meedia ajakirjanikud võivad valida, kas nad soovivad kohaldada selle liikmesriigi õigusakte, kus nad töötavad, selle liikmesriigi õigusakte, mille kodanikud nad on, või selle liikmesriigi õigusakte, kus on nende peamise tööandja registrijärgne asukoht. “

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

14 b.  Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.   Kaks või mitu liikmesriiki, nende liikmesriikide pädevad võimuorganid või selliste võimuorganite määratud asutused võivad ühisel kokkuleppel sätestada teatavate isikute või isikukategooriate huvides erandid artiklite 11–15 sätetest.

„1.   Kaks või mitu liikmesriiki, nende liikmesriikide pädevad võimuorganid või selliste võimuorganite määratud asutused võivad ühisel kokkuleppel sätestada teatavate isikute või isikukategooriate huvides erandid artiklite 11–15 sätetest ja kehtestada artiklites 12 ja 13 sätestatud isikute suhtes ühise sotsiaalkindlustuskava, kui selline kava on neile soodsam. “

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14 c. Lisatakse järgmine artikkel:  

„Artikkel 16a

Dokumendi eelnev väljaandmine kohaldatavate õigusaktide kohta

Lähetav asutus peab vastuvõtvale asutusele eelnevalt väljastama dokumendi selle kohta, missuguseid sotsiaalkindlustuse õigusakte töötaja suhtes kohaldatakse, järgides määruse (EÜ) nr 987/2009 artikleid 11–16 ja artiklit 19. Seda tuleb teha enne lähetamist vastuvõtvasse liikmesriiki. “

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Halduskomisjon koostab üksikasjaliku loetelu pikaajalise hoolduse hüvitistest, mis vastavad käesoleva määruse artikli 1 punktis vb sätestatud kriteeriumidele, täpsustades, millised on mitterahalised hüvitised ja millised rahalised hüvitised.

2.  Halduskomisjon koostab pärast konsulteerimist sotsiaalpartneritega, hüvitise saajaid esindavate ühendustega ja asjaomaste kutseorganisatsioonidega üksikasjaliku loetelu pikaajalise hoolduse hüvitistest, mis vastavad käesoleva määruse artikli 1 punktis vb sätestatud kriteeriumidele, täpsustades, millised on mitterahalised hüvitised ja millised rahalised hüvitised.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Välja arvatud artikli 65 lõik 2 nimetatud juhtudel sõltub artikli 6 kohaldamine sellest, kus asjaomane isik viimati täitis vähemalt kolme kuu pikkuse kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodi vastavalt õigusaktidele, mille alusel hüvitisi taotletakse.

1.  Välja arvatud artikli 65 lõik 2 nimetatud juhtudel sõltub artikli 6 kohaldamine sellest, kus asjaomane isik viimati täitis vähemalt ühe kuu pikkuse kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodi vastavalt õigusaktidele, mille alusel hüvitisi taotletakse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui töötu isik ei täida perioodide liitmise tingimusi vastavalt lõikele 1, kuna tema viimati täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide kogukestus vastavas liikmesriigis on vähem kui kolm kuud, siis on õigus saada töötushüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kus ta on varem sellised perioodid täitnud vastavalt artiklis 64a sätestatud tingimustele ja piirangutele.

2.  Kui töötu isik ei täida perioodide liitmise tingimusi vastavalt lõikele 1, kuna tema viimati täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide kogukestus vastavas liikmesriigis on vähem kui üks kuu, siis on õigus saada töötushüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kus ta on varem sellised perioodid täitnud vastavalt artiklis 64a sätestatud tingimustele ja piirangutele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  lõike 1 punktis c asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „kuue“ ning tekst „kolmekuulist perioodi pikendada maksimaalselt kuue kuuni“ sõnadega „kuuekuulist perioodi pikendada kuni kõnealuse isiku hüvitise saamise õiguse lõppemiseni”;

(a)  lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)   õigus saada hüvitist säilib perioodi lõpuni. “

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a a)  lõige 2 jäetakse välja;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  lõikes 3 asendatakse sõna „kolmeks” sõnaga „kuueks” ning tekst „maksimaalselt kuue kuuni“ sõnadega „kuni kõnealuse isiku hüvitise saamise õiguse lõppemiseni“.

(b)  lõige 3 jäetakse välja.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a.  Pädeva liikmesriigi ja elukohaliikmesriigi ametiasutused annavad tööotsijale selgitusi avaliku tööturuasutuse pädevuse kohta, kelle ülesanne on tööotsijat toetada, ning tagavad, et selle liikmesriigi pädeva asutuse, kus tööotsija viimati töötas, ning tööotsija vaheline suhtlus toimub viimase keeles.

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

23 a.  Artikli 71 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.   Euroopa Ühenduste Komisjoni juures tegutsevasse sotsiaalkindlustussüsteemide

kooskõlastamise halduskomisjoni (edaspidi halduskomisjon) kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, keda vajadusel abistavad ekspertnõustajad. Euroopa Ühenduste Komisjoni esindaja võtab halduskomisjoni istungitest osa nõuandva pädevusega.

1.   Euroopa Ühenduste Komisjoni juures tegutsevasse sotsiaalkindlustussüsteemide

kooskõlastamise halduskomisjoni (edaspidi halduskomisjon) kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, keda vajadusel abistavad ekspertnõustajad. Euroopa Ühenduste Komisjoni esindaja, Euroopa Parlamendi esindaja ning vajadusel sotsiaalpartnerite, hüvitisesaajaid esindavate ühenduste ja asjaomaste kutseorganisatsioonide esindajad võtavad halduskomisjoni istungitest osa nõuandva pädevusega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Selleks et tagada kohaldatavate õigusaktide korrektne kindlaksmääramine, edendavad pädevad võimuorganid oma liikmesriigis koostööd asutuste ja tööinspektsioonide vahel.

2.  Selleks et tagada kohaldatavate õigusaktide korrektne kindlaksmääramine, edendavad pädevad võimuorganid oma liikmesriigis koostööd asjaomaste asutuste, nt tööinspektsioonide vahel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte tõendava porditava dokumendi väljaandmise tähtajad, vorm ja sisu,

–  omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte tõendava porditava dokumendi väljaandmise tähtajad, võltsimiskindel elektrooniline vorm ja sisu kohustusliku teabega, sh Euroopa ühtne sotsiaalkindlustusnumber.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  elemendid, mida tuleb kontrollida enne dokumendi väljaandmist,

–  elemendid, mida tuleb kontrollida enne dokumendi väljaandmist, parandamist või tühistamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  dokumendi tühistamine, kui selle täpsuse ja kehtivuse seab kahtluse alla selle liikmesriigi pädev asutus, kus isik töötab.

–  dokumendi tühistamine:

–   kui selle täpsuse ja kehtivuse seab kahtluse alla selle liikmesriigi pädev asutus, kus isik töötab,

–   vastuse puudumise korral väljaandva asutuse poolt ettenähtud ajal.

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

25 a.  Artikkel 79 asendatakse järgmisega:

Artikkel 79

„Artikkel 79

Sotsiaalkindlustusvaldkonna tegevuste rahastamine

Sotsiaalkindlustusvaldkonna tegevuste rahastamine

Käesoleva määruse ja rakendusmäärusega seoses võib Euroopa Ühenduste Komisjon rahastada täielikult või osaliselt järgmisi tegevusi:

