Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu ühtlustamine ja suurem lähenemine, et vähendada Euroopa Liidus teisese rände stiimuleid ja tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada määrusega.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule31 (uuesti sõnastatud)) tehakse mitu sisulist muudatust. Selleks et tagada varjupaigaotsuste ja rahvusvahelise kaitse sisu ühtlustamine ja suurem lähenemine, et ergutada rahvusvahelise kaitse saajaid jääma neile kaitse andnud liikmesriiki ja tagada rahvusvahelise kaitse saajate võrdne kohtlemine, tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada määrusega.

__________________

__________________

31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.

31 ELT L 337, 20.12.2011, lk 9.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Ühine varjupaigapoliitika, sh Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis põhineb pagulasseisundit käsitleva 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni (mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga) (edaspidi „Genfi konventsioon“) täielikul kohaldamisel, on osa Euroopa Liidu eesmärgist järk-järgult luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes neist sõltumatute asjaolude tõttu taotlevad õiguspäraselt kaitset liidus. See poliitika peaks juhinduma solidaarsuse ja vastutuse, sh selle rahalise mõju õiglase jagamise põhimõttