Õiguskomisjon

 

2011/0284(COD)

6.3.2013

***I

RAPORTI PROJEKT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa ühise müügiõiguse kohta

( COM(2011)0635 – C7‑0329/2011 – 2011/0284(COD) )

Õiguskomisjon

Raportöör: Klaus-Heiner Lehne, Luigi Berlinguer

Kaasraportöörid (*):

Evelyne Gebhardt, Hans-Peter Mayer, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

 

 

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

 

 

PR_COD_1amCom

 

 

Kasutatud tähised

       *     nõuandemenetlus   

   ***     nõusolekumenetlus

  ***I     seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine)

 ***II     seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine)

  ***III     seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)

(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

 

 

 

 

 

Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.

 

Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].

 

 

 

SISUKORD

lehekülg

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT....................5

SELETUSKIRI........................................................................................................................112

 

(*)       Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

 

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa ühise müügiõiguse kohta

( COM(2011)0635 – C7‑0329/2011 – 2011/0284(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2011)0635 ),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0329/2011),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. märtsi 2012. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusi ( A7‑0000/2013 ),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Selleks et ületada lepinguõigusega seotud takistused, peaks pooltel olema võimalik leppida kokku, et nendevahelise lepingu suhtes kohaldatakse ühist müügiõigust ehk ühtseid lepinguõiguse norme, mille sisu on kõikides liikmesriikides sama ja mida tõlgendatakse ühtmoodi. Euroopa ühise müügiõiguse normistik peaks endast kujutama täiendavat võimalust, mis annab pooltele rohkem valikuvabadust, ja seda peaks saama kasutada siis, kui pooled otsustavad, et see aitab lihtsustada piiriülest kaubandust ning vähendada tehingu- ja alternatiivkulusid ning muid lepinguõigusega seonduvaid piiriülese kaubanduse takistusi. Euroopa ühise müügiõiguse normid tuleks võtta lepingu aluseks ainult juhul, kui pooled otsustavad ühiselt neid kohaldada.

(8) Lepinguõigusega seotud takistused ei luba ettevõtjatel ja tarbijatel kasutada täielikult ära siseturu kõiki võimalusi ning need on eelkõige seotud kaugmüügiga, mis peaks olema üks siseturu reaalsetest tulemustest. Eriti oluliseks on nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele muutumas digitaalne mõõde, kuna tarbijad teevad üha rohkem sisseoste interneti vahendusel ning üha rohkem ettevõtjaid kasutavad müümiseks internetti. Internetimüügi kasvupotentsiaal on väga suur, kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid arenevad aina edasi ning neid kasutatakse üha rohkem. Selles olukorras ning selleks et ületada kõnealused lepinguõigusega seotud takistused, peaks pooltel olema võimalik leppida kokku, et kauglepingu ning eriti Internetis sõlmitud lepingu suhtes kohaldatakse Euroopa ühist müügiõigust ehk ühtseid lepinguõiguse norme, mille sisu on kõikides liikmesriikides sama ja mida tõlgendatakse ühtmoodi. Euroopa ühise müügiõiguse normistik peaks pakkuma kaugmüügis ning eelkõige internetikaubanduses täiendavat võimalust, mis annab pooltele rohkem valikuvabadust, ja seda peaks saama kasutada siis, kui pooled otsustavad, et see aitab lihtsustada piiriülest kaubandust ning vähendada tehingu- ja alternatiivkulusid ning muid lepinguõigusega seonduvaid piiriülese kaubanduse takistusi. Euroopa ühise müügiõiguse normid tuleks võtta lepingu aluseks ainult juhul, kui pooled otsustavad ühiselt neid kohaldada.

Or. en

Selgitus

Põhjenduse muutmine on kooskõlas Euroopa ühise müügiõiguse sisulise reguleerimisala kohta esildatud muudatustega. Euroopa ühise müügiõiguse normistik kui ELi-üleste eeskirjade kogum on ideaalne vahend kaugmüügi ning eriti internetikaubanduse jaoks, mis on kiiresti kasvav valdkond siseturul.

 

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Käesoleva määrusega sätestatakse Euroopa ühise müügiõiguse normistik. Sellega ühtlustatakse liikmesriikide lepinguõigus tegemata muudatusi kehtivas siseriiklikus lepinguõiguses, selle asemel luuakse iga liikmesriigi siseriikliku õiguse raames teine lepinguõiguse režiim selle reguleerimisalasse kuuluvate lepingute jaoks. Nimetatud teine lepinguõiguse režiim peaks olema kõikjal liidus ühesugune ja kehtima kõrvuti juba olemasoleva siseriikliku lepinguõigusega. Euroopa ühise müügiõiguse norme tuleks piiriülese lepingu puhul kohaldada vabatahtlikult, lepingupoolte selgelt väljendatud kokkuleppel.

(9) Käesoleva määrusega sätestatakse kauglepinguid ja eriti internetilepinguid puuudutav Euroopa ühise müügiõiguse normistik. Sellega ühtlustatakse liikmesriikide lepinguõigus tegemata muudatusi esimeses siseriikliku lepinguõiguse režiimis, selle asemel luuakse teine lepinguõiguse režiim selle reguleerimisalasse kuuluvate lepingute jaoks. Otseselt kohaldatav teine režiim peaks olema liikmesriikide territooriumil kohaldatava õiguskorra lahutamatu osa. Kõnealuse õiguskorra raames tuleks esimese siseriikliku lepinguõiguse režiimi asemel kohaldada Euroopa ühist müügiõigust sedavõrd kuivõrd selle reguleerimisala seda võimaldab ning kui lepingupooled on sõlminud selleks kehtiva kokkuleppe. See peaks olema kõikjal liidus ühesugune ja kehtima kõrvuti juba olemasoleva siseriikliku lepinguõigusega. Euroopa ühise müügiõiguse norme tuleks piiriülese lepingu puhul kohaldada vabatahtlikult, lepingupoolte selgelt väljendatud kokkuleppel.

Or. en

Selgitus

Põhjendust muudeti selleks, et täpsustada Euroopa ühise müügiõiguse ja Rooma I määruse vahelist suhet.

 

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Kokkulepe Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamise kohta peaks olema valik, mis tehakse vastavalt siseriiklikule õigusele, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 593/2008 või lepingueelsete teavitamiskohustuste suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 864/2007 (lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta) või mõne muu asjaomase rahvusvahelise eraõiguse normi kohaselt. Kokkulepe Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamise kohta ei peaks seetõttu tähendama kohaldatava õiguse valimist kollisiooninormide tähenduses ega piirama nende kohaldamist ning seda ei tohi sellega segamini ajada. Käesolev määrus ei mõjuta seetõttu ühtegi olemasolevat rahvusvahelise eraõiguse normi.

(10) Kokkulepe Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamise kohta peaks olema valik, mis tehakse vastavalt siseriiklikule õiguskorrale, mida peetakse määruse (EÜ) nr 593/2008 või lepingueelsete teavitamiskohustuste suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 864/2007 (lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta) kohaldatavaks õiguseks või mõne muu asjaomase rahvusvahelise eraõiguse normi kohaselt. Kokkulepe Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamise kohta tuleneb kahe erineva režiimi vahel valimisest sama siseriikliku õiguskorra raames. See ei tähenda kahe siseriikliku õigusekorra vahel valimist kollisiooninormide tähenduses ega tohiks piirata nende kohaldamist ning seda ei tohiks sellega segamini ajada. Käesolev määrus ei mõjuta seetõttu ühtegi olemasolevat rahvusvahelise eraõiguse normi, nagu neid, mis sisalduvad määruses (EÜ) nr 593/2008.

Or. en

Selgitus

Põhjendust muudeti selleks, et täpsustada Euroopa ühise müügiõiguse ja Rooma I määruse vahelist suhet.

 

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Euroopa ühise müügiõiguse normistik peaks sisaldama täielikult ühtlustatud kohustuslikke tarbijakaitse norme. Kooskõlas aluslepingu artikli 114 lõikega 3 tuleks nende normidega tagada tarbijakaitse kõrge tase, et suurendada tarbijate usaldust Euroopa ühise müügiõiguse normistiku vastu ning pakkuda neile võimalust sõlmida ühise müügiõiguse normidel põhinevaid piiriüleseid lepinguid. Kõnealuste normidega tuleks säilitada liidu tarbijakaitseõiguse kohaselt tarbijale pakutava kaitse tase või seda veelgi tõsta.

(11) Euroopa ühise müügiõiguse normistik peaks sisaldama kõikehõlmavaid ühtseid kohustuslikke tarbijakaitse norme. Kooskõlas aluslepingu artikli 114 lõikega 3 tuleks nende normidega tagada tarbijakaitse kõrge tase, et suurendada tarbijate usaldust Euroopa ühise müügiõiguse normistiku vastu ning pakkuda neile võimalust sõlmida ühise müügiõiguse normidel põhinevaid piiriüleseid lepinguid. Kõnealuste normidega tuleks säilitada liidu tarbijakaitseõiguse kohaselt tarbijale pakutava kaitse tase või seda veelgi tõsta.

Or. en

 

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) Tarbija määratlus peaks hõlmama füüsilisi isikuid, kes tegutsevad väljaspool oma kaubandus-, majandus-, ametialast või kutsetegevust. Kui aga leping on sõlmitud eesmärkidel, mis on osaliselt seotud isiku kaubandustegevusega ja osaliselt mitte (kahesuguse eesmärgiga lepingud) ning kaubanduslik eesmärk on piiratud ega ole lepingu kontekstis domineeriv, tuleks ka antud isikut lugeda tarbijaks.

Or. en

(Vt direktiivi 2011/83/EL põhjenduse 17 sõnastust)

 

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Kuna Euroopa ühise müügiõiguse normistik sisaldab täielikult ühtlustatud kohustuslikke tarbijakaitse norme, ei ole juhul, kui pooled otsustavad kasutada Euroopa ühise müügiõiguse normistikku, kõnealuses valdkonnas erinevusi liikmesriikide õiguses. Seega ei oma määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõige 2, mille kohaselt tarbijakaitse tase erineb liikmesriigiti, praktilist tähtsust Euroopa ühise müügiõiguse normistiku reguleerimisalasse kuuluvate küsimuste korral.

(12) Kui Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamise kohta on sõlmitud kehtiv kokkulepe, tuleks selle reguleerimisalasse jäävate küsimuste suhtes kohaldada ainult Euroopa ühise müügiõiguse normistikku. Kuna Euroopa ühise müügiõiguse normistik sisaldab kõikehõlmavaid ühtseid kohustuslikke tarbijakaitse norme, ei ole juhul, kui pooled otsustavad kasutada Euroopa ühise müügiõiguse normistikku, kõnealuses valdkonnas erinevusi liikmesriikide õiguses. Seega ei oma määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 6 lõige 2, mille kohaselt tarbijakaitse tase erineb liikmesriigiti, praktilist väärtust Euroopa ühise müügiõiguse normistiku reguleerimisalasse kuuluvate küsimuste korral, sest tegemist oleks kahe identse teise lepinguõiguse režiimi kohustuslike sätete vahelise võrdlemisega.

Or. en

Selgitus

Põhjendust muudeti selleks, et täpsustada Euroopa ühise müügiõiguse ja Rooma I määruse vahelist suhet.

 

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Euroopa ühise müügiõiguse normistikku peaks olema võimalik kohaldada piiriüleste lepingute korral, sest just kõnealuses valdkonnas põhjustavad erinevused liikmesriikide õiguses keerukaid olukordi ja lisakulusid ning sunnivad pooli lepingu sõlmimisest loobuma. Seda, kas tegemist on piiriülese lepinguga, tuleks ettevõtjatevahelise lepingu korral otsustada poolte peamisest tegevuskohast lähtuvalt. Ettevõtja ja tarbija vahelise lepingu korral tuleks lugeda piiriülesuse nõue täidetuks juhul, kui tarbija esitatud üldine aadress, kauba kättetoimetamise aadress või tarbija esitatud arve saatmise aadress asub küll liikmesriigis, kuid väljaspool kaupleja peamise tegevuskoha asukohaks olevat liikmesriiki.

(13) Euroopa ühise müügiõiguse normistikku peaks olema võimalik kohaldada piiriüleste lepingute korral, sest just kõnealuses valdkonnas põhjustavad erinevused liikmesriikide õiguses keerukaid olukordi ja lisakulusid ning sunnivad pooli lepingu sõlmimisest loobuma, ning kuna kaugmüügil ja eriti internetikaubandusel on suur potentsiaal. Seda, kas tegemist on piiriülese lepinguga, tuleks ettevõtjatevahelise lepingu korral otsustada poolte peamisest tegevuskohast lähtuvalt. Ettevõtja ja tarbija vahelise lepingu korral tuleks lugeda piiriülesuse nõue täidetuks juhul, kui tarbija esitatud üldine aadress, kauba kättetoimetamise aadress või tarbija esitatud arve saatmise aadress asub küll liikmesriigis, kuid väljaspool kaupleja peamise tegevuskoha asukohaks olevat liikmesriiki.

Or. en

 

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a) Väga kiiresti areneb pilvandmetöötlus, mis on suure kasvupotentsiaaliga. Euroopa ühise müügiõigusega sätestatakse ühtne raamistik, mis on kohandatud kaugmüügi, eriti digitaalse infosisu ja sellega seotud teenuste osutamisega Internetis. Neid eeskirju peaks olema võimalik kohaldada ka siis, kui digitaalset infosisu või sellega seotud teenuseid pakutakse pilve kasutades, eriti siis, kui digitaalset infosisu saab alla laadida müüja pilvelt või talletada ajutiselt pakkuja pilvel.

Or. en

Selgitus

Uue põhjendusega täpsustatakse, millised pilvandmetöötlusega seotud lepingud kuuluvad Euroopa ühise müügiõiguse normistiku reguleerimisalasse. Euroopa ühine müügiõigus kehtib müügiteenuse laadi pilvandmetöötlusega seotud lepingute suhtes ning sellega seotud teenuse osutamise lepingute suhtes, kui digitaalset infosisu saab alla laadida müüja pilvelt või talletada ajutiselt pakkuja pilvel.

 

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Digitaalset infosisu ei anta sageli üle tasu eest, vaid koos eraldi makstud kaupade ja teenustega, millega kaasneb mitterahaline tasu, nagu juurdepääsu andmine isikuandmetele, või turundusstrateegia raames tasuta, kuna eeldatakse, et tarbija ostab hiljem täiendavat digitaalset infosisu või asjaomaseid keerukamaid tooteid. Võttes arvesse seda eripärast turustruktuuri ja asjaolu, et digitaalse infosisu puudused võivad kahjustada tarbija majanduslikke huve sõltumata üleandmise tingimustest, ei tohiks Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamise võimalus sõltuda sellest, kas digitaalse infosisu eest on makstud.

(18) Digitaalset infosisu ei anta sageli üle tasu eest, vaid koos eraldi makstud kaupade ja teenustega, millega kaasneb mitterahaline tasu, nagu juurdepääsu andmine isikuandmetele, või turundusstrateegia raames tasuta, kuna eeldatakse, et tarbija ostab hiljem täiendavat digitaalset infosisu või asjaomaseid keerukamaid tooteid. Võttes arvesse seda eripärast turustruktuuri ja asjaolu, et digitaalse infosisu puudused võivad kahjustada tarbija majanduslikke huve sõltumata üleandmise tingimustest, ei tohiks Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamise võimalus sõltuda sellest, kas digitaalse infosisu eest on makstud. Sellistel juhtudel peaksid ostja õiguskaitsevahendid hõlmama vaid kahju hüvitamist. Teiselt poolt peaks ostjal olema võimalus kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid, välja arvatud hinnaalandust, isegi kui ta ei ole kohustatud digitaalse infosisu eest tasuma, tingimusel et tema vastutasu, nagu antud isikuandmed või muu vara, mis on kauba üleandjale väärtuslik, vastab müügihinna tasumisele, kuna sellisel juhul ei edastata digitaalset infosisu tasuta.

Or. en

Selgitus

Põhjenduse muudatused on kooskõlas esildatud muudatustega sätete kohta, millega reguleeritakse digitaalse infosisu pakkumist ilma ostuhinna küsimata. Seega tundub asjakohane võimaldada ostjal, kes raha ei maksa, vaid pakub teistmoodi vastutasu, nagu isikuandmete edastamine, kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid, välja arvatud hinnaalandust (mida ei saa kohaldada, kuna ostuhinda ei ole tasutud).

 

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Selleks et Euroopa ühise müügiõiguse normistiku lisaväärtus oleks võimalikult suur, peaksid selle reguleerimisalasse kuuluma ka teatavad müüja pakutavad teenused, mis on otseselt või tihedalt seotud Euroopa ühise müügiõiguse normistiku alusel müüdud teatavate kaupade või digitaalse infosisuga ning mille suhtes praktikas sageli kohaldatakse samal ajal sama või seotud lepingut, eelkõige kuuluvad selliste teenuste hulka kaupade või digitaalse infosisu parandamine, hooldus või paigaldamine.

(19) Selleks et Euroopa ühise müügiõiguse normistiku lisaväärtus oleks võimalikult suur, peaksid selle reguleerimisalasse kuuluma ka teatavad müüja pakutavad teenused, mis on otseselt või tihedalt seotud Euroopa ühise müügiõiguse normistiku alusel müüdud teatavate kaupade või digitaalse infosisuga ning mille suhtes praktikas sageli kohaldatakse samal ajal sama või seotud lepingut, eelkõige kuuluvad selliste teenuste hulka kaupade või digitaalse infosisu parandamine, hooldus või paigaldamine või digitaalse infosisu ajutine talletamine pakkuja pilvel.

Or. en

Selgitus

Lisandusega täpsustatakse Euroopa ühise müügiõiguse tähendust pilvandmetöötluse puhul, eriti sellega seotud teenuste puhul, nagu talletamisteenused.

 

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamiseks lepingu suhtes peavad lepingupooled selles kokku leppima. Kõnealuse kokkuleppe suhtes tuleks ettevõtja ja tarbija vahelise tehingu korral kohaldada rangeid nõudeid. Kuna praktikas teeb ettepaneku Euroopa ühise müügiõiguse kohaldamiseks enamasti kaupleja, peab tarbija olema täiesti teadlik asjaolust, et lepitakse kokku kehtivatest siseriiklikest õigusnormidest erinevate normide kohaldamises. Tarbija nõusolek Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamiseks peaks seetõttu olema lubatav ainult sõnaselge avalduse vormis, mille ta teeb eraldi avaldusest, millega ta väljendab nõusolekut leping sõlmida. Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamist ei tohiks olla võimalik pakkuda sõlmitava lepingu tingimusena, eelkõige osana kaupleja tüüptingimustest. Kaupleja peaks esitama tarbijale kinnituse Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamise kokkuleppe kohta püsival andmekandjal.

(22) Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamiseks lepingu suhtes Euroopa ühise müügiõiguse kasutamise kohta peavad lepingupooled selles kokku leppima. Kõnealuse kokkuleppe suhtes tuleks ettevõtja ja tarbija vahelise tehingu korral kohaldada rangeid nõudeid. Kuna praktikas teeb ettepaneku Euroopa ühise müügiõiguse kohaldamiseks enamasti kaupleja, peab tarbija olema täiesti teadlik asjaolust, et lepitakse kokku kehtivatest siseriiklikest õigusnormidest erinevate normide kohaldamises. Tarbija nõusolek Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamiseks peaks seetõttu olema lubatav ainult sõnaselge avalduse vormis, mille ta teeb eraldi avaldusest, millega ta väljendab nõusolekut leping sõlmida. Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamist ei tohiks olla võimalik pakkuda sõlmitava lepingu tingimusena, eelkõige osana kaupleja tüüptingimustest. Kaupleja peaks esitama tarbijale kinnituse Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamise kokkuleppe kohta püsival andmekandjal.

Or. en

 

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a) Kui osapoolte vaheline leping Euroopa ühise müügiõiguse kasutamise kohta on tühine või kui ei ole täidetud teabelehe esitamise nõudeid, tuleks küsimused selle kohta, kas leping on sõlmitud ning millistel tingimustel on seda tehtud, lahendada selle riigi õigusaktide kohaselt, mida kohaldatakse vastavalt asjaomastele kollisiooninormidele.

Or. en

Selgitus

Uue põhjendusega täpsustatakse olukorda, mil on tõstatatud küsimus selle kohta, mis juhtub siis, kui leping, mille osapooled on sõlminud Euroopa ühise müügiõiguse kasutamise kohta, on tühine või kui ei ole esitatud teabelehte.

 

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Kõigi lepinguliste ja muude küsimuste suhtes, mida ei käsitleta Euroopa ühise müügiõiguse normistikus, kohaldatakse Euroopa ühise müügiõiguse normistikku mittehõlmavat siseriiklikku õigust, mis on kohaldatav määruse (EÜ) nr 593/2008 või määruse (EÜ) nr 864/2007 või mõne muu asjakohase rahvusvahelise eraõiguse normi kohaselt. Selliste küsimuste hulka kuuluvad õiguslik staatus, teovõime puudumisest, ebaseaduslikkusest või heade kommete vastasusest tulenev lepingu tühisus, lepingu keele kindlaksmääramine, mittediskrimineerimine, esindus, võlgnike ja võlausaldajate paljusus, lepingupoolte muutumine, sealhulgas nõuete loovutamine, tasaarvestus ja lepingute liitmine, asjaõigus, sealhulgas omandiõiguse üleminek, intellektuaalomandiõigus ja deliktiõigus lepinguväliste võlasuhete puhul. Küsimus, kas konkureerivad lepingulise ja lepinguvälise vastutusega seotud nõuded võib esitada koos, ei kuulu Euroopa ühise müügiõiguse normistiku reguleerimisalasse.

(27) Kõigi lepinguliste ja muude küsimuste suhtes, mida ei käsitleta Euroopa ühise müügiõiguse normistikus, kohaldatakse Euroopa ühise müügiõiguse normistikku mittehõlmavat siseriiklikku õigust, mis on kohaldatav määruse (EÜ) nr 593/2008 või määruse (EÜ) nr 864/2007 või mõne muu asjakohase rahvusvahelise eraõiguse normi kohaselt. Selliste küsimuste hulka kuuluvad õiguslik staatus, teovõime puudumisest, ebaseaduslikkusest või heade kommete vastasusest tulenev lepingu tühisus, juhul kui ebaseaduslikkuse või heade kommete vastasuse põhjused on sätestatud Euroopa ühises müügiõiguses, lepingu keele kindlaksmääramine, mittediskrimineerimine, esindus, võlgnike ja võlausaldajate paljusus, lepingupoolte muutumine, sealhulgas nõuete loovutamine, tasaarvestus ja lepingute liitmine, asjaõigus, sealhulgas omandiõiguse üleminek, intellektuaalomandiõigus ja deliktiõigus lepinguväliste võlasuhete puhul ning küsimus, kas konkureerivad lepingulise ja lepinguvälise vastutusega seotud nõuded võib esitada koos. Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks Euroopa ühises müügiõiguses esitada selgelt asjaolud, mida sellega reguleeritakse ning mida mitte.

Or. en

 

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a) Ebaausad kaubandustavad, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivis 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv)1, kuuluvad Euroopa ühise müügiõiguse alla siis, kui need langevad kokku ühise lepinguõigusega, sealhulgas eelkõige nendega, mis on seotud selliste ebaausate kaubandustavadega, mis võivad tuua kaasa lepingu tühistamise eksimuse, pettuse, ähvarduse või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu või õiguskaitsevahendite kohaldamise teavitamiskohustuste rikkumise korral. Need ebaausad kaubandustavad, mis ei lange kokku lepinguõiguse sätetega, peaksid jääma Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalast välja.

 

__________________

 

1 ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

Or. en

Selgitus

The new recital clarifies the relationship between the Directive 2005/29/EC and CESL: For instance, unfair commercial practices can lead to a mistake of the consumer or constitute even fraud, threat or unfair exploitation, in other cases unfair commercial practices result in the breach of information requirements, for instance concerning the final price. These cases should be covered by CESL. Other unfair commercial practices fall outside the scope, especially if no contract is concluded. The national law to be determined according to general international private law rules applies.

 

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Kui Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamise kohta on sõlmitud kehtiv kokkulepe, tuleks selle reguleerimisalasse jäävate küsimuste suhtes kohaldada ainult Euroopa ühise müügiõiguse normistikku. Euroopa ühise müügiõiguse norme tuleks tõlgendada sõltumatult, kooskõlas liidu õigusaktide tõlgendamise väljakujunenud põhimõtetega. Euroopa ühise müügiõiguse normistiku reguleerimisalasse kuuluvad küsimused, mida ei ole seal sõnaselgelt reguleeritud, tuleks lahendada selle põhimõtteid tõlgendades, tuginemata seejuures muudele õigusnormidele. Euroopa ühise müügiõiguse norme tuleks tõlgendada selle aluseks olevatest põhimõtetest ja eesmärkidest ning selle kõikidest sätetest lähtudes.

(29) Euroopa ühise müügiõiguse norme tuleks tõlgendada sõltumatult, kooskõlas liidu õigusaktide tõlgendamise väljakujunenud põhimõtetega. Euroopa ühise müügiõiguse normistiku reguleerimisalasse kuuluvad küsimused, mida ei ole seal sõnaselgelt reguleeritud, tuleks lahendada selle põhimõtteid tõlgendades, tuginemata seejuures muudele õigusnormidele. Euroopa ühise müügiõiguse norme tuleks tõlgendada selle aluseks olevatest põhimõtetest ja eesmärkidest ning selle kõikidest sätetest lähtudes.

Or. en

Selgitus

Muudatus vastavalt põhjenduse 12 muudatustele. Välja jäetud lause on lisatud sinna.

 

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31) Pooled peaksid oma koostöös lähtuma hea usu ja ausa kauplemise põhimõttest. Kuna osa norme kujutab endast hea usu ja ausa kauplemise üldpõhimõtte väljendust eriolukordades, tuleks neid kohaldada üldpõhimõtte asemel. Üldpõhimõtet ei tohiks seetõttu kasutada vahendina, millega muudetakse poolte erinormides sätestatud õigusi ja kohustusi. Hea usu ja ausa kauplemise üldpõhimõttest tulenevad konkreetsed nõuded peaksid muu hulgas sõltuma lepingupoolte eriteadmiste suhtelisest tasemest ning olema seetõttu erinevad ettevõtja ja tarbija ning ettevõtjate vaheliste tehingute korral. Kauplejatevaheliste tehingute korral tuleks olulise asjaoluna arvestada head äritava konkreetses olukorras.

(31) Pooled peaksid oma koostöös lähtuma hea usu ja ausa kauplemise üldpõhimõttest. Kuna osa norme kujutab endast hea usu ja ausa kauplemise üldpõhimõtte väljendust eriolukordades, tuleks neid kohaldada üldpõhimõtte asemel. Üldpõhimõtet ei tohiks seetõttu kasutada vahendina, millega muudetakse poolte erinormides sätestatud õigusi ja kohustusi. Hea usu ja ausa kauplemise üldpõhimõttest tulenevad konkreetsed nõuded peaksid muu hulgas sõltuma lepingupoolte eriteadmiste suhtelisest tasemest ning olema seetõttu erinevad ettevõtja ja tarbija ning ettevõtjate vaheliste tehingute korral. Kauplejatevaheliste tehingute korral tuleks olulise asjaoluna arvestada head äritava konkreetses olukorras. Hea usu ja ausa kauplemise üldpõhimõte peaks olema selline käitumine, millega tagatakse aus, läbipaistev ja õiglane suhe, ilma et takistatakse osapooltel tegutseda enda huvides. Kuigi kõnealuse põhimõtte järgimine hoiab ära olukorra, mil lepingupool kasutab ära talle kuuluvat õigust, õiguskaitsevahendit või vastuväidet või et ta neile tugineb, ei tohiks selle põhimõtte järgimine anda õigust üldise kahju hüvitamiseks. Euroopa ühise müügiõiguse normid, mis väljendavad hea usu ja ausa kauplemise üldist põhimõtet, nagu pettuse vältimine või kaudsest lepingutingimusest tuleneva kohustuse rikkumine, võivad anda õiguse nõuda kahju hüvitamist, kuid ainult mõnedel erijuhtudel.

Or. en

Selgitus

Lisandustega selgitatakse hea usu ja ausa kauplemise põhimõtte kohaldamisala ning nendega kajastatakse muudatusi, mis on tehtud kõnealuse põhimõtte määratluse ning artikli 2 lõike 2 kohta.

 

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Selleks et suurendada õiguskindlust, muutes Euroopa ühise müügiõiguse normistiku või käesoleva määruse muude sätete tõlgendamist käsitleva Euroopa Liidu Kohtu ja liikmesriikide kohtute kohtupraktika üldsusele kättesaadavaks, peaks komisjon looma asjaomaste jõustunud kohtuotsuste andmebaasi. Selleks et võimaldada komisjonil seda ülesannet täita, peaksid liikmesriigid tagama, et asjaomased liikmesriikide kohtuotsused edastatakse komisjonile kiiresti.

(34) Selleks et suurendada õiguskindlust, muutes Euroopa ühise müügiõiguse normistiku või käesoleva määruse muude sätete tõlgendamist käsitleva Euroopa Liidu Kohtu ja liikmesriikide kohtute kohtupraktika üldsusele kättesaadavaks, peaks komisjon looma asjaomaste jõustunud kohtuotsuste andmebaasi. Selleks et võimaldada komisjonil seda ülesannet täita, peaksid liikmesriigid tagama, et asjaomased liikmesriikide kohtuotsused edastatakse komisjonile kiiresti. Tuleks luua andmebaas, millele pääseb kergesti ligi, mis on täiesti süstemaatiline ning mida on lihtne kasutada. Selleks et lahendada probleemid, mis on seotud erinevate lähenemisviisidega kohtuotsustele ELis ning võimaldada andmebaasi tulemuslikku ja kokkuhoidlikku toimimist, tuleks kohtuotsusele lisada standardne kohtuotsuse kokkuvõte. See peaks olema lühike ja selge, seega hõlpsasti mõistetav. Kohtuotsuse kokkuvõte tuleks jagada viieks osaks, milles tuleks esitada edastatava kohtuotsuse põhielemendid, s.t küsimus ja Euroopa ühise müügiõigused asjakohane artikkel, asjaolude lühike kokkuvõte, peamiste argumentide lühikokkuvõte, otsus ning otsuse põhistus, kus esitatakse selgelt otsustatud põhimõte.

Or. en

 

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 a) Euroopa ühise müügiõiguse selgitav osa oleks väärtuslik viis selgitada kõnealuseid norme ja anda selle kohta juhiseid. Selgitavas osas tuleks esitada Euroopa ühise müügiõiguse artiklite selge ja kõikehõlmav tõlgendus ning tuleks vajaduse korral selgitada artiklite aluseks olevaid poliitilisi valikuid. Selliste valikute arusaadav selgitamine võimaldaks kohtutel kõigis ELi liikmesriikides Euroopa ühist müügiõigust nõuetekohaselt tõlgendada ja kohaldada ning täita võimalikke lünki. Sellisena aitab see saavutada Euroopa ühise müügiõiguse ühtset ja ühetaolist kohaldamist. Komisjon peaks uurima, millised võimalused on sellise selgitava osa välja andmiseks.

Or. en

 

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 b) Piiriülese kaubanduse lisatakistuseks on puudulik juurdepääs tulemuslikule ja taskukohasele õiguskaitsemehhanismile. Sel põhjusel peaksid tarbija ja kaupleja lepingu sõlmimisel Euroopa ühise müügiõiguse põhjal kaaluma sellisest lepingust tulenevate vaidluste esitamist tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi artikli 4 punktis e määratletud olemasoleva vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele. See ei tohiks mitte mingil moel mõjutada osapoolte võimalust algatada menetlust pädevates kohtutes, kasutamata vaidluse alternatiivset lahendamise võimalust kõigepealt.

Or. en

 

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 c) Selleks et lihtsustada Euroopa ühise müügiõiguse kasutamist, peaks komisjon töötama välja Euroopa näidislepingu terminid. Näidislepingu terminid täiendaksid kasulikul moel ühise müügiõiguse normistikku, kirjeldades konkreetse lepingu eripärasid ning võttes arvesse asjaomase kaubandussektori omadusi. Need peaksid vastama sidusrühmade vajadustele ning lähtuma Euroopa ühise müügiõiguse kasutamisest saadud esialgsetest praktilistest kogemustest. Näidislepingute terminid tuleks teha üldsusele kättesaadavaks, kuna need annavad lisaväärtuse nendele kauplejatele, kes otsustavad sõlmida piiriüleseid lepinguid Euroopa ühist müügiõigust kasutades. Selleks et kõnealused näidislepingu terminid täiendaksid tõhusalt Euroopa ühist müügiõigust, peaks komisjon võimalikult kiiresti tööle hakkama.

Or. en

 

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Lisaks on asjakohane vaadata Euroopa ühise müügiõiguse normide ja käesoleva määruse muude sätete toimimine läbi viie aasta pärast alates nende kohaldamise algusest. Läbivaatamisel tuleks muu hulgas arvesse võtta vajadust laiendada määruse reguleerimisala ettevõtjatevaheliste lepingute suhtes, digitaalse infosisu turu ja tehnoloogia arengut ning võimalikke arengusuundi EL-i õiguses.

(35) Lisaks on asjakohane vaadata Euroopa ühise müügiõiguse normide ja käesoleva määruse muude sätete toimimine läbi viie aasta pärast alates nende kohaldamise algusest. Läbivaatamisel tuleks muu hulgas arvesse võtta vajadust lisaeeskirjade järele, mis on seotud omandiõiguse säilitamise klausliga, digitaalse infosisu turu ja tehnoloogia arenguga, arvestades võimalike arengusuundadega EL-i õiguses. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, kas piirdumine kauglepingute ja eelkõige internetis sõlmitud lepingutega on endiselt asjakohane või oleks teostatav laiem reguleerimisala, mis hõlmaks ka äriruumides sõlmitavaid lepinguid.

Or. en

Selgitus

Omandiõigus jääb praegu väljapoole Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisala. Mis puudutab omandiõiguse säilitamise klausleid, tehakse nende praktilise tähtsuse tõttu ettepanek selgitada osapoolte kohustusi. Esildatud muudatuses võetakse arvesse nõuet hinnata määruse läbivaatamisel tulevikus küsimust, kas tuleks laiendada Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisala, et hõlmata omandiõiguse säilitamise klausliga seotud eeskirjasid. Tulevane läbivaatamine peaks hõlmama veel kaalutlusi teemal, kas reguleerimisala laiendamine kauglepingutele, eriti internetilepingutele oleks teostatav.

 

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Sisukord

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Regulatiivosa algusesse lisatakse sisukord. Seda kohandatakse selliselt, et see peegeldaks õigusakti sisu.

Or. en

(Vt muudatusettepanek, millega jäetakse välja sisukord lisa alguses).

Selgitus

Esitatakse mitmeid muudatusettepanekuid, mille eesmärk on ühendada määrus lisaga. Määruse ja lisa lahutamine on tekitanud segadust ning ei ole vajalik.

 

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

I jaotis (uus) – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

I jaotis

 

Üldsätted

Or. en

Selgitus

Esitatakse mitmeid muudatusettepanekuid, mille eesmärk on ühendada määrus lisaga. Määruse ja lisa lahutamine on tekitanud segadust ning ei ole vajalik.

 

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Osa -1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Loetelu ei sisalda üldjuhul kemikaale, mille kohta juba kehtib PIC-protseduuri nõue ja mis on loetletud käesoleva lisa -1. osas. Õigusakti kohaldamine

Or. en

Selgitus

Esitatakse mitmeid muudatusettepanekuid, mille eesmärk on ühendada määrus lisaga. Määruse ja lisa lahutamine on tekitanud segadust ning ei ole vajalik.

 

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu rajamise ja toimimise tingimusi, muutes kättesaadavaks ühtsed lepinguõiguse normid, mis on esitatud I lisas (edaspidi „Euroopa ühise müügiõiguse normistik”). Neid norme võib kohaldada piiriüleste tehingute tegemisel kauba müügiks, digitaalse infosisu üleandmiseks ja seotud teenuste osutamiseks, kui lepingupooled selles kokku lepivad.

1. Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu rajamise ja toimimise tingimusi, muutes iga liikmesriigi õiguskorra raames kättesaadavaks ühtsed lepinguõiguse normid, mis on esitatud I lisas (edaspidi „Euroopa ühise müügiõiguse normistik”). Neid norme võib kohaldada piiriüleste tehingute tegemisel kauba müügiks, digitaalse infosisu üleandmiseks ja seotud teenuste osutamiseks, kui lepingupooled selles kokku lepivad.

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse, et Euroopa ühine müügiõigus on iga liikmesriigi õiguskorra raames teine režiim. Tegemist on muudatusettepanekutega, milles täpsustatakse Euroopa ühise müügiõiguse ja Rooma I määruse vahelist suhet.

 

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesolev määrus võimaldab kauplejatel lähtuda ühistest normidest ja kasutada kõigi piiriüleste tehingute puhul samu lepingutingimusi, vähendades mittevajalikke kulusid ning tagades samal ajal kõrge õiguskindluse taseme.

2. Käesolev määrus võimaldab kauplejatel, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) lähtuda ühistest normidest ja kasutada kõigi piiriüleste tehingute puhul samu lepingutingimusi, vähendades mittevajalikke kulusid ning tagades samal ajal kõrge õiguskindluse taseme.

Or. en

Selgitus

Tundub asjakohane tuua artiklis 1 selgesõnalist välja soov kaitsta VKEsid.

 

 

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) „hea usu ja ausa kauplemise põhimõte” – käitumine viisil, mida iseloomustab ausus, avatus ja asjaomase tehingu või võlasuhte teise poole huvide arvesse võtmine;

välja jäetud

Or. en

(Vt uut punkti f e puudutav muudatusettepanek; teksti on muudetud.)

Selgitus

Esitatakse muudatusettepanekuid, millega muudetakse määratluste järjestust, eesmärgiga paigutada mõisted kategooriatesse: osalevad isikud, üldise lepinguõiguse tingimused, lepinguliigid ja konkreetsete lepinguliikidega seotud tingimused.

 

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) „kahju” – varaline kahju ja mittevaraline kahju, mis hõlmab kahjustatud isiku valu ja kannatusi, kuid ei hõlma mittevaralist kahju elukvaliteedi halvenemise ja heaolu languse näol;

välja jäetud

Or. en

(Vt uut punkti f g puudutav muudatusettepanek)

 

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) „tüüptingimused” – lepingutingimused, mis on eelnevalt välja töötatud mitmetes eri pooltega tehtavates tehingutes kasutamiseks ja mida lepingupooled ei ole eraldi läbi rääkinud Euroopa ühise müügiõiguse normistiku artikli 7 tähenduses;

välja jäetud

Or. en

(Vt uut punkti f f puudutav muudatusettepanek)

 

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt f

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) „tarbija” – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega;

(f) „tarbija” – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega; Kui leping on sõlmitud eesmärkidel, mis on osaliselt seotud isiku kaubandustegevusega ja osaliselt mitte (kahesuguse eesmärgiga lepingud) ning kaubanduslik eesmärk on piiratud ega ole lepingu kontekstis domineeriv, peetakse ka antud isikut tarbijaks.

Or. en

(Vt direktiivi 2011/83/EL põhjenduse 17 sõnastust)

Selgitus

Muudatusettepanekus käsitletakse kahesuguse eesmärgiga lepinguid. Tarbijateõiguste direktiivi preambulis on küsimus lahendatud sellega, et keskendutakse lepingu sõlmimise peamisele eesmärgile.

 

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt f a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a) „teenuseosutaja” – kauba või digitaalse infosisu müüja, kes kohustub osutama kliendile kauba või digitaalse infosisuga seotud teenust;

Or. en

(Vt punkti n muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt f b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f b) „klient” – isik, kes ostab seotud teenust;

Or. en

(Vt punkti o muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt f c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f c) „võlausaldaja” – isik, kellel on õigus nõuda teiselt isikult ehk võlgnikult rahalise või mitterahalise kohustuse täitmist;

Or. en

(Vt punkti w muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt f d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f d) „võlgnik” – isik, kes peab teise isiku ehk võlausaldaja kasuks täitma rahalise või mitterahalise kohustuse;

Or. en

(Vt punkti x muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt f e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f e) „hea usu ja ausa kauplemise põhimõte” – käitumine viisil, mida iseloomustab ausus, avatus ja asjaomase tehingu või suhte teise poole huvide arvesse võtmine ning mis ei hõlma kavatsust, mille ainus eesmärk on tekitada kahju;

Or. en

(Vt punkti b muudatusettepanekut.)

Selgitus

Esialgse sõnastuse puhul (teise poole huvidega arvestamine) on arvatud, et see takistab lepingupooltel kõvasti tingida, mis põhjustas muret eelkõige ettevõtjatevaheliste lepingute puhul. Täpsustamaks, et käesoleva punkti mõte ei olnud selline, on uues sõnastuses kirjas, et mitte ükski osapool ei tohi oma õiguseid kuritarvitada. Muudatus puudutab ka artiklit 86, milles käsitletakse ebamõistliku kahjustamise tähendust ettevõtjatevahelistes lepingutes, ning see peaks leevendama muret, et lepingupooled ei tohi võibolla lähtuda läbirääkimistel oma huvidest.

 

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt f f (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f f) „tüüptingimused” – lepingutingimused, mis on eelnevalt välja töötatud mitmetes eri pooltega tehtavates tehingutes kasutamiseks ja mida lepingupooled ei ole eraldi läbi rääkinud Euroopa ühise müügiõiguse normistiku artikli 7 tähenduses;

Or. en

(Vt punkti d muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt f g (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f g) „kahju” – varaline kahju ja mittevaraline kahju, mis hõlmab kahjustatud isiku valu ja kannatusi, kuid ei hõlma mittevaralist kahju elukvaliteedi halvenemise ja heaolu languse näol;

Or. en

(Vt punkti c muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt g a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a) „kohustuslik norm” – säte, mille kohaldamist pooled ei või välistada, millest nad ei või kõrvale kalduda ja mille toimet nad ei või muuta;

Or. en

(Vt punkti v muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt g b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g b) „kohustus” – õigussuhte ühe poole kohustus teha teise poole heaks talle võlgnetav tegu ning mille sellisena täitmist on teisel poolel õigus nõuda;

Or. en

(Vt punkti y muudatusettepanekut.)

Selgitus

Lisandus „ning mille sellisena täitmist on teisel poole õigus nõuda” aitab eristada kohustusi muudest kohustustest.

 

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt g c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g c) „selgelt väljendatud”– seoses lepingu või avaldusega, mis on tehtud teistest avaldustest või lepingutest eraldi aktiivselt ja ühemõtteliselt, sealhulgas risti tegemine kasti või nupule vajutamine või sarnase funktsiooni kasutamine;

Or. en

Selgitus

Tundub asjakohane lisada mõiste „selgelt väljendatud”, kuna seda kasutatakse ettepanekus läbivalt.

 

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt m – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(m) „seotud teenus” – kauba või digitaalse infosisuga seotud teenus, nagu näiteks paigaldamine, hooldus, parandamine või muul viisil töötlemine, mida osutab kauba või digitaalse infosisu müüja kauba või digitaalse infosisu müügilepingu kohaselt või kauba või digitaalse infosisu müügilepinguga samal ajal sõlmitud seotud teenuse osutamise lepingu kohaselt, välja arvatud:

(m) „seotud teenus” – kauba või digitaalse infosisuga seotud teenus, nagu näiteks paigaldamine, hooldus, parandamine, talletamine või muul viisil töötlemine, mida osutab kauba või digitaalse infosisu müüja kauba või digitaalse infosisu müügilepingu kohaselt või kauba või digitaalse infosisu müügilepinguga samal ajal sõlmitud seotud teenuse osutamise lepingu kohaselt, välja arvatud:

Or. en

Selgitus

Lisandusega täpsustatakse Euroopa ühise müügiõiguse tähendust pilvandmetöötluse puhul, eriti sellega seotud teenuste puhul, nagu talletamisteenused.

 

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt n

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(n) „teenuseosutaja” – kauba või digitaalse infosisu müüja, kes kohustub osutama kliendile kauba või digitaalse infosisuga seotud teenust;

välja jäetud

Or. en

(Vt punkti f a muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt o

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(o) „klient” – isik, kes ostab seotud teenust;

välja jäetud

Or. en

(Vt punkti f b muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt p

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(p) „kaugleping” – kaupleja ja tarbija vahel sõlmitav mis tahes müügi- või teenusleping, mis sõlmitakse organiseeritud kaugmüügiskeemi alusel ilma kaupleja või, juhul kui kaupleja on juriidiline isik, kauplejat esindava füüsilise isiku ja tarbija üheaegse füüsilise kohalviibimiseta, kasutades eranditult kas üht või mitut kaugsidevahendit kuni ja kaasa arvatud ajani, millal leping sõlmitakse;

(p) „kaugleping” – kaupleja ja tarbija või teise kaupleja vahel sõlmitav mis tahes müügi- või teenusleping, mis sõlmitakse organiseeritud kaugmüügiskeemi alusel ilma kaupleja või, juhul kui kaupleja on juriidiline isik, kauplejat esindava füüsilise isiku ja tarbija või teise kaupleja üheaegse füüsilise kohalviibimiseta, kasutades eranditult kas üht või mitut kaugsidevahendit kuni ja kaasa arvatud ajani, millal leping sõlmitakse;

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek on tingitud kauglepingute suhtes Euroopa ühise müügiõiguse kasutamise piiramise muutmisest (vt artikli 5 lõike 1 muudatusettepanek). Euroopa Liidu õiguse kohaselt määratletud mõistet „kaugleping” tuleks kohandada vastavalt isikulisele reguleerimisalale, kuna Euroopa ühist müügiõigust peaksid saama kasutada kõik artiklis 7 nimetatud osapooled. Kauglepingu põhiomadusi ei ole muudetud. Kui see muudatus viiakse sisse, oleks soovitav täpsustada 2. ja 4. peatükis, milles järgitakse tarbijaõiguste direktiivi, et kauglepingu puhul peetakse silmas vaid ettevõtjate ja tarbijate vahelisi lepinguid.

 

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt q – alapunkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) mis sõlmitakse kaupleja või, juhul kui kaupleja on juriidiline isik, kauplejat esindava füüsilise isiku ja tarbija üheaegsel viibimisel väljaspool kaupleja äriruume või juhul, kui tarbija teeb nimetatud asjaoludel pakkumuse lepingu sõlmimiseks, või

(i) mis sõlmitakse kaupleja ja tarbija üheaegsel viibimisel kohas, mis ei ole kaupleja äriruum;

Or. en

(Vt direktiivi 2011/83/EL artikli 2 lõike 8 punkti a sõnastust)

Selgitus

Kohandus vastavalt tarbijaõiguste direktiivile.

 

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt q – alapunkt i a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a) mille pakkumise tegi tarbija samades tingimustes, nagu on osutatud punktis i;

Or. en

(Vt direktiivi 2011/83/EL artikli 2 lõike 8 punkti b sõnastust)

 

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt q – alapunkt ii

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ii) mis sõlmitakse kaupleja või, juhul kui kaupleja on juriidiline isik, kauplejat esindava füüsilise isiku ja tarbija üheaegsel viibimisel kaupleja äriruumides või mis tahes sidevahendite abil kohe pärast seda, kui tarbija poole on isiklikult ja individuaalselt pöördutud väljaspool kaupleja äriruume, või

(ii) mis sõlmitakse kaupleja ja tarbija üheaegsel füüsilisel kohalolekul kaupleja äriruumides või mis tahes sidevahendite abil kohe pärast seda, kui tarbija poole on isiklikult ja individuaalselt pöördutud väljaspool kaupleja äriruume, või

Or. en

(Vt direktiivi 2011/83/EL artikli 2 lõike 8 punkti c sõnastus)

 

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt q – alapunkt iii

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(iii) mis sõlmitakse kaupleja või, juhul kui kaupleja on juriidiline isik, kauplejat esindava füüsilise isiku korraldatud väljasõidu ajal eesmärgiga reklaamida ja müüa tarbijale kaupa, digitaalset infosisu või seotud teenuseid;

(iii) mis sõlmitakse kaupleja korraldatud väljasõidu ajal eesmärgiga reklaamida ja müüa tarbijale kaupa, digitaalset infosisu või seotud teenuseid;

Or. en

(Vt direktiivi 2011/83/EL artikli 2 lõike 8 punkti d sõnastus)

 

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt v

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v) „kohustuslik norm” – säte, mille kohaldamist pooled ei või välistada, millest nad ei või kõrvale kalduda ja mille toimet nad ei või muuta;

välja jäetud

Or. en

(Vt punkti g a muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt w

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(w) „võlausaldaja” – isik, kellel on õigus nõuda teiselt isikult ehk võlgnikult rahalise või mitterahalise kohustuse täitmist;

välja jäetud

Or. en

(Vt punkti f c muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt x

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(x) „võlgnik” – isik, kes peab teise isiku ehk võlausaldaja kasuks täitma rahalise või mitterahalise kohustuse;

välja jäetud

Or. en

(Vt punkti f d muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt y

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(y) „kohustus” – õigussuhte ühe poole kohustus teha teise poole heaks talle võlgnetav tegu.

välja jäetud

Or. en

(Vt punkti g b muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lepingupooled võivad kokku leppida, et nende piiriüleseid kaubamüügilepinguid, digitaalse infosisu üleandmise lepinguid ja seotud teenuste osutamise lepinguid reguleerib artiklites 4–7 sätestatud territoriaalse kohaldamisala ning esemelise ja isikulise reguleerimisala piires Euroopa ühise müügiõiguse normistik.

Lepingupooled võivad vastavalt artiklites 8 ja 9 sätestatud nõuetele kokku leppida, et nende piiriüleseid kaubamüügilepinguid, digitaalse infosisu üleandmise lepinguid ja seotud teenuste osutamise lepinguid reguleerib artiklites 4–7 sätestatud territoriaalse kohaldamisala ning esemelise ja isikulise reguleerimisala piires Euroopa ühise müügiõiguse normistik.

Or. en

Selgitus

Täpsustus.

 

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lepingud, mille suhtes võib kohaldada Euroopa ühise müügiõiguse normistikku

Lepingud, mille suhtes on võimalik kohaldada Euroopa ühise müügiõiguse normistikku

Or. en

 

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa ühise müügiõiguse normistikku võib kohaldada järgmiste lepingute suhtes:

1. Euroopa ühise müügiõiguse normistikku võib kohaldada kauglepingute, sealhulgas internetis sõlmitavate lepingute suhtes, mis on järgmised:

Or. en

Selgitus

The amendment proposes to offer CESL for distance contracts only. The term "distance contracts" has been proposed as it is already used in the acquis. The main area targeted is the rapidly growing internet sales sector, where the idea of an optional instrument met robust support, even from circles more reluctant towards a broader use of such instrument. The draft report seeks to open up debate on this. It deliberately does not provide for a full adaptation of CESL to distance trade. This would require further work and analysis, the results of which could be fed into the ongoing legislative process.

 

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Euroopa ühist müügiõigust võib kasutada ka lõike 1 punktides a, b ja c osutatud lepingute suhtes, kui osapoolte vahel on toimunud läbirääkimised või kui lepingu sõlmimiseks on tehtud muid ettevalmistusi, kasutades kõikideks etappideks vaid kaugsidevahendite abi, kuid mille puhul lepingut ise ei sõlmitud kaugsidevahendi abil.

Or. en

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on lubada Euroopa ühise müügiõiguse kasutamist siis, kui lepingu sõlmimise eel on kasutatud kaugsidevahendeid, kuid lepingut ise ei sõlmitud kaugsidevahendi teel. Nende olukordade jätmine Euroopa ühisest müügiõigusest välja tundub meelevaldne.

 

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Segatüüpi lepingute ja tarbijakrediidilepingute välistamine

Seotud lepingud ja segatüüpi lepingud

Or. en

Selgitus

Artikli 6 muudatuste eesmärk on võtta arvesse küsimusi selle kohta, et komisjoni ettepanekus piiratakse liiga palju Euroopa ühise müügiõiguse kasutamist seotud ja segatüüpi lepingute puhul, näiteks müügileping, mis kuulub kokku krediidilepinguga või on sellega seotud, ning võimaldada Euroopa ühise müügiõiguse kasutamist ka nendel juhtudel. Selleks tuleb selgitada Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse jääva lepingu suhet seotud lepinguga ning Euroopa ühise müügiõiguse kohaldamist segatüüpi nende lepingute suhtes, mis sisaldavad elemente, mis ei kuulu Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse.

 

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa ühise müügiõiguse normistikku ei või kohaldada segatüüpi lepingute suhtes, mis sisaldavad sätteid, mis ei ole seotud kauba müügi, digitaalse infosisu üleandmise või seotud teenuste osutamisega artikli 5 tähenduses.

1. Euroopa ühise müügiõiguse normistikku võib kohaldada ka järgmistel juhtudel:

 

(a) kui Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse kuuluv leping on seotud lepinguga, mis ei ole müügileping, digitaalse infosisu pakkumist käsitlev leping või sellega seotud teenuse osutamise leping, või

 

(b) kui leping sisaldab sätteid, mis ei ole seotud kauba müügi, digitaalse infosisu üleandmise või seotud teenuste osutamisega artikli 5 tähenduses, tingimusel et neid elemente ja nende hinda saab jagada osadeks.

Or. en

Selgitus

Lõike 1 uue sõnastusega selgitatakse, et Euroopa ühist müügiõigust saab kasutada nii seotud kui ka segatüüpi lepingute suhtes ning selles kirjeldatakse vastavaid olukordi. Segatüüpi lepingute puhul on oluline, et on sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt on Euroopa ühise müügiõiguse alla mitte kuuluvaid elemente ja hinda võimalik jagada osadeks. Muidu on keeruline eristada kahte osa õiguslike tagajärgede suhtes (vt lõigete 1 b ja 1 c muudatusettepanekud). Väljendit „jagada osadeks” kasutatakse ka lisa artiklis 9.

 

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Lõike 1 punktis a osutatud juhtudel sätestatakse seotud lepingu suhtes muidu kohaldatavat õigust.

Or. en

Selgitus

Esildatud sõnastusega selgitatakse, et Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse kuuluva lepinguga seotud lepingu suhtes kohaldatav õigus määratakse vastavalt asjaomastele kollisiooninormidele. Euroopa ühist müügiõigust ei peaks seotud lepingu suhtes kehtima.

 

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 6 – lõige 1 b – sissejuhatus ja punkt a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. lõike 1 punktis a osutatud juhul:

 

(a) kui on tegemist Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse kuuluva lepinguga, kasutavad mõlemad pooled kõiki õigusi, õiguskaitsevahendeid või vastuväiteid, või kui leping on tühine ega ole siduv, sõltub seotud lepingule avaldatav mõju seotud lepingu suhtes kohaldatavast siseriiklikust õigusest.

Or. en

Selgitus

Kui on tegemist Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse kuuluva lepinguga, kasutavad mõlemad pooled kõiki õigusi, õiguskaitsevahendeid või vastuväiteid, või kui leping on tühine ega ole siduv, peaks seotud lepingule avaldatav mõju sõltuma seotud lepingu suhtes kohaldatavast siseriiklikust õigusest.

 

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 b – punkt b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b) kui on tegemist seotud lepinguga ning mõlemad pooled kasutavad mis tahes õigust, õiguskaitsevahendit või vastuväidet, või kui leping on tühine ega ole siduv vastavalt asjaomase lepingu suhtes kohaldatavale siseriiklikule õigusele, jäävad poolte Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse kuuluva lepingu kohaselt võetud kohustused samaks, juhul kui teine pool ei oleks sõlminud Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse kuuluvat lepingut, vaid seotud lepingut, või oleks lepingu sõlminud vaid oluliselt teistsugustel lepingutingimustel, mis puhul on ühel poolel õigus Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse kuuluv leping lõpetada.

Or. en

Selgitus

Kui on tegemist Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse kuuluva lepinguga, kasutavad mõlemad pooled kõiki õigusi, õiguskaitsevahendeid või vastuväiteid, või kui leping on tühine ega ole siduv, peaks seotud lepingule avaldatav mõju sõltuma seotud lepingu suhtes kohaldatavast siseriiklikust õigusest. Sel juhul peaks tarbijal olema võimalus lõpetada ka müügileping. Sõnastuses on võetud arvesse tühistamist käsitlev artikli 48 lõike 1 punkt a.

 

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – punkt 1 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 c. Lõike 1 punktis b osutatud juhtudel lepitakse kokku, et lepinguga seotud muud elemendid sätestatakse seotud lepingus.

Or. en

Selgitus

Esildatud muudatusega täpsustatakse juhud, kui segatüüpi leping sisaldab elementi, mis ei kuulu Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse, näiteks transporditeenused või klienditelefon, siis seda elementi käsitletakse seotud lepingus.

 

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 d. Kui leping sisaldab sätteid, mis ei ole seotud kauba müügi, digitaalse infosisu üleandmise või seotud teenuste osutamisega artikli 5 tähenduses ning kui neid elemente ja nende hinda ei saa jagada osadeks, siis selle lepingu puhul ei saa kasutada Euroopa ühist müügiõigust.

Or. en

Selgitus

Tuleb selgitada, et kui segatüüpi leping sisaldab elementi, mis ei kuulu Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse ning mida ei saa jagada ja mille hinda ei saa jagada, siis ei saa valida Euroopa ühist müügiõigust.

 

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Euroopa ühise müügiõiguse normistikku ei või kohaldada kaupleja ja tarbija vahel sõlmitavate lepingute suhtes, millega kaupleja annab või lubab anda tarbijale krediiti tasumise edasilükkamise, laenu või muu samalaadse finantstehingu vormis. Euroopa ühise müügiõiguse normistikku võib kohaldada kaupleja ja tarbija vahel sõlmitavate lepingute suhtes, millega kaupa või digitaalset infosisu antakse üle või samalaadseid seotud teenuseid osutatakse pidevalt ning tarbija tasub kauba, digitaalse infosisu või seotud teenuste eest osamaksetega kogu lepingu kehtivusaja jooksul.

välja jäetud

Or. en

 

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kaupleja ja tarbija vaheliste võlasuhete puhul kehtib kokkulepe Euroopa ühise müügiõiguse normide kohaldamise kohta ainult juhul, kui tarbija on andnud oma nõusoleku sõnaselge avalduse vormis, mis on tehtud eraldi avaldusest, milles väljendatakse nõusolekut lepingu sõlmimiseks. Kaupleja peab andma tarbijale püsival andmekandjal kinnituse saavutatud kokkuleppe kohta.

2. Kaupleja ja tarbija vaheliste võlasuhete puhul kehtib kokkulepe Euroopa ühise müügiõiguse normide kohaldamise kohta ainult juhul, kui tarbija on andnud oma nõusoleku sõnaselge avalduse vormis, mis on tehtud eraldi avaldusest, milles väljendatakse nõusolekut lepingu sõlmimiseks, ning kui artiklis 9 sätestatud nõuded on täidetud. Kaupleja peab andma tarbijale püsival andmekandjal kinnituse saavutatud kokkuleppe kohta.

Or. en

 

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kaupleja ja tarbija vaheliste võlasuhete puhul võib Euroopa ühise müügiõiguse normistikku kohaldada ainult tervikuna, mitte osaliselt.

3. Kaupleja ja tarbija vaheliste võlasuhete puhul võib Euroopa ühise müügiõiguse normistikku kohaldada ainult tervikuna, mitte osaliselt. Kauplejate vahelistes suhetes võib Euroopa ühist müügiõigust valida osaliselt, tingimusel et ei ole keelatud asjaomaste sätete väljajätmist.

Or. en

Selgitus

Tundub vajalik selgitada, et Euroopa ühist müügiõigust saab valida osaliselt ettevõtjatevaheliste lepingute puhul, kuid sellegipoolest ei saa osapooled hoiduda kõrvale Euroopa ühise müügiõiguse kohustuslikest eeskirjadest.

 

 

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui lepingupooled on sõlminud kehtiva kokkuleppe Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamise kohta lepingu suhtes, kohaldatakse lepingus sätestatu suhtes ainult Euroopa ühise müügiõiguse norme. Juhul kui leping tegelikult sõlmiti, reguleerib Euroopa ühise müügiõiguse normistik ka lepingueelse teavitamise kohustuste täitmist ja nende kohustuste täitmatajätmise korral ettenähtud õiguskaitsevahendeid.

1. Kui lepingupooled on sõlminud kehtiva kokkuleppe Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kohaldamise kohta lepingu suhtes, kohaldatakse lepingus sätestatu suhtes ainult Euroopa ühise müügiõiguse norme lepinguõiguse režiimi asemel, mis sellise lepingu puudumisel reguleeriks lepingut vastavalt kohaldatavate õigusaktidega sätestatud õiguskorrale.

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse, et Euroopa ühine müügiõigus on iga liikmesriigi õiguskorra raames teine režiim. Tegemist on muudatusettepanekutega, milles täpsustatakse Euroopa ühise müügiõiguse ja Rooma I määruse vahelist suhet.

 

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Kui osapooled alustavad läbirääkimisi või hakkavad muudmoodi lepingu sõlmimiseks valmistuma, viidates Euroopa ühisele müügiõigusele, reguleeritakse Euroopa ühise müügiõigusega lepingueelse teavitamise kohustuste ning muude lepingu sõlmimisele eelnevate kohustuste täitmist ning nende kohustuste täitmatajätmise korral ettenähtud õiguskaitsevahendeid.

 

Esimeses lõigus nimetatud Euroopa ühise müügiõiguse kohaldamine ei piira asjaomaste õigusaktide kohaldamist vastavalt asjaomastele kollisiooninormidele, kui kaupleja viitas ka muudele õigusrežiimidele.

Or. en

Selgitus

Esildatud tekstis sätestatakse, et Euroopa ühise müügiõigusega reguleeritakse lepingueelset etappi alates sellest hetkest, kui osapooled viitavad läbirääkimiste käigus Euroopa ühisele müügiõigusele, mis on vastupidine komisjoni ettepanekus esitatud lahendusele, mille kohaselt kohaldatakse Euroopa ühises müügiõiguses sätestatud lepingueelse teavitamise kohustusi ainult siis, kui leping on tegelikult sõlmitud ehk tagasiulatuvalt. Teises lõigus selgitatakse, et vaid sel juhul, kui kaupleja ei täpsusta, kas ta on valmis sõlmima lepingut vastavalt Euroopa ühisele müügiõigusele või muule asjaomasele kohaldatavale õigusele, peab ta järgima mõlemaid eeskirju.

 

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus) – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse kuuluvad asjaolud

 

1. Euroopa ühises müügiõiguses on sätestatud järgmised asjaolud:

 

(a) lepingueelse teavitamise kohustused;

 

(b) lepingu sõlmimine, sealhulgas vorminõuded;

 

(c) lepingust taganemise õigus ning selle tagajärjed;

 

(d) lepingu tühistamine eksimuse, pettuse, ähvarduse või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu ning tühistamise tagajärjed;

 

(e) tõlgendamine;

 

(f) lepingu sisu ja õiguslikud tagajärjed;

 

(g) ebamõistlikult kahjustavate lepingutingimuste hindamine ja tagajärjed;

 

(h) poolte õigused ja kohustused;

 

(i) õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral;

 

(j) tagasitäitmine lepingu tühistamise, lõpetamise või mittesiduva lepingu korral;

 

(k) õiguste aegumine ja välistamine;

 

(l) ühise müügiõiguse kohaldamise korral tekkivate kohustuste täitmatajätmise eest määratavad sanktsioonid.

Or. en

Selgitus

Uues artiklis 11 a esitatakse positiivne loetelu nendest asjaoludest (lõige 1), mis kuuluvad Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse, ning mittetäielik negatiivne loetelu asjaoludest (lõige 2), mis ei kuulu ühise müügiõiguse reguleerimisalasse ning mida mainitakse vaid komisjoni ettepaneku põhjenduses 27. Eesmärk on esitada võimalikult selgelt Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse ning siseriikliku õiguse reguleerimisalasse kuuluvad asjaolud.

 

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus) – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2. Asjaolusid, mis ei kuulu Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse, reguleerivad siseriiklike õigusaktide asjaomased eeskirjad, mida kohaldatakse vastavalt määrustele (EÜ) nr 593/2008 ja (EÜ) nr 864/2007 või muule asjaomasele kollisiooninormile. Kõnealused asjaolud hõlmavad järgmist:

 

(a) juriidiline staatus;

 

(b) teovõime puudumine, ebaseaduslikkus või heade kommete vastasus, välja arvatud juhul, kui nende põhjused on sätestatud Euroopa ühises müügiõiguses;

 

(c) lepingu keele määramine;

 

(d) mittediskrimineerimine;

 

(e) esindamine;

 

(f) võlgnike ja võlausaldajate paljusus ning lepingupoolte muutumine, sealhulgas nõuete loovutamine;

 

(g) tasaarvestus ja lepingute liitmine;

 

(h) asjaõigus, sealhulgas omandiõiguse üleandmine;

 

(i) intellektuaalomandiõigus; ning

 

(j) deliktiõigus lepinguväliste võlasuhete puhul, sealhulgas küsimus, kas konkureeriva lepingulise ja lepinguvälise vastutusega seotud nõudeid saab esitada koos.

Or. en

Selgitus

Uues artiklis 11 a esitatakse positiivne loetelu nendest asjaoludest (lõige 1), mis kuuluvad Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse, ning mittetäielik negatiivne loetelu asjaoludest (lõige 2), mis ei kuulu ühise müügiõiguse reguleerimisalasse ning mida mainitakse vaid komisjoni ettepaneku põhjenduses 27. Eesmärk on esitada võimalikult selgelt Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalasse ning siseriikliku õiguse reguleerimisalasse kuuluvad asjaolud.

 

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus) – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3. Käesolev artikkel ei piira mitteliikmesriigi kohustuslikke eeskirjasid, mida võib kohaldada vastavalt asjaomastele kollisiooninormidele.

Or. en

 

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 14

välja jäetud

Käesolevat määrust kohaldavate kohtuotsuste edastamine

 

1. Liikmesriigid tagavad, et nende kohtute tehtud jõustunud kohtuotsused, millega kohaldatakse käesoleva määruse norme, edastatakse viivitamata komisjonile.

 

2. Komisjon loob süsteemi, mis võimaldab tutvuda lõikes 1 osutatud kohtuotsuseid käsitleva teabega ja Euroopa Liidu Kohtu asjakohaste otsustega. See süsteem tehakse üldsusele kättesaadavaks.

 

Or. en

(Vt artikli 186 a muudatusettepanek; teksti on muudetud.)

 

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 15

välja jäetud

Läbivaatamine

 

1. [Nelja aasta möödumisel käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast] esitavad liikmesriigid komisjonile teabe käesoleva määruse kohaldamise kohta, eelkõige teabe, mis käsitleb Euroopa ühise müügiõiguse normistiku levikut kasutajate hulgas, selle normidest tulenenud kohtuvaidluste hulka ning olukorda seoses erinevustega tarbijakaitse tasemes Euroopa ühise müügiõiguse normistiku ja siseriikliku õiguse kohaselt. Kõnealune teave peab hõlmama põhjalikku ülevaadet liikmesriigi kohtupraktikast, millega tõlgendatakse Euroopa ühise müügiõiguse norme.

 

2. [Viie aasta möödumisel käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast] esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteele põhjaliku aruande, mis sisaldab ülevaadet käesoleva määruse toimimise kohta, võttes muu hulgas arvesse vajadust laiendada määruse reguleerimisala ettevõtjatevaheliste lepingute suhtes, digitaalse infosisu turu ja tehnoloogia arengut ning võimalikke arengusuundi EL-i õiguses.

 

Or. en

(Vt artikli 186 b muudatusettepanek)

 

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 16

välja jäetud

Jõustumine ja kohaldamine

 

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

 

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates [6 kuud pärast jõustumist].

 

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.

 

Or. en

(Vt artikli 186 f muudatusettepanek)

 

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Sisukord

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Sisukord on jäetud välja.

Or. en

(Vt muudatusettepanekut, milles on sisukord lisatud regulatiivosa algusesse).

 

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

II jaotis (uus) – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

II jaotis

 

Euroopa ühise müügiõiguse sätted

Or. en

Selgitus

Esitatakse mitmeid muudatusettepanekuid, mille eesmärk on ühendada määrus lisaga. Määruse ja lisa lahutamine on tekitanud segadust ning ei ole vajalik.

 

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 2 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Nimetatud kohustuse rikkumise tagajärjel võib lepingupoolele kuuluva õiguse, õiguskaitsevahendi või vastuväite kasutamine või nendele tuginemine olla välistatud või lepingupoolele võib tekkida kohustus teisele lepingupoolele kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitada.

2. Nimetatud kohustuse rikkumise tagajärjel võib lepingupoolele kuuluva õiguse, õiguskaitsevahendi või vastuväite kasutamine või nendele tuginemine olla välistatud, kuid see ei anna otseselt õigust kasutada kohustuse rikkumise puhul õiguskaitsevahendeid.

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse, et Euroopa ühine müügiõigus on iga liikmesriigi õiguskorra raames teine režiim. Tegemist on muudatusettepanekutega, milles täpsustatakse Euroopa ühise müügiõiguse ja Rooma I määruse vahelist suhet.

 

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – Artikkel 9 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Segatüüpi leping

Leping, milles on sätestatud asjaomaste teenuste pakkumine

Or. en

Selgitus

Selleks et paremini eristada lepinguid, mis on sätestatud käesolevas artiklis ning mis on sätestatud Euroopa ühise müügiõiguse määruse artiklis 6, on muudetud artikli pealkirja.

 

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 10 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse mis tahes teate edastamisele Euroopa ühise müügiõiguse normide ja lepingutingimuste kohaselt. Teade hõlmab õigusliku tagajärje kaasatoomisele või õiguslikul eesmärgil teavitamisele suunatud avalduse edastamist.

1. Teade hõlmab õigusliku tagajärje kaasatoomisele või õiguslikul eesmärgil teavitamisele suunatud avalduse edastamist.

Or. en

Selgitus

Sõnastuse lihtsustamine. Esimest lauset ei ole vaja, kuna sätte üldisele kohaldamisele viitab asjaolu, et see asub üldsätete peatükis.

 

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 11 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse Euroopa ühise müügiõiguse normistikus sätestatud tähtaegade arvestamisele.

välja jäetud

Or. en

Selgitus

Lihtsustamine. Esimest lõiget ei ole vaja, kuna sätte üldisele kohaldamisele viitab asjaolu, et see asub üldsätete peatükis.

 

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 11 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Kui päevades, nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg hakkab kulgema teatava sündmuse saabumisest, teo tegemisest või kindlaksmääratud kellaajast, hakatakse selle kulgemist lugema nimetatud sündmuse või kellaaja saabumise või teo tegemise päevale järgnevast kalendripäevast.

Or. en

(Vt lõike 3 muudatusettepanekut.)

Selgitus

Muudatusettepanekuga vahetatakse lõigete järjekorda vastavalt nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad ning mis sisaldab tähtaegade arvutamise üldeeskirjasid ELi õiguses.

 

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 11 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui päevades, nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg hakkab kulgema teatava sündmuse saabumisest, teo tegemisest või kindlaksmääratud kellaajast, hakkab see kulgema nimetatud sündmuse või kellaaja saabumise või teo tegemise päevale järgnevast kalendripäevast.

välja jäetud

Or. en

(Vt lõike 1 a muudatusettepanek)

 

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 11 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kui üks isik saadab teisele dokumendi, milles on määratud tähtaeg, mille jooksul dokumendi saaja peab vastama või tegema mingi toimingu, kuid milles ei ole määratud, millal tähtaeg kulgema hakkab, loetakse, et tähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil dokumendi saaja dokumendi kätte saab, kui dokumendis ei ole sätestatud teisiti.

välja jäetud

Or. en

(Vt lõike 7 a muudatusettepanek)

 

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 11 – lõige 7 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a. Kui üks isik saadab teisele dokumendi, milles on määratud tähtaeg, mille jooksul dokumendi saaja peab vastama või tegema mingi toimingu, kuid milles ei ole määratud, millal tähtaeg kulgema hakkab, loetakse, et tähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil dokumendi saaja dokumendi kätte saab, kui dokumendis ei ole sätestatud teisiti.

Or. en

(Vt lõike 6 muudatusettepanekut; teksti on muudetud.)

 

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 12 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ühepoolsete tahteavalduste tõlgendamise suhtes kohaldatakse artikleid 59–65 vajalike erisustega.

välja jäetud

Or. en

(Vt artikli 58 lõike 3a muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 12 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Ühepoolsete tahteavalduste suhtes kohaldatakse 5. peatüki sätteid puudustega kokkuleppe kohta vajalike erisustega.

välja jäetud

Or. en

(Vt artikli -48 lõike 2 muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 24 – lõige 3 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) lepingutingimused.

(e) tingimused, mille põhjal on kaupleja valmis lepingut sõlmima.

Or. en

 

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 24 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kaupleja peab tagama, et lõike 3 punktis e osutatud lepingutingimused tehakse teisele poolele kättesaadavaks tekstina, mis on väljendatud tähtede või muude arusaadavate märkidega ja mis on püsival andmekandjal, sellise vahendi abil, mis võimaldab tekstis sisalduva teabe lugemist, salvestamist ja reprodutseerimist materiaalses vormis.

4. Ilma et see piiraks 1. jaos sätestatud kaupleja ja tarbija vahelisi suhteid käsitlevaid rangemaid nõudeid, peab kaupleja tagama, et lõike 3 punktis e osutatud tingimused tehakse teisele poolele kättesaadavaks tekstina, mis on väljendatud tähtede või muude arusaadavate märkidega ja mis on püsival andmekandjal, sellise vahendi abil, mis võimaldab tekstis sisalduva teabe lugemist, salvestamist ja reprodutseerimist materiaalses vormis.

Or. en

 

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 24 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kaupleja peab teise poole saadetud pakkumuse või nõustumuse kättesaamist viivitamata elektroonilisel teel kinnitama.

5. Kaupleja peab teise poole saadetud pakkumuse või nõustumuse kättesaamist viivitamata elektroonilisel teel kinnitama. Teatel on kirjas pakkumise või nõustumuse sisu.

Or. en

 

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 29 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui pool ei ole täitnud käesolevas peatükis sätestatud teavitamiskohustust, on tal kohustus teisele poolele teavitamiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitada.

1. Kui pool ei ole täitnud käesolevas peatükis sätestatud teavitamiskohustust, on tal vastavalt 16. peatükile kohustus teisele poolele teavitamiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitada.

Or. en

 

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 30 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kokkulepe saavutatakse pakkumuse vastuvõtmisega. Pakkumuse võib vastu võtta sõnaselge avalduse või muu tahteavalduse või teoga.

2. Kokkulepe saavutatakse pakkumuse vastuvõtmisega.

Or. en

Selgitus

Sõnastuse lihtsustamine. Artikli 34 lõikes 1 juba viidatakse sellele, et pakkumist saab vastu võtta igasuguse avalduse või teoga.

 

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu määrus

I osa – artikkel 31 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) see on piisavalt määratletud sisuga ja kindel, et lugeda leping sõlmituks.

(b) see on piisavalt määratletud sisuga ja kindel, et lugeda leping sõlmituks. Tarbija ja kaupleja vahelistes suhetes peetakse pakkumise sisu piisavalt määratletuks ja kindlaks sel juhul, kui see sisaldab objekti, kogust või kestust ning hinda.

Or. en

Selgitus

Ettevõtjate ja tarbijate vaheliste lepingute puhul tundub asjakohane täpsustada pakkumise miinimumsisu.

 

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel -48 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel -48

 

Reguleerimisala

 

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepingu tühistamise suhtes sisu puuduste või sarnaste puuduste tõttu.

 

2. Käesoleva peatüki eeskirju kohaldatakse vajalike erisustega pakkumuse, nõustumuse või muu sellise ühepoolse tahteavalduse suhtes, mis väljendab kavatsust või võrdväärset käitumist.

Or. en

(2. lõike puhul vt artikli 12 lõike 4 muudatusettepanekut.)

Selgitus

Täpsustus.

 

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 48 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) eksimuses olnud pool ei oleks samasuguses olukorras lepingut sõlminud või oleks selle sõlminud oluliselt teistsugustel lepingutingimustel ja teine pool sellest teadis või pidi teadma ning

(a) eksimuses olnud pool ei oleks samasuguses olukorras lepingut sõlminud või oleks selle sõlminud oluliselt teistsugustel lepingutingimustel;

Or. en

Selgitus

Ühe osapoole sidumine teise osapoole eksimustega, näiteks õigekirjavigadega, ei ole asjakohane, ilma et teiselt osapoolelt nõutakse kaasvastutust.

 

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 48 – lõige 1 – punkt b – punkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) põhjustas eksimuses olnud poole eksimuse;

(i) põhjustas eksimuses olnud poole eksimuse; või

Or. en

 

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 48 – lõige 1 – punkt b – punkt ii

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ii) põhjustas lepingu sõlmimise eksimuse mõjul, kuna jättis täitmata 2. peatüki 1.–4. jaos sätestatud lepingueelse teavitamiskohustuse;

(ii) põhjustas lepingu sõlmimise eksimuse mõjul, kuna jättis täitmata 2. peatüki 1.–4. jaos sätestatud lepingueelse teavitamiskohustuse; või

Or. en

 

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 48 – lõige 1 – punkt b – punkt iv

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(iv) oli sama eksimuse mõju all.

välja jäetud

Or. en

Selgitus

Lepingu tühistamine sama eksimuse tõttu tundub selle peatükis erandlik. Sellistel juhtudel leitakse lahendus kas tõlgendamise või asjaolude muutmise abil.

 

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa I – artikkel 49 – lõige 3 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Selleks, et kindlaks teha, kas hea usu ja ausa kauplemise põhimõtte kohaselt tuleb teave teisele poolele avaldada, tuleb arvestada kõiki asjaolusid, sealhulgas järgmist:

3. (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Or. en

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

 

 

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 49 – lõige 3 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) kas teave on teisele poolele ilmselt tähtis ning

(e) kas teave on teisele poolele tõenäoliselt tähtis ning

Or. en

Selgitus

Sõnastust kohandatakse vastavalt artikli 23 lõikele 2 (teabe avalikustamine kaupade ja nendega seotud teenuste kohta), mis sisaldab vastavat loetelu. Ei ole põhjust jätta teabe tähtsuse piirmäär ühe osapoole jaoks kõrgemale.

 

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 50 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 50 a

 

Kolmandad isikud

 

1. Kui kolmas isik, kelle tegevuse eest isik vastutab või kes selle isiku nõusolekul osaleb lepingu sõlmimisel:

 

(a) põhjustab eksimuse või on eksimusest teadlik või peaks eeldatavasti olema eksimusest teadlik või

 

(b) on süüdi pettuses või ähvardamises või raskete asjaolude ärakasutamises,

 

kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud õiguskaitsevahendeid, just nagu siis, kui vastutav isik või nõusoleku andnud isik oleks seda ise teinud või oleks ise teavet omanud.

 

2. Kui kolmas isik, kelle tegevuse eest isik ei vastuta ning kellele ei ole kõnealune isik lepingu sõlmimiseks nõusolekut andnud, on süüdi pettuses või ähvardamises, kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud õiguskaitsevahendeid juhul, kui kõnealune isik teadis või saab põhjendatult eeldada, et ta teadis asjassepuutuvaid asjaolusid, või kui ta ei tegutsenud lepingu tühistamise ajal lepingu alusel.

Or. en

Selgitus

Ettepanekus ei olnud sätestatud eksimuste, pettuse, ähvardamise või raskete asjaolude ärakasutamise toimepanemist kolmanda isiku poolt.

 

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 55

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Isik, kellel on õigus käesoleva peatüki sätete kohaselt leping tühistada või kellel oli see õigus enne tühistamiseks ettenähtud tähtaja möödumist või lepingu kinnitamist, võib nõuda teiselt poolelt eksimuse, pettuse, ähvarduse või raskete asjaolude ärakasutamise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist olenemata sellest, kas leping tühistatakse või mitte, juhul kui teine pool teadis või pidi teadma olulistest asjaoludest.

Isik, kellel on õigus käesoleva peatüki sätete kohaselt leping tühistada või kellel oli see õigus enne tühistamiseks ettenähtud tähtaja möödumist või lepingu kinnitamist, võib 16. peatüki kohaselt nõuda teiselt poolelt eksimuse, pettuse, ähvarduse või raskete asjaolude ärakasutamise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist olenemata sellest, kas leping tühistatakse või mitte, juhul kui teine pool teadis või pidi teadma olulistest asjaoludest.

Or. en

 

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 58 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui üks lepingupool kasutas lepingus esinevat väljendit teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse seda väljendit selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.

2. Kui üks lepingupool kasutas lepingus või samalaadses menetluses esinevat väljendit teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse seda väljendit või samaväärset menetlust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.

Or. en

 

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 58 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Lepingus kasutatud väljendeid tõlgendatakse lepingust kui tervikust lähtudes.

Or. en

(Vt artikli 60 muudatusettepanekut – teksti on muudetud.)

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on muuta tõlgendamist käsitlevate sätete järjekorda, et muuta käesolev peatükk hõlpsamini loetavaks ja kasutatavaks.

 

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 58 – lõige 3 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Käesoleva peatüki eeskirju kohaldatakse vajalike erisustega pakkumuse, nõustumuse või muu sellise ühepoolse tahteavalduse suhtes, mis väljendab kavatsust või võrdväärset käitumist.

Or. en

(Vt artikli 12 lõike 3 muudatusettepanekut – teksti on muudetud.)

 

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 59 – alapunkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi;

(a) lepingu sõlmimise asjaolusid;

Or. en

 

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 59 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) lepingupoolte käitumist, ka pärast lepingu sõlmimist;

(b) lepingupoolte käitumist, enne ja pärast lepingu sõlmimist ning selle ajal;

Or. en

Selgitus

Sõnastuse täpsustamine.

 

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 59 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) tõlgendust, mille lepingupooled on lepingus kasutatud väljenditega samasugustele või sarnastele väljenditele varem andnud;

(c) tõlgendust, mille lepingupooled on varem andnud lepingus kasutatud väljenditega samasugustele või sarnastele väljenditele;

Or. en

Selgitus

Sõnastuse täpsustamine.

 

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 60

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 60

välja jäetud

Viitamine lepingule tervikuna

 

Lepingus kasutatud väljendeid tõlgendatakse lepingust kui tervikust lähtudes.

 

Or. en

(Vt artikli 58 lõike 3a muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 61 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 61 a

 

Tõlgendus, mille kohaselt lepingutingimus on kehtiv

 

Lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on kehtiv, sellise tõlgenduse ees, mille kohaselt tingimus ei ole kehtiv.

Or. en

(Vt artikli 63 muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 61 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 61 b

 

Tõlgendamine tarbija kasuks

 

1. Kahtluse korral kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepingu tingimuse tähenduses, kasutatakse tarbijale kõige soodsamat tõlgendust, välja arvatud juhul kui lepingutingimuse esitas tarbija.

 

2. Lepingupooled ei või tarbija kahjuks käesoleva artikli kohaldamist välistada, selle toimest kõrvale kalduda ega seda muuta.

Or. en

(Vt artikli 64 muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – Artikkel 62 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eraldi läbiräägitud lepingutingimuste eelistamine

Eraldi läbirääkimata lepingutingimused

Or. en

 

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 62 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Kahtluse korral artikli 7 kohase eraldi läbirääkimata tingimuse tähenduses olukorras, mida ei ole võimalik lahendada artikli 61 b raames, eelistatakse tõlgendust tingimuse kasutaja kahjuks.

Or. en

(Vt artikli 65 muudatusettepanekut.)

Selgitus

Artikkel 65 on ühendatud artikliga 62, sest nii näis see selgemini ja hõlpsamini loetav, kui kõik sätted, mis käsitlevad eraldi läbirääkimata lepingutingimusi, on koondatud ühte artiklisse. Sõnastust on täpsustatud.

 

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 63

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 63

välja jäetud

Tõlgendus, mille kohaselt lepingutingimus on kehtiv

 

Lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on kehtiv, sellise tõlgenduse ees, mille kohaselt tingimus ei ole kehtiv.

 

Or. en

(Vt artikli 61 a muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 64

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 64

välja jäetud

Tõlgendamine tarbija kasuks

 

1. Kahtluse korral kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepingu tingimuse tähenduses, kasutatakse tarbijale kõige soodsamat tõlgendust, välja arvatud juhul kui lepingutingimuse esitas tarbija.

 

2. Lepingupooled ei või tarbija kahjuks käesoleva artikli kohaldamist välistada, selle toimest kõrvale kalduda ega seda muuta.

 

Or. en

(Vt artikli 61 b muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 65

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 65

välja jäetud

Tõlgendamine lepingutingimuse kasutaja kahjuks

 

Kahtluse korral artikli 7 kohase eraldi läbirääkimata tingimuse tähenduses lepingus, mis jääb artikli 64 reguleerimisalast välja, eelistatakse tõlgendust tingimuse kasutaja kahjuks.

 

Or. en

(Vt artikli 62 lõike 1 a muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – II pealkiri – III osa – 7. peatükk – 1. jagu (uus) – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1. jagu Üldsätted

Or. en

 

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 67 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lepingupooled ei ole kohustatud järgima tava ega praktikat ulatuses, milles see on vastuolus eraldi läbiräägitud lepingutingimuste või Euroopa ühise müügiõiguse kohustuslike normidega.

3. Lepingupooled ei ole kohustatud järgima tava ega praktikat ulatuses, milles see on vastuolus lepingupoolte kokkuleppe või Euroopa ühise müügiõiguse kohustuslike normidega.

Or. en

Selgitus

Täpsustus.

 

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 68 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõike 1 alusel tuleb võimaluse korral määrata selline kaudne lepingutingimus, mis tooks kaasa sellise õigusliku tagajärje, milles lepingupooled oleksid tõenäoliselt kokku leppinud.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Or. en

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

 

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa I – artikkel 69 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui kaupleja teeb enne lepingu sõlmimist avalduse, milles teavitab teist lepingupoolt või avalikkust tema poolt lepingu alusel üleantava omadustest, muutub avalduses sisalduv lepingutingimuseks, välja arvatud juhul kui:

1. Kui kaupleja või kaupleja jaoks reklaami või turundust tegev isik teeb enne lepingu sõlmimist avalduse, milles teavitab teist lepingupoolt või avalikkust tema poolt lepingu alusel üleantava omadustest, muutub avalduses sisalduv lepingutingimuseks, välja arvatud juhul kui:

Or. en

(Vt lõike 2 muudatusettepanekut.)

Selgitus

Lõige 2 on ühendatud lõikega 1, et lihtsustada artikli struktuuri.

 

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 69 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõike 1 tähenduses loetakse kaupleja jaoks reklaami või turundust tegeva isiku avaldused kaupleja enda avaldusteks.

välja jäetud

Or. en

(Vt lõike 1 muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 70

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 70

välja jäetud

Kohustus teavitada eraldi läbirääkimata lepingutingimustest

 

1. Eraldi läbirääkimata lepingutingimusi artikli 7 tähenduses, mida kasutab üks lepingupool, saab kasutada teise poole vastu ainult juhul, kui teine pool oli lepingutingimustest teadlik või kui eraldi läbirääkimata tingimusi kasutav pool juhtis mõistlikult teise poole tähelepanu tingimusele enne lepingu sõlmimist või lepingu sõlmimise ajal.

 

2. Käesoleva artikli tähenduses ei piisa kaupleja ja tarbija vahelise võlasuhte puhul tarbija tähelepanu juhtimiseks tingimusele viitamisest lepingu tekstis, isegi kui tarbija lepingule alla kirjutab.

 

3. Lepingupooled ei või käesoleva artikli kohaldamist välistada, selle toimest kõrvale kalduda ega seda muuta.

 

Or. en

(Vt lõike 76 a muudatusettepanekut, teksti on muudetud.)

 

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 71

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 71

välja jäetud

Täiendavad maksed kaupleja ja tarbija vahelises lepingus

 

1. Kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepingu tingimus, millega nähakse ette tarbija kohustus teha kaupleja peamise lepingujärgse kohustuse täitmise eest ettenähtud tasule lisaks veel täiendav makse, eelkõige juhul, kui tarbija on sellega nõustunud, lükates tagasi vaikimisi määratud valikud, et täiendavat maksekohustust vältida, ei ole tarbija suhtes siduv, välja arvatud juhul, kui tarbija andis, enne kui leping muutus tarbija suhtes siduvaks, sõnaselgelt nõusoleku täiendava makse tegemiseks. Kui tarbija on täiendava makse teinud, on tal õigus see tagasi nõuda.

 

2. Lepingupooled ei või tarbija kahjuks käesoleva artikli kohaldamist välistada, selle toimest kõrvale kalduda ega seda muuta.

 

Or. en

(Vt lõike 76 b muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  123

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 74 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lepingupooled ei või käesoleva artikli kohaldamist välistada, selle toimest kõrvale kalduda ega seda muuta.

2. Kaupleja ja tarbija vahelistes suhetes ei või lepingupooled tarbija kahjuks käesoleva artikli kohaldamist välistada, sellest kõrvale kalduda ega selle toimet muuta.

Or. en

Selgitus

Artikkel 74 peaks olema kohustuslik ainult ettevõtjatevaheliste lepingute puhul, et mitte piirata ülemääraselt lepingu sõlmimise vabadust ettevõtjatevaheliste lepingute puhul.

 

Muudatusettepanek  124

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – II pealkiri – III osa – 7. peatükk – 2. jagu (uus) – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2. jagu Kauplejate ja tarbijate vaheliste lepingute erisätted

Or. en

 

Muudatusettepanek  125

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 76 a (uus) – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 76 a

 

Kohustus teavitada eraldi läbirääkimata lepingutingimustest

Or. en

 

 

 

Muudatusettepanek  126

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 76 a – lõige 1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1. Eraldi läbirääkimata lepingutingimusi artikli 7 tähenduses, mida kasutab kaupleja, saab kasutada tarbija vastu ainult juhul, kui tarbija oli lepingutingimustest teadlik või kui kaupleja juhtis mõistlikult tarbija tähelepanu tingimusele enne lepingu sõlmimist või lepingu sõlmimise ajal.

Or. en

(Vt artikli 70 lõike 1 muudatusettepanekut.)

Selgitus

Näib olevat piisav näha ette ainult kohustus teavitada eraldi läbirääkimata lepingutingimustest ettevõtjate ja tarbijate vaheliste lepingute puhul. Selles võetakse arvesse ka küsimusi, mis tekkisid seoses selle eeskirja kohaldamisega ettevõtjatevaheliste lepingute suhtes.

 

Muudatusettepanek  127

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 76 a – lõige 2 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2. Käesoleva artikli tähenduses ei piisa tarbija tähelepanu juhtimiseks lepingutingimustele viitamisest, kui need ei ole:

 

(a) esitatud viisil, millest piisab tarbija tähelepanu juhtimisest nende olemasolule ning

 

(b) tarbijale kaupleja poolt antud või tehtud kättesaadavaks viisil, mis annab tarbijale võimaluse neid mõista enne lepingu sõlmimist.

Or. en

(Vt artikli 70 lõike 2 muudatusettepanekut, teksti on muudetud.)

Selgitus

On kostnud kriitikat, et artikli 70 lõikes 2 sätestatakse ainult see, millisest käitumisest ei piisa tarbija tähelepanu juhtimiseks lepingutingimusele. Uus kavandatav tekst püüab kirjeldada, mida tuleb selle kohustuse täitmiseks teha: kaupleja, kes pakub eraldi läbirääkimata lepingutingimusi, võib neid tingimusi tarbija vastu kasutada ainult juhul, kui ta on need esitanud viisil, millest piisab tarbija tähelepanu juhtimisest nende olemasolule ning mis võimaldab tarbijal neid mõista enne lepingu sõlmimist.

 

Muudatusettepanek  128

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 76 a – lõige 3 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3. Lepingutingimusele viitamist lepingu tekstis ei peeta piisavaks tarbija tähelepanu juhtimiseks, isegi kui tarbija lepingule alla kirjutab.

Or. en

(Vt artikli 70 lõike 2 muudatusettepanekut.)

 

 

Muudatusettepanek  129

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 76 a – lõige 4 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4. Lepingupooled ei või tarbija kahjuks käesoleva artikli kohaldamist välistada, selle toimest kõrvale kalduda ega seda muuta.

Or. en

Selgitus

Vt artikli 70 lõike 3 muudatusettepanekut.

 

Muudatusettepanek  130

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 76 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 76 b

 

Täiendavad maksed kaupleja ja tarbija vahelises lepingus

 

1. Kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepingu tingimus, millega nähakse ette tarbija kohustus teha kaupleja peamise lepingujärgse kohustuse täitmise eest ettenähtud tasule lisaks veel täiendav makse, eelkõige juhul, kui tarbija on sellega nõustunud, lükates tagasi vaikimisi määratud valikud, et täiendavat maksekohustust vältida, ei ole tarbija suhtes siduv, välja arvatud juhul, kui tarbija andis, enne kui leping muutus tarbija suhtes siduvaks, sõnaselgelt nõusoleku täiendava makse tegemiseks. Kui tarbija teeb täiendava makse, on tal õigus see tagasi nõuda.

 

2. Lepingupooled ei või tarbija kahjuks käesoleva artikli kohaldamist välistada, selle toimest kõrvale kalduda ega seda muuta.

Or. en

(Vt lõike 71 muudatusettepanekut.)

 

 

Muudatusettepanek  131

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 86 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) tingimuse sisu on selline, et selle kasutamine kaldub suurel määral kõrvale heast äritavast ning on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega.

(b) tingimuse sisu on selline, et selle kasutamine kaldub suurel määral kõrvale tavapärasest äritavast ning on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega.

Or. en

 

Muudatusettepanek  132

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 88 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lepingupool, kes ei saa lepingujärgset kohustust täita, peab teisele lepingupoolele teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta saab takistavast asjaolust teada või peab sellest teada saama. Lepingupoolel on õigus nõuda eelmises lauses nimetatud kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist.

3. Lepingupool, kes ei saa lepingujärgset kohustust täita, peab teisele lepingupoolele teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta saab takistavast asjaolust teada või peab sellest teada saama. Lepingupoolel on õigus nõuda eelmises lauses nimetatud kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist vastavalt 16. peatüki sätetele.

Or. en

 

Muudatusettepanek  133

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 89 – lõige 3 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) kahjustatud lepingupool ei kandnud asjaolude muutumise riisikot ega pidanud seda mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt kandma.

(c) asjaolude muutumisele tuginev kahjustatud lepingupool ei kandnud asjaolude muutumise riisikot ega pidanud seda mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt kandma.

Or. en

 

 

Muudatusettepanek  134

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 91 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kauba, sealhulgas füüsilise andmekandja, millel digitaalne infosisu edastatakse, omandi üle andma

(b) kauba, sealhulgas füüsilise andmekandja, millel digitaalne infosisu edastatakse, omandi üle andma või kohustuma selle üle andma;

Or. en

Selgitus

Täiendusega täpsustatakse seoses lisatud artikliga 91 a (omandiõiguse säilitamine), et omandit ei pea üle andma viivitamata (mis välistaks omandiõiguse säilitamise).

 

Muudatusettepanek  135

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 91 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 91 a

 

Omandiõiguse säilitamine

 

Kui omandiõiguse säilitamise klauslis on kokku lepitud, ei pea müüja andma kauba omandiõigust üle seni, kuni ostja on täitnud kohustuse tasuda selle klausli kohaselt kokkulepitud ostuhinna.

Or. en

Selgitus

Omandiõiguse säilitamise klausli lisamine tuleneb praktilisest vajadusest. Uues kavandatavas sõnastuses täpsustatakse, et omandiõiguse säilitamise klauslis võib kokku leppida siis, kui lepingupooled lepivad kokku Euroopa ühise müügiõiguse kohaldamises oma lepingu suhtes. Nagu ka hilinenud maksete direktiivi puhul piirdub kavandatav tekst omandiõiguse säilitamise klausli kohustuste poolega, samas kui materiaalõigus jääb selle reguleerimisalast välja.

 

Muudatusettepanek  136

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 95 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui üleandmise aega ei saa muul viisil kindlaks määrata, tuleb kaup või digitaalne infosisu üle anda mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Or. en

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

 

Muudatusettepanek  137

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 98

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 98

välja jäetud

Riisiko ülemineku õiguslik tagajärg

 

Kauba või digitaalse infosisu üleandmisel riisiko ülemineku õiguslikud tagajärjed on reguleeritud 14. peatüki sätetega.

 

Or. en

Selgitus

Säte käsitleb ilmselget ja on tarbetu.

 

Muudatusettepanek  138

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 100 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) olema selliste omaduste ja talitlusvõimega, nagu ostja võib eeldada. Selle kindlaksmääramisel, mida tarbija võib eeldada digitaalse infosisu puhul, tuleb arvesse võtta, kas digitaalse infosisu eest tasuti ostuhind või mitte.

(g) olema selliste omaduste ja talitlusvõimega, nagu ostja võib eeldada kooskõlas artikli 5 lõikega 2. Selle kindlaksmääramisel, mida tarbija võib eeldada digitaalse infosisu puhul, tuleb arvesse võtta, kas digitaalse infosisu eest tasuti ostuhind või pakuti muud vastutasu või mitte.

Or. en

Selgitus

Artikli 5 viites täpsustatakse, et selle sätte kohaselt tuleb määrata kindlaks, mida ostja võib eeldada. Viide vastutasule on muudatus vastavalt artikli 107 muudatustele.

 

Muudatusettepanek  139

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 102 – lõiked 3 ja 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kauplejatevahelise lepingu puhul ei kohaldata lõiget 2, kui ostja teadis või pidi teadma intellektuaalomandile tuginevast õigusest või nõudest lepingu sõlmimise ajal.

3. Lõiget 2 ei kohaldata, kui:

 

(a) kauplejatevahelise lepingu puhul ostja teadis või pidi teadma intellektuaalomandile tuginevast õigusest või nõudest lepingu sõlmimise ajal;

4. Kaupleja ja tarbija vahelise lepingu puhul ei kohaldata lõiget 2, kui tarbija teadis intellektuaalomandile tuginevast õigusest või nõudest lepingu sõlmimise ajal.

(b) kaupleja ja tarbija vahelise lepingu puhul tarbija teadis intellektuaalomandile tuginevast õigusest või nõudest lepingu sõlmimise ajal.

Or. en

Selgitus

Artikli struktuuri lihtsustamine.

 

Muudatusettepanek  140

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 103

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 103

välja jäetud

Digitaalse infosisu vastavuse nõuete piiramine

 

Digitaalset infosisu ei loeta lepingutingimustele mittevastavaks ainuüksi põhjusel, et pärast lepingu sõlmimist on kättesaadavaks muutunud digitaalse infosisu uuendatud versioon.

 

Or. en

Selgitus

See säte on pigem eksitav kui täpsustav. Artikkel 100 on üldsäte, mida kohaldatakse vastavuse või mittevastavuse kindlakstegemisel.

 

Muudatusettepanek  141

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa I – artikkel 106 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui müüja on kohustust rikkunud, võib ostja teha järgmist:

1. Kui müüja on kohustust rikkunud, võib ostja teha juhul, kui vastavate õiguskaitsevahendite erinõuded on täidetud, järgmist:

Or. en

Selgitus

Täpsustus selle kohta, et lõige 1 on vaid üldsäte, milles loetletakse võimalikke õiguskaitsevahendeid kohustuste rikkumise puhul. Kohaldatakse vastavate õiguskaitsevahendite erinõudeid.

 

Muudatusettepanek  142

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 106 – lõige 3 – punkt a – sissejuhatav osa ja punkt i (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) ei sõltu tema õigus kasutada õiguskaitsevahendeid müüja õigusest kohustuse rikkumine heastada ning

(a) ei sõltu tema õigus kasutada õiguskaitsevahendeid müüja õigusest kohustuse rikkumine heastada, välja arvatud juhul, kui

 

(i) see on seotud kaupade või digitaalse infosisuga, mis on valmistatud, toodetud või muudetud tarbija esitatud kirjelduse kohaselt või mis on ette nähtud konkreetsele isikule või

Or. en

Selgitus

Euroopa ühist müügiõigust käsitlevas ettepanekus on tarbijal õigus lõpetada leping viivitamata mittevastavuse tõttu (artikli 114 lõige 2) kaupade müügi või digitaalse infosisu pakkumise puhul, kui mittevastavus ei ole tähtis, kuid ta peab võimaldama rikkumise heastamist seotud teenuse osutamise lepingu puhul (artikli 155 lõige 2). See põhjustab juhuslikke tulemusi, mille suhtes ei saa kohaldada ostja õigust rikkumise heastamisele müügilepingute puhul, mis faktiliselt sisaldavad ka teenuste elementi, näiteks kohandatud või personaliseeritud kaupade müük (nt rätsepaülikond) või digitaalne infosisu. Esildatud muutusega saavutatakse vajalik kohandamine.

 

Muudatusettepanek  143

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 106 – lõige 3 – punkt a – punkt ii (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Alternatiiv 1 [artikli119 ning artikli 174 lõigete 1 kuni 1 b alternatiivne muudatusettepanek]

 

(ii) tarbija teavitab kauplejat mittevastavusest hiljem kui kuus kuud pärast riisiko üleminekut tarbijale.

Or. en

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek kuulub alternatiive hõlmavasse muudatusettepanekute kogumisse, mida raportöörid soovivad esitada aruteluks ning mis puudutavad kohandamisi parema tasakaalu nimel seoses ostja õigusega lepingu lõpetamisele ja müüja õigusega rikkumisi heastada. Raportöörid soovivad toonitada, et neid võimalusi esildatakse alternatiivselt, mitte kumulatiivselt. Käesolevas muudatusettepanekus esildatakse kuuekuune tähtaeg alates riisiko üleminekust ostjale, mille järel peaks ostja nõustuma heastamisega.

 

Muudatusettepanek  144

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 106 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui müüja kohustuse rikkumine on vabandatav, võib ostja kasutada kõiki lõikes 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, välja arvatud nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist.

4. Kui müüja kohustuse rikkumine on vabandatav, võib ostja kasutada kõiki lõikes 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, välja arvatud kahju hüvitamist.

Or. en

Selgitus

Tarbijakaitse tase Euroopa ühise müügiõiguse raames ei tohiks jääda alla tarbekaupade direktiivi miinimumstandarditele (artikli 3 lõige 5), mis juhtuks, kui müüja võiks keelduda parandamisest või asendamisest juhul, kui mittevastava kauba üleandmise on vabandatav.

 

Muudatusettepanek  145

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 107

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Õiguskaitsevahendite piiramine digitaalse infosisu puhul, mille eest ei tasuta ostuhinda

Õiguskaitsevahendite piiramine digitaalse infosisu puhul, mille eest ei tasuta ostuhinda ega pakuta muud vastutasu

 

- 1. Kui digitaalse infosisu eest pakutakse muud vastutasu kui ostuhinna tasumine, võib ostja kasutada artikli 106 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid, välja arvatud punkti d kohane hinnaalandus.

Kui digitaalse infosisu eest ei tasuta ostuhinda, ei või ostja kasutada artikli 106 lõike 1 punktides a–d sätestatud õiguskaitsevahendeid. Ostja võib nõuda kahju hüvitamist vastavalt artikli 106 lõike 1 punktile e üksnes ostja varale, sealhulgas riistvarale, tarkvarale ja andmetele, tekitatud kahju puhul, mille põhjustas üleantud digitaalse infosisu lepingutingimustele mittevastavus, välja arvatud tulu osas, mis ostjal tekitatud kahju tõttu saamata jäi.

1. Kui digitaalse infosisu eest ei pakuta vastutasu, ei või ostja kasutada artikli 106 lõike 1 punktides a–d sätestatud õiguskaitsevahendeid. Ostja võib nõuda kahju hüvitamist vastavalt artikli 106 lõike 1 punktile e üksnes ostja varale, sealhulgas riistvarale, tarkvarale ja andmetele, tekitatud kahju puhul, mille põhjustas üleantud digitaalse infosisu lepingutingimustele mittevastavus, välja arvatud tulu osas, mis ostjal tekitatud kahju tõttu saamata jäi.

Or. en

Selgitus

Euroopa ühine müügiõigus hõlmab ka juhte, kus digitaalse infosisu eest tasutakse ostuhinda (artikli 5 punkt b). Artikkel 107 kavandatud kujul piirab aga ostja õiguskaitsevahendeid liialt ning selles ei võeta arvesse juhtumeid, kus ostja ei maksa raha, kuid peab siiski pakkuma vastutasu, näiteks esitama isikuandmeid. Lõige 1 võimaldab sellistel juhtudel kasutada kõiki Euroopa ühise müügiõiguse kohaseid õiguskaitsevahendeid, välja arvatud hinnaalandust (sest raha ei maksta). Lõikes 2 säilitatakse kahju heastamise piirangud, kuid ainult juhtudel, kui digitaalne infosisu anti tõepoolest üle tasuta.

 

Muudatusettepanek  146

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 109 – lõige 4 – punkt -a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a) ostja on tarbija, mispuhul ei sõltu ostja õigus kasutada õiguskaitsevahendeid artikli 106 lõike 3 punkti a kohasest müüja õigusest pakkuda rikkumise heastamist;

Or. en

(Artikli 106 lõike 3 punkti a muudatusettepanekust tulenev muudatus.)

 

Muudatusettepanek  147

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 109 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Müüja peab rikkumise heastama mõistliku aja jooksul.

5. Müüja peab rikkumise heastama mõistliku aja jooksul. Kaupleja ja tarbija vahelise lepingu puhul ei ole mõistlik aeg pikem kui 30 päeva.

Or. en

Selgitus

Näib olevat asjakohane kehtestada heastamise tähtaeg ettevõtjate ja tarbijate vaheliste lepingute puhul. Ajavahemik 30 päeva vastab ettevõtjate ja tarbijate vaheliste lepingute üleandmiseks ettenähtud ajale (artikli 95 lõige 2).

 

Muudatusettepanek  148

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 109 – lõige 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Heastamine ei võta ostjalt õigust nõuda, et müüja hüvitaks kohustuse täitmisega viivitamise ja rikkumise heastamisega tekitatud kahju ja sellise kahju, mida ei õnnestunud heastamisega ära hoida.

7. Heastamine ei võta ostjalt õigust nõuda, et müüja hüvitaks vastavalt 16. peatüki sätetele kohustuse täitmisega viivitamise ja rikkumise heastamisega tekitatud kahju ja sellise kahju, mida ei õnnestunud heastamisega ära hoida.

Or. en

 

Muudatusettepanek  149

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 110 – lõiked 1 ja 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ostjal on õigus nõuda, et müüja täidaks oma kohustuse.

1. Ostjal on õigus nõuda, et müüja täidaks oma kohustuse, mis hõlmab ka õiguse nõuda lepingutingimustele mittevastava täitmise tasuta parandamist.

2. Õigus nõuda kohustuse täitmist hõlmab ka õiguse nõuda lepingutingimustele mittevastava täitmise tasuta parandamist.

 

Or. en

Selgitus

Sätte struktuuri lihtsustamine.

 

Muudatusettepanek  150

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 119 – lõiked 1 ja 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Alternatiiv 2 [artikli 106 lõike 3 punkti a alapunkti ii ning artikli 174 lõigete 1 kuni 1b muudatusettepanekute alternatiivsed muudatusettepanekud.]

1. Ostja kaotab õiguse leping käesoleva jao kohaselt lõpetada, kui ta ei teata lepingu lõpetamisest mõistliku aja jooksul pärast lepingu lõpetamise õiguse tekkimist või pärast seda, kui ostja sai lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem.

1. Ostja kaotab õiguse leping käesoleva jao kohaselt lõpetada, kui ta ei teata lepingu lõpetamisest mõistliku aja jooksul pärast lepingu lõpetamise õiguse tekkimist või kui ostja on kaupleja, siis pärast seda, kui ostja sai lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui:

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui kohustuse täitmist ei ole üldse pakutud.

(a) ostja on tarbija või

 

(b) kohustuse täitmist ei ole üldse pakutud.

 

Or. en

Selgitus

This amendment belongs to a set of amendments concerning several alternatives the rapporteurs wish to put to discussion regarding adjustments as regards the balance between the buyer's right to termination and the seller's right to cure. The rapporteurs wish to underline that these options are proposed alternatively and by no means cumulatively. The present amendment extends the requirement that notice of termination must be given within reasonable time after the buyer became aware of non-performance to B2C contracts (whereas expected knowledge remains relevant for B2B contracts only).

 

Muudatusettepanek  151

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 120 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ostjal, kes alandab hinda, ei ole õigust nõuda samal ajal sellise kahju hüvitamist, mis on hinna alandamisega kaetud, kuid tal on õigus nõuda talle tekitatud täiendava kahju hüvitamist.

3. Ostjal, kes alandab hinda, ei ole õigust nõuda samal ajal 16. peatüki sätete kohaselt sellise kahju hüvitamist, mis on hinna alandamisega kaetud, kuid tal on õigus nõuda talle tekitatud täiendava kahju hüvitamist.

Or. en

 

Muudatusettepanek  152

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 121 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kauplejatevahelise lepingu puhul peab ostja kauba üle vaatama või laskma selle üle vaadata mõistliku tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui 14 päeva alates kauba või digitaalse infosisu üleandmisest või seotud teenuse osutamisest.

1. Kauplejatevahelise lepingu puhul peab ostja kauba või digitaalse infosisu üle vaatama või laskma selle üle vaadata mõistliku tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui 14 päeva alates kauba või digitaalse infosisu üleandmisest või seotud teenuse osutamisest.

Or. en

 

Muudatusettepanek  153

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 122 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul või ei kirjelda kauplejate vahel sõlmitud lepingu puhul kauba lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja kauba lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

1. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul või ei kirjelda kauplejate vahel sõlmitud lepingu puhul kauba lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja kauba lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Ostja võib siiski vähendada hinda või nõuda hüvitist, välja arvatud saamata jäänud kasumi eest, kui tal on nõutava teatamise ärajätmiseks mõistlik põhjus.

Or. en

Selgitus

Täiendus on kooskõlas ÜRO konventsiooni (kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta) artikliga 44.

 

Muudatusettepanek  154

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 123 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõike 1 punkti a ei kohaldata digitaalse infosisu üleandmise lepingu suhtes, kui digitaalse infosisu eest ei tasuta ostuhinda.

2. Digitaalse infosisu üleandmise lepingu puhul

 

(a) ei kohaldata lõike 1 punkti a digitaalse infosisu üleandmise lepingu suhtes, kui digitaalse infosisu eest ei tasuta ostuhinda;

 

(b) ei kohaldata lõike 1 punkti b digitaalse infosisu suhtes, kui seda ei esitata füüsilisel andmekandjal.

Or. en

Selgitus

Näib asjakohane näha ette erand ostja kohustusest võtta kaup vastu, kui digitaalset infosisu ei esitata füüsilisel andmekandjal. Selline digitaalne infosisu võib tekitada ostjale kahju, ja müüjal ei teki laokulusid. Seega ei peaks ostjal olema kohustust kaup vastu võtta.

 

Muudatusettepanek  155

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 127 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui müüja võtab vastu kolmanda isiku pakutud ostuhinna tasumise asjaoludel, mida ei ole lõikes 1 või 2 sätestatud, vabaneb ostja tasumise kohustusest müüja ees, kuid müüja vastutab ostja ees tasumise vastuvõtmise tulemusel tekkinud kahju eest.

4. Kui müüja võtab vastu kolmanda isiku pakutud ostuhinna tasumise asjaoludel, mida ei ole lõikes 1 või 2 sätestatud, vabaneb ostja tasumise kohustusest müüja ees, kuid müüja vastutab ostja ees vastavalt 16. peatüki sätetele tasumise vastuvõtmise tulemusel tekkinud kahju eest.

Or. en

 

Muudatusettepanek  156

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa I – artikkel 131 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui ostja on kohustust rikkunud, võib müüja teha järgmist:

1. Kui ostja on kohustust rikkunud, võib müüja teha juhul, kui vastavate õiguskaitsevahendite erinõuded on täidetud, järgmist:

Or. en

 

Muudatusettepanek  157

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 131 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui ostja kohustuse rikkumine on vabandatav, võib müüja kasutada kõiki lõikes 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, välja arvatud nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist.

2. Kui ostja kohustuse rikkumine on vabandatav, võib müüja kasutada kõiki lõikes 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, välja arvatud kahju hüvitamist.

Or. en

Selgitus

Muudatus kajastab artikli 106 lõike 4 kohandamist.

 

Muudatusettepanek  158

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – Artikkel 143 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riisiko ülemineku aeg

Riisiko üleminek kauplejatevahelise lepingu puhul

Or. en

 

Muudatusettepanek  159

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 143 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõike 1 kohaldamisel arvestatakse artiklites 144, 145 ja 146 sätestatud erisusi.

2. Kui kaup või digitaalne infosisu on ostja käsutusse andmiseks valmis pandud ja ostja on sellest teadlik, läheb riisiko ostjale üle ajal, mil ostja oleks pidanud kauba või digitaalse infosisu vastu võtma, välja arvatud juhul, kui ostjal oli õigus keelduda kauba vastuvõtmisest vastavalt artiklile 113.

 

Kui kaup või digitaalne infosisu on ostja käsutusse andmiseks valmis pandud mujal kui müüja tegevuskohas, läheb riisiko ostjale üle kauba üleandmistähtaja möödumisel, kui ostja on teadlik asjaolust, et kaup või digitaalne infosisu on nimetatud kohas tema käsutusse andmiseks valmis pandud.

Or. en

(Vt artikli 144 muudatusettepanekut.)

Selgitus

3. jao sätted on koondatud lihtsuse huvides ühte artiklisse.

 

Muudatusettepanek  160

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 143 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Müügilepingute puhul, mis sisaldavad kauba vedu, vaatamata sellele, kas müüjal on õigus pidada kinni kauba käsutusõigust sisaldavat dokumenti:

 

(a) kui müüja ei ole kohustatud kaupa üle andma määratud kohas, läheb riisiko ostjale üle siis, kui kaup antakse üle esimesele vedajale ostjani toimetamiseks vastavalt lepingule;

 

(b) kui müüjal on kohustus anda kaup vedajale üle määratud kohas, ei lähe riisiko ostjale üle enne, kui kaup antakse vedajale üle määratud kohas.

Or. en

(Vt artikli 145 muudatusettepanekut – struktuuri on muudetud.)

 

Muudatusettepanek  161

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 143 – lõige 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Kui kaup müüakse vedamise ajal, läheb riisiko ostjale üle siis, kui kaup antakse üle esimesele vedajale või kui leping on sõlmitud, sõltuvalt asjaoludest. Riisiko ei lähe ostjale üle, kui müüja müügilepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, et kaup on hävinud või kahjustunud, kuid ei teatanud sellest ostjale.

Or. en

(Vt artikli 146 muudatusettepanekut – teksti on muudetud.)

 

Muudatusettepanek  162

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 144

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 144

välja jäetud

Ostjale valmis pandud kaup

 

1. Kui kaup või digitaalne infosisu on ostja käsutusse andmiseks valmis pandud ja ostja on sellest teadlik, läheb riisiko ostjale üle ajal, mil ostja oleks pidanud kauba või digitaalse infosisu vastu võtma, välja arvatud juhul, kui ostjal oli õigus keelduda kauba vastuvõtmisest vastavalt artiklile 113.

 

2. Kui kaup või digitaalne infosisu on ostja käsutusse andmiseks valmis pandud mujal kui müüja tegevuskohas, läheb riisiko ostjale üle kauba üleandmistähtaja möödumisel, kui ostja on teadlik asjaolust, et kaup või digitaalne infosisu on nimetatud kohas tema käsutusse andmiseks valmis pandud.

 

Or. en

(Vt artikli 143 lõike 2 muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  163

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 145

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 145

välja jäetud

Kauba vedu

 

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse müügilepingutele, mis sisaldavad kauba vedu.

 

2. Kui müüja ei ole kohustatud kaupa üle andma määratud kohas, läheb riisiko ostjale üle siis, kui kaup antakse üle esimesele vedajale ostjani toimetamiseks vastavalt lepingule.

 

3. Kui müüjal on kohustus anda kaup vedajale üle määratud kohas, ei lähe riisiko ostjale üle enne, kui kaup antakse vedajale üle määratud kohas.

 

4. Riisiko üleminekut ei mõjuta müüja õigus pidada kinni kauba käsutusõigust sisaldavat dokumenti.

 

Or. en

(Vt artikli 143 lõike 3 muudatusettepanekut.)

 

Muudatusettepanek  164

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 146

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 146

välja jäetud

Vedamisel oleva kauba müük

 

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse müügilepingutele, mis sisaldavad vedamisel oleva kauba müüki.

 

2. Riisiko läheb ostjale üle siis, kui kaup antakse üle esimesele vedajale. Asjaoludest tulenevalt võib riisiko ostjale üle minna ka lepingu sõlmimise ajal.

 

3. Kui müüja müügilepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, et kaup on hävinud või kahjustunud, kuid ei teatanud sellest ostjale, kannab kauba hävimise või kahjustumise riisikot müüja.

 

Or. en

(Vt artikli 143 lõike 4 muudatusettepanekut.)

 

 

Muudatusettepanek  165

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 155 – lõige 1 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) nõuda kahju hüvitamist.

(e) nõuda kahju hüvitamist vastavalt 16. peatüki sätetele.

Or. en

 

Muudatusettepanek  166

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 155 – lõige 5 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) seoses teenuseosutaja õigusega pakkuda heastamist ei tohi kaupleja ja tarbija vahelise lepingu puhul artikli 109 lõike 5 kohane mõistlik aeg olla pikem kui 30 päeva;

välja jäetud

Or. en

Selgitus

Heastamise tähtaja ettevõtjate ja tarbijate vaheliste lepingute puhul võib välja jätta, kui see on lisatud müügilepingute heastamise üldsätetele (artikli 109 lõige 5).

 

Muudatusettepanek  167

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 157 – lõige 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) hinna või kahjuhüvitise tasumisega viivitamise korral nõuda viivist.

(d) hinna või kahjuhüvitise tasumisega viivitamise korral nõuda viivist vastavalt 16. peatüki sätetele.

Or. en

 

Muudatusettepanek  168

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – Artikkel 172 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tagasitäitmine lepingu tühistamise või lõpetamise korral

Tagasitäitmine lepingu tühistamise, lõpetamise või tühisuse korral

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanekute kogumi eesmärk on uuesti koostada tagasitäitmist käsitlev peatükk, sest tuvastati mitu puudujääki. Ettepanekute eesmärk on saavutada sidusam ja tasakaalustatum tulemus ning lõpetada ja täpsustada sätteid, samuti esitada praktilisi lahendusi digitaalse infosisu pakkumiseks, eelkõige juhul, kui see toimub vastutasu, mitte ostuhinna tasumise eest.

 

Muudatusettepanek  169

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 172 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui lepingupool tühistab või lõpetab lepingu, on kummalgi lepingupoolel kohustus tagastada teisele poolele (edaspidi „saaja") sellelt poolelt lepingu alusel saadu.

1. Kui lepingupool tühistab või lõpetab lepingu või osa lepingust, või kui leping on tühine või mittesiduv muudel põhjustel peale tühistamise või lõpetamise, on kummalgi lepingupoolel kohustus tagastada teisele poolele (edaspidi „saaja”) sellelt poolelt mõjutatud lepingu või lepinguosa alusel saadu.

Or. en

Selgitus

Täpsustus osalise tühistamise või lõpetamise puhuks (vrdl artikkel 117) ning juhtudeks, mil leping on tühine või mittesiduv, kuna müüja ei ole järginud teatud kohustust või erinõue jäi täitmata (nt artikli 19 lõige 4, artikli 25 lõige 2, artikli 71 lõige 1, artikli 72 lõige 3, artikli 79 lõige 2, artikli 167 lõige 3 ja artikli 170 lõige 1).

 

Muudatusettepanek  170

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 172 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Tagasitäitmine toimub viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul alates tühistamisest või lõpetamisest teatamisest. Kui saaja on tarbija, käsitatakse seda tähtaega järgituna, kui tarbija võtab vajalikud meetmed enne 14-päevase tähtaja möödumist.

Or. en

Selgitus

Täpsustus tagasitäitmise aja osas. Kavandatav lahendus on kooskõlas lepingust taganemise õiguse kasutamist käsitlevate sätetega (artikli 44 lõige 1 ja artikli 45 lõige 1, vastavalt tarbijaõiguste direktiivile).

 

Muudatusettepanek  171

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 172 – lõige 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Saaja kannab saadu tagastamise kulud.

Or. en

Selgitus

Täpsustus tagasitäitmise kulu osas. Kavandatav lahendus on kooskõlas lepingust taganemise õiguse kasutamist käsitlevate sätetega (artikli 44 lõige 2, vastavalt tarbijaõiguste direktiivile).

 

Muudatusettepanek  172

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 172 – lõik 2 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c. Lepingupool võib keelduda tagastamiskohustuse täitmisest, kui sel lepingupoolel on selleks õigustatud huvi, näiteks juhul, kui see on vajalik mittevastavuse kindlakstegemiseks.

Or. en

Selgitus

Täpsustus.

 

Muudatusettepanek  173

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 172 – lõige 2 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 d. Kui üks lepingupool rikub käesolevas peatükis sätestatud tagastamis- või maksekohustust, võib teine lepingupool nõuda hüvitist vastavalt artiklite 159–163 sätetele.

Or. en

Selgitus

Täpsustus.

 

Muudatusettepanek  174

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 172 a (uus) – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 172 a

 

Digitaalse infosisu tagastamine ning vastutasu tagastamine digitaalse infosisu pakkumise puhul

Or. en

 

Muudatusettepanek  175

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 172 a (uus) – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1. Digitaalset infosisu käsitatakse tagastatavana ainult järgmistel juhtudel:

 

(a) digitaalset infosisu pakuti füüsilisel andmekandjal ning see on endiselt pitseeritud või müüja ei pitseerinud seda enne üleandmist;

 

(b) on ilmne, et saaja, kes saadab füüsilise andmekandja tagasi, ei saanud endale jätta digitaalse infosisu kasutatavat koopiat või

 

(c) müüja võib ilma märkimisväärse jõupingutuse või kuluta hoida ära digitaalse infosisu edasise kasutamise saaja poolt, näiteks kustutades saaja kasutajakonto.

Or. en

Selgitus

Digitaalset infosisu tuleks käsitada tagastatavana, kui müüja ei saa seda rohkem kasutada, sealhulgas juhud, mil füüsiline andmekandja on endiselt pitseeritud, mil ostja ei oleks saanud jätta endale kasutatavat koopiat (nt on sisu blokitud tehnilise kaitsemeetme abil või toimetatud kohale defektsena, mistõttu seda ei saa kasutada) või mil müüja saab ilma olulise jõupingutuse või kuludeta hoida ära digitaalse infosisu edasise kasutamise ostja poolt (nt kustutades saaja kasutajakonto). Kõikidel neil juhtudel ei peaks ostja maksma rahalist väärtust.

 

Muudatusettepanek  176

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 172 a (uus) – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2. Sellise digitaalse infosisu saajat, mida pakuti füüsilisel andmekandjal ning mis on tagastatav vastavalt lõike 1 punktide a ja b sätetele, peetakse tagastamiskohustuse täitnuks füüsilise andmekandja tagastamisel.

Or. en

Selgitus

Täpsustus selle kohta, mida füüsilisel andmekandjal pakutud tagastatava digitaalse infosisu saaja peab tegema, et täita oma kohustus seoses tagasitäitmisega (nt saatma CD tagasi).

 

Muudatusettepanek  177

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 172 a (uus) – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3. Kui digitaalse infosisu eest on pakutud vastutasu, mis ei ole ostuhinna tasumine, näiteks isikuandmete esitamine, ja kui seda vastutasu ei saa tagastada, hoidub vastutasu saaja saadu edasisest kasutamisest, näiteks kustutades saadud isikuandmed.

Or. en

Selgitus

Juhul kui digitaalset infosisu pakutakse vastutasu, mitte ostuhinna tasumise eest, on oluline täpsustada, mida müüja peab tagasitäitmise puhul tegema: harilikult saab ta isikuandmeid, muud ostjaga seotud teavet või kasu sellest, et ostja kasutab digitaalset toodet – st müüja saadu ei ole tagastatav. Sellegipoolest peaks müüja hoiduma saadu (nt isikuandmete) edasisest kasutamisest, kui leping on tühistatud või lõpetatud.

 

Muudatusettepanek  178

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 173 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui lepingu alusel saadut ja sellest saadud vilju või digitaalset infosisu olenemata sellest, kas infosisu anti üle füüsilisel andmekandjal või mitte, ei ole võimalik tagastada, peab saaja hüvitama saadu väärtuse rahas. Kui saadu tagastamine on võimalik, kui nõuaks ebamõistlikke pingutusi või kulutusi, võib saaja hüvitada saadu väärtuse rahas juhul, kui see ei kahjusta teise poole varalisi huve.

1. Kui lepingu alusel saadut ja sellest saadud vilju ei ole võimalik tagastada, peab saaja hüvitama saadu väärtuse rahas. Kui saadu tagastamine on võimalik, kui nõuaks ebamõistlikke pingutusi või kulutusi, võib saaja hüvitada saadu väärtuse rahas juhul, kui see ei kahjusta teise poole varalisi huve.

Or. en

Selgitus

Sätte väljajäetud osa ei ole vajalik, kui võetakse kasutusele uus artikkel 172 a.

 

Muudatusettepanek  179

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 173 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kui saaja on vahetanud kauba raha või muu sama liiki kauba või digitaalse infosisu vastu ja saaja teadis või pidi teadma lepingu tühistamise või lõpetamise alusest, võib teine pool saajalt nõuda asenduskauba või selle rahalise väärtuse väljaandmist. Kui saaja on vahetanud kauba raha või muu sama liiki kauba või digitaalse infosisu vastu ja saaja ei teadnud ega pidanud teadma lepingu tühistamise või lõpetamise alusest, võib saaja valida, kas hüvitada asenduskauba rahaline väärtus või tagastada asenduskaup.

välja jäetud

Or. en

Selgitus

Lõige 5 jäetakse välja, sest olukord, kus ostja, kes ei saa kaupa tagastada (nt kui see on varastatud, ära kingitud või täielikult hävinud), peab tasuma kauba täieliku rahalise väärtuse (lõige 1), samas kui ostja, kes müüs kauba alla selle turuväärtuse, peab tagastama müügist saadud tulu, põhjustab juhuslikke tulemusi. Mõlemal juhul peaks ostja tasuma rahalise väärtuse.

 

Muudatusettepanek  180

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 173 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Digitaalse infosisu puhul, mille eest ei ole tasutud ostuhinda, tagasitäitmist ei toimu.

6. Kui digitaalse infosisu eest ei ole tasutud ostuhinda, vaid pakutud vastutasu, mis ei ole ostuhinna tasumine, või ei ole pakutud vastutasu, ja digitaalset infosisu ei saa käsitada tagastatavana artikli 172a lõike 1 tähenduses, ei pea digitaalse infosisu saaja tasuma selle väärtust rahas.

Or. en

Selgitus

Vajalik täpsustus. Kui ostja on saanud digitaalse infosisu ilma raha tasumata, ei peaks ta tagasitäitmise korral selle väärtust rahas tasuma.

 

Muudatusettepanek  181

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 173 – lõige 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Kui digitaalse infosisu eest on pakutud vastutasu, mis ei ole ostuhinna tasumine, ja seda vastutasu ei saa tagastada, ei pea vastutasu saaja tasuma selle väärtust rahas. See ei piira artikli 172a lõike 3 kohaldamist.

Or. en

Selgitus

Vajalik täpsustus. Väga sageli ei ole digitaalse infosisu eest saadut võimalik tagastada ning samuti on keeruline ja vahetevahel võimatu teha kindlaks vastutasu rahalist väärtust. Sellisel juhul on asjakohaseim lahendus osapoolte õiguste tasakaalustamiseks see, et kumbki lepingupool ei pea tasuma saadu väärtust rahas. See ei tohiks loomulikult piirata vastutasu saaja kohustust vastavalt artikli 172a lõike 3 sätetele hoiduda saadu (nt isikuandmete) edasisest kasutamisest.

 

Muudatusettepanek  182

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – Artikkel 174 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tasu kasutamise eest ja saadud rahalt tasutav intress

Tasu kasutamise ning väärtuse vähenemise eest ja saadud rahalt tasutav intress

Or. en

 

Muudatusettepanek  183

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 174 – lõiked 1–1b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Alternatiiv 3 [artikli 106 lõike 1, lõike 3 punkti a alapunkti ii ning artikli 119 lõigete muudatusettepanekute alternatiivne muudatusettepanek.]

1. Kui saaja on kaupa kasutanud, peab saaja tasuma teisele poolele kasutamise aja eest selle väärtuse rahas, kui:

1. Lepingu tühistamise puhul peab saaja, kes on kaupa, digitaalset infosisu või vilju kasutanud, tasuma teisele poolele kasutamise aja eest selle väärtuse rahas, kui:

(a) lepingu tühistamise või lõpetamise aluseks olev asjaolu on saaja põhjustatud;

(a) lepingu tühistamise aluseks olev asjaolu on saaja põhjustatud või

(b) saaja teadis enne kauba kasutamist lepingu tühistamise või lõpetamise aluseks olevast asjaolust või

(b) saaja teadis enne kauba kasutamist lepingu tühistamise aluseks olevast asjaolust.

(c) võttes arvesse kauba olemust, kasutamise olemust ja ulatust ning õigust kasutada muid õiguskaitsevahendeid peale lepingu lõpetamise, oleks ebaõiglane lubada saajal kaupa nimetatud ajavahemiku jooksul tasuta kasutada.

 

 

1 a. Lepingu lõpetamise puhul tasub saaja, kes on kaupa, digitaalset infosisu või vilju kasutanud, teisele poolele kasutamise eest selle väärtuse rahas. Saaja võib kasutamise tasust maha arvata kauba, digitaalse infosisu või viljade tagastamise kulu.

 

1 b. Kasutamise väärtus rahas on summa, mille saaja kaupa, digitaalset infosisu või vilju kasutades kokku hoidis.

Or. en

Selgitus

This amendment belongs to a set of amendments concerning several alternatives the rapporteurs wish to put to discussion regarding adjustments as regards the balance between the buyer's right to termination and the seller's right to cure. The rapporteurs wish to underline that these options are proposed alternatively and by no means cumulatively. The present amendment allows the seller to claim payment for the use of the goods if the buyer decides to terminate the contract instead of invoking his less extensive rights, i.e. replacement or repair. Paragraphs 1a and 1b add necessary clarifications.

 

 

Muudatusettepanek  184

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 174 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesoleva peatüki kohaldamise korral ei ole saajal kohustust tasuda saadud kauba kasutamise eest või maksta intressi saadud rahalt, kui kaup või raha on saadud muudel asjaoludel kui lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolud.

3. Käesoleva peatüki kohaldamise korral ei ole saajal kohustust tasuda saadud kauba, digitaalse infosisu või viljade kasutamise eest või maksta intressi saadud rahalt, kui kaup või raha on saadud muudel asjaoludel kui lõigetes 1, 1a ja 2 sätestatud asjaolud.

Or. en

 

Muudatusettepanek  185

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 174 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Saaja vastutab artiklite 159–163 sätete kohaselt kauba, digitaalse infosisu või viljade väärtuse vähenemise eest ulatuses, mille võrra väärtuse vähenemine ületab tavapärasel kasutamisel tekkiva kulumi.

Or. en

Selgitus

Käesolevat sätet esildatakse seetõttu, et olukord, kus ostja, kes ei saa kaupa tagastada (nt kui see on varastatud, ära kingitud või täielikult hävinud), peab tasuma kauba täieliku rahalise väärtuse (artikli 173 lõige 1), samas juhul, kui kaup on tõsiselt kahjustunud ning selle väärtus on märkimisväärselt kahanenud, kuid kaup on sellegipoolest tagastatav, peab ostja kahjustunud kauba tagastama (artikli 172 lõiked 1 ja 2), põhjustab juhuslikke tulemusi. Ostja peaks ka viimasel juhul kahju hüvitama.

 

Muudatusettepanek  186

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 174 – lõige 3 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Tasu kasutamise või väärtuse vähenemise eest ei ületa kauba või digitaalse infosisu eest kokkulepitud hinda.

Or. en

Selgitus

Kuna ükski pool ei tohiks tagasitäitmisest kasu saada, piiratakse tasu kasutamise eest või väärtuse vähenemist kauba või digitaalse infosisu eest kokkulepitud hinnaga.

 

Muudatusettepanek  187

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 174 – lõige 3 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c. Kui digitaalse infosisu eest ei ole tasutud ostuhinda, vaid pakutud vastutasu, mis ei ole ostuhinna tasumine, või ei ole pakutud vastutasu, ei pea digitaalse infosisu saaja maksma tasu kasutamise ega väärtuse vähenemise eest.

Or. en

Selgitus

Vajalik täpsustus. Kui digitaalset infosisu ei pakutud ostuhinna eest, ei saa eeldada, et saaja maksab tasu kasutamise või väärtuse vähenemise eest.

 

Muudatusettepanek  188

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 174 – lõige 3 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 d. Kui digitaalse infosisu eest on pakutud vastutasu, mis ei ole ostuhinna tasumine, ei pea vastutasu saaja maksma tasu saadu kasutamise ega väärtuse vähenemise eest. See ei piira artikli 172a lõike 3 kohaldamist.

Or. en

Selgitus

Vajalik täpsustus. Esildatud sättega saavutatakse tasakaal müüja ja ostja huvide vahel. Kui ostja ei pea maksma tasu kasutamise või väärtuse vähenemise eest, ei pea seda tegema ka müüja. See ei tohiks loomulikult piirata vastutasu saaja kohustust vastavalt artikli 172a lõike 3 sätetele hoiduda saadu (nt isikuandmete) edasisest kasutamisest.

 

Muudatusettepanek  189

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 175 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui saaja on teinud kaubale või digitaalsele infosisule kulutusi, on saajal õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, milles teine pool saab kulutustest kasu, tingimusel et kulutuste tegemise ajal saaja ei teadnud ega pidanud teadma lepingu tühistamise või lõpetamise aluseks olevast asjaolust.

1. Kui saaja on teinud kaubale või digitaalsele infosisule või viljadele kulutusi, on saajal õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, milles teine pool saab kulutustest kasu, tingimusel et kulutuste tegemise ajal saaja ei teadnud ega pidanud teadma lepingu tühistamise või lõpetamise aluseks olevast asjaolust.

Or. en

Selgitus

Täpsustus.

 

Muudatusettepanek  190

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 175 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui saaja teadis või pidi teadma lepingu tühistamise või lõpetamise aluseks olevast asjaolust, on saajal õigus nõuda ainult selliste kulutuste hüvitamist, millega kaitstakse kaupa või digitaalset infosisu hävimise või selle väärtuse vähenemise eest, juhul kui saajal ei olnud võimalust teise poole seisukohta küsida.

2. Kui saaja teadis või pidi teadma lepingu tühistamise või lõpetamise aluseks olevast asjaolust, on saajal õigus nõuda ainult selliste kulutuste hüvitamist, millega kaitstakse kaupa või digitaalset infosisu või viljade hävimise või selle väärtuse vähenemise eest, juhul kui saajal ei olnud võimalust teise poole seisukohta küsida.

Or. en

Selgitus

Täpsustus.

 

Muudatusettepanek  191

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 177

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kaupleja ja tarbija vahelistes suhetes ei või lepingupooled tarbija kahjuks käesoleva peatüki kohaldamist välistada, sellest kõrvale kalduda ega selle toimet muuta.

Kaupleja ja tarbija vahelistes suhetes ei või lepingupooled tarbija kahjuks käesoleva peatüki kohaldamist välistada, sellest kõrvale kalduda ega selle toimet muuta, enne kui on teatatud lepingu tühistamisest või lõpetamisest.

Or. en

Selgitus

Pooltele tuleks võimaldada erandi tegemist tagasitäitmise eeskirjadest pärast tühistamisest või lõpetamisest teatamist. See võib olla nende jaoks oluline kokkuleppe saavutamiseks.

 

Muudatusettepanek  192

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 178

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Õigus nõuda teiselt isikult kohustuse täitmist ja sellega seotud õigused aeguvad käesolevas peatükis sätestatud aegumistähtaja jooksul.

Õigus nõuda teiselt isikult kohustuse täitmist ja sellega seotud õigused, sealhulgas kohustuse rikkumise puhul võetavad õiguskaitsevahendid, välja arvatud kohustuse täitmisest keeldumine, aeguvad käesolevas peatükis sätestatud aegumistähtaja jooksul.

Or. en

Selgitus

Täpsustus selle kohta, et kohustuse rikkumise puhul võetavad õiguskaitsevahendid aeguvad. Sõnastus on kooskõlas artikliga 185, mille sätetega reguleeritakse siiski üksnes aegumise tagajärgi. Aegumise eeskirjad ei puuduta artikli 2 punktis s määratletud müügigarantiid.

 

Muudatusettepanek  193

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 179 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Pikk aegumistähtaeg on 10 aastat ja tervise kahjustamisest tuleneva kahjuhüvitusnõude aegumistähtaeg on 30 aastat.

2. Pikk aegumistähtaeg on kuus aastat ja tervise kahjustamisest tuleneva kahjuhüvitusnõude aegumistähtaeg on 30 aastat.

Or. en

Selgitus

Kümne aasta pikkune aegumistähtaeg on põhjustanud kriitikat, samal ajal kui teised, sh komisjon, selgitavad, et selle praktiline tähtsus on piiratud. Mure vähendamiseks ning nõustudes, et pikaajalise tähtaja praktilised tagajärjed on piiratud, esildavad raportöörid kuueaastase tähtaja, mis nende arvamuse kohaselt on piisav lahendus, arvestades liikmesriikide pikki aegumistähtaegu.

 

Muudatusettepanek  194

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 179 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Aegumine jõustub, kui üks kahest tähtajast on lõppenud, ükskõik kumb neist on varasem.

Or. en

Selgitus

Kahe aegumistähtaja vahelise suhte täpsustus.

 

Muudatusettepanek  195

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 183 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 183 a

 

Aegumise peatumine vääramatu jõu korral

 

1. Lühikese aegumistähtaja kulgemine peatub ajaks, mille jooksul võlausaldaja ei saa osaleda kohtumenetluses nõudeõiguse tunnustamiseks asjaolu tõttu, mida võlausaldaja ei saanud mõjutada ning temalt ei oleks saanud mõistlikult oodata, et ta seda väldiks või selle ületaks.

 

2. Lõiget 1 kohaldatakse ainult siis, kui vääramatu jõud tekib või eksisteerib aegumistähtaja viimase kuue kuu jooksul.

 

3. Kui asjaolu kestus või olemus on selline, et võlausaldajalt oleks põhjendamatu oodata, et ta osaleks kohtumenetluses nõudeõiguse tunnustamiseks aegumistähtaja selle osa jooksul, mis peab kulgema pärast peatumise lõppu, ei lõppe aegumistähtaeg enne kuue kuu möödumist pärast sellise asjaolu kõrvaldamist.

Or. en

Selgitus

Vääramatut jõudu käsitleva üldsätte lisamine on kooskõlas DCFR artikliga III.-7.303. Artiklist 183 (võlausaldaja teovõimetus) ning hea usu ja ausa kauplemise põhimõttest ei näi piisavat, et hoida ära vääramatust jõust tingitud ebamõistlikult karmid tagajärjed, mis takistavad artikli 181 kohast kohtumenetluse õigeaegset alustamist. Kuna sätet kohaldatakse üksnes lühiajalise aegumise suhtes, on mõju õiguskindlusele piiratud.

 

 

Muudatusettepanek  196

Ettepanek võtta vastu määrus

III jaotis (uus) – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

III jaotis

 

Kõrvalmeetmed

Or. en

 

Muudatusettepanek  197

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 186 a (uus) – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 186 a

 

Käesolevat määrust kohaldavate kohtuotsuste edastamine

 

1. Liikmesriigid tagavad, et nende kohtute tehtud jõustunud kohtuotsused, millega kohaldatakse käesoleva määruse norme, edastatakse viivitamata komisjonile.

Or. en

 

Muudatusettepanek  198

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 186 a (uus) – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2. Komisjon loob süsteemi, mis võimaldab tutvuda lõikes 1 osutatud kohtuotsuseid käsitleva teabega ja Euroopa Liidu Kohtu asjakohaste otsustega. See süsteem tehakse üldsusele kättesaadavaks. Süsteem on täielikult süstematiseeritud ja võimaldab lihtsaid otsinguid.

Or. en

Selgitus

Andmebaas on oluline vahend ühise arusaama edendamiseks Euroopa ühise müügiõiguse kohaldamise osas. Selle kasutamine peaks seega olema lihtne ja kasutajasõbralik.

 

Muudatusettepanek  199

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 186 a (uus) – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3. Lõike 1 kohaselt edastatud kohtuotsustele lisatakse standardne kohtuotsuse kokkuvõte, mis koosneb järgmistest osadest:

 

(a) küsimus ja Euroopa ühise müügiõiguse asjakohased artiklid;

 

(b) asjaolude lühikokkuvõte;

 

(c) peamiste argumentide lühikokkuvõte;

 

(d) otsus ning

 

(e) otsuse põhistus, kus esitatakse selgelt otsustatud põhimõte.

Or. en

Selgitus

Et ületada erinevaid lähenemisviisi kohtuotsustele ELis ning võimaldada andmebaasi tulemuslikku ja kokkuhoidlikku toimimist, tuleks võtta kasutusele standardne kohtuotsuse kokkuvõtte näidis, mida saab seejärel lisada andmebaasi võimalikult vähese toimetamisega. Kokkuvõte peaks olema lisatud kohtuotsusele. See peaks olema lühike ja selge ning seega hõlpsasti mõistetav, mis vähendaks tõlkekulusid, ning koosnema esildatud osadest.

 

Muudatusettepanek  200

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 186 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 186 b

 

Vaidluste alternatiivne lahendamine

 

1. Tarbija ja kaupleja vaheliste lepingute puhul ergutatakse lepingupooli kaaluma sellistest lepingutest tulenevate vaidluste esitamist menetlemiseks [tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi] artikli 4 punktis e määratletud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele, mille puhul on kokku lepitud Euroopa ühise müügiõiguse normistiku kasutamises.

 

2. Käesolev artikkel ei välista ega piira lepingupoolte õigust anda asi mis tahes ajahetkel kohtusse, selle asemel et esitada vaidlus menetlemiseks vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele.

Or. en

Selgitus

Piiriülese kaubanduse lisatakistuseks on puudulik juurdepääs tulemuslikule ja taskukohasele õiguskaitsemehhanismile. Uues tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivis tagatakse kiiduväärselt kogu ELi hõlmav vaidluste kohtuväline lahendamine. Euroopa ühise müügiõiguse kasutamisel peaksid eelkõige kauplejad kaaluma selle õigusega hõlmatud lepingutest tulenevate vaidluste lahendamist tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiivi artikli 4 punktis 2 määratletud olemasoleva vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse abil. See ei tohiks lepingupoolte jaoks piirata õiguskaitse kättesaadavust.

 

Muudatusettepanek  201

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 186 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 186 c

 

Euroopa näidislepingu terminite väljatöötamine

 

1. Komisjon loob niipea kui võimalik ning hiljemalt kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest eksperdirühma, kes aitab tal töötada välja Euroopa näidislepingu terminid, mis põhinevad Euroopa ühise müügiõiguse normistikul ning täiendavad seda, ja kes aitab edendada selle kohaldamist praktikas.

 

2. Komisjon püüab eksperdirühma abil esitada esimesed Euroopa näidislepingu terminid [xxx] jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

 

3. Lõikes 1 osutatud eksperdirühm koosneb liikmetest, kes esindavad eelkõige Euroopa Liidu ühise müügiõiguse normistiku kasutajate huvisid. Eksperdirühm võib otsustada moodustada äritegevuse eri valdkondade jaoks spetsiaalsed alamrühmad.

Or. en

Selgitus

Tuleb korrata vajadust luua kogu ELi hõlmavad standardsed näidislepingud paralleelselt Euroopa ühise müügiõigusega. Standardsed näidislepingud – eeskätt Rooma I määruse artikli 6 lõike 2 tõttu – ei toimiks praeguses õigusraamistikus. Raportöörid on veendunud, et sellised kasutusvalmis näidislepingud on olulised Euroopa ühise müügiõiguse edu saavutamiseks, ja nõuavad tungivalt, et komisjon hakkaks nendega tööle võimalikult vara ja paralleelselt poolelioleva õigusloome protsessiga. Raportöörid arvavad, et regulatiivosas tuleb sellele selgelt viidata.

 

Muudatusettepanek  202

Ettepanek võtta vastu määrus

IV jaotis (uus) – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

IV jaotis

 

Lõppsätted

Or. en

 

Muudatusettepanek  203

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 186 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 186 d

 

Läbivaatamine

 

1. [Nelja aasta möödumisel käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast] esitavad liikmesriigid komisjonile teabe käesoleva määruse kohaldamise kohta, eelkõige teabe, mis käsitleb Euroopa ühise müügiõiguse normistiku levikut kasutajate hulgas, selle normidest tulenenud kohtuvaidluste hulka ning olukorda seoses erinevustega tarbijakaitse tasemes Euroopa ühise müügiõiguse normistiku ja siseriikliku õiguse kohaselt. Kõnealune teave peab hõlmama põhjalikku ülevaadet liikmesriigi kohtupraktikast, millega tõlgendatakse Euroopa ühise müügiõiguse norme.

 

2. [Viie aasta möödumisel käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast] esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteele põhjaliku aruande, mis sisaldab ülevaadet käesoleva määruse toimimise kohta, võttes muu hulgas arvesse vajadust laiendada määruse reguleerimisala ettevõtjatevaheliste lepingute suhtes, digitaalse infosisu turu ja tehnoloogia arengut ning võimalikke arengusuundi ELi õiguses. Erilist tähelepanu pööratakse ka sellele, kas piirdumine kauglepingute ja eelkõige internetis sõlmitavate lepingutega on endiselt asjakohane või oleks teostatav laiem reguleerimisala, mis hõlmaks ka äriruumides sõlmitavaid lepinguid.

Or. en

(Vt artikli 15 muudatusettepanekut – teksti on muudetud.)

 

Muudatusettepanek  204

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 186 e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 186 e

 

Määruse (EÜ) nr 2006/2004 muutmine

 

Määruse (EÜ) nr 2006/20041 lisasse lisatakse järgmine punkt:

 

„18. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa ühise müügiõiguse kohta (ELT L ***, ***, lk **).”

 

__________________

 

1 ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.

Or. en

Selgitus

Määrusega 2006/2004/EÜ kehtestatakse koostöö süsteem riiklike tarbijakaitseasutuste vahel, et tagada tarbijakaitset käsitlevate ühtlustatud õigusaktide järgimine. Kuna Euroopa ühise müügiõiguse normistik sisaldab täielikult ühtlustatud kohustuslikke tarbijakaitse norme, peaks käesolevat määrus samuti hõlmama määrus 2006/2004/EÜ.

 

 

 

Muudatusettepanek  205

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 186 f (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 186 f

 

Jõustumine ja kohaldamine

 

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

 

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates [6 kuud pärast jõustumist].

 

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Or. en

(Vt artikli 16 muudatusettepanekut.)

 

SELETUSKIRI

 

I. Sissejuhatus

 

Komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa ühise müügiõiguse kohta ( COM(2011)0635 ) on murranguline algatus, mis on väga oluline siseturu tarbijatele ja ettevõtjatele. See on Euroopa lepinguõiguse algatuse vili, mis on mõeldud riikide lepinguõiguse erinevustest tulenevate siseturutõkete kõrvaldamiseks ja mille üle on arutatud juba mitu aastat ning mida Euroopa Parlament on korduvalt suunanud ja toetanud[2], viimati 2011. aasta resolutsioonis komisjoni rohelise raamatu kohta[3].

 

Raportöörid esitavad nüüd oma ühised muudatusettepanekud raporti projektis, mille aluseks on nende 2012. aasta oktoobri töödokument. Nad sooviksid toonitada, et käesolev dokument ei ole täielik, kuid selles määratakse kindlaks need punktid, mida nad sooviksid esitada tulevastele aruteludele, ja esildatakse need muudatusettepanekute kujul.

 

Raportöörid sooviksid eelkõige tänada Euroopa Õigusinstituuti projekti kohta tehtud avalduse eest, samuti neid eksperte ja sidusrühmi, kes andsid oma panuse õiguskomisjoni ja poliitikaosakonna C korraldatud üritustel 2012. aastal[4], mis kokku moodustasid raportööride töö olulise allika.

 

Käesolevas seletuskirjas kirjeldatakse lühidalt raporti projektis esildatud põhilisi muudatusi. Üksikasjalikud põhjendused järgnevad konkreetsetele muudatusettepanekutele.

 

II. Valdkonnad

 

Üldiselt oli raportööride eesmärk parandada teksti, et muuta see kasutajasõbralikumaks, selgemaks ja ühenduse õigustikuga sidusamaks.

 

1. Struktuur

Ettepaneku jagamine määruseks ja lisaks on põhjustanud palju segadust. Raportöörid panevad seepärast ette määrus ja lisa ühendada, et saavutada üks konsolideeritud ja integreeritud õigusakt.

 

Raportöörid on samuti teadlikud sellest, et on soovitatud põhjalikumaid Euroopa ühise müügiõiguse normistiku muudatusi. Konkreetsemalt on öeldud, et IV osale, mis käsitleb lepingupoolte kohustusi ja õiguskaitsevahendeid, tuleks kasuks ümberkorraldus selle kasutajasõbralikkuse suurendamiseks. Raportöörid suudaksid tõepoolest kujutleda struktuuri, mille raames oleks rühmitatud vähemalt ostja ja müüja kohustused ning ostja ja müüja õiguskaitsevahendid. Pärast mõningat kaalumist otsustasid nad siiski hoiduda teksti nii suurtest ümberkorraldustest, et lihtsustada tööd raporti projekti ja esitatavate muudatusettepanekute kallal. Kui struktuuri oli võimalik muuta väiksemates üksustes, näiteks sätetes või jagudes või peatükkides, tehti vastavad ettepanekud.

 

2. Reguleerimisala

See, kas Euroopa ühises müügiõiguses tuleks piirduda internetis sõlmitavate või kaugtehingutega, on keeruline küsimus. Pärast hoolikat kaalumist tegid raportöörid ettepaneku kohaldada Euroopa ühist müügiõigust ainult kauglepingute suhtes. Esildati termin „kauglepingud”, sest see on juba acquis's kasutusel (kaugmüügi direktiiv, finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, tarbijaõiguste direktiiv). Peamine sihtvaldkond on kiiresti kasvav müük interneti teel, mille puhul kohtas vabatahtliku õigusakti mõte kindlat toetust isegi nendes ringkondades, kes suhtuvad sellise õigusakti laiemasse kasutusse tõrksamalt. On selge, et Euroopa ühise müügiõiguse normistik kui ELi-üleste eeskirjade kogum on ideaalne vahend internetikaubanduse jaoks. Raporti projektiga püütakse vastavasisulist arutelu avada. Selles ei nähta põhimõtteliselt ette Euroopa ühise müügiõiguse täielikku kohandamist kaugkauplemisele. Selleks oleks vaja lisatööd ja analüüsimist, mille tulemusi saaks kasutada jätkuvas õigusloome protsessis. Siiski lisati juba käesoleval etapil mõned elemendid, et kasutada Euroopa ühist müügiõigust kauglepingute puhul, näiteks seoses digitaalse infosisuga ja pilvandmetöötlusega.

 

Sisulise reguleerimisala osas on raportöörid esitanud praktilisema ja kasutajasõbralikuma lahenduse seoses segatüüpi lepingutega ja laenuelementidega lepingutega.

 

3. Seos Rooma I määrusega

Kuna seos Rooma I määrusega, eelkõige artikliga 6, on Euroopa ühise müügiõiguse normistiku toimimise jaoks keskse tähtsusega, on raportöörid püüdnud seda küsimust täpsustada muudatuste kavandamisega põhjendustes ja artiklites. Eesmärk on esiteks selgitada, et Euroopa ühise müügiõiguse normistik on teine lepinguõiguse režiim iga liikmesriigi õiguskorra raames (vt artikli 1 ja artikli 11 lõike 1 muudatusettepanekuid); teiseks teha üliselgeks, et kokkulepet Euroopa ühise müügiõiguse kohaldamise kohta ei tuleks ajada segamini valikuga kahe õiguskorra vahel, sest see on valik kahe erineva lepinguõiguse kohaldamise vahel sama siseriikliku õiguskorra raames (vt põhjenduse 10 muudatusettepanekut). Kolmandaks pidasid raportöörid vajalikuks selgitada põhjalikumalt, mis Rooma I määruse artikli 6 lõikel 2 ei ole antud juhul praktilist väärtust, sest tegemist oleks võrdlusega kahe identse teise lepinguõiguse režiimi kohustuslike sätete vahel (vt põhjenduse 12 muudatusettepanekut).

 

4. Viited riiklikele õigusaktidele

Raportöörid on arvamusel, et selguse ja õiguskindluse huvides on oluline sätestada Euroopa ühise müügiõiguse normistiku regulatiivosas selgelt, millised valdkonnad on hõlmatud, ning samuti esitada hõlmamata küsimuste loetelu (vt muudatusettepanekut, milles esitatakse uus artikkel 11a). Hõlmatud valdkondade osas võivad osutuda vajalikuks kohandused seadusandliku menetluse edasistel etappidel, eriti juhul, kui see on vajalik, et seostada Euroopa ühise müügiõiguse normistikuga kauglepingud, eelkõige internetis sõlmitavad lepingud.

 

5. Hea usu ja ausa kauplemise põhimõte

Raportöörid on arvamusel, et hea usu ja ausa kauplemise põhimõte on oluline vahend õiglaste lahenduste leidmiseks iga juhtumi korral eraldi. Nad on sellegipoolest hoolikalt kaalunud tõstatatud mureküsimusi, sealhulgas ka tavaõiguse seisukohast, kus seda põhimõtet ei tunta. Seepärast esildavad nad määratluse (vt artikli 2 punkti b muudatusettepanekut) ning üldpõhimõtte sõnastuse (vt I lisa artikli 2 muudatusettepanekut) muudatusi ja täpsustusi. Algselt kavandatud määratluse puhul on arvatud, et see takistab lepingupooltel kõvasti tingida, mis põhjustas muret eelkõige ettevõtjatevaheliste lepingute puhul. Täpsustamaks, et see polnud nii kavatsetud, esildatakse uues sõnastuses, et kumbki lepingupool ei tohiks oma õigusi kuritarvitada, mis peaks olema hea usu ja ausa kauplemise põhimõtte vaimus. Muudatus puudutab ka artiklit 86, milles käsitletakse ebamõistliku kahjustamise tähendust ettevõtjatevahelistes lepingutes, ning see peaks leevendama muret, et lepingupooled ei tohi võibolla lähtuda läbirääkimistel oma huvidest. Lisaks on raportöörid veendunud, et hea usu ja õiglase kauplemise põhimõte Euroopa ühise müügiõiguse normistikus peaks piirduma selle põhimõtte kasutamisega nn kilbina, st hoidma ära rikkuva lepingupoole puhul teatava õiguse, õiguskaitsevahendi või kaitse kasutamise või sellele tuginemise ning selle kasutamine nn mõõgana (st õigus hüvitusele) tuleks välja jätta.

 

6. Ostja õiguskaitsevahendid

Raportöörid kaalusid hoolikalt tarbijate õiguskaitsevahendite süsteemi, mida pakutakse Euroopa ühise müügiõiguse normistikus. Üks peamisi probleeme seondub parema tasakaaluga õiguskaitsevahendite vabal valikul, pidades meeles, et müüjal puuduvad heastamisvahendid, puudub nõue teatada lepingu lõpetamisest teatava aja jooksul ning põhimõtteliselt puudub tasu kasutamise eest. Raportöörid sooviksid tuletada meelde Euroopa ühise müügiõiguse normistikus pakutavat väga kõrgel tasemel tarbijakaitset, mis ületab acquis's ja eelkõige tarbekaupade direktiivis pakutu. See tase on peaaegu samavõrdne riiklike õigusaktidega ja isegi ületab neid, mis on oluline, kuna Rooma I määruse artikli 6 lõike 2 (vt eespool punkti 3) kohaldamise vältimine on soovitav vaid siis, kui selle eesmärk – tagada, et tarbijad on kaitstud oma asukohariigi õigusega samaväärsel määral – on tagatud erineval viisil. Teisalt ei ole lisa artikli 174 lõike 1 punkt c – mis näib olevat plaanitud rikkumise korrektuurina juhtudel, mis puudutavad lõpetamist ilma kasutamise tasuta, võimaldades kasutamise hüvitamist, kui tasuta kasutamine oleks „ebaõiglane” – piisavalt selge, mis võib tarbijatel takistada nende õigusi kasutamast. Näib olevat eelistatav – ka tarbijate huvides, et eeskirjad oleksid selged, tagades samal ajal põhimõtteliselt pakutava tarbijakaitse taset.

 

Eelneva taustal sooviksid raportöörid esitada aruteluks kolm alternatiivi, et pakkuda paremat tasakaalu seoses tarbija õigusega lõpetamisele ja müüja õigusega heastamisele, mis on ühtlasi põhjendatud kirjeldatud ebakindluse piiramisega. Raportöörid soovivad toonitada, et neid võimalusi esildatakse kaalumiseks alternatiivselt, mitte kumulatiivselt.

- Esimese alternatiivina võiks kehtestada kuuekuuse tähtaja alates riisiko üleminekust ostjale, mille järel peaks ostja nõustuma heastamisega (vt artikli 106 lõike 3 punkti 1 alapunkti ii muudatusettepaneku võimalust). Raportöörid on teadlikud asjaolust, et tarbekaupade direktiivi artikli 5 lõikes 2 nähakse liikmesriikidele ette võimalus kehtestada teavitamise nõue kahe kuu jooksul alates mittevastavuse avastamisest, ja et kõik liikmesriigid ei ole seda võimalust kasutanud. Teisalt võiks põhjendada esimese kuue kuu jõulist eelistamist, mis järgnevad üleandmisele ning mille jooksul saab ostja igal juhul kasu tõendamiskoormise pöördumisest mittevastavuse olemasolu puhul üleandmise ajal. Õiguskaitsevahendite vaba valiku piiramist nimetatud kuuele kuule järgneval ajal võib pidada piiratult mõjusaks, sest ostjal on pärast kuute kuud igal juhul keerulisem tõendada mittevastavust.

- Teise alternatiivina võiks kehtestada nõude, et tarbija peab teatama lepingu lõpetamisest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai lepingurikkumisest teada. Hiljem läheks lõpetamise õigus kaduma ning tarbija peaks kasutama muid, vähem ulatuslikke õigusi, näiteks õigus asendamisele või parandamisele. On tõsi, et see on tarbija lõpetamise õiguse piiramine. Teisalt võiks esitada argumente selle poolt, et igal juhul oleks tarbija huvides kasutada lõpetamise õigust võimalikult kiiresti pärast rikkumise avastamist, eriti seetõttu, et ta võimalused kohustuse rikkumist tõendada vähenevad aja jooksul.

- Kolmanda ja viimase alternatiivina võiks kehtestada tarbijale kohustuse maksta kasutamise eest tasu neil juhtudel, kui ta lõpetab lepingu (aga mitte siis, kui on tegemist tühistamisega, mille puhul lepingu lõpetamise põhjus ei kuulu ainult ühe lepingupoole mõjualasse, vt artikli 174 lõigete 1–1 b muudatusettepanekut). Selle võimaluse raames on tarbija käsutuses vaba valik õiguskaitsevahenditest, kuid müüja saaks nõuda tasu kauba kasutamise eest, kui ostja otsustab lepingu lõpetada, mitte kasutada oma vähem ulatuslikke õigusi, näiteks õigust asendamisele või parandamisele. Praktikas tähendab see seda, et teatava ajavahemiku jooksul pärast kauba üleandmist on ostja jaoks majanduslikult mõistlikum kasutada mõnda muud õiguskaitsevahendit (nt parandamist või asendamist või hinnaalandust). Tuleb siiski tunnistada, et kasutamise arvestamine ei ole alati lihtne.

 

Raportöörid on arvamusel, et üks neist kohandamistest tuleks ette võtta. Nad on püüdnud teha avameelse kokkuvõtte kõigi võimaluste plussidest ja miinustest ning ootavad selleteemalist arutelu.

 

7. Tagasitäitmine

Raportöörid on teinud ettepaneku tagasitäitmise eeskirjade ümbersõnastamiseks ja ümberkorraldamiseks. Eesmärk on pakkuda lahendus, mis oleks tasakaalus mõlema poole jaoks, et tarbijate jaoks oleks selge ja ennustatav, kui palju nad peavad maksma või tagasi saama, et nad saaksid tunda end kindlalt oma õiguste kasutamisel.

 

8. Digitaalne infosisu

Digitaalse infosisu osas teevad raportöörid eelkõige ettepaneku lahenduse kohta juhtudel, kui digitaalse infosisu eest ei maksta rahas, vaid nt isikuandmetega. Ostja kaitset laiendatakse nendel juhtudel, sest ostja peaks saama kasutada kõiki talle kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid (välja arvatud hinnaalandus, sest ta ei maksnud raha). Lisaks esildatakse nende juhtude jaoks tagasitäitmise erisätted.

 

9. Aegumine

Raportöörid on teadlikud sellest, et kümne aasta pikkune aegumistähtaeg on põhjustanud kriitikat, samal ajal kui teised, sh komisjon, selgitavad, et selle praktiline tähtsus on piiratud. Mure vähendamiseks ning nõustudes, et pikaajalise tähtaja praktilised tagajärjed on piiratud, esildavad raportöörid siiski kuueaastase tähtaja, mis nende arvamuse kohaselt on piisav lahendus, arvestades liikmesriikide pikki aegumistähtaegu. Nad esildasid aegumist käsitlevas peatükis mõned lisatäpsustused.

 

10. Kõrvalmeetmed

Raportöörid esildasid mitu täiendavat sätet, et siduda kõrvalmeetmed regulatiivosaga: need puudutavad kohtuotsuste andmebaasi, seost vaidluste alternatiivse lahendamisega ning kogu ELi hõlmavate standardsete näidislepingute väljatöötamist.

 

C. Kokkuvõte

 

Raportöörid on seisukohal, et Euroopa ühise müügiõiguse normistikul on tohutu potentsiaalne eelis siseturu tarbijate ja ettevõtjate jaoks, eelkõige digitaalajastul, ja pakub võimalust, mida ei tohiks jätta kasutamata. Raportöörid kutsuvad kolleege üles kaaluma esildatud muudatusettepanekuid, sest need muudatusettepanekud võiksid nende arvates tagada selle vahendi edu. Raportöörid jäävad ootama täiendavaid arutelusid mainitud teemadel.

 

 

[1] ELT C 181, 21.6.2012, lk 75.
[2] Euroopa Parlamendi resolutsioonid: 26. mai 1989 (EÜT C 158, 26.6.1989, lk 400), 6. mai 1994 (EÜT C 205, 25.7.1994, lk 518), 15. november 2001 (EÜT 140 E, 13.6.2002, lk 538), 2. september 2003 (ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 95), 23. märts 2006 (ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 109), 7. september 2006 (ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 247), 12. detsember 2007 (ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 364), 3. september 2008 (ELT C 295 E, 4.12.2009, lk 31).
[3] Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioon Euroopa lepinguõiguse loomise võimaluste kohta tarbijate ja ettevõtjate jaoks ( P7_TA-PROV(2011)0262 .
[4] http://www.europeanlawinstitute.eu/fileadmin/user_upload/p_eli/Publications/S-2-2012_Statement_on_the_Proposal_for_a_Regulation_on__a_Common_European_Sales_Law.pdf.