Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Taotlejale tuleks anda tegelik võimalus esitada kõik tema käsutuses olevad asjaomased tõendid menetlevale ametiasutusele. Sel põhjusel peaks taotlejal, välja arvatud piiratud arvu erandite korral, olema õigus olla vajaduse korral isikliku vestluse kaudu ära kuulatud seoses tema taotluse vastuvõetavuse või selle sisuga. Isikliku vestluse õiguse tagamiseks peaks taotlejat abistama tõlk ja talle tuleks anda võimalus esitada igakülgsed selgitused oma taotluse põhjuste kohta. Taotlejale tuleks anda piisavalt aega ettevalmistamiseks ja nõupidamiseks oma õigusnõustaja või muu nõustajaga ning õigusnõustaja või muu nõustaja võib teda vestlusel abistada. Isiklik vestlus peaks toimuma tingimustes, mis tagavad asjakohase konfidentsiaalsuse, ning seda peaksid läbi viima vastava koolituse saanud ja pädevad töötajad, sealhulgas vajadusel muude liikmesriikide ametiasutuste töötajad või Euroopa Liidu Varjupaigaameti lähetatud eksperdid. Isikliku vestluse võib ära jätta ainult juhul, kui menetlev ametiasutus kavatseb teha taotluse kohta positiivse otsuse või on seisukohal, et taotleja pole temast mitteolenevatel püsivatel asjaoludel vestluseks võimeline või suuteline. Kuna isiklik vestlus on olulise tähtsusega osa taotluse läbivaatamisest, tuleks vestlus salvestada ning taotlejatele ja nende seaduslikele esindajatele tuleks anda juurdepääs salvestisele, samuti vestluse protokollile või üleskirjutusele enne seda, kui menetlev ametiasutus teeb otsuse, või kiirendatud läbivaatamismenetluse korral samal ajal, kui otsus tehakse.

(13)  Taotlejale tuleks anda tegelik võimalus esitada kõik tema käsutuses olevad asjaomased tõendid menetlevale ametiasutusele. Sel põhjusel peaks taotlejal, välja arvatud piiratud arvu erandite korral, olema õigus olla vajaduse korral isikliku vestluse kaudu ära kuulatud seoses tema taotluse vastuvõetavuse või selle sisuga. Isikliku vestluse õiguse tagamiseks peaks taotlejat abistama tõlk ning võimaluse ja vajaduse korral kultuuriline vahendaja ning talle tuleks anda võimalus esitada igakülgsed selgitused oma taotluse põhjuste kohta. Taotlejale tuleks anda piisavalt aega ettevalmistamiseks ja nõupidamiseks oma õigusnõustaja või muu nõustajaga ning õigusnõustaja või muu nõustaja võib teda vestlusel abistada. Isiklik vestlus peaks toimuma tingimustes, mis tagavad asjakohase konfidentsiaalsuse, ning seda peaksid läbi viima vastava koolituse saanud ja pädevad töötajad, sealhulgas vajadusel muude liikmesriikide ametiasutuste töötajad või Euroopa Liidu Varjupaigaameti lähetatud eksperdid. Isikliku vestluse võib ära jätta ainult juhul, kui menetlev ametiasutus kavatseb teha taotluse kohta positiivse otsuse või on seisukohal, et taotleja pole temast mitteolenevatel püsivatel asjaoludel vestluseks võimeline või suuteline. Kuna isiklik vestlus on olulise tähtsusega osa taotluse läbivaatamisest, tuleks vestlus salvestada ning taotlejatele ja nende seaduslikele esindajatele tuleks anda juurdepääs salvestisele, samuti vestluse protokollile enne seda, kui menetlev ametiasutus teeb otsuse. Kui taotleja vajab vastavalt artiklitele 19–22 spetsiaalseid menetluslikke tagatisi, on taotlejal õigus sellest pärast isiklikku vestlust mõistliku aja jooksul teada anda.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Nii liikmesriikide kui ka taotlejate huvides on tagada juba haldusmenetluse etapis rahvusvahelise kaitse vajaduste õigel viisil tunnustamine kvaliteetse teabe ja õigusabi kättesaadavaks tegemisega, mille tulemuseks on tõhusam ja kvaliteetsem otsustusprotsess. Seetõttu peaksid võimalus saada õigusabi ja esindamist moodustama lahutamatu osa rahvusvahelise kaitse ühisest menetlusest. Taotleja õiguste, eriti kaitseõiguse ja õigluspõhimõtte tõhusa kaitse tagamiseks ning kohtumenetluse ökonoomsuse huvides tuleks nii haldusmenetluse kui ka apellatsioonimenetluse etapis võimaldada taotlejatele nende vastava soovi alusel ja käesoleval määruses sätestatud tingimustel tasuta õigusabi ja esindamist. Tasuta õigusabi ja esindamist peaksid pakkuma isikud, kes on selleks siseriiklike õigusaktide kohaselt pädevad.

(14)  Nii liikmesriikide kui ka taotlejate huvides on tagada juba haldusmenetluse etapis rahvusvahelise kaitse vajaduste õigel viisil tunnustamine kvaliteetse teabe ja õigusabi kättesaadavaks tegemisega, mille tulemuseks on tõhusam ja kvaliteetsem otsustusprotsess. Seetõttu peaksid võimalus saada õigusabi ja esindamist moodustama lahutamatu osa rahvusvahelise kaitse ühisest menetlusest. Taotleja õiguste, eriti kaitseõiguse ja õigluspõhimõtte tõhusa kaitse tagamiseks ning kohtumenetluse ökonoomsuse huvides tuleks nii haldusmenetluse kui ka apellatsioonimenetluse etapis võimaldada taotlejatele nende vastava soovi alusel ja käesoleval määruses sätestatud tingimustel tasuta õigusabi ja esindamist. Tasuta õigusabi ja esindamist pakutakse hetkest, kui taotleja on avaldanud soovi kaitset paluda, ja seda peaksid pakkuma isikud, kes on selleks siseriiklike õigusaktide kohaselt pädevad.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Kui taotleja puhul tehakse kindlaks, et ta vajab spetsiaalseid menetluslikke tagatisi, tuleb talle pakkuda piisavat tuge, sealhulgas küllaldaselt aega, et luua tingimused taotleja tegelikuks juurdepääsuks menetlustele ja rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks vajalike tõendite esitamiseks. Kui spetsiaalseid menetluslikke tagatisi vajavale taotlejale ei ole võimalik pakkuda piisavat tuge kiirendatud läbivaatamismenetluse või piirimenetluste raames, tuleks sellise taotleja puhul need menetlused ära jätta. Spetsiaalsete menetluslike tagatiste (mis on seda laadi, et need võivad takistada kiirendatud või piirimenetluse kohaldamist) vajadus peaks samuti tähendama, et taotlejale antakse juhtudel, kui tema taotlusel ei ole automaatselt peatavat toimet, täiendavad tagatised, millega tagatakse tema konkreetsele olukorrale vastav tõhus õiguskaitsevahend.

(17)  Kui taotleja puhul tehakse kindlaks, et ta vajab spetsiaalseid menetluslikke tagatisi, tuleb talle pakkuda piisavat tuge, sealhulgas küllaldaselt aega, et luua tingimused taotleja tegelikuks juurdepääsuks menetlustele ja rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks vajalike tõendite esitamiseks. Kui spetsiaalseid menetluslikke tagatisi vajavale taotlejale ei ole võimalik pakkuda piisavat tuge kiirendatud läbivaatamismenetluse või piirimenetluste raames, tuleks sellise taotleja puhul need menetlused ära jätta. Alaealistel on piirimenetluses alati esindaja.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Ühise menetlusega ühtlustatakse tähtaegu, mille jooksul isiku juhtum menetlemisele võetakse, menetlev ametiasutus taotluse läbi vaatab ja õigusasutused esimeses astmes tehtud otsuste peale esitatud edasikaebused läbi vaatavad. Kui korraga esitatud ebaproportsionaalse hulga taotluste tõttu võib tekkida oht, et menetluse alustamine ja taotluste läbivaatamine viibib, võib olla vajalik teatud paindlikkus, et neid tähtaegu erandkorras pikendada. Ent tulemusliku protsessi tagamiseks tuleks tähtaegade pikendamist kasutada ainult viimase abinõuna, kuna liikmesriigid peaksid korrapäraselt läbi vaatama oma vajadused varjupaigasüsteemi tõhususe säilitamiseks, sealhulgas töötades vajaduse puhuks välja erandolukorra lahendamise kava, ning arvestades sellega, et Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks andma liikmesriikide käsutusse vajaliku operatiiv- ja tehnilise abi. Kui liikmesriigid arvavad, et nad ei suuda sätestatud tähtaegadest kinni pidada, peaksid nad esitama abitaotluse Euroopa Liidu Varjupaigaametile. Kui abitaotlust ei esitata ja liikmesriigi varjupaigasüsteem muutub sellele avalduva ebaproportsionaalse surve tõttu ebatõhusaks, nii et see võib seada ohtu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimise, võib amet komisjoni rakendusotsusele tuginedes võtta meetmeid konkreetse liikmesriigi toetuseks.

(21)  Ühise menetlusega ühtlustatakse tähtaegu, mille jooksul isiku juhtum menetlemisele võetakse, menetlev ametiasutus taotluse läbi vaatab ja õigusasutused esimeses astmes tehtud otsuste peale esitatud edasikaebused läbi vaatavad. Kui korraga esitatud ebaproportsionaalse hulga taotluste tõttu võib tekkida oht, et menetluse alustamine ja taotluste läbivaatamine viibib, võib olla vajalik teatud paindlikkus, et neid tähtaegu erandkorras pikendada. Ent tulemusliku protsessi tagamiseks tuleks tähtaegade pikendamist kasutada ainult viimase abinõuna, kuna liikmesriigid peaksid korrapäraselt läbi vaatama oma vajadused varjupaigasüsteemi tõhususe säilitamiseks, sealhulgas töötades vajaduse puhuks välja erandolukorra lahendamise kava, ning arvestades sellega, et Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks andma liikmesriikide käsutusse vajaliku operatiiv- ja tehnilise abi. Kui liikmesriigid arvavad, et nad ei suuda sätestatud tähtaegadest kinni pidada, peaksid nad esitama abitaotluse Euroopa Liidu Varjupaigaametile.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Taotlejat tuleks asjakohasel viisil teavitada tema õigustest ja kohustustest, tehes seda võimalikult kiiresti ja keeles, millest taotleja aru saab või millest ta mõistlike eelduste kohaselt aru saab. Võttes arvesse asjaolu, et juhul, kui taotleja keeldub koostööst riigi ametiasutustega, jättes esitamata taotluse läbivaatamiseks vajalikud tõendid ja andmata sõrmejäljed või näokujutise, või kui ta ei esita oma taotlust ettenähtud tähtaja jooksul, võidakse taotlus tagasi lükata sellest loobumise tõttu, tuleb taotlejat teavitada nimetatud kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest.

(25)  Taotlejat tuleks tema õigustest ja kohustustest teavitada asjakohasel viisil, täielikult, hõlpsasti juurdepääsetaval viisil ning selgelt ja lihtsalt väljendudes ja talle mõistetavas keeles. Taotlejat tuleb teavitada tema kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Selleks, et täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, peaksid taotluste vastuvõtmise ja registreerimise eest vastutavate asutuste töötajatel olema asjakohased teadmised rahvusvahelise kaitse kohta ja nad peaksid saama vajaliku sellealase koolituse, sealhulgas Euroopa Liidu Varjupaigaameti toetusel. Samuti tuleks neile anda asjakohased vahendid ja juhised oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks.

(26)  Selleks, et täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, peaksid taotluste vastuvõtmise ja registreerimise eest vastutavate asutuste töötajatel olema asjakohased teadmised rahvusvahelise kaitse kohta ja nad peaksid olema saanud vajaliku sellealase koolituse, sealhulgas Euroopa Liidu Varjupaigaameti toetusel. Samuti tuleks neile anda asjakohased vahendid ja juhised oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Selleks, et hõlbustada menetluse algatamist piiripunktides ja kinnipidamisasutustes, peaks seal kättesaadavaks tegema teabe rahvusvahelise kaitse taotlemise võimaluse kohta. Selleks, et pädevatel ametiasutustel oleks võimalik aru saada, kas isikud avaldavad soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, peaks põhilise suhtlemise tagama suulise tõlke kasutamise võimaluse kaudu.

(27)  Selleks, et hõlbustada menetluse algatamist piiripunktides ja kinnipidamisasutustes, peaks seal kättesaadavaks tegema teabe rahvusvahelise kaitse taotlemise võimaluse kohta. Selleks, et pädevatel ametiasutustel oleks võimalik aru saada, kas isikud avaldavad soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, peaks põhilise suhtlemise tagama suulise tõlke kasutamise võimaluse kaudu. Suulise tõlke teenust pakkuvatel töötajatel peaksid olema asjakohased teadmised rahvusvahelise kaitse kohta ja nad peaksid olema saanud vajaliku sellealase koolituse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Et tagada saatjata alaealiste tulemuslik juurdepääs menetlusele, tuleks neile alati määrata eestkostja. Eestkostja peaks olema isik või organisatsiooni esindaja, kes määratakse alaealise abistamiseks ja juhtimiseks menetluse kestel eesmärgiga kaitsta lapse parimaid huvisid ja tema üldist heaolu. Vajaduse korral peaks eestkostja kasutama lapse eest tema õigusvõimet. Selleks, et saatjata alaealist tulemuslikult toetada, ei tohiks eestkostja hoole alla anda korraga ebaproportsionaalset hulka saatjata alaealisi. Liikmesriigid peaksid määrama asutused ja isikud, kes vastutavad oma ülesandeid täitvate eestkostjate nõustamise, järelevalve ja kontrolli eest. Saatjata alaealine peaks esitama taotluse oma nimel või eestkostja vahendusel. Saatjata alaealise õiguste ja menetluslike tagatiste kaitseks peaks taotluse esitamise tähtaja kulgemine algama sellest, kui talle määratakse eestkostja ja kui nad omavahel kohtuvad. Juhul kui eestkostja ei esita taotlust ettenähtud tähtaja jooksul, tuleks saatjata alaealisele anda võimalus esitada taotlus oma nimel menetleva ametiasutuse abiga. Asjaolu, et saatjata alaealine otsustab taotluse oma nimel esitada, ei tohiks takistada talle eestkostja määramist.

(29)  Et tagada saatjata alaealiste tulemuslik juurdepääs menetlusele, tuleks neile alati määrata eestkostja. Eestkostja peaks olema isik või organisatsiooni esindaja, kes määratakse alaealise abistamiseks ja juhtimiseks menetluse kestel eesmärgiga kaitsta lapse parimaid huvisid ja tema üldist heaolu. Vajaduse korral peaks eestkostja kasutama lapse eest tema õigusvõimet. Selleks, et saatjata alaealist tulemuslikult toetada, ei tohiks eestkostja hoole alla anda korraga ebaproportsionaalset hulka saatjata alaealisi, keda ei tohiks mingil juhul olla üle kahekümne. Liikmesriigid peaksid määrama asutused ja isikud, kes vastutavad oma ülesandeid täitvate eestkostjate nõustamise, järelevalve ja kontrolli eest. Saatjata alaealine peaks esitama taotluse oma nimel või eestkostja vahendusel. Saatjata alaealise õiguste ja menetluslike tagatiste kaitseks peaks taotluse esitamise tähtaja kulgemine algama sellest, kui talle määratakse eestkostja ja kui nad omavahel kohtuvad. Juhul kui eestkostja ei esita taotlust ettenähtud tähtaja jooksul, tuleks saatjata alaealisele anda võimalus esitada taotlus oma nimel menetleva ametiasutuse abiga. Asjaolu, et saatjata alaealine otsustab taotluse oma nimel esitada, ei tohiks takistada talle eestkostja määramist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Taotlejate õiguste tagamiseks tuleks otsused kõigi rahvusvahelise kaitse taotluste kohta teha faktide alusel, objektiivselt, erapooletult ja üksikjuhtumi põhiselt ning pärast põhjalikku uurimist, mille käigus võetakse arvesse kõiki taotleja esitatud tõendeid ning taotleja konkreetset olukorda. Taotluse põhjaliku läbivaatamise tagamiseks peaks menetlev ametiasutus võtma arvesse taotleja päritoluriigis valitseva olukorra kohta käivat asjakohast, täpset ja ajakohast teavet, mis on saadud Euroopa Liidu Varjupaigaametilt ja muudest allikatest, nagu ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet. Samuti peaks menetlev ametiasutus võtma arvesse kõiki Euroopa Liidu Varjupaigaameti koostatud asjakohaseid päritoluriigi teabe ühiseid analüüse. Mistahes menetluse lõpuleviimise edasilükkamise korral tuleks täielikult järgida liikmesriikidele määrusest (EL) nr XXX/XXX (miinimumnõuete määrus) tulenevaid kohustusi ja õigust heale haldusele, ilma et see piiraks käesoleva määrusega sätestatud menetluste tõhusust ja õiglust.

(30)  Taotlejate õiguste tagamiseks tuleks otsused kõigi rahvusvahelise kaitse taotluste kohta teha faktide alusel, objektiivselt, erapooletult ja üksikjuhtumi põhiselt ning pärast põhjalikku uurimist, mille käigus võetakse arvesse kõiki taotleja esitatud tõendeid ning taotleja konkreetset olukorda. Taotluse põhjaliku läbivaatamise tagamiseks peaks menetlev ametiasutus võtma arvesse taotleja päritoluriigis valitseva olukorra kohta käivat asjakohast, täpset ja ajakohast teavet, mis on saadud Euroopa Liidu Varjupaigaametilt ja muudest allikatest, nagu ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ning muud valitsus- või valitsusvälised organisatsioonid. Samuti peaks menetlev ametiasutus võtma arvesse kõiki Euroopa Liidu Varjupaigaameti koostatud asjakohaseid päritoluriigi teabe ühiseid analüüse. Mistahes menetluse lõpuleviimise edasilükkamise korral tuleks täielikult järgida liikmesriikidele määrusest (EL) nr XXX/XXX (miinimumnõuete määrus) tulenevaid kohustusi ja õigust heale haldusele, ilma et see piiraks käesoleva määrusega sätestatud menetluste tõhusust ja õiglust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Ilma et see piiraks rahvusvahelise kaitse taotluse piisavat ja põhjalikku läbivaatamist, on nii liikmesriikide kui ka taotleja huvides, et otsus tehakse võimalikult kiiresti. Määrata tuleks maksimaalsed ajapiirangud haldusmenetluse kestusele ja esimeses astmes tehtud otsuste vaidlustamiseks, et rahvusvahelise kaitse menetlust optimeerida. Sel moel peaks taotlejatel olema võimalik saada otsus oma taotluse kohta võimalikult lühikese aja jooksul mistahes liikmesriigis ning see tagab kiire ja tõhusa menetluse.

(33)  Ilma et see piiraks rahvusvahelise kaitse taotluse piisavat ja põhjalikku läbivaatamist, on nii liikmesriikide kui ka taotleja huvides, et otsus tehakse võimalikult kiiresti. Määrata tuleks maksimaalsed ajapiirangud haldusmenetluse kestusele ja esimeses astmes tehtud otsuste vaidlustamiseks, et rahvusvahelise kaitse menetlust optimeerida. Sel moel peaks taotlejatel olema võimalik saada otsus oma taotluse kohta võimalikult lühikese aja jooksul mistahes liikmesriigis ning see tagab kiire ja tõhusa menetluse. Menetluse optimeerimine ei mõjuta mingil viisil kaitsetaotluse sisu põhjalikku ja individuaalset kontrolli.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Enne vastutava liikmesriigi määramist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXX/XXX (Dublini määrus) alusel peaks esimene liikmesriik, kus taotlus esitati, kontrollima taotluse vastuvõetavust, kui taotluse esitaja jaoks peetakse esimeseks varjupaigariigiks või turvaliseks kolmandaks riigiks riiki, mis ei ole liikmesriik. Lisaks sellele tuleb taotlust pidada vastuvõetamatuks, kui see on korduv taotlus, kus ei ole esitatud uusi asjakohaseid asjaolusid või järeldusi ja kui eraldi taotlust, mille on esitanud abikaasa, partner, ülalpeetav täisealine või alaealine, ei peeta õigustatuks.

välja jäetud

__________________

29 ELT L […], […], lk […].

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Esimese varjupaigariigi mõistet tuleks kohaldada vastuvõetamatuse põhjusena, kui võib mõistlikult eeldada, et teine riik võiks anda kaitse vastavalt Genfi konventsiooni sisulistele nõuetele või et nimetatud riigis antakse taotlejale piisav kaitse. Eriti ei peaks liikmesriigid rahvusvahelise kaitse taotluse sisu hindama juhul, kui esimene varjupaigariik on taotlejale andnud pagulasseisundi või muul moel piisava kaitse. Liikmesriigid peaksid sel moel tegutsema üksnes siis, kui nad on veendunud (tuginedes sealjuures juhul, kui see on vajalik või asjakohane, asjaomase kolmanda riigi kinnitustele), et taotlejal on nimetatud riigis kaitse vastavalt Genfi konventsioonile ja see säilib või et tal on muu piisav kaitse ja see säilib, eelkõige seoses õigusega seaduslikult riigis elada, asjakohase võimalusega pääseda tööturule, vastuvõtuteenuste, tervishoiuteenuste ja haridusega ning perekonna taasühinemise õigusega kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste standarditega.

(36)  Liikmesriigid võivad kohaldada esimese varjupaigariigi mõistet vastuvõetamatuse põhjusena, kui võib mõistlikult eeldada, et teine riik võiks anda kaitse vastavalt Genfi 1951. aasta konventsiooni. Eriti võivad liikmesriigid otsustada mitte hinnata rahvusvahelise kaitse taotluse sisu juhul, kui esimene varjupaigariik on taotlejale andnud pagulasseisundi. Liikmesriigid peaksid sel moel tegutsema üksnes siis, kui nad on veendunud (tuginedes sealjuures juhul, kui see on vajalik või asjakohane, asjaomase kolmanda riigi kinnitustele), et taotlejal on nimetatud riigis kaitse vastavalt Genfi konventsioonile ja see säilib, eelkõige seoses õigusega seaduslikult riigis elada, asjakohase võimalusega pääseda tööturule, vastuvõtuteenuste, tervishoiuteenuste ja haridusega ning perekonna taasühinemise õigusega kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste standarditega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Turvalise kolmanda riigi mõistet tuleks kohaldada vastuvõetamatuse põhjusena, kui võib mõistlikult eeldada, et tulenevalt sidemest kolmanda riigiga, sealhulgas transiidiriigiga, mille kaudu taotleja on liikmesriiki tulnud, võib taotleja taotleda kaitset nimetatud riigilt, ning on põhjust arvata, et taotlejal lubatakse siseneda sellesse riiki või võetakse ta sinna tagasi. Liikmesriigid peaksid sel moel tegutsema üksnes siis, kui nad on veendunud (tuginedes sealjuures juhul, kui see on vajalik või asjakohane, asjaomase kolmanda riigi kinnitustele), et taotlejal on nimetatud riigis võimalus saada kaitset vastavalt Genfi konventsiooni olulistele nõuetele või et tal on piisav kaitse, eelkõige seoses õigusega seaduslikult riigis elada, asjakohase võimalusega pääseda tööturule, vastuvõtuteenuste, tervishoiuteenuste ja haridusega ning perekonna taasühinemise õigusega kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste standarditega.

(37)  Liikmesriigid võivad turvalise kolmanda riigi mõistet kohaldada vastuvõetamatuse põhjusena, kui võib mõistlikult eeldada, et tulenevalt sidemest kolmanda riigiga, mille kaudu taotleja on liikmesriiki tulnud, võib taotleja taotleda kaitset nimetatud riigilt, ning on põhjust arvata, et taotlejal lubatakse siseneda sellesse riiki või võetakse ta sinna tagasi. See side ei saa olla tekkinud sellest, et taotleja üksnes läbis asjaomase riigi territooriumi. Liikmesriigid peaksid eelpool nimetatust lähtuma vaid juhul, kui nad on kindlaks teinud, et taotlejal on nimetatud riigis võimalus vastavalt 1951. aasta Genfi konventsioonile kaitset saada. Kolmanda riigi mõistet võib kohaldada üksnes riikide suhtes, kes on ratifitseerinud Genfi konventsiooni ja kohaldavad seda territoriaalsete piiranguteta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Rahvusvahelise kaitse taotlust tuleks hinnata sisuliselt, et teha kindlaks, kas taotleja vastab rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele vastavalt määrusele (EL) nr XXX/XXX (miinimumnõuete määrus). Taotlust ei tule sisuliselt hinnata, kui see tuleks kooskõlas käesoleva määrusega tunnistada vastuvõetamatuks. Kui aga esmase hinnangu põhjal on selge, et taotlus võidakse tagasi lükata ilmselge põhjendamatuse tõttu, võidakse taotlus selle tõttu tagasi lükata ilma taotluse vastuvõetavust hindamata.

(38)  Rahvusvahelise kaitse taotlust tuleks hinnata sisuliselt, et teha kindlaks, kas taotleja vastab rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele vastavalt määrusele (EL) nr XXX/XXX (miinimumnõuete määrus). Taotlust ei tule sisuliselt hinnata, kui see tuleks kooskõlas käesoleva määrusega tunnistada vastuvõetamatuks. Kui aga esmase hinnangu põhjal on selge, et taotlus võidakse tagasi lükata ilmselge põhjendamatuse tõttu ja/või see on täiesti põhjendatud, võidakse taotlus nendel põhjustel tagasi lükata või vastu võtta ilma taotluse vastuvõetavust hindamata.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Taotluse läbivaatamist tuleks kiirendada ja see tuleks läbi viia kõige rohkem kahe kuu jooksul neil juhtudel, kui taotlus on ilmselgelt põhjendamatu tulenevalt oma kuritahtlikust iseloomust, sealhulgas juhul, kui taotleja tuleb turvalisest päritoluriigist või kui taotleja on esitanud taotluse pelgalt eesmärgiga lükata edasi või nurjata väljasaatmisotsuse täideviimine, või kui olemas tõsine oht riigi julgeolekule või avalikule korrale, kui taotleja ei esita rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liitu sisenemise riigis või ametliku elukoha liikmesriigis või kui taotleja, kelle taotlus on läbivaatamisel ja kes on esitanud taotluse teises liikmesriigis või kes viibib teise liikmesriigi territooriumil ilma elamisloata, võetakse tagasi Dublini määruse alusel. Viimasel juhul ei tuleks läbivaatamist kiirendada, kui taotlejal on võimalik esitada tõendatud põhjendused selle kohta, miks ta läks loata teise liikmesriiki, esitas taotluse teises liikmesriigis või ei olnud muul põhjusel pädevate asutuste käsutuses, näiteks juhul, kui teda ei teavitatud piisavalt põhjalikult ja kiiresti tema kohustustest. Lisaks sellele võib kiirendatud läbivaatamismenetlust kohaldada saatjata alaealistele ainult käesolevas määruses sätestatud piiratud juhtudel.

(39)  Taotluse läbivaatamist tuleks kiirendada ja see tuleks läbi viia kõige rohkem kahe kuu jooksul neil juhtudel, kui taotlus on ilmselgelt põhjendamatu tulenevalt oma kuritahtlikust iseloomust, sealhulgas juhul, kui taotleja tuleb turvalisest päritoluriigist või kui olemas tõsine oht riigi julgeolekule või avalikule korrale. Lisaks sellele võib kiirendatud läbivaatamismenetlust kohaldada saatjata alaealistele ainult käesolevas määruses sätestatud piiratud juhtudel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Paljud rahvusvahelise kaitse taotlused esitatakse liikmesriigi piiril või transiiditsoonis enne taotleja riiki lubamise otsust. Liikmesriigid peaksid suutma nägema ette vastuvõetavuse hindamise või sisulise hindamise, mis võimaldaks otsustada taotluse üle selgelt määratletud asjaolude korral kohapeal. Piirimenetlus ei tohiks kesta kauem kui neli nädalat ja selle ajavahemiku möödumisel tuleks taotlejatele anda luba siseneda liikmesriigi territooriumile. Ainult sel juhul, kui ebaproportsionaalne hulk taotlejaid esitab oma taotlused piiril või transiiditsoonis, võib piirimenetlust kohaldada piiri või transiiditsooni läheduses. Piirimenetlust võib kohaldada saatjata alaealistele ainult käesolevas määruses sätestatud piiratud juhtudel.

(40)  Paljud rahvusvahelise kaitse taotlused esitatakse liikmesriigi piiril või transiiditsoonis enne taotleja riiki lubamise otsust. Liikmesriigid peaksid suutma nägema ette vastuvõetavuse hindamise või sisulise hindamise, mis võimaldaks otsustada taotluse üle selgelt määratletud asjaolude korral kohapeal. Piirimenetlus ei tohiks kesta kauem kui neli nädalat ja selle ajavahemiku möödumisel tuleks taotlejatele anda luba siseneda liikmesriigi territooriumile. Ainult sel juhul, kui ebaproportsionaalne hulk taotlejaid esitab oma taotlused piiril või transiiditsoonis, võib piirimenetlust kohaldada piiri või transiiditsooni läheduses. Piirimenetlust ei tohi kohaldada saatjata alaealistele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Kui taotleja võtab oma taotluse omal algatusel selgesõnaliselt tagasi või kui ta ei täida käesolevast määrusest, määrusest (EL) nr XXX/XXX (Dublini määrus) või direktiivist XXX/XXX/EL (vastuvõtutingimuste direktiiv) tulenevaid kohustusi ning võtab oma taotluse seeläbi kaudselt tagasi, tuleks taotluse läbivaatamine peatada ja see tuleks tagasi lükata kui taotlus, mis on selgesõnaliselt tagasi võetud või millest on loobutud, ning kõiki sama taotleja poolt liikmesriikides esitatud järgnevaid taotlusi tuleks käsitada korduvate taotlustena. Samas ei tohiks kaudne tagasivõtmine olla automaatne, vaid taotlejal peaks olema võimalus esitada menetlevale ametiasutusele oma selgitused ja tõendada, et kohustuste täitmata jätmine tulenes temast mitteolenevatest põhjustest.

(43)  Kui taotleja võtab oma taotluse omal algatusel selgesõnaliselt tagasi, tuleks taotluse läbivaatamine peatada ja see tuleks tagasi lükata kui taotlus, mis on selgesõnaliselt tagasi võetud või millest on loobutud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43 a)  Kaudne tagasivõtmine ei tohiks olla automaatne ega viia taotluse automaatse tagasilükkamiseni, vaid üksnes selle ajutise peatamiseni. Taotlejale tuleks anda konkreetne võimalus võtta menetleva ametiasutusega ühendust ja tõendada, et kohustuste täitmata jätmine tulenes temast mitteolenevatest põhjustest. Sellisel juhul alustatakse taotluse käsitlemist uuesti.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)  Kui taotleja esitab korduva taotluse, aga ei esita uusi tõendeid ega viita uutele asjaoludele, mis olulisel määral suurendavad tõenäosust, et taotlejat saab käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna, või mis on seotud eelmise taotluse vastuvõetamatuna tagasilükkamise põhjustega, ei tuleks nimetatud korduvale taotlusele uuesti kohaldada täies ulatuses läbivaatamismenetlust. Sellisel juhul tuleks kooskõlas seadusjõu põhimõttega nimetatud taotlused pärast esmast kontrollimist tagasi lükata nende vastuvõetamatuse või ilmselge põhjendamatuse tõttu, kui taotlus on sedavõrd alusetu või kuritahtlik, et sellel pole ilmseid eduvõimalusi. Esmane kontrollimine tuleb läbi viia kirjaliku taotluse alusel ja isikliku vestlusega. Isiklik vestlus võidakse siiski ära jätta juhul, kui kirjaliku taotluse põhjal on selge, et taotluses ei esitata uusi asjakohaseid tõendeid ega järeldusi või kui see on ilmselgelt alusetu ja sellel puuduvad ilmsed eduvõimalused. Korduvate taotluste korral võidakse kohaldada erandit isiku liikmesriigi territooriumile jäämise õiguse suhtes, kui korduv taotlus lükatakse tagasi kui vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu või kui tegu on teise või hilisema taotlusega, kohe selle järel, kui pärast lõplikku otsust, millega taotlus lükati tagasi vastuvõetamatuse, põhjendamatuse või ilmselge põhjendamatuse tõttu, esitatakse taotlus mistahes liikmesriigis.

(44)  Kui taotleja esitab korduva taotluse, aga ei esita uusi tõendeid ega viita uutele asjaoludele, mis on seotud eelmise taotluse vastuvõetamatuna tagasilükkamise põhjustega, ei tuleks nimetatud korduvale taotlusele uuesti kohaldada täies ulatuses läbivaatamismenetlust. Sellisel juhul tuleks kooskõlas seadusjõu põhimõttega nimetatud taotlused pärast esmast kontrollimist tagasi lükata nende vastuvõetamatuse või ilmselge põhjendamatuse tõttu, kui taotlus on sedavõrd alusetu või kuritahtlik. Esmane kontrollimine tuleb läbi viia kirjaliku taotluse alusel ja isikliku vestlusega. Isiklik vestlus võidakse siiski ära jätta juhul, kui kirjaliku taotluse põhjal on selge, et taotluses ei esitata uusi asjakohaseid tõendeid ega järeldusi või kui see on ilmselgelt alusetu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45)  Rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatuse oluliseks teguriks on taotleja turvalisus tema päritoluriigis. Võttes arvesse asjaolu, et määruse (EL) nr XXX/XXX (miinimumnõuete määrus) eesmärk on saavutada võimalikult suur ühtlus seoses nõuetega, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, kehtestatakse käesoleva määrusega ühised kriteeriumid kolmandate riikide turvalisteks tunnistamiseks ja arvestades vajadust kohaldada tulemuslikumalt turvalise päritoluriigi põhimõtet, mis on olulise tähtsusega vahend tõenäoliselt põhjendamatute taotluste kiireks menetlemiseks, sätestatakse käesolevas määruses ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri.

(45)  Rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatuse oluliseks teguriks on taotleja turvalisus tema päritoluriigis. Võttes arvesse asjaolu, et määruse (EL) nr XXX/XXX (miinimumnõuete määrus) eesmärk on saavutada võimalikult suur ühtlus seoses nõuetega, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, kehtestatakse käesoleva määrusega ühised kriteeriumid kolmandate riikide turvalisteks tunnistamiseks ja arvestades vajadust kohaldada tulemuslikumalt turvalise päritoluriigi põhimõtet, mis on olulise tähtsusega vahend rahvusvahelise kaitse taotluste kiireks menetlemiseks, sätestatakse käesolevas määruses ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Seoses kolmandate riikide liidu tasandil turvalisena määratlemisega sätestatakse see määratlus käesoleva määrusega. Kolmandad riigid tuleks tunnistada turvalisteks kolmandateks riikideks liidu tasandil käesoleva määruse muudatusega käesolevas määruses sätestatud tingimuste alusel ja pärast seda, kui läbi on viidud üksikasjalik tõenditele tuginev hindamine, mis hõlmab sisulist analüüsi ja laialdast konsulteerimist liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja ja ELi ühise turvaliste kolmandate riikide nimekirja koostamine peaks lahendama liikmesriikide siseriiklike turvaliste riikide nimekirjade erinevuste probleemi. Liikmesriikidele peaks küll jääma õigus kohaldada või kehtestada õigusakte, millega lubatakse muude kui liidu tasandil turvalisteks kolmandateks riikideks tunnistatud riikide või ELi ühises turvaliste päritoluriikide nimekirjas sisalduvate kolmandate riikide turvalisteks riikideks tunnistamine riiklikul tasandil, kuid kõnealuse ühise määratluse või nimekirja kehtestamine tagab, et kõik liikmesriigid kohaldavad kõnealust kontseptsiooni nimekirja kantud riikidest pärit või turvalise kolmanda riigiga seotud taotlejate puhul ühetaoliselt. See peaks hõlbustama menetluste kohaldamise ühtlustamist ja hoiab seeläbi ära rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute teisese rände. Selle tõttu tuleks riiklike nimekirjade või määratluste kasutamise võimalus kaotada viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(48)  ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja ja liikmesriikide siseriiklike turvaliste riikide nimekirjade lõplik kaotamine peaks tagama, et kõik liikmesriigid kohaldavad kõnealust kontseptsiooni nimekirja kantud riikidest pärit või turvalise kolmanda riigiga seotud taotlejate puhul ühetaoliselt, mis viib varjupaigamenetluse täieliku ühtlustamiseni ELis, kui menetlusetapid ja tähtajad on ühtlustatud, eelkõige kiirmenetluste puhul. Selle tõttu tuleks riiklike nimekirjade või määratluste kasutamise võimalus kaotada 3 aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48 a)  Üleminekuperioodil peavad liikmesriigid tagama, et turvaliste päritoluriikide riiklikud nimekirjad ja ELi ühised nimekirjad oleksid omavahel vastavuses. Riiki, mis on ELi ühisest nimekirjast ajutiselt kõrvaldatud või eemaldatud, ei tohiks liikmesriigis käsitada turvalise päritoluriigina.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48 b)  Euroopa Komisjon peaks korrapäraselt hindama olukorda kolmandates riikides ja võimalust teha ettepanek turvaliste kolmandate riikide lisamiseks ELi ühisesse nimekirja lähtuvalt tema käsutuses olevatest eri andmeallikatest, eelkõige Euroopa välisteenistuse aruannetest ja liikmesriikide, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Nõukogu ja muude pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ning riikide või rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide andmetest. Kui see on asjakohane, peaks komisjon seejärel koostama ettepaneku ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja laiendamiseks. Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks samuti olema võimalus paluda komisjonil esitada ettepanekuid riigi lisamiseks ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja, riigi turvalisse päritoluriikide nimekirja kuulumise ajutiseks peatamiseks või sealt eemaldamiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48 c)  Siseriiklike turvaliste päritoluriikide nimekirjade ühtlustamise eesmärgil peaks käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgneval kolmeaastasel üleminekuperioodil liikmesriikidel olema võimalus saata komisjonile ettepanekuid ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja lisatavate konkreetsete riikide kohta. Komisjon vaatab kõnealused ettepanekud esitamisele järgneva kuue kuu jooksul läbi, lähtudes tema käsutuses olevatest eri andmeallikatest, sealhulgas eelkõige Euroopa välisteenistuse koostatud aruannetest ning liikmesriikide, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning riikide või rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide esitatud teabest. Kui kolmanda riigi võib nimekirja lisada, esitab komisjon ettepaneku ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja laiendamiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(50)  Kõnealuse põhjendatud hinnangu tegemiseks peaks komisjon võtma arvesse tema käsutuses olevaid mitmesuguseid teabeallikaid, sealhulgas eelkõige komisjoni iga-aastased eduaruanded nende kolmandate riikide kohta, mille Euroopa Ülemkogu on nimetanud kandidaatriikideks, Euroopa välisteenistuse korrapäraseid aruanded ning liikmesriikide, Euroopa Liidu Varjupaigaameti, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide andmed. Komisjonil peaks olema võimalus pikendada asjaomase kolmanda riigi kuuluvuse peatamist nende riikide hulka, mida käsitatakse turvaliste kolmandate riikidena liidu tasandil, või ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kuue kuu võrra, ja võimalus rakendada nimetatud pikendamist veel ühel korral. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone muu hulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(50)  Kõnealuse põhjendatud hinnangu tegemiseks peaks komisjon võtma arvesse tema käsutuses olevaid mitmesuguseid teabeallikaid, sealhulgas eelkõige komisjoni iga-aastased eduaruanded nende kolmandate riikide kohta, mille Euroopa Ülemkogu on nimetanud kandidaatriikideks, Euroopa välisteenistuse korrapäraseid aruanded ning liikmesriikide, Euroopa Liidu Varjupaigaameti, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste valitsus- või valitsusväliste organisatsioonide andmed. Komisjonil peaks olema võimalus pikendada asjaomase kolmanda riigi kuuluvuse peatamist nende riikide hulka, mida käsitatakse turvaliste kolmandate riikidena liidu tasandil, või ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kuue kuu võrra, ja võimalus rakendada nimetatud pikendamist veel ühel korral. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone muu hulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51)  Kui delegeeritud õigusakti ja selle kehtivust pikendavate õigusaktide kehtivusaja lõppedes ei ole vastu võetud uut delegeeritud õigusakti, tuleks kolmanda riigi kuulumine nende riikide hulka, mida käsitatakse turvaliste kolmandate riikidena liidu tasandil, või ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja taastada. See ei mõjuta mitte ühtegi muudatusettepanekut seoses kolmanda riigi eemaldamisega nimekirjadest.

(51)  Kui delegeeritud õigusakti ja selle kehtivust pikendavate õigusaktide kehtivusaja lõppedes ei ole vastu võetud uut delegeeritud õigusakti, tuleks kolmanda riigi kuulumine ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja taastada. Selleks et asjaomane kolmas riik uuesti ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kanda, võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52)  Komisjon peaks Euroopa Liidu Varjupaigaameti toetusel korrapäraselt üle vaatama olukorra riikides, mille kuuluvus nende riikide hulka, mida käsitatakse turvalise kolmanda riigina liidu tasandil, või ELi ühisest turvaliste päritoluriikide nimekirja on peatatud, sealhulgas juhul, kui liikmesriik teavitav komisjoni, et ta leiab põhjendatud hinnangust lähtudes, et kolmandas riigis toimunud muutuste tulemusena vastab nimetatud riik uuesti käesolevas määruses sätestatud turvalisena käsitamise tingimustele. Sellisel juhul peaksid liikmesriigid käsitama nimetatud kolmandat riiki turvalise päritoluriigina või turvalise kolmanda riigina liikmesriigi tasandil seni, kuni komisjon ei esita sellele vastuväiteid. Kui komisjon leiab, et need tingimused on täidetud, võib ta teha muudatusettepaneku seoses kolmandate riikidega, mida käsitatakse turvaliste kolmandate riikidena liidu tasandil või ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirjaga, et kolmas riik nende hulka lisada.

(52)  Komisjon peaks Euroopa Liidu Varjupaigaameti toetusel korrapäraselt üle vaatama olukorra riikides, mille kuuluvus ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja on peatatud, sealhulgas juhul, kui liikmesriik teavitav komisjoni, et ta leiab põhjendatud hinnangust lähtudes, et kolmandas riigis toimunud muutuste tulemusena vastab nimetatud riik uuesti käesolevas määruses sätestatud turvalisena käsitamise tingimustele. Sellisel juhul peaksid liikmesriigid käsitama nimetatud kolmandat riiki turvalise päritoluriigina liikmesriigi tasandil seni, kuni komisjon ei esita sellele vastuväiteid. Kui komisjon leiab, et need tingimused on täidetud, võib ta teha muudatusettepaneku seoses ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirjaga, et kolmas riik nende hulka lisada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)  Seoses turvaliste päritoluriikidega korraldas Euroopa Liidu Varjupaigaamet pärast seda, kui oma järeldused esitas justiits- ja siseküsimuste nõukogu, mille 20. juuli 2015. aasta kohtumisel leppisid liikmesriigid kokku, et prioriteediks tuleb seada Lääne-Balkani turvalisuse hindamine kõigi liikmesriikide poolt, 2. septembril 2015 liikmesriikidega ekspertide tasandi kohtumise, kus jõuti laiapõhjalisele konsensusele selles, et Albaaniat, Bosniat ja Hertsegoviinat, Kosovot*,30 endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki, Montenegrot ja Serbiat tuleks pidada turvalisteks päritoluriikideks käesoleva määruse tähenduses.

välja jäetud

__________________

30 * See nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(62)  Türgis moodustavad tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse inimõigusi käsitlevad materiaalõiguslikud normid ja menetlusnormid ning diskrimineerimisvased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus 2 899 taotluse hulgast rikkumisi 94 korral. Puuduvad tõendid selle kohta, et oma kodanikke oleks välja saadetud sellistesse kolmandatesse riikidesse või välja antud sellistele kolmandatele riikidele, kus neid muu hulgas tõsiselt ohustab surmanuhtlus, piinamine, tagakiusamine või muu ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine või kus nende elu või vabadus satuks ohtu nende rassi, usu, rahvuse, seksuaalse sättumuse, teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu, või kus on tõsine oht, et nad saadetakse välja muusse kolmandasse riiki või antakse välja muule kolmandale riigile. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 23,1 % (310) Türgi kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Üks liikmesriik on tunnistanud Türgi turvaliseks päritoluriigiks. Euroopa Ülemkogu on nimetanud Türgi kandidaatriigiks ja läbirääkimised on avatud. Tollal hinnati, et Türgi vastab küllaldasel määral Kopenhaagenis 21.–22. juunil 1993 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud poliitilistele kriteeriumidele, mis käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, ning Türgi peab neid liidu liikmeks saamise kriteeriume jätkuvalt täitma kooskõlas iga-aastases eduaruandes esitatud soovitustega.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(63)  Seoses pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi äravõtmisega ja pidades eelkõige silmas seisundi regulaarset läbivaatamist, mis toimub määruse (EL) nr XXX/XXX (miinimumnõuete määrus) alusel, peaksid liikmesriigid tagama, et rahvusvahelise kaitse all olevaid isikuid teavitatakse nõuetekohaselt nende seisundi võimalikust uuesti läbivaatamisest ning et neil on võimalus esitada mõistliku aja jooksul ning kirjaliku avalduse kujul ja isikliku vestluse käigus oma seisukoht enne, kui ametiasutused võivad teha põhjendatud otsuse nende seisundi äravõtmiseks.

(63)  Seoses pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi äravõtmisega, peaksid liikmesriigid tagama, et rahvusvahelise kaitse all olevaid isikuid teavitatakse nõuetekohaselt nende seisundi võimalikust uuesti läbivaatamisest ning et neil on võimalus esitada mõistliku aja jooksul ning kirjaliku avalduse kujul ja isikliku vestluse käigus oma seisukoht enne, kui ametiasutused võivad teha põhjendatud otsuse nende seisundi äravõtmiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(65)  Et taotlejal oleks võimalik kasutada oma õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, peaks tal olema lubatud jääda liikmesriigi territooriumile seni, kuni kulgeb esimeses astmes tehtud otsuste vaidlustamise tähtaeg, ja kui nimetatud õigust on kasutatud kehtestatud tähtaja jooksul, siis õiguskaitsevahendi üle otsuse tegemiseni. Edasikaebuse peatav toime ei ole automaatne ainult piiratud arvul juhtudest, mis on sätestatud käesolevas määruses; sel juhul peab taotleja esitama kohtule taotluse tagasisaatmisotsuse täitmise peatamiseks või kohus peab seda tegema omal algatusel. Kui tehakse erand õigusest õiguskaitsevahendile, millel on automaatne peatav toime, tuleks taotleja kaitseõigused asjakohaselt tagada, võimaldades talle selleks vajaliku tõlke ja õigusabi, samuti piisavalt aega, et valmistada ette taotlus ja esitada see kohtule. Lisaks peaks kohtul selle raames olema võimalus vaadata faktilistele ja õiguslikele asjaoludele tuginedes läbi otsus, millega keelduti rahvusvahelise kaitse andmisest. Taotlejal peaks olema lubatud jääma riigi territooriumile seni, kuni lõppeb menetlus, mille käigus tehakse otsus selle kohta, kas taotleja võib sinna jääda. Samas tuleb otsus teha ühe kuu jooksul.

(65)  Et taotlejal oleks võimalik kasutada oma õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, peaks tal olema lubatud jääda liikmesriigi territooriumile seni, kuni kulgeb esimeses astmes tehtud otsuste vaidlustamise tähtaeg, ja kui nimetatud õigust on kasutatud kehtestatud tähtaja jooksul, siis õiguskaitsevahendi üle otsuse tegemiseni.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesolevat määrust ei kohaldata selliste rahvusvahelise kaitse taotluste ja diplomaatilise või territoriaalse varjupaiga taotluste suhtes, mis on esitatud liikmesriikide esindustele.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad ka otsustada kohaldada käesolevat määrust selliste rahvusvahelise kaitse taotluste ja diplomaatilise või territoriaalse varjupaiga taotluste suhtes, mis on esitatud kolmandates riikides asuvatele liikmesriikide esindustele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a)  kodakondsuseta isik – isik, keda mitte ükski riik ei pea oma õigusnormide kohaselt enda kodanikuks;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  menetlev ametiasutus – liikmesriigi kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest ning on pädev tegema otsuseid esimeses astmes;

(e)  menetlev ametiasutus – menetlev ametiasutus – liikmesriigi õigusasutus või haldusorgan, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest ning on pädev tegema otsuseid esimeses astmes;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  korduv taotlus – uus rahvusvahelise kaitse taotlus, mis esitatakse mis tahes liikmesriigis pärast eelmise taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist, sealhulgas juhul, kui taotlus on tagasi lükatud, kuna taotleja on selle sõnaselgelt tagasi võtnud või kui menetlev ametiasutus on taotluse pärast kaudset tagasivõtmist tagasi lükanud, sest leiab, et sellest on loobutud;

(i)  korduv taotlus – uus rahvusvahelise kaitse taotlus, mis esitatakse mis tahes liikmesriigis pärast eelmise taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist ja mis põhineb samadel elementidel, mida juba hinnati eelmises taotluses, ning kui tegemist on sõnaselge tagasivõtmisega;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmine, registreerimine ja läbivaatamine;

(a)  rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamine;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Iga liikmesriik annab menetleva ametiasutuse käsutusse käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks asjakohased vahendid, sealhulgas piisaval arvul pädevaid töötajaid. Sel eesmärgil hindab iga liikmesriik korrapäraselt menetleva ametiasutuse vajadusi, et tagada selle suutlikkus rahvusvahelise kaitse taotlusi tõhusalt menetleda, eriti juhul, kui talle esitatakse korraga ebaproportsionaalne hulk taotlusi.

2.  Iga liikmesriik annab pädevate ametiasutuste käsutusse käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks asjakohased vahendid, sealhulgas piisaval arvul pädevaid töötajaid. Sel eesmärgil hindab iga liikmesriik korrapäraselt menetleva ametiasutuse vajadusi, et tagada selle suutlikkus rahvusvahelise kaitse taotlusi tõhusalt menetleda, eriti juhul, kui talle esitatakse korraga ebaproportsionaalne hulk taotlusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Järgnevalt loetletud asutuste ülesandeks on rahvusvahelise kaitse saamiseks tehtud sooviavalduste vastuvõtmine ja registreerimine, samuti taotlejate teavitamine sellest, kus ja kuidas rahvusvahelise kaitse taotlus esitada:

Järgnevalt loetletud asutuste ülesandeks on rahvusvahelise kaitse saamiseks tehtud sooviavalduste vastuvõtmine ja registreerimine, samuti taotlejate teavitamine sellest, kus ja kuidas rahvusvahelise kaitse taotlus esitada: Nimetatud asutustel ei ole mingil juhul õigust otsustada rahvusvahelise kaitse taotluse sisu üle:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  sisserändeasutused;

(c)  sisserändega tegelevad valitsusasutused;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Vastutava liikmesriigi menetlevat ametiasutust võivad rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisel, registreerimisel ja läbivaatamisel abistada:

4.  Vastutava liikmesriigi pädevaid ametiasutusi võivad rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisel, registreerimisel ja läbivaatamisel abistada:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b a)  riikide ja rahvusvaheliste sõltumatute ühenduste eksperdid, kes on kantud pädeva liikmesriigi asjaomasesse registrisse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriigid tagavad, et menetleva ametiasutuse või mistahes muu lõike 3 kohaselt rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmise ja registreerimise eest vastutava asutuse töötajatel on asjakohased teadmised ning et neile on antud vajalik koolitus ja juhised oma ülesannete täitmiseks käesoleva määruse kohaldamisel.

5.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevate ametiasutuste töötajatel on piisavad teadmised ja nad on saanud määruse (EL) XXX/XXX (ELi Varjupaigaameti määrus) artikli 7 lõike 4 kohase väljaõppe ning et neile on antud vajalik koolitus ja juhised oma ülesannete täitmiseks käesoleva määruse kohaldamisel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesolevat määrust kohaldavad ametiasutused tagavad oma töö käigus saadava mis tahes teabe konfidentsiaalsuse.

1.  Artiklis 5 osutatud pädevad ametiasutused tagavad oma töö käigus saadava mis tahes teabe konfidentsiaalsuse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  ei kogu teavet väidetavatelt tagakiusajatelt ega suure kahju põhjustajatelt viisil, mis annaks neile otseselt teada asjaolust, et kõnealune taotleja on kaitse saamiseks soovi avaldanud, ning mis seaks ohtu taotleja või tema ülalpeetavate füüsilise puutumatuse või taotleja päritoluriigis elavate pereliikmete vabaduse ja julgeoleku.

(b)  ei kogu teavet väidetavatelt tagakiusajatelt ega suure kahju põhjustajatelt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  esitades artikli 27 lõike 1 teise lõigu punktides a ja b osutatud teabe;

(a)  esitades artikli 27 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud teabe;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui taotleja keeldub koostööst, jättes esitamata taotluse läbivaatamiseks vajalikud andmed ja andmata sõrmejäljed või näokujutise, ja kui vastutavad asutused on kõnealust isikut nõuetekohaselt teavitanud tema kohustustest ning teinud kindlaks, et sellel isikul on olnud tegelik võimalus neid kohustusi täita, lükatakse tema taotlus vastavalt artiklis 39 osutatud menetlusele sellest loobumise tõttu tagasi.

3.  Kui taotleja keeldub koostööst, jättes esitamata artikli 27 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud teabe ja andmata sõrmejäljed või näokujutise, ja kui vastutavad asutused on kõnealust isikut nõuetekohaselt teavitanud tema kohustustest ja keeldumise tagajärgedest ning teinud kindlaks, et sellel isikul on olnud tegelik võimalus neid kohustusi täita, võidakse tema taotlus vastavalt artiklis 39 osutatud menetlusele sellest loobumise tõttu tagasi lükata. Jõu kasutamine sõrmejälgede või näokujutise saamiseks on keelatud ja karistatav.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Taotleja edastab menetlevale ametiasutusele liikmesriigis, kus tal on kohalolekukohustus, oma elukoha andmed või aadressi või telefoninumbri, mida kasutades menetlev ametiasutus või muud vastutavad asutused temaga ühendust saavad võtta. Ta teavitab nimetatud menetlevat ametiasutust kõigist andmete muudatustest. Taotleja peab nõustuma suhtlemisega elukohas või aadressil, millest ta on pädevaid ametiasutusi viimati teavitanud, eelkõige juhul, kui ta esitab taotluse vastavalt artiklile 28.

4.  Taotleja edastab vastutavale ametiasutusele liikmesriigis, kus tal on kohalolekukohustus, oma elukoha andmed või aadressi või telefoninumbri ja e-posti aadressi, mida kasutades vastutav ametiasutus temaga ühendust saab võtta. Ta teavitab nimetatud menetlevat ametiasutust kõigist andmete muudatustest. Taotleja peab nõustuma suhtlemisega elukohas või aadressil, millest ta on pädevaid ametiasutusi viimati teavitanud, eelkõige juhul, kui ta esitab taotluse vastavalt artiklile 28.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Juhul kui see on taotluse läbivaatamiseks vajalik, võidakse vastutavate asutuste nõudmisel taotleja või tema esemed läbi otsida. Ilma et see piiraks julgeolekukaalutlustel tehtavat läbiotsimist, viib taotleja läbiotsimist käesoleva määruse alusel läbi samasooline isik, järgides seejuures täiel määral inimväärikuse ning kehalise ja vaimse puutumatuse põhimõtteid.

7.  Juhul kui see on taotluse läbivaatamiseks vajalik, võidakse menetlevate asutuste nõudmisel taotleja või tema esemed läbi otsida. Ilma et see piiraks julgeolekukaalutlustel tehtavat läbiotsimist, viib taotleja läbiotsimist käesoleva määruse alusel läbi samasooline isik, järgides seejuures täiel määral inimväärikuse ning kehalise ja vaimse puutumatuse põhimõtteid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Menetlev ametiasutus teavitab taotlejat keeles, millest ta aru saab või millest ta kõigi eelduste kohaselt aru saab:

Pädev ametiasutus teavitab taotlejat keeles, millest ta aru saab, kokkuvõtlikult ja hõlpsasti juurdepääsetaval kujul ning selges ja lihtsas keeles:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  taotleja õigustest ja kohustustest menetluse kestel, sealhulgas kohustusest jääda selle liikmesriigi territooriumile, kus tal on kohalolekukohustus vastavalt määrusele (EL) nr XXX/XXX (Dublini määrus);

(c)  taotleja õigustest ja kohustustest menetluse kestel, sealhulgas võimalus ühineda muude liikmesriikide territooriumil olevate pereliikmetega vastavalt määrusele (EL) nr XXX/XXX (Dublini määrus);

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e a)  õigus saada tasuta õigusabi menetluse kõigis etappides;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  menetleva ametiasutuse otsusest, otsuse põhjustest, samuti tagajärgedest, mis on rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsusel, ning sellest, mil viisil sellist otsust vaidlustada.

(h)  menetleva ametiasutuse otsusest, otsuse põhjustest ja kõikidest aspektidest, mida otsuse tegemisel arvesse võeti, samuti tagajärgedest, mis on rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsusel, ning sellest, mil viisil sellist otsust vaidlustada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimeses lõikes osutatud teave tuleb edastada õigeaegselt, et taotlejad saaksid kasutada käesoleva määrusega tagatud õigusi ning nõuetekohaselt täita artiklis 7 sätestatud kohustusi.

Esimese lõike punktides a–g osutatud teave tuleb edastada ajal, mil rahvusvahelise kaitse taotlus registreeritakse, kuid igal juhul enne artiklites 10 ja 11 osutatud isiklikku vestlust, ning õigeaegselt, et taotlejad saaksid kasutada käesoleva määrusega tagatud õigusi ning nõuetekohaselt täita artiklis 7 sätestatud kohustusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a.  Menetlev ametiasutus peab võimaluse ja vajaduse korral andma taotleja käsutusse kultuurivahendaja, kes teda menetluse jooksul ja eelkõige isikliku vestluse käigus abistaks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Menetlev ametiasutus annab taotlejale võimaluse võtta ühendust ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti või mõne muu organisatsiooniga, kes pakub kooskõlas siseriikliku õigusega taotlejatele õigusnõustamist või muud nõustamist.

4.  Menetlev ametiasutus annab taotlejale võimaluse võtta ühendust ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti või mõne muu organisatsiooniga, kes pakub kooskõlas siseriikliku õigusega taotlejatele õigusnõustamist või muud nõustamist. See tagatakse ka siis, kui taotleja on kinnipidamiskeskuses või piiriületuskohas.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Menetlev ametiasutus tagab, et taotlejal ja vajaduse korral tema eestkostjal, õigusnõustajal või muul nõustajal on võimalik tutvuda artikli 33 lõike 2 punktis e osutatud taotluste läbivaatamiseks vajaliku teabega ja artikli 33 lõikes 3 osutatud ekspertide antud teabega, kui menetlev ametiasutus on kõnealust teavet arvesse võtnud taotluse kohta otsuse tegemisel.

5.  Menetlev ametiasutus tagab, et taotlejal ja vajaduse korral tema eestkostjal, õigusnõustajal või muul nõustajal on võimalik tutvuda artikli 33 lõike 2 punktides b, c ja e osutatud taotluste läbivaatamiseks vajaliku teabega ja artikli 33 lõikes 3 osutatud ekspertide antud teabega, kui menetlev ametiasutus on kõnealust teavet arvesse võtnud taotluse kohta otsuse tegemisel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Menetlev ametiasutus teavitab taotlejat mõistliku aja jooksul tema taotluse suhtes tehtud otsusest. Kui taotlejat esindab ametlikult eestkostja, õigusnõustaja või muu nõustaja, võib menetlev ametiasutus otsusest teavitada teda, mitte taotlejat.

6.  Menetlev ametiasutus teavitab taotlejat 5 tööpäeva jooksul tema taotluse suhtes tehtud otsusest. Kui taotlejat esindab ametlikult eestkostja, õigusnõustaja või muu nõustaja, võib menetlev ametiasutus otsusest teavitada ka eestkostjat, õigusnõustajat või muud nõustajat.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Õigus riiki jääda ei anna õigust saada elamisluba ja see ei anna taotlejale õigust liikuda teiste liikmesriikide territooriumile ilma loata, nagu on osutatud direktiivi XXX/XXX/EL (vastuvõtutingimuste direktiiv) artiklis 6.

2.  Õigus riiki jääda annab õiguse saada ajutine elamisluba varjupaiga taotlemiseks. Taotluse läbivaatamise jooksul ei ole taotlejal õigust liikuda teiste liikmesriikide territooriumile ilma loata, nagu on osutatud direktiivi XXX/XXX/EL (vastuvõtutingimuste direktiiv) artiklis 6.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriikide vastutavad asutused võivad haldusmenetluse kestel tunnistada taotleja õiguse riiki jääda kehtetuks juhul kui:

3.  Vastutava liikmesriigi vastutavad asutused võivad haldusmenetluse kestel tunnistada taotleja õiguse riiki jääda kehtetuks juhul kui:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriik võib taotleja lõike 3 punkti b kohaselt kolmandale riigile välja anda ainult juhul, kui menetlev ametiasutus on veendunud, et väljaandmisotsusega ei kaasne otsene ega kaudne tagasi- või väljasaatmine, millega rikutakse selle liikmesriigi rahvusvahelisest õigusest või liidu õigusest tulenevaid kohustusi.

4.  Liikmesriik võib taotleja lõike 3 punkti b kohaselt kolmandale riigile välja anda või ta välja saata ainult juhul, kui menetlev ametiasutus on veendunud, et väljaandmisotsusega või väljasaatmiskorraldusega ei kaasne otsene ega kaudne tagasi- või väljasaatmine, millega rikutakse selle liikmesriigi rahvusvahelisest õigusest või liidu õigusest tulenevaid kohustusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Taotluse vastuvõetavust käsitleva vestluse käigus antakse taotlejale võimalus esitada asjakohased põhjendused, miks artikli 36 lõikes 1 ette nähtud vastuvõetamatuse põhjused ei ole kohaldatavad tema konkreetsele olukorrale.

2.  Taotluse vastuvõetavust käsitleva vestluse käigus antakse taotlejale võimalus esitada põhjendused, miks artikli 36 lõikes 1 ette nähtud vastuvõetamatuse põhjused ei ole kohaldatavad tema konkreetsele olukorrale.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Enne kui menetlev ametiasutus teeb otsuse rahvusvahelise kaitse taotluse sisu kohta, antakse taotlejale võimalus isiklikuks vestluseks seoses tema taotluse sisuga.

1.  Enne kui menetlev ametiasutus teeb otsuse rahvusvahelise kaitse taotluse sisu kohta, antakse taotlejale võimalus isiklikuks vestluseks seoses tema taotluse sisuga. Selle vestluse võib viia läbi taotluse vastuvõetavust käsitleva vestlusega ühel ajal.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Taotluse sisu käsitleva vestluse käigus antakse taotlejale nõuetekohane võimalus esitada oma taotluse põhjendamiseks vajalikud andmed kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXX (miinimumnõuete määrus) ja taotleja esitab enda käsutuses olevad andmed nii täielikult kui võimalik. Taotlejale antakse võimalus anda selgitusi võimalike puuduvate dokumentide või võimalike lahknevuste kohta või vasturääkivuste kohta taotleja väidetes.

2.  Taotluse sisu käsitleva vestluse käigus antakse taotlejale võimalus esitada oma taotluse põhjendamiseks vajalikud andmed kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXX (miinimumnõuete määrus) ja taotleja esitab enda käsutuses olevad andmed nii täielikult kui võimalik. Taotlejale antakse võimalus anda selgitusi võimalike puuduvate dokumentide või võimalike lahknevuste kohta või vasturääkivuste kohta taotleja väidetes.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Taotluse sisu käsitlevat vestlust läbiviiv isik ei kanna sõjaväe või õiguskaitseorganite vormiriietust.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a.  Taotluse vastuvõetavust ja/või sisu käsitlevat vestlust läbiviiv isik ei kanna sõjaväe või õiguskaitseorganite vormiriietust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute poolt korraga esitatud rahvusvaheline kaitse taotluste ebaproportsionaalse hulga tõttu on menetleval ametiasutusel praktikas raskusi viia iga taotlejaga õigeaegselt läbi isiklik vestlus, võivad menetlevat ametiasutust vestluste läbiviimisel abistada artikli 5 lõikes 4 osutatud muude liikmesriikide asutuste töötajad või artikli 5 lõike 4 punktis b osutatud Euroopa Liidu Varjupaigaameti lähetatud eksperdid.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Vestlust läbiviiv isik on pädev võtma arvesse taotlusega seotud isiklikke ja üldisi asjaolusid, kaasa arvatud taotleja kultuurilist tausta, vanust, sugu, seksuaalset sättumust, soolist identiteeti ja haavatavust. Taotlejaga vestlust läbiviivad isikud on samuti saanud üldteadmisi probleemidest, mis võivad kahjustada taotleja suutlikkust vestlusel osaleda, näiteks võimaliku varasema piinamise märkidest.

6.  Vestlust läbiviiv isik on pädev võtma arvesse taotlusega seotud isiklikke ja üldisi asjaolusid, kaasa arvatud päritolumaa üldist olukorda, taotleja kultuurilist tausta, vanust, sugu, seksuaalset sättumust, soolist identiteeti ja haavatavust. Taotlejaga vestlust läbiviivad isikud on samuti saanud üldteadmisi probleemidest, mis võivad kahjustada taotleja suutlikkust vestlusel osaleda, näiteks võimaliku varasema piinamise märkidest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Isikliku vestluse jaoks nähakse ette tõlk, kes on võimeline tagama asjakohase suhtlemise taotleja ja vestlust läbiviiva isiku vahel. Suhtlemiskeeleks on keel, mida taotleja eelistab, välja arvatud juhul, kui on mõni teine keel, millest taotleja aru saab ja milles ta on võimeline selgelt suhtlema.

Isikliku vestluse jaoks nähakse ette tõlk ning vajaduse ja võimaluse korral kultuurivahendaja, kes on võimelised tagama asjakohase suhtlemise taotleja ja vestlust läbiviiva isiku vahel. Tõlgid ja vahendajad on saanud eelnevalt määruse (EL) XXX/XXX (ELi Varjupaigaameti määrus) artikli 7 lõikes 5 osutatud eriväljaõppe, mis hõlmab käesoleva artikli lõikes 6 osutatud aspekte. Suhtlemiskeeleks on keel, mida taotleja eelistab, välja arvatud juhul, kui on mõni teine keel, millest taotleja aru saab ja milles ta on võimeline selgelt suhtlema. Taotleja taotluse alusel tagab menetlev ametiasutus, et vestlust läbiviivad isikud ning tõlgid ja vahendajad on taotlejaga samast soost, tingimusel et see on võimalik ja kui menetleval ametiasutusel ei ole alust arvata, et sellise taotluse aluseks on põhjused, mis ei ole seotud taotleja raskustega oma taotlust igakülgselt põhjendada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Menetlev ametiasutus või seda abistavad või vestlusi läbiviivad mistahes muud asutused või eksperdid koostavad põhjaliku ja asjakohase aruande, mis sisaldab kõiki sisulisi andmeid, või vestluse üleskirjutuse.

1.  Menetlev ametiasutus või seda abistavad või vestlusi läbiviivad mistahes muud asutused või eksperdid koostavad aruande, mis sisaldab kõiki sisulisi andmeid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Isiklikust vestlusest tehakse helisalvestis või audiovisuaalsalvestis. Taotlejat teavitatakse salvestamisest enne vestlust.

2.  Isiklikust vestlusest tehakse helisalvestis või audiovisuaalsalvestis. Taotlejat teavitatakse salvestamisest ja sellest, kuidas salvestist kasutatakse, enne vestlust. Eritähelepanu pööratakse nende taotlejate vajadustele, kes vajavad spetsiaalseid menetluslikke tagatisi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Taotlejale antakse võimalus kommenteerida või selgitada suuliselt või kirjalikult aruandes või vestluse üleskirjutuses esinevaid võimalikke vigaseid tõlkeid või vääritimõistmisi kas vestluse lõpus või kindlaksmääratud tähtaja jooksul enne seda, kui menetlev ametiasutus otsuse teeb. Sel eesmärgil teavitatakse taotlejat igakülgselt aruande sisust või vestluse üleskirjutuse olulistest osadest, vajaduse korral tõlgi vahendusel. Seejärel palutakse taotlejal kinnitada, et aruande või vestluse üleskirjutuse sisu kajastab seda vestlust õigesti.

3.  Taotlejale antakse võimalus kommenteerida või selgitada suuliselt või kirjalikult aruandes esinevaid võimalikke vigaseid tõlkeid või vääritimõistmisi kas vestluse lõpus või kindlaksmääratud tähtaja jooksul enne seda, kui menetlev ametiasutus otsuse teeb. Sel eesmärgil teavitatakse taotlejat igakülgselt aruande sisust, vajaduse korral tõlgi vahendusel. Seejärel palutakse taotlejal kinnitada, et aruande sisu kajastab seda vestlust õigesti, ning talle antakse võimalus vestluse aruandesse tehtud täiendusi ja/või parandusi täiendada, parandada ja kontrollida.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui taotleja keeldub kinnitamast, et aruande või isikliku vestluse üleskirjutuse sisu kajastab seda õigesti, märgitakse keeldumise põhjused taotleja toimikusse. Selline keeldumine ei takista menetleval ametiasutusel võtmast vastu otsust taotluse kohta.

4.  Kui taotleja keeldub kinnitamast, et aruande sisu kajastab seda õigesti, märgitakse keeldumise põhjused taotleja toimikusse. Selline keeldumine ei takista menetleval ametiasutusel võtmast vastu otsust taotluse kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Taotlejatel ja nende õigusnõustajatel või muudel nõustajatel on juurdepääs aruandele või vestluse üleskirjutusele ja salvestisele, enne kui menetlev ametiasutus oma otsuse teeb.

5.  Taotlejatel ja nende õigusnõustajatel või muudel nõustajatel on juurdepääs aruandele ja salvestisele, enne kui menetlev ametiasutus oma otsuse teeb, seda ka juhul, kui taotlus vaadatakse läbi kiirendatud läbivaatamismenetluse käigus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kui taotlus vaadatakse läbi kiirendatud menetluses, võib menetlev ametiasutus anda juurdepääsu aruandele või vestluse üleskirjutusele ja salvestisele samal ajal, kui otsus tehakse.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Vastutavad asutused säilitavad salvestist või üleskirjutust kümne aasta jooksul pärast lõpliku otsuse tegemise kuupäeva. Salvestis kustutatakse nimetatud tähtaja möödudes või juhul, kui see on seotud isikuga, kes on saanud ükskõik millise liikmesriigi kodakondsuse enne selle tähtaja möödumist, kohe kui liikmesriik saab teada, et asjaomane isik on kodakondsuse saanud.

7.  Vastutavad asutused säilitavad salvestist kümne aasta jooksul pärast lõpliku otsuse tegemise kuupäeva. Salvestis kustutatakse nimetatud tähtaja möödudes või juhul, kui see on seotud isikuga, kes on saanud ükskõik millise liikmesriigi kodakondsuse enne selle tähtaja möödumist, kohe kui liikmesriik saab teada, et asjaomane isik on kodakondsuse saanud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Taotlejal peab olema õigus konsulteerida tulemuslikult oma taotlust käsitlevates küsimustes siseriiklike õigusaktide alusel tunnustatud või tegutseva õigusnõustaja või muu nõustajaga menetluse kõikides etappides.

1.  Taotlejal peab olema õigus konsulteerida tulemuslikult oma taotlust käsitlevates küsimustes siseriiklike õigusaktide alusel tunnustatud või tegutseva õigusnõustaja või muu nõustajaga menetluse kõikides etappides ja kohe, niipea kui ta on avaldanud soovi saada rahvusvahelist kaitset.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võimaldavad taotleja vastava taotluse korral tasuta õigusabi ja esindamise III peatükis sätestatud haldusmenetluses ja V peatükis sätestatud apellatsioonimenetluses.

1.  Liikmesriigid võimaldavad taotleja vastava taotluse korral tasuta õigusabi ja esindamise III peatükis sätestatud haldusmenetluses ja V peatükis sätestatud apellatsioonimenetluses võimalikult kiiresti pärast seda, kui on avaldatud soovi saada rahvusvahelist kaitset ning igal juhul mitte hiljem kui kaks päeva pärast sellise soovi avaldamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  abi taotluse ettevalmistamisel ja isiklikuks vestluseks valmistumisel, sealhulgas vajaduse korral isiklikul vestlusel osalemine;

(b)  abi taotluse ettevalmistamisel, isiklikuks vestluseks valmistumisel ja isiklikul vestlusel osalemiseks;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  leitakse, et taotlusel pole mitte mingisuguseid ilmseid eduvõimalusi;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  leitakse, et edasikaebusel pole mitte mingisuguseid ilmseid eduvõimalusi;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui otsuse mitte võimaldada tasuta õigusabi ja esindamist teeb asutus, mis ei ole kohus, kuna ta leiab, et taotlusel pole mitte mingisuguseid ilmseid eduvõimalusi, on taotlejal õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus sellise otsuse vaidlustamiseks ja ta võib sel eesmärgil taotleda tasuta õigusabi ja esindamist.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid võivad nõuda tehtud kulutuste osalist või täielikku korvamist juhul, kui taotleja rahaline olukord oluliselt paraneb või kui sellise kulutuse tegemine otsustati taotleja esitatud valeandmete põhjal.

4.  Liikmesriigid võivad nõuda tehtud kulutuste osalist või täielikku korvamist juhul, kui sellise kulutuse tegemine otsustati taotleja esitatud valeandmete põhjal

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui on kindlaks tehtud, et taotleja vajab spetsiaalseid menetluslikke tagatisi, võimaldatakse talle piisav tugi, et ta saaks kasutada käesolevas määruses sätestatud õigusi ja täita selles sätestatud kohustusi kogu rahvusvahelise kaitse menetluse kestuse vältel.

2.  Kui on kindlaks tehtud, et taotleja vajab spetsiaalseid menetluslikke tagatisi, võimaldatakse talle piisav tugi, vajaduse ja võimaluse korral ka kultuurivahendaja abi, et ta saaks kasutada käesolevas määruses sätestatud õigusi ja täita selles sätestatud kohustusi kogu rahvusvahelise kaitse menetluse kestuse vältel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vastutavad asutused ei anna eestkostja hoole alla korraga ebaproportsionaalset hulka saatjata alaealisi, kuna sellisel juhul ei oleks ta võimeline oma ülesandeid tulemuslikult täitma.

Vastutavad asutused ei anna eestkostja hoole alla korraga ebaproportsionaalset hulka saatjata alaealisi ja nende arve ei ole siiski üle 20, kuna sellisel juhul ei oleks ta võimeline oma ülesandeid tulemuslikult täitma.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1.  Taotluse läbivaatamise raames võib menetlev ametiasutus tellida taotleja vanuse kindlakstegemiseks kvalifitseeritud spetsialisti läbiviidava psühhosotsiaalse hindamise, kui taotleja ütluste, olemasolevate dokumentide või muude asjakohaste märkide põhjal tekib kahtlusi selle suhtes, kas saatjata alaealine on alla 18 aasta vana.

Vanust ei või hinnata üksnes taotleja füüsilise välimuse või käitumise põhjal.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Taotluse läbivaatamise raames võib saatjata alaealiste vanuse kindlakstegemiseks kasutada arstlikku läbivaatust, kui taotleja ütluste või muu asjakohaste märkide, sealhulgas psühhosotsiaalse hindamise põhjal tekivad kahtlused selle suhtes, kas taotleja on alla 18 aasta vana. Kui arstliku läbivaatuse tulemused on ebaselged või kui nende põhjal võib muuhulgas järeldada, et taotleja kuulub alla 18-aastaste vanuserühma, eeldab liikmesriik, et taotleja on alaealine.

1.  Kui saatjata alaealise vanuse suhtes jäävad pärast lõike 1 kohast menetlust kahtlused, võib taotluse läbivaatamise raames saatjata alaealise vanuse kindlakstegemiseks kasutada arstlikku läbivaatust. Arstlikku läbivaatust kasutatakse ainult viimase võimalusena. Kui arstliku läbivaatuse tulemused on ebaselged või kui nende põhjal võib muu hulgas järeldada, et taotleja kuulub alla 18-aastaste vanuserühma, eeldab liikmesriik, et taotleja on alaealine.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui arstlik läbivaatus viiakse läbi saatjata alaealise vanuse kindlaksmääramiseks, tagab menetlev ametiasutus, et enne rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamist teavitatakse saatjata alaealist keeles, millest ta aru saab või millest ta on kõigi eelduste kohaselt võimeline aru saama, võimalusest teha tema vanus kindlaks arstliku läbivaatuse teel. Saatjata alaealist tuleb teavitada ka sellest, millisel viisil läbivaatust tehakse, kuidas võivad arstliku läbivaatuse tulemused mõjutada taotluse läbivaatamist, samuti saatjata alaealisel või tema eestkostjal olevast võimalusest arstlikust läbivaatusest keelduda ning sellest, millised on selle keeldumise tagajärjed.

4.  Kui arstlik läbivaatus viiakse läbi saatjata alaealise vanuse kindlaksmääramiseks, tagab menetlev ametiasutus, et enne rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamist teavitatakse saatjata alaealist keeles, millest ta aru saab, võimalusest teha tema vanus kindlaks arstliku läbivaatuse teel. Saatjata alaealist tuleb teavitada ka sellest, millisel viisil läbivaatust tehakse, kuidas võivad arstliku läbivaatuse tulemused mõjutada taotluse läbivaatamist, samuti saatjata alaealisel või tema eestkostjal olevast võimalusest arstlikust läbivaatusest keelduda ning sellest, millised on selle keeldumise tagajärjed. Kõiki arstliku läbivaatusega seotud dokumendid lisatakse taotleja toimikule.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Saatjata alaealise või tema eestkostja poolset arstlikust läbivaatusest keeldumist võib pidada üksnes vaidlustatavaks eelduseks, et taotleja ei ole alaealine, ja see ei takista menetleval ametiasutusel tegemast otsust rahvusvahelise kaitse taotluse kohta.

5.  Saatjata alaealise või tema eestkostja poolset arstlikust läbivaatusest keeldumist võib pidada üksnes vaidlustatavaks eelduseks, et taotleja ei ole alaealine, ja see ei tohi olla rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise ainsaks põhjuseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rahvusvahelist kaitset taotletakse, kui kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik avaldab menetleva ametiasutuse või muude artikli 5 lõigetes 3 või 4 osutatud asutuse töötajatele soovi saada rahvusvahelist kaitset.

Rahvusvahelist kaitset taotletakse, kui kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik avaldab artiklis 5 osutatud vastutava asutuse töötajatele soovi saada rahvusvahelist kaitset.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute poolt korraga esitatud rahvusvaheline kaitse taotluste ebaproportsionaalse hulga tõttu on praktikas keerukas registreerida taotlusi kolme päeva jooksul nende esitamisest, võivad liikmesriigi ametiasutused pikendada nimetatud tähtaega kümne tööpäevani.

3.  Kui kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute poolt korraga esitatud rahvusvaheline kaitse taotluste ebaproportsionaalse hulga tõttu on praktikas keerukas registreerida taotlusi kolme päeva jooksul nende esitamisest, võivad liikmesriigi ametiasutused pikendada nimetatud tähtaega seitsme tööpäevani.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Taotleja esitab taotluse kümne tööpäeva jooksul pärast kuupäeva, kui taotlus registreeriti, tingimusel et talle antakse tegelik võimalus seda nimetatud tähtaja jooksul teha.

1.  Taotleja esitab taotluse 15 tööpäeva jooksul pärast kuupäeva, kui taotlus registreeriti, tingimusel et talle antakse tegelik võimalus seda nimetatud tähtaja jooksul teha.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise ja registreerimise eest vastutav ametiasutus teavitab taotlejat sellest, et pärast taotluse kohta otsuse tegemist võib ta esitada ainult selliseid uusi andmeid, mis on selle läbivaatamise seisukohast asjakohased ja millest ta ei saanud olla teadlik menetluse varasemas staadiumis või mis seonduvad tema olukorra muutumisega.

Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise ja registreerimise eest vastutav ametiasutus teavitab taotlejat sellest, et pärast taotluse kohta otsuse tegemist võib ta esitada ainult selliseid uusi andmeid, mis on selle läbivaatamise seisukohast asjakohased või mis seonduvad tema olukorra muutumisega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui on märke sellest, et kinnipidamiskohtades või välispiiril asuvates piiripunktides, sealhulgas transiiditsoonis viibivad kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud võivad vajada rahvusvahelist kaitset, annavad vastutavad asutused neile teavet rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise võimaluste kohta, eriti juhul, kui:

1.  Vastutavad asutused annavad kinnipidamiskohtades või välispiiril asuvates piiripunktides, sealhulgas transiiditsoonis viibivatele kolmandate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele teavet rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise võimaluste kohta, eriti juhul, kui:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(-a)  on tõenäoline, et isik vajab spetsiaalseid menetluslikke tagatisi vastavalt artiklitele 19 ja 20;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Vastutavad asutused astuvad vajalikud sammud, et pakkuda tõlketeenust, hõlbustamaks juurdepääsu rahvusvahelise kaitse menetlusele.

2.  Vastutavad asutused astuvad vajalikud sammud, et pakkuda tõlketeenust ning vajaduse ja võimaluse korral kultuurivahendaja teenust, hõlbustamaks juurdepääsu rahvusvahelise kaitse menetlusele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui taotleja ei esita taotlust oma abikaasa või elukaaslase nimel lõike 1 kohaselt kümne tööpäeva jooksul, nagu on osutatud artikli 28 lõikes 1, antakse abikaasale või elukaaslasele võimalus esitada oma taotlus ise kümne päeva pikkuse ajavahemiku jooksul, mis algab eelmise kümnepäevase ajavahemiku lõppedes. Kui abikaasa või elukaaslane nende täiendava kümne päeva jooksul oma taotlust endiselt ei esita, lükatakse taotlus vastavalt artiklis 39 osutatud menetlusele taotlusest loobumise tõttu tagasi.

3.  Kui taotleja ei esita taotlust oma abikaasa või elukaaslase nimel lõike 1 kohaselt 15 tööpäeva jooksul, nagu on osutatud artikli 28 lõikes 1, antakse abikaasale või elukaaslasele võimalus esitada oma taotlus ise 15 tööpäeva pikkuse ajavahemiku jooksul, mis algab eelmise 15 tööpäeva pikkuse ajavahemiku lõppedes. Kui abikaasa või elukaaslane nende täiendava 15 tööpäeva jooksul oma taotlust endiselt ei esita, lükatakse taotlus vastavalt artiklis 39 osutatud menetlusele taotlusest loobumise tõttu tagasi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui taotleja ei esita taotlust tema poolt ülalpeetava täiskasvanu nimel lõike 1 kohaselt kümne tööpäeva jooksul, nagu on osutatud artikli 28 lõikes 1, esitab menetlev ametiasutus taotluse ülalpeetava täiskasvanu eest, kui nimetatud täiskasvanu olukorra individuaalse hindamise põhjal on see asutus seisukohal, et ülalpeetav täiskasvanu võib vajada rahvusvahelist kaitset.

4.  Kui taotleja ei esita taotlust tema poolt ülalpeetava täiskasvanu nimel lõike 1 kohaselt 15 tööpäeva jooksul, nagu on osutatud artikli 28 lõikes 1, esitab artikli 5 kohane vastutav asutus taotluse ülalpeetava täiskasvanu eest, kui nimetatud täiskasvanu olukorra individuaalse hindamise põhjal on see asutus seisukohal, et ülalpeetav täiskasvanu võib vajada rahvusvahelist kaitset.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Kui saatjaga alaealise eest vastutav täiskasvanu ei esita taotlust alaealise nimel artikli 28 lõikega 1 ette nähtud kümne tööpäeva jooksul, teavitatakse alaealist võimalusest esitada taotlus omaenese nimel ja antakse talle võimalus seda teha kümnepäevase ajavahemiku jooksul, mis algab esimese kümnepäevase perioodi lõppedes, juhul kui tal on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt menetlustes osalemiseks vajalik teovõime. Kui alaealine nende täiendava kümne päeva jooksul omaenese nimel taotlust ei kinnita, lükatakse taotlus vastavalt artiklis 39 osutatud menetlusele sellest loobumise tõttu tagasi.

9.  Kui saatjaga alaealise eest vastutav täiskasvanu ei esita taotlust alaealise nimel artikli 28 lõikega 1 ette nähtud 15 tööpäeva jooksul, teavitatakse alaealist võimalusest esitada taotlus omaenese nimel ja antakse talle võimalus seda teha 15 tööpäeva pikkuse ajavahemiku jooksul, mis algab esimese 15-tööpäevase perioodi lõppedes, juhul kui tal on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt menetlustes osalemiseks vajalik teovõime. Kui alaealine nende täiendava 15 tööpäeva jooksul omaenese nimel taotlust ei kinnita, esitab artiklis 5 osutatud vastutav asutus taotluse alaealise eest, kui tema olukorra individuaalse hindamise põhjal on asutus seisukohal, et alaealine võib vajada rahvusvahelist kaitset.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Saatjata alaealise korral algab artikli 28 lõikes 1 ette nähtud kümne tööpäeva pikkuse tähtaja kulgemine alles sellest hetkest, kui saatjata alaealisele on määratud eestkostja ja nad oma omavahel kohtunud. Kui eestkostja ei esita taotlust saatjata alaealise nimel kümne tööpäeva jooksul, esitab menetlev ametiasutus taotluse saatjata alaealise eest, kui see asutus on alaealise olukorra individuaalse hindamise põhjal seisukohal, et alaealine võib vajada rahvusvahelist kaitset.

2.  Saatjata alaealise korral algab artikli 28 lõikes 1 ette nähtud 15 tööpäeva pikkuse tähtaja kulgemine alles sellest hetkest, kui saatjata alaealisele on määratud eestkostja ja nad oma omavahel kohtunud. Kui eestkostja ei esita taotlust saatjata alaealise nimel 15 tööpäeva jooksul, esitab artiklis 5 osutatud vastutav asutus taotluse saatjata alaealise eest, kui see asutus on alaealise olukorra individuaalse hindamise põhjal seisukohal, et alaealine võib vajada rahvusvahelist kaitset.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  kas taotleja tegevus pärast päritoluriigist lahkumist oli seotud rahvusvahelise kaitse taotlemiseks vajalike tingimuste loomise ainu- või põhieesmärgiga, et hinnata, kas kõnealune tegevus põhjustaks nimetatud riiki tagasipöördumisel taotleja tagakiusamist või talle suure kahju tekitamist;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  kas on võimalik mõistlikult eeldada, et taotleja annab ennast mõne teise riigi kaitse alla, mille kodakondsusele tal on õigus.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Taotluste läbivaatamise ja otsuste vastuvõtmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema piisavad teadmised asjaomastest varjupaika ja pagulasi käsitlevatest õigusnormidest. Neil on võimalus küsida vajaduse korral ekspertidelt nõu konkreetsetes küsimustes, nagu meditsiinilised, kultuurilised, usulised, lastega seotud ja sooküsimused. Vajadusel on neil võimalik esitada päringuid Euroopa Liidu Varjupaigaametile kooskõlas määruse (EL) nr XXX/XXX (ELi Varjupaigaameti määrus) artikli 9 lõike 2 punktiga b.

3.  Taotluste läbivaatamise ja otsuste vastuvõtmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema piisavad teadmised asjaomastest varjupaika ja pagulasi käsitlevatest õigusnormidest ja nad peavad olema läbinud vajaliku koolituse vastavalt määrusele (EL) XXX/XXX (ELi Varjupaigaameti määrus). Neil on võimalus küsida vajaduse korral ekspertidelt nõu konkreetsetes küsimustes, nagu meditsiinilised, kultuurilised, usulised, lastega seotud ja sooküsimused. Vajadusel on neil võimalik esitada päringuid Euroopa Liidu Varjupaigaametile kooskõlas määruse (EL) nr XXX/XXX (ELi Varjupaigaameti määrus) artikli 9 lõike 2 punktiga b.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Rahvusvahelise kaitse taotluse võib kooskõlas II peatükis sätestatud üldpõhimõtete ja tagatistega läbi vaadata esmajärjekorras, kui:

5.  Rahvusvahelise kaitse taotluse võib kooskõlas II peatükis sätestatud üldpõhimõtete ja tagatistega läbi vaadata esmajärjekorras, kui taotlejal on vastuvõtu erivajadused direktiivi (EL) XXX/XXX (vastuvõtutingimuste direktiiv) artikli 20 tähenduses või kui ta vajab käesoleva määruse artiklite 19–22 kohaseid spetsiaalseid menetluslikke tagatisi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  taotlus näib olevat põhjendatud;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  taotlejal on erivajadused direktiivi XXX/XXX/EL (vastuvõtutingimuste direktiiv) artikli 20 tähenduses või taotleja vajab spetsiaalseid menetluslikke tagatisi, eriti juhul, kui tegu on saatjata alaealisega.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Menetlev ametiasutus võib läbivaatamismenetluse lõpuleviimise edasi lükata, kui tulenevalt päritoluriigis valitsevast ebakindlast olukorrast, mis on eelduste kohaselt ajutine, ei ole võimalik mõistlikult eeldada, et ta teeb otsuse lõikes 2 ja artikli 40 lõikes 4 kiirendatud läbivaatamismenetlusega seoses sätestatud tähtaegade jooksul. Sellistel juhtudel menetlev ametiasutus:

välja jäetud

(a)  hindab selles päritoluriigis valitsevat olukorda vähemalt iga kuue kuu järel;

(b)  teavitab mõistliku aja jooksul asjaomaseid taotlejaid edasilükkamise põhjustest.

Liikmesriik teavitab komisjoni ja Euroopa Liidu Varjupaigaametit mõistliku aja jooksul menetluste edasilükkamisest seoses asjaomase päritoluriigiga. Menetlev ametiasutus viib läbivaatamismenetluse igal juhul lõpule maksimaalselt 15 kuu jooksul alates taotluse esitamisest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Otsus rahvusvahelise kaitse taotluse kohta antakse üle kirjalikult ja see tehakse põhjendamata viivituseta taotlejale teatavaks keeles, millest taotleja aru saab või millest ta mõistlike eelduste kohaselt aru saab.

1.  Otsus rahvusvahelise kaitse taotluse kohta antakse üle kirjalikult ja see tehakse põhjendamata viivituseta taotlejale teatavaks keeles, millest taotleja aru saab.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui taotlus lükatakse tagasi, kuna see on vastuvõetamatu, põhjendamatu seoses pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga, sõnaselgelt tagasi võetud või kui sellest on loobutud, esitatakse faktilised ja õiguslikud asjaolud otsuses. Teave selle kohta, kuidas rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsust vaidlustada, esitatakse kirjalikult, kui seda pole muul viisil juba taotlejale edastatud.

2.  Kui taotlus lükatakse tagasi, kuna see on vastuvõetamatu, põhjendamatu seoses pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga, sõnaselgelt tagasi võetud või kui sellest on loobutud, esitatakse faktilised ja õiguslikud asjaolud otsuses. Teave selle kohta, kuidas ja mis aja jooksul rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsust vaidlustada, esitatakse kirjalikult.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  esimeseks varjupaigariigiks artikli 44 kohaselt loetakse riiki, mis ei ole liikmesriik, välja arvatud juhul, kui on selge, et taotlejal ei lubata siseneda sellesse riiki või teda ei võeta sinna tagasi;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  turvaliseks kolmandaks riigiks vastavalt artiklile 45 loetakse riiki, mis ei ole liikmesriik, välja arvatud juhul, kui on selge, et taotlejal ei lubata siseneda sellesse riiki või teda ei võeta sinna tagasi;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõike 1 punkte a ja b ei kohaldata täiendava kaitse saajale, kes on ümber asustatud kiirendatud menetluse korras kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXX (ümberasustamismäärus).37.

välja jäetud

__________________

37 ELT L […], […], lk […].

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui menetlev ametiasutus leiab kohe, et taotluse võib ilmselgelt põhjendamatuna tagasi lükata, ei ole tal kohustust avaldada arvamust taotluse vastuvõetavuse kohta.

5.  Kui menetlev ametiasutus leiab kohe, et taotluse võib ilmselgelt põhjendatult käesoleva määruse artikli 40 lõike 1 punkti -a tähenduses heaks kiita ja/või põhjendamatuna tagasi lükata, ei ole tal kohustust avaldada arvamust taotluse vastuvõetavuse kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Menetlev ametiasutus tunnistab taotluse ilmselgelt vastuvõetamatuks artikli 40 lõike 1 punktides a, b, c, d ja e osutatud juhtudel.

3.  Menetlev ametiasutus võib tunnistada taotluse ilmselgelt vastuvõetamatuks artikli 40 lõike 1 punktis b osutatud juhtudel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Menetlev ametiasutus lükkab taotluse tagasi sellest loobumise tõttu, kui:

1.  Menetlev ametiasutus võib lükata taotluse tagasi sellest loobumise tõttu, kui taotleja:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  taotleja ei ole taotlust kooskõlas artikliga 28 esitanud, hoolimata tegelikust võimalusest, mis ta selleks oli;

(a)  ei ole taotlust kooskõlas artikliga 28 esitanud, hoolimata tegelikust võimalusest, mis tal selleks oli;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  taotleja keeldub koostööst, jättes esitamata taotluse läbivaatamiseks vajalikud andmed ja andmata sõrmejäljed või näokujutise, nagu on osutatud artikli 7 lõikes 3;

(c)  keeldub koostööst, jättes esitamata artikli 27 lõike 1 punktide a ja b kohased andmed ja andmata sõrmejäljed või näokujutise, nagu on osutatud artikli 7 lõikes 3;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  taotleja ei ole ilmunud isiklikule vestlusele, ehkki artiklite 10 ja 12 kohaselt oleks ta pidanud seda tegema;

(d)  ei ole ilmunud isiklikule vestlusele, ehkki artiklite 10 ja 12 kohaselt oleks ta pidanud seda tegema;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  taotleja on oma elukohast lahkunud, teavitamata sellest pädevaid ametiasutusi või omamata selleks luba, nagu on ette nähtud artikli 7 lõikes 4;

(e)  on oma elukohast lahkunud, teavitamata sellest pädevaid ametiasutusi või omamata selleks luba, nagu on ette nähtud artikli 7 lõikes 4;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  taotleja on korduvalt eiranud kohustust kohale ilmuda, mis tal on vastavalt artikli 7 lõikele 5.

(f)  on korduvalt eiranud kohustust kohale ilmuda, mis tal on vastavalt artikli 7 lõikele 5.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud asjaolude korral lõpetab menetlev ametiasutus taotluse läbivaatamise ja saadab taotlejale tema elukoha või artikli 7 punktis 4 osutatud aadressil kirjaliku teate, millega teda informeeritakse taotluse läbivaatamise lõpetamisest ja sellest, et taotlus lükatakse lõplikult tagasi sellest loobumise tõttu, kui taotleja ei ilmu menetlevasse ametiasutusse ühe kuu jooksul alates kirjaliku teate saatmise kuupäevast.

2.  Lõikes 1 osutatud asjaolude korral lõpetab menetlev ametiasutus taotluse läbivaatamise ja saadab taotlejale tema elukoha või artikli 7 punktis 4 osutatud aadressil kirjaliku teate, millega teda informeeritakse taotluse läbivaatamise lõpetamisest ja sellest, et taotluse võib lükata lõplikult tagasi sellest loobumise tõttu, kui taotleja ei ilmu menetlevasse ametiasutusse ühe kuu jooksul alates kirjaliku teate saatmise kuupäevast.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui taotleja ilmub menetlevasse ametiasutusse nimetatud ühekuulise ajavahemiku jooksul ja tõestab, et ta on loetletud sätteid eiranud temast mitteolenevatel põhjustel, jätkab menetlev ametiasutus taotluse läbivaatamist.

3.  Kui taotleja ilmub menetlevasse ametiasutusse nimetatud ühekuulise ajavahemiku jooksul ja taotleb menetluse uuesti alustamist, jätkab menetlev ametiasutus taotluse läbivaatamist. Kui veel kord ei järgita lõikes 1 sätestatut, lükatakse taotlus lõplikult tagasi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui taotleja ei ilmu menetlevasse ametiasutusse nimetatud ühekuulise ajavahemiku jooksul ja ei tõesta, et ta on loetletud sätteid eiranud temast mitteolenevatel põhjustel, loeb menetlev ametiasutus taotluse sõnaselgelt tagasivõetuks.

4.  Kui taotleja ei ilmu menetlevasse ametiasutusse nimetatud ühekuulise ajavahemiku jooksul, loeb menetlev ametiasutus taotluse sõnaselgelt tagasivõetuks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui taotleja taotluse kaudselt tagasi võtab, teeb menetlev ametiasutus otsuse lükata taotlus tagasi seetõttu, et see on sõnaselgelt tagasi võetud või selle põhjendamatuse tõttu, kui menetlev ametiasutus on menetluse selles etapis, kui taotlus sõnaselgelt tagasi võeti, juba kindlaks teinud, et taotlejal ei ole õigust rahvusvahelisele kaitsele määruse (EL) nr XXX/XXX (miinimumnõuete määruse) kohaselt.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(-a)  taotlus näib olevat põhjendatud;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  taotleja on teinud selgelt ebajärjekindlaid ja vastukäivaid, selgelt valesid või ilmselgelt ebatõenäolisi avaldusi, mis on vastuolus päritoluriiki käsitleva piisavalt kontrollitud teabega, mis muudab selgelt ebausutavateks tema väited selle kohta, kas ta vastab rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele kooskõlas määrusega (EU) nr XXX/XXX (miinimumnõuete määrus);

(b)  taotleja on teinud selgelt ebajärjekindlaid ja vastukäivaid või selgelt valesid avaldusi, mis on vastuolus päritoluriiki käsitleva piisavalt kontrollitud teabega, mis muudab selgelt ebausutavateks tema väited selle kohta, kas ta vastab rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele kooskõlas määrusega (EU) nr XXX/XXX (miinimumnõuete määrus);

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  taotleja on ametiasutusi eksitanud, esitades valeandmeid või -dokumente või jättes esitamata tema isikut või rahvust käsitleva asjaomase teabe või dokumendid, millel oleks võinud olla otsusele negatiivne mõju;

(c)  taotleja on ametiasutusi eksitanud, esitades valeandmeid või -dokumente või jättes esitamata tema isikut või rahvust käsitlevad dokumendid, millel oleks võinud olla otsusele negatiivne mõju.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  taotleja on esitanud taotluse pelgalt eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema väljasaatmist liikmesriigi territooriumilt käsitleva varasema või peatselt tehtava otsuse täideviimist;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  taotleja ei täida määruse (EL) nr XXX/XXX artikli 4 lõikes 1 ja artikli 20 lõikes 3 sätestatud kohustusi, välja arvatud juhul, kui ta tõestab, et ta ei saanud kohustusi täita temast mitteolenevatel põhjustel;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  taotlus on korduv taotlus ja taotlus on sedavõrd alusetu või kuritahtlik, et sellel pole ilmseid eduvõimalusi.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a.  Menetlev ametiasutus võib kiirendada rahvusvahelise kaitse taotluse sisu läbivaatamise menetlust kooskõlas II peatükis sätestatud üldpõhimõtete ja tagatistega juhul, kui:

(a)  esimeseks varjupaigariigiks artikli 44 kohaselt loetakse kolmas riik, välja arvatud juhul, kui on selge, et taotlejal ei lubata siseneda sellesse riiki või teda ei võeta sinna tagasi;

(b)  taotlejale turvaliseks kolmandaks riigiks artikli 45 kohaselt loetakse kolmas riik, välja arvatud juhul, kui on selge, et taotlejal ei lubata siseneda sellesse riiki või teda ei võeta sinna tagasi;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 b.  Lõiget 1 a ei kohaldata täiendava kaitse saajale, kes on ümber asustatud kiirendatud menetluse korras kooskõlas määrusega (EL) nr XXX/XXX (ümberasustamismäärus).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Menetlev ametiasutus viib kiirendatud läbivaatamismenetluse lõpule maksimaalselt kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Lõike 1 punktis d osutatud juhtudel viib menetlev ametiasutus kiirendatud läbivaatamismenetluse erandkorras lõpule kaheksa tööpäeva jooksul.

2.  Menetlev ametiasutus viib kiirendatud läbivaatamismenetluse lõpule maksimaalselt kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Kui menetleval ametiasutusel ei õnnestu lõpetada kiirendatud läbivaatamismenetlust lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, vaadatakse taotlus läbi vastavalt käesoleva määruse muudele sätetele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  taotleja on pärit kolmandast riigist, mida peetakse turvaliseks päritoluriigiks vastavalt artiklis 47 sätestatud tingimustele;

(a)  taotlus näib olevat põhjendatud;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Juhul kui korraga saabub ebaproportsionaalne hulk kolmanda riigi kodanikke või kodakondsuseta isikuid, kes esitavad rahvusvahelise kaitse taotluse piiril või transiiditsoonis, mistõttu on neist kohtades lõike 1 kohaldamine praktikas keerukas, võib piirimenetlust kohaldada ka piiri või transiiditsooni läheduses.

4.  Juhul kui korraga saabub ebaproportsionaalne hulk kolmanda riigi kodanikke või kodakondsuseta isikuid, kes esitavad rahvusvahelise kaitse taotluse piiril või transiiditsoonis, mistõttu on neist kohtades lõike 1 kohaldamine praktikas keerukas, võib piirimenetlust kohaldada ka piiri või transiiditsooni läheduses. Neil juhtudel kohaldatakse samuti lõikes 2 osutatud tähtaegu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Piirimenetlust võib kooskõlas direktiivi (EL) nr XXX/XXX (vastuvõtutingimuste direktiiv) artiklitega 8–11 kohaldada saatjata alaealistele ainult juhul, kui:

Piirimenetlust ei tohi kohaldada saatjata alaealistele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  taotleja on pärit kolmandast riigist, mida peetakse turvaliseks päritoluriigiks vastavalt artiklis 47 sätestatud tingimustele;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  taotlejat võib mõjuvatel põhjustel pidada ohuks liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale või taotleja on vastavalt siseriiklikule õigusele riiklikku julgeolekut või avalikku korda puudutavatel mõjuvatel põhjustel välja saadetud;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  olemas on mõistlikud alused pidada kolmandat riiki taotleja jaoks turvaliseks kolmandaks riigiks vastavalt artiklis 45 sätestatud tingimustele;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  taotleja on ametiasutusi eksitanud, esitades valeandmeid või -dokumente või jättes esitamata tema isikut või rahvust käsitleva asjaomase teabe või dokumendid, millel oleks võinud olla otsusele negatiivne mõju.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punkti d kohaldatakse ainult juhul, kui on mõjuvaid põhjuseid arvata, et taotleja püüab varjata olulisi andmeid, mille põhjal tehtaks rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsus, ning tingimusel, et taotlejale on antud täielik võimalus esitada arvestatav põhjus oma tegevuse põhjendamiseks.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Korduvale taotlusele kohaldatakse esialgset kontrolli, mille käigus menetlev ametiasutus teeb kindlaks, kas on tuvastatud või kas taotleja on esitanud uusi asjakohaseid andmeid või tõendeid, mis aitavad kindlaks teha, kas taotlejat on võimalik käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna määruse (EL) nr XXX/XXX (miinimumnõuete määrus) alusel, või mis on seotud eelmise taotluse vastuvõetamatuna tagasilükkamise põhjustega.

2.  Korduvale taotlusele kohaldatakse esialgset kontrolli, mille käigus menetlev ametiasutus teeb kindlaks, kas on tuvastatud või kas taotleja on esitanud uusi asjakohaseid andmeid või tõendeid, mis on seotud eelmise taotluse vastuvõetamatuna tagasilükkamise põhjustega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Esialgne kontrollimine tuleb läbi viia kirjaliku taotluse alusel ja isikliku vestlusega kooskõlas II peatükis sätestatud üldpõhimõtete ja tagatistega. Isiklik vestlus võidakse siiski ära jätta juhul, kui kirjaliku taotluse põhjal on selge, et taotluses ei esitata uusi asjakohaseid andmeid ega tõendeid või kui see on ilmselgelt alusetu ja sellel puuduvad ilmsed eduvõimalused.

3.  Esialgne kontrollimine tuleb läbi viia kirjaliku taotluse alusel ja isikliku vestlusega kooskõlas II peatükis sätestatud üldpõhimõtete ja tagatistega. Isiklik vestlus võidakse siiski ära jätta juhul, kui kirjaliku taotluse põhjal on selge, et taotluses ei esitata uusi asjakohaseid andmeid ega tõendeid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõike 3 teise lause kohaldamine ei mõjuta taotluse nõuetekohast ja täielikku läbivaatamist ning seda ei kohaldata, kui taotlus lükatakse tagasi pärast artiklite 38 ja 39 kohast selgesõnalist või kaudset tagasivõtmist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  taotlejal ei olnud temast olenematutel põhjustel võimalik nimetatud andmeid või tõendeid esitada eelmise taotluse suhtes toimunud menetluse käigus, välja arvatud juhul, kui nende andmete või tõendite arvesse võtmata jätmist ei peeta mõistlikuks.

(b)  taotlejal ei olnud temast olenematutel põhjustel võimalik nimetatud andmeid või tõendeid esitada eelmise taotluse suhtes toimunud menetluse käigus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui lõikes 4 sätestatud tingimused uue menetluse alustamiseks ei ole täidetud, lükkab menetlev ametiasutus taotluse tagasi kui vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu, kui taotlus on sedavõrd alusetu või kuritahtlik, et sellel pole ilmseid eduvõimalusi.

5.  Kui lõikes 4 sätestatud tingimused uue menetluse alustamiseks ei ole täidetud, lükkab menetlev ametiasutus taotluse tagasi kui vastuvõetamatu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 43

välja jäetud

Erandid õigusest jääda liikmesriigi territooriumile korduvate taotluste korral

Ilma et see piiraks mittetagasisaatmise põhimõtte kohaldamist, võivad liikmesriigid teha erandi õigusest jääda nende territooriumile ja artikli 54 lõikest 1, kui:

(a)  menetlev ametiasutus on korduva taotluse vastuvõetamatuna või ilmselgelt põhjendamatuna tagasi lükanud;

(b)  mistahes liikmesriigis esitatakse teine või hilisem taotlus pärast lõplikku otsust, millega taotlus lükati vastuvõetamatuna, põhjendamatuna või ilmselgelt põhjendamatuna tagasi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Riiki peetakse konkreetse taotleja esimeseks varjupaigariigiks juhul, kui:

1.  Riiki võib pidada konkreetse taotleja esimeseks varjupaigariigiks juhul, kui:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Saatjata alaealiste puhul võib esimese varjupaigariigi mõistet kohaldada ainult juhul, kui liikmesriikide ametiasutused on eelnevalt saanud asjaomase kolmanda riigi ametiasutustelt kinnituse selle kohta, et nimetatud asutused võtavad saatjata alaealise oma hoole alla ja et talle antakse kohe üks lõikes 1 osutatud kaitse vormidest.

4.  Saatjata alaealiste puhul ei või esimese varjupaigariigi mõistet kohaldada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kolmas riik loetakse turvaliseks kolmandaks riigiks, kui:

Kolmanda riigi võib lugeda turvaliseks kolmandaks riigiks, kui:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  taotlejal on võimalus saada vajaduse korral kaitse vastavalt Genfi konventsiooni olulistele nõuetele või muu piisav kaitse nagu osutatud artikli 44 lõikes 2.

(e)  taotlejal on võimalus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus ja saada pagulaseks tunnistamise korral kaitset vastavalt Genfi konventsioonile ilma igasuguse geograafilise piiranguta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Turvalise kolmanda riigi mõistet kohaldatakse, kui:

2.  Liikmesriik võib kohaldada turvalise kolmanda riigi mõistet, kui kolmas riik on tunnistatud turvaliseks kolmandaks riigiks kooskõlas artikliga 50.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kolmas riik on tunnistatud turvaliseks kolmandaks riigiks kooskõlas artikliga 50;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kolmas riik on tunnistatud turvaliseks kolmandaks riigiks liidu tasandil või

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  üksikjuhtumitel, sõltuvalt konkreetsest taotlejast.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  taotleja ja asjaomase kolmanda riigi vahel on side, mille alusel oleks isikul mõistlik minna asjaomasesse riiki, sealhulgas juhul, kui taotleja on saabunud asjaomase kolmanda riigi kaudu, mis asub taotleja päritoluriigi geograafilises läheduses;

(a)  taotleja ja asjaomase kolmanda riigi vahel on side, mille alusel oleks isikul mõistlik minna asjaomasesse riiki;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Saatjata alaealiste puhul võib turvalise kolmanda riigi mõistet kohaldada ainult juhul, kui liikmesriikide ametiasutused on eelnevalt saanud asjaomase kolmanda riigi ametiasutustelt kinnituse selle kohta, et nimetatud asutused võtavad saatjata alaealise oma hoole alla ja et tal on kohe juurdepääs ühele lõike 1 punktis e osutatud kaitse vormidest.

5.  Saatjata alaealiste puhul ei või turvalise kolmanda riigi mõistet kohaldada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  teavitab taotlejat sellest;

(a)  teavitab taotlejat sellest kirjalikult;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 46

välja jäetud

Turvalise kolmanda riigina käsitamine liidu tasandil

1.  Kolmas riik tunnistatakse turvaliseks kolmandaks riigiks liidu tasandil vastavalt artikli 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

2.  Komisjon vaatab Euroopa Liidu Varjupaigaameti abil ja muudele artikli 45 lõike 1 teises lõigus osutatud teabeallikatele tuginedes korrapäraselt üle olukorra riikides, mis on tunnistatud turvaliseks kolmandaks riigiks liidu tasandil.

3.  Vastavalt artiklis 49 sätestatud tingimustele on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega peatatakse asjaomase kolmanda riigi kuulumine nende riikide hulka, mida käsitatakse turvaliste kolmandate riikidena liidu tasandil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Hinnang selle kohta, kas kolmandat riiki võib kooskõlas käesoleva määrusega käsitada turvalise päritoluriigina, põhineb erinevatel teabeallikatel, sealhulgas eelkõige teabel, mis saadakse liikmesriikidelt, Euroopa Liidu Varjupaigaametilt, Euroopa välisteenistuselt, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt, Euroopa Nõukogult ja muudelt asjaomastelt organisatsioonidelt ning seejuures võetakse arvesse päritoluriigi teavet käsitlevat ühist analüüsi, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XXX (ELi Varjupaigaameti määrus) artiklis 10.

2.  Hinnang selle kohta, kas kolmandat riiki võib kooskõlas käesoleva määrusega käsitada turvalise päritoluriigina, põhineb erinevatel teabeallikatel, sealhulgas eelkõige teabel, mis saadakse liikmesriikidelt, Euroopa Liidu Varjupaigaametilt, Euroopa välisteenistuselt, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt, Euroopa Nõukogult ja muudelt asjaomastelt valitsus- ja valitsusvälistelt organisatsioonidelt ning seejuures võetakse arvesse päritoluriigi teavet käsitlevat ühist analüüsi, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XXX (ELi Varjupaigaameti määrus) artiklis 10.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a.  Euroopa Parlament ja/või nõukogu võivad paluda komisjonil esitada ettepaneku riigi lisamiseks ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon vaatab Euroopa Liidu Varjupaigaameti abil ja muudele artikli 45 lõikes 2 osutatud teabeallikatele tuginedes korrapäraselt üle olukorra riikides, mis on kantud ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekirja.

2.  Komisjon vaatab Euroopa Liidu Varjupaigaameti abil ja muudele artikli 47 lõikes 2 osutatud teabeallikatele tuginedes korrapäraselt üle olukorra kolmandates riikides, mis on kantud ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekirja või mille kuuluvus sellesse nimekirja on artikli 49 kohaselt peatatud. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti nõuetekohaselt ja õigeaegselt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ajutine ja lõplik kolmanda riigi kuuluvuse peatamine nende riikide hulka, mida käsitatakse turvaliste kolmandate riikidena liidu tasandil või ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja

ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kuulumise peatamine ja nimekirjast väljaarvamine

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu tasandil turvalise kolmanda riigina käsitatava või ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kantud kolmandas riigis olukorra ootamatu muutumise korral viib komisjon läbi põhjendatud hindamise, milles uurib artiklis 45 või artiklis 47 sätestatud tingimuste täitmist asjaomase riigi poolt, ja kui komisjon leiab, et need tingimused ei ole enam täidetud, võtab ta vastu delegeeritud õigusakti, millega peatatakse kuueks kuuks kolmanda riigi kuuluvus nende riikide hulka, mida käsitatakse turvaliste kolmandate riikidena liidu tasandil, või ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja.

1.  ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kantud kolmandas riigis olukorra ootamatu muutumise korral viib komisjon läbi põhjendatud hindamise, milles uurib artiklis 47 sätestatud tingimuste täitmist asjaomase riigi poolt, ja kui komisjon leiab, et need tingimused ei ole enam täidetud, võtab ta vastu delegeeritud õigusakti, millega peatatakse kuueks kuuks kolmanda riigi kuuluvus ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja. Komisjon teavitab võimalikult kiiresti ja igal juhul enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist sellest liikmesriike ja soovitab neil siseriiklikult mitte kohaldada selle kolmanda riigi suhtes turvalise päritoluriigi mõistet.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon jälgib pidevalt olukorda asjaomases kolmandas riigis, võttes muuhulgas arvesse liikmesriikidelt saadavat teavet seoses olukorra edasise muutumisega nimetatud riigis.

2.  Komisjon jälgib pidevalt olukorda asjaomases kolmandas riigis, võttes arvesse artikli 47 lõikes 2 osutatud teabeallikaid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui komisjon on kooskõlas lõikega 1 vastu võtnud delegeeritud õigusakti, millega peatatakse kolmanda riigi kuuluvus nende riikide hulka, mida käsitatakse turvaliste kolmandate riikidena liidu tasandil, või ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja, esitab ta kolme kuu jooksul pärast nimetatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist seadusandliku tavamenetluse kohaselt käesoleva määruse muudatusettepaneku, et lõpetada kolmanda riigi käsitamine turvalise kolmanda riigina liidu tasandil või kõrvaldada nimetatud riik ELi ühisest turvaliste päritoluriikide nimekirjast.

3.  Kui komisjon on kooskõlas lõikega 1 vastu võtnud delegeeritud õigusakti, millega peatatakse kolmanda riigi kuuluvus ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja, esitab ta kolme kuu jooksul pärast nimetatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist seadusandliku tavamenetluse kohaselt käesoleva määruse muudatusettepaneku, et eemaldada nimetatud riik ELi ühisest turvaliste päritoluriikide nimekirjast.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui komisjon ei esita muudatusettepanekut kolme kuu jooksul pärast delegeeritud õigusakti vastuvõtmist vastavalt lõikele 2, kaotab delegeeritud õigusakt, millega peatatakse kolmanda riigi kuuluvus nende riikide hulka, mida käsitatakse turvaliste kolmandate riikidena liidu tasandil, või ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kehtivuse. Kui komisjon kolme kuu jooksul muudatusettepaneku esitab, on tal õigus põhjendatud hinnangu alusel nimetatud delegeeritud õigusakti kehtivust pikendada veel kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks, mida võib veel ühe korra pikendada.

4.  Kui komisjon kolme kuu jooksul muudatusettepaneku esitab, on tal õigus põhjendatud hinnangu alusel nimetatud delegeeritud õigusakti kehtivust pikendada veel kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks, mida võib veel ühe korra pikendada. Kui selle tähtaja jooksul nimetatud ettepanekut ei esitata, võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti, et lisada asjaomane kolmas riik uuest ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a.  Euroopa Parlament ja/või nõukogu võivad paluda komisjonil esitada ettepaneku riigi ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kuuluvuse peatamiseks või sellest eemaldamiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kolmandate riikide käsitamine turvaliste kolmandate riikidena või turvaliste päritoluriikidena liikmesriigi tasandil

Turvalise päritoluriigina käsitamine liikmesriigi tasandil

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest võivad liikmesriigid jätta kehtima või kehtestada õigusaktid, mis võimaldavad siseriiklikul tasandil määrata rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eesmärgil kindlaks riigid, mida tunnustatakse turvaliste päritoluriikidena, kuid mida ei tunnustata liidu tasandil ja mis ei ole kantud 1. lisas esitatud ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja.

1.  Kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest võivad liikmesriigid jätta kehtima või kehtestada õigusaktid, mis võimaldavad siseriiklikul tasandil määrata rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eesmärgil kindlaks riigid, mida tunnustatakse turvaliste päritoluriikidena, kuid mida ei tunnustata liidu tasandil ja mis ei ole kantud 1. lisas esitatud ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui kooskõlas artikli 49 lõikega 1 peatatakse kolmanda riigi kuuluvus nende riikide hulka, mida käsitatakse turvaliste kolmandate riikidena liidu tasandil, või käesoleva määruse 1. lisas esitatud ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja, ei tunnusta liikmesriigid asjaomast riiki turvalise kolmanda riigina või turvalise päritoluriigina liikmesriigi tasandil ja ei kohalda turvalise kolmanda riigi mõistet juhtumipõhiselt konkreetsete taotlejate puhul.

2.  Kui kooskõlas artikli 49 lõikega 1 peatatakse kolmanda riigi kuuluvus käesoleva määruse 1. lisas esitatud ELi ühisesse nimekirja, ei tunnusta liikmesriigid asjaomast riiki turvalise päritoluriigina liikmesriigi tasandil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui kolmanda riigi käsitamine turvalise kolmanda riigina liidu tasandil lõpetatakse või kolmas riik eemaldatakse määruse I. lisas esitatud ELi ühisest nimekirjast seadusandliku tavamenetluse kohaselt, võib liikmesriik teatada komisjonile, et ta leiab asjaomase riigi olukorras toiminud muutustest tulenevalt, et see riik vastab uuesti artikli 45 lõikes 1 ja artiklis 47 sätestatud tingimustele.

Kui kolmas riik on eemaldatud määruse 1. lisas esitatud ELi ühisest nimekirjast seadusandliku tavamenetluse kohaselt, võib liikmesriik teatada komisjonile, et ta leiab asjaomase riigi olukorras toiminud muutustest tulenevalt, et see riik vastab uuesti artiklis 47 sätestatud tingimustele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teates tuleb esitada põhjendatud hinnang selle kohta, et riik vastab artikli 45 lõikes 1 ja artiklis 47 sätestatud tingimustele, sealhulgas selgitus konkreetsete muutuste kohta kolmanda riigi olukorras, misläbi riik jälle nimetatud tingimustele vastab.

Teates tuleb esitada põhjendatud hinnang selle kohta, et riik vastab artiklis 47 sätestatud tingimustele, sealhulgas selgitus konkreetsete muutuste kohta kolmanda riigi olukorras, misläbi riik jälle nimetatud tingimustele vastab.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teavitav liikmesriik võib tunnustada asjaomast kolmandat riiki turvalise kolmanda riigi või turvalise kolmanda päritoluriigina liikmesriigi tasandil ainult tingimusel, et komisjon ei esita sellele vastuväiteid.

Teavitav liikmesriik võib tunnustada asjaomast kolmandat riiki turvalise päritoluriigina liikmesriigi tasandil ainult tingimusel, et komisjon ei esita sellele vastuväiteid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid teavitad komisjoni ja Euroopa Liidu Varjupaigaametit sellest, et nad tunnustavad kolmandat riiki turvalise kolmanda riigi või turvalise kolmanda päritoluriigina liikmesriigi tasandil kohe pärast nende tunnustamist. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Euroopa Liidu Varjupaigaametit kord aastas sellest, milliste teiste turvaliste kolmandate riikide osas rakendatakse nimetatud mõistet juhtumipõhiselt konkreetsete taotlejate puhul.

4.  Liikmesriigid teavitad komisjoni ja Euroopa Liidu Varjupaigaametit sellest, et nad tunnustavad kolmandat riiki turvalise päritoluriigina liikmesriigi tasandil kohe pärast nende tunnustamist. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Euroopa Liidu Varjupaigaametit kord aastas sellest, milliste teiste turvaliste kolmandate riikide osas rakendatakse nimetatud mõistet juhtumipõhiselt konkreetsete taotlejate puhul.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taotleja võib esitada ainult selliseid uusi andmeid, mis on tema taotluse läbivaatamise seisukohast asjakohased ja millest ta ei saanud olla teadlik menetluse varasemas staadiumis või mis seonduvad tema olukorra muutumisega.

Taotleja võib esitada uusi andmeid, mis on tema taotluse läbivaatamise seisukohast asjakohased.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ühe nädala jooksul otsuse korral, millega lükati tagasi korduv taotlus selle vastuvõetamatuse või ilmselge põhjendamatuse tõttu;

(a)  kahe nädala jooksul otsuse korral, millega taotlus lükati tagasi selle vastuvõetamatuse tõttu või otsuse korral, millega taotlus lükati tagasi seetõttu, et see on sõnaselgelt tagasi võetud või sellest loobumise tõttu või otsuse korral, millega taotlus lükati tagasi selle põhjendamatuse või ilmselge põhjendamatuse tõttu seoses pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga pärast kiirendatud läbivaatamismenetlust või piirimenetlust või kui taotlejat peetakse kinni;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kahe nädala jooksul otsuse korral, millega taotlus lükati tagasi selle vastuvõetamatuse tõttu või otsuse korral, millega taotlus lükati tagasi seetõttu, et see on sõnaselgelt tagasi võetud või sellest loobumise tõttu või otsuse korral, millega taotlus lükati tagasi selle põhjendamatuse või ilmselge põhjendamatuse tõttu seoses pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga pärast kiirendatud läbivaatamismenetlust või piirimenetlust või kui taotlejat peetakse kinni;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad pikendada käesolevas lõikes ette nähtud tähtaegu, kui see osutub vajalikuks taotluse konkreetsete asjaolude tõttu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punkti b kohaldamisel võivad liikmesriigid ette näha piirimenetluse tulemusena tehtud otsuste ex officio läbivaatamise.

Punkti a kohaldamisel võivad liikmesriigid ette näha piirimenetluse tulemusena tehtud otsuste ex officio läbivaatamise.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas lõikes ette nähtud tähtajad hakkavad kulgema kuupäevast, kui menetleva ametiasutuse otsus taotlejale teatavaks tehakse, või kui taotleja on esitanud taotluse tasuta õigusabiks ja esindamiseks, siis hetkest, mil talle määratakse õigusnõustaja või muu nõustaja.

Käesolevas lõikes ette nähtud tähtajad hakkavad kulgema kuupäevast, kui menetleva ametiasutuse otsus taotlejale teatavaks tehakse. Kui taotleja on esitanud taotluse tasuta õigusabiks ja esindamiseks vastavalt artiklile 15, siis hakatakse tähtaegu arvestama kuupäevast, mil talle määratakse õigusnõustaja või muu nõustaja.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kohtu pädevuses on otsustada taotleja taotluse alusel või omal algatusel, kas taotleja võib jääda liikmesriigi territooriumile, kui taotleja õigus jääda liikmesriiki võetakse ära ükskõik millise järgnevasse kategooriasse kuuluva otsuse tulemusel:

välja jäetud

(a)  otsus, millega taotlus lükati tagasi selle põhjendamatuse või ilmselge põhjendamatuse tõttu seoses pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga, kui kohaldatud on kiirendatud läbivaatamismenetlust või piirimenetlust;

(b)  otsus, millega taotlus lükati tagasi selle vastuvõetamatuse tõttu artikli 36 lõike 1 punktide a ja c kohaselt;

(c)  otsus, millega taotlus lükati tagasi seetõttu, et see on sõnaselgelt tagasi võetud või sellest loobumise tõttu vastavalt artikli 38 või artikli 39 kohaselt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kohtu pädevuses on otsustada, kas taotleja võib jääda vastutava liikmesriigi territooriumile, tingimusel et:

välja jäetud

(a)  taotlejale on võimaldatud vajalik tõlge, õigusabi ja piisav aeg, et valmistada ette taotlus ja esitada kohtule argumendid, mis toetavad talle õiguse andmist jääda liikmesriigi territooriumile kuni menetluse lõpuni ning

(b)  vastutava liikmesriigi territooriumile jäämise taotluse läbivaatamise raames vaatab kohus läbi otsuse mitte anda rahvusvahelist kaitset faktilistele ja õiguslikele asjaoludele tuginedes.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid lubavad taotlejal jääda oma territooriumile seni, kui lõpeb menetlus, mille käigus tehakse otsus selle kohta, kas taotleja saab jääda liikmesriigi territooriumile. Nimetatud otsus tehakse kuu aja jooksul pärast edasikaebuse esitamist.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui taotleja esitab uue edasikaebuse esimese või järgnevate otsuste peale, ei ole tal õigust jääda liikmesriigi territooriumile, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab teisiti taotleja esitatud taotluse alusel või omal algatusel tegutsedes. Nimetatud otsus tehakse kuu aja jooksul pärast uue edasikaebuse esitamist.

välja jäetud