Käesoleva määruse ja rakendusmäärusega seoses Euroopa Ühenduste Komisjon:

a) aitab rahastada:

i)   pädevate asutuste elektroonilise võrgusüsteemi loomist, võttes eeskujuks BCSS (Banque-carrefour de la sécurité sociale)* mudeli;

ii)   Euroopa ühtset võltsimiskindlat sotsiaalkindlustuskaarti, millele on salvestatud kõik andmed, mille abil kontrollida selle omaniku töösuhet, nt teave palga, sotsiaalkindlustuse staatuse, töötundide ja vajaduse korral lähetamise erieeskirjade kohta, ning millele kohaldatakse rangeid andmekaitse-eeskirju, eelkõige seoses tundlike isikuandmete töötlemisega; ning

b) võib rahastada täielikult või osaliselt järgmisi tegevusi:

a)  tegevused, mis on suunatud teabevahetuse parandamisele sotsiaalkindlustusasutuste ja liikmesriikide asutuste vahel, eriti elektroonilisele andmevahetusele;

i)   tegevused, mis on suunatud teabevahetuse parandamisele sotsiaalkindlustusasutuste ja liikmesriikide asutuste vahel, eriti elektroonilisele andmevahetusele;

b)  muud tegevused eesmärgiga pakkuda teavet käesoleva määrusega hõlmatud isikutele ja nende esindajatele nende õiguste ja kohustuste kohta käesolevast määrusest tulenevalt, kasutades kõige sobivamaid vahendeid.

ii)   muud tegevused eesmärgiga pakkuda teavet käesoleva määrusega hõlmatud isikutele ja nende esindajatele nende õiguste ja kohustuste kohta käesolevast määrusest tulenevalt, kasutades kõige sobivamaid vahendeid.

__________________

* https://www.ksz-bcss.fgov.be/fr”

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Asjaomaste isikute õiguste kaitsmiseks peaks liikmesriik tagama, et andmete taotlused ja vastused oleksid vajalikud ja proportsionaalsed määruse (EÜ) nr 883/2004 ja käesoleva määruse nõuetekohaseks rakendamiseks kooskõlas Euroopa andmekaitsealaste õigusaktidega. Hüvitise saamise õigust ei tohiks andmevahetuse alusel automaatselt ära võtta ning iga andmevahetusest tulenev otsus peaks austama asjaomase isiku põhiõigusi ja -vabadusi, nii et otsus oleks piisavalt tõendatud ning selle suhtes rakendataks õiglast edasikaebamise korda.

(26)  Asjaomaste isikute õiguste kaitsmiseks peaks liikmesriik tagama, et andmete taotlused ja vastused oleksid vajalikud ja proportsionaalsed määruse (EÜ) nr 883/2004 ja käesoleva määruse nõuetekohaseks rakendamiseks kooskõlas Euroopa andmekaitsealaste õigusaktidega. Isikuandmete töötlemisel käesoleva määruse alusel kohaldatakse asjaomaseid ELi andmekaitse õigusakte, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 679/2016*. Hüvitise saamise õigust ei tohiks andmevahetuse alusel automaatselt ära võtta ning iga andmevahetusest tulenev otsus peaks austama asjaomase isiku põhiõigusi ja -vabadusi, nii et otsus oleks piisavalt tõendatud ning selle suhtes rakendataks õiglast edasikaebamise korda.

_________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 679/2016 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ea)  „pettus“ – mis tahes tahtlik tegu või tegevusetus, et koguda või saada sotsiaalkindlustushüvitisi või vältida sotsiaalkindlustusmaksete tasumist, mis on vastuolus liikmesriigi õigusega;

ea)  „pettus“ – mis tahes tahtlik tegu või tegevusetus, et koguda või saada sotsiaalkindlustushüvitisi, vältida sotsiaalkindlustusmaksete tasumist või rikkuda liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemi eeskirju, minnes vastuollu liikmesriigi õigusega, alusmäärusega või rakendusmäärusega;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui isiku õigused või kohustused, mille suhtes kohaldatakse alus- ja rakendusmääruseid, on kindlaks määratud, võib pädev asutus taotleda elu- või viibimiskohajärgselt liikmesriigilt kõnealuse isiku isikuandmeid. Päring ja mis tahes vastus peab hõlmama teavet, mis võimaldab pädeval liikmesriigil tuvastada ebatäpsust asjaoludes, millel isiku õiguste ja kohustuste kindlaksmääramise dokument või otsus põhineb vastavalt alus- või rakendusmäärusele. Päringu võib esitada ka siis, kui puudub kahtlus dokumendis sisalduva või konkreetses asjas otsuse tegemise aluseks olnud teabe kehtivuse või õigsuse kohta. Teabepäring ja mis tahes vastus peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed.

5.  Kui isiku õigused või kohustused, mille suhtes kohaldatakse alus- ja rakendusmääruseid, on kindlaks määratud, võib pädev asutus taotleda elu- või viibimiskohajärgselt liikmesriigilt kõnealuse isiku isikuandmeid. Päring ja mis tahes vastus peab piirduma teabega, mis võimaldab pädeval liikmesriigil tuvastada ebatäpsust asjaoludes, millel isiku õiguste ja kohustuste kindlaksmääramise dokument või otsus põhineb vastavalt alus- või rakendusmäärusele. Päringu võib esitada ka siis, kui puudub kahtlus dokumendis sisalduva või konkreetses asjas otsuse tegemise aluseks olnud teabe kehtivuse või õigsuse kohta. Teabepäring ja mis tahes vastus peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Halduskomisjon koostab üksikasjaliku loetelu andmepäringute liikidest ja vastustest, mida saab lõike 5 alusel esitada, ning Euroopa Komisjon teavitab sellest loetelust vajalikus ulatuses. Lubatud on ainult kõnealuses loetelus nimetatud andmepäringud ja vastused.

6.  Halduskomisjon koostab üksikasjaliku loetelu andmepäringute liikidest ja vastustest, mida saab lõike 5 alusel esitada, määrab kindlaks, millistel üksustel on õigus selliseid päringuid esitada, ning kehtestab kohaldatavad menetlused ja tagatised. Euroopa Komisjon teavitab sellest loetelust vajalikus ulatuses. Lubatud on ainult kõnealuses loetelus nimetatud andmepäringud ja vastused.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigi asutuse väljastatud dokumente, mis näitavad isiku olukorda põhimääruse ja rakendusmääruse kohaldamise eesmärgil, ning tõendusmaterjale, mille alusel need dokumendid on välja antud, aktsepteeritakse teiste liikmesriikide asutustes niikaua, kuni need väljastanud liikmesriik ei ole neid tagasi võtnud või kehtetuks tunnistanud. Need dokumendid kehtivad vaid juhul, kui kõik kohustuslikud osad on täidetud.

1.  Liikmesriigi asutuse väljastatud dokumente, mis näitavad isiku olukorda põhimääruse ja rakendusmääruse kohaldamise eesmärgil, ning tõendusmaterjale, mille alusel need dokumendid on välja antud, aktsepteeritakse teiste liikmesriikide asutustes niikaua, kuni need väljastanud liikmesriik ei ole neid tagasi võtnud või kehtetuks tunnistanud. Need dokumendid kehtivad vaid juhul, kui kõik kohustuslikud osad on täidetud. Samas ei ole nende dokumentide aktsepteerimine nõutav, kui neid ei ole tagasi võetud põhjusel, et neid väljastav liikmesriik on rikkunud lojaalse koostöö põhimõtet.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a.   Kui kõik lõikes 1 osutatud kohustuslikud osad ei ole täidetud, teatab dokumendi saanud liikmesriigi asutus väljaandvale asutusele viivitamata dokumendi puudustest. Väljaandev asutus kas parandab dokumendi nii kiiresti kui võimalik või kinnitab, et dokumendi väljastamise tingimused ei ole täidetud. Kui puuduvat teavet ei esitata viie tööpäeva jooksul alates puudusest teatamisest, võib taotluse esitanud asutus toimida nii, nagu poleks dokumenti kunagi välja antud, ja kui ta seda teeb, teatab ta sellest väljaandvale asutusele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  Sellise taotluse saamisel peab väljaandev asutus vaatama läbi dokumendi väljastamise põhjused ja vajaduse korral dokumenti parandama või selle tagasi võtma 25 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Kui avastatakse dokumendi taotleja ümberlükkamatu pettus, võtab dokumendi väljastanud asutus dokumendi kohe tagasi või muudab seda viivitamata ja tagasiulatuvalt.

a)  Sellise taotluse saamisel peab väljaandev asutus vaatama läbi dokumendi väljastamise põhjused ja vajaduse korral dokumenti parandama või selle tagasi võtma 15 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Kui avastatakse dokumendi taotleja ümberlükkamatu pettus, võtab dokumendi väljastanud asutus dokumendi kohe tagasi või muudab seda viivitamata ja tagasiulatuvalt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c a)  Kui väljaandev asutus teabenõude esitanud asutusele ei vasta, loetakse seda lojaalse koostöö põhimõtte rikkumiseks väljaandva liikmesriigi poolt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Vastuse puudumise korral väljaandva asutuse poolt võib taotluse esitanud asutus liikmesriigi asutuse väljastatud dokumente tagasi lükata, parandada või ümber liigitada, hinnates isiku olukorda alusmääruse ja rakendusmääruse kohaldamise eesmärgil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Alusmääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamisel võib isik, „kes töötab liikmesriigis tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kes on lähetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta)52 tähenduses seoses teenuste osutamisega, või saadetud tööandja poolt teise liikmesriiki“, olla muu hulgas isik, kes on tööle võetud teise liikmesriiki tööle lähetamise või saatmise eesmärgil, tingimusel et asjaomase isiku suhtes kohaldatakse vahetult enne töökohale asumist juba lähetava liikmesriigi õigusakte vastavalt alusmääruse II jaotisele.“;

1.  Alusmääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamisel võib isik, „kes töötab liikmesriigis tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kes on lähetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta)52 tähenduses seoses teenuste osutamisega, või saadetud tööandja poolt teise liikmesriiki“, olla muu hulgas isik, kes on tööle võetud teise liikmesriiki tööle lähetamise või saatmise eesmärgil, tingimusel et asjaomase isiku suhtes on vahetult enne töökohale asumist juba vähemalt kuue kuu jooksul kohaldatud tööandja asukohaliikmesriigi õigusakte vastavalt käesolevale jaotisele.“;

__________________

__________________

52 EÜT L 018, 21.1.1997, lk 1.

52 EÜT L 018, 21.1.1997, lk 1.

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

a a)   lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.   Põhimääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamisel osutatakse sõnadega „kes tavaliselt seal tegutseb” tööandjale, kes tavaliselt teostab sisulisi tegevusi, mitte üksnes sisemisi haldustegevusi, selle liikmesriigi territooriumil, kus ta on asutatud, võttes arvesse kõiki kõnealuse ettevõtja tegevusi iseloomustavaid kriteeriume. Asjakohased kriteeriumid peavad vastama iga tööandja spetsiifilistele iseärasustele ja tema tegevuste tegelikule iseloomule.

„2.   Põhimääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamisel osutatakse sõnadega „kes tavaliselt seal tegutseb” tööandjale, kes tavaliselt teostab sisulisi tegevusi, mitte üksnes sisemisi haldustegevusi, selle liikmesriigi territooriumil, kus ta on asutatud, võttes arvesse kõiki kõnealuse ettevõtja tegevusi iseloomustavaid kriteeriume, nagu lähetavas riigis saavutatud käive, kui see moodustab vähemalt 25 % aasta kogukäibest. Asjakohased kriteeriumid peavad vastama iga tööandja spetsiifilistele iseärasustele ja tema tegevuste tegelikule iseloomule.“

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

a b)   lõige 3 asendatakse järgmisega:

3. Põhimääruse artikli 12 lõike 2 kohaldamisel osutatakse sõnadega „kes tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana” isikule, kes tavaliselt teostab olulisi tegevusi selle liikmesriigi territooriumil, kus on tema asukoht. See isik peab eelkõige olema oma tegevusi teostanud juba mõnda aega enne kuupäeva, mil ta soovib kõnealuse artikli sätteid kasutada, ning peab mis tahes perioodil, kui ta teises liikmesriigis teostab ajutiselt tegevusi, jätkuvalt täitma oma asukohaliikmesriigis oma tegevuste teostamiseks vajalikke nõudeid, et jätkata neid pärast tagasipöördumist.

„3. Põhimääruse artikli 12 lõike 2 kohaldamisel osutatakse sõnadega „kes tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana” isikule, kes tavaliselt teostab olulisi tegevusi selle liikmesriigi territooriumil, kus on tema asukoht. See isik peab eelkõige olema piisavas ulatuses tegutsenud juba mõnda aega enne kuupäeva, mil ta soovib kõnealuse artikli sätteid kasutada, ning peab mis tahes perioodil, kui ta ajutiselt tegutseb teises liikmesriigis, jätkuvalt täitma oma asukohaliikmesriigis oma tegevuseks vajalikke nõudeid, et pärast tagasipöördumist tegevust jätkata.”

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

b a)   lõige 10 asendatakse järgmisega:

10.  Lõigete 8 ja 9 alusel kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramisel võtavad asjaomased asutused arvesse eeldatavat olukorda järgmise 12 kuu jooksul.

“10.  „Kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramine vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklile 13 kehtib kuni 12 kuud. Pärast 12-kuulise perioodi möödumist vaadatakse kindlaksmääramine uuesti läbi, lähtudes isiku olukorrast.”

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui see on vajalik seadusandlike volituste rakendamiseks liikmesriigi või liidu tasandil, vahetatakse asjakohast teavet asjaomase isiku sotsiaalkindlustusalaste õiguste ja kohustuste kohta otse asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste ning tööinspektsioonide, sisserände- ja maksuasutuste vahel ning see võib hõlmata isikuandmete töötlemist muudel eesmärkidel kui alusmääruse ja käesoleva määruse kohaste õiguste ja kohustuste teostamine või jõustamine, eelkõige selleks, et tagada vastavus asjakohastele õiguslikele kohustustele töö-, tervishoiu- ja ohutuse, sisserände ja maksuõiguse valdkonnas. Täiendavad üksikasjad sätestatakse halduskomisjoni otsusega.

4.  Kui see on vajalik seadusandlike volituste rakendamiseks liikmesriigi või liidu tasandil, vahetatakse asjakohast teavet asjaomase isiku sotsiaalkindlustusalaste õiguste ja kohustuste kohta otse asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste ning tööinspektsioonide, sisserände- ja maksuasutuste vahel ning see võib hõlmata isikuandmete töötlemist muudel eesmärkidel kui alusmääruse ja käesoleva määruse kohaste õiguste ja kohustuste teostamine või jõustamine, eelkõige selleks, et tagada vastavus asjakohastele õiguslikele kohustustele töö-, tervishoiu- ja ohutuse, sisserände ja maksuõiguse valdkonnas. Sotsiaalkindlustuse andmete eest vastutavad asutused teatavad andmesubjektidele nende andmete teisele avalikule haldusasutusele edastamisest ja edasise töötlemise eesmärgist/eesmärkidest kooskõlas õiglase töötlemise põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ* artiklis 6 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 679/2016** artikli 5 lõike 1 punktis a. Ametiasutus, kellele sotsiaalkindlustuse andmed edastatakse, teavitab andmesubjekte sellest, mis asutusega on tegemist, millisel eesmärgil isikuandmeid töödeldakse ja millised on töödeldavate andmete kategooriad vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 11 lõike 1 punktidele a, b ja c ning määruse (EL) nr 679/2016 artikli 14 lõikele 1. Täiendavad üksikasjad sätestatakse halduskomisjoni otsusega.

_____________

*. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

**Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 679/2016 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

11 a.  Artikli 20 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.   Asjaomased asutused edastavad selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusakte isiku suhtes põhimääruse II jaotise alusel kohaldatakse, vajaliku teabe, et määrata kindlaks õigusaktide kohaldamise alguskuupäev ja sissemaksed, mida see isik ja tema tööandja(d) peavad nende õigusaktide kohaselt maksma.

„1.   Asjaomased asutused edastavad selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusakte isiku suhtes põhimääruse II jaotise alusel kohaldatakse, vajaliku teabe, et määrata kindlaks õigusaktide kohaldamise alguskuupäev ja sissemaksed, mida see isik ja tema tööandja(d) peavad nende õigusaktide ja direktiivi 96/71/EÜ kohaselt maksma, et arvutada sissemaksed makstava töötasu alusel. “

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte tõendava porditava dokumendi väljaandmise tähtajad, vorm ja sisu,

–  omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte tõendava porditava dokumendi väljaandmise tähtajad, elektrooniline vorm, mis tagab võltsimiskindluse, ja sisu kohustusliku teabega, mis sisaldab Euroopa ühtset sotsiaalkindlustusnumbrit,

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  elemendid, mida tuleb kontrollida enne dokumendi väljaandmist,

–  elemendid, mida tuleb kontrollida enne dokumendi väljaandmist, parandamist või tühistamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  dokumendi tühistamine, kui selle täpsuse ja kehtivuse seab kahtluse alla selle liikmesriigi pädev asutus, kus isik töötab.

–  dokumendi tühistamine:

–   kui selle täpsuse ja kehtivuse seab kahtluse alla selle liikmesriigi pädev asutus, kus isik töötab,

–   vastuse puudumise korral väljaandva asutuse poolt ettenähtud ajal.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Taotluse esitanud ja saanud poole kokkuleppel ning kooskõlas taotluse saanud poole kehtestatud korraga võivad taotluse esitanud poole volitatud ametnikud käesolevas jaos sätestatud vastastikuse abi edendamiseks:

1.  Taotluse esitanud ja saanud poole kokkuleppel ning kooskõlas taotluse saanud poole kehtestatud korraga võivad taotluse esitanud poole või Euroopa tööhõiveameti volitatud ametnikud ja isikud käesolevas jaos sätestatud vastastikuse abi edendamiseks:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  olla kohal taotluse saanud poole liikmesriigi territooriumil läbiviidava haldusuurimise ajal.

b)  olla kohal taotluse saanud poole ja/või taotluse esitanud poole liikmesriigi territooriumil läbiviidava haldusuurimise ajal.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui see on lubatud taotluse saanud poole liikmesriigi kehtivate õigusaktidega, võib lõike 1 punktis b osutatud kokkuleppega ette näha, et taotluse esitanud poole liikmesriigi ametnikud võivad küsitleda üksikisikuid ja kontrollida dokumente.

2.  Kui see on lubatud taotluse saanud poole liikmesriigi kehtivate õigusaktidega, võib lõike 1 punktis b osutatud kokkuleppega ette näha, et taotluse esitanud poole liikmesriigi ja vajaduse korral Euroopa tööhõiveameti ametnikud või volitatud isikud võivad küsitleda üksikisikuid ja kontrollida dokumente.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Taotluse esitanud poole volitatud ametnikud, kes kasutavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud võimalusi, peavad suutma igal ajal esitada kirjaliku volituse, mis kinnitab nende isikut ja ametialaseid volitusi.

3.  Taotluse esitanud poole või Euroopa tööhõiveameti volitatud ametnikud, kes kasutavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud võimalusi, peavad suutma igal ajal esitada kirjaliku volituse, mis kinnitab nende isikut ja ametialaseid volitusi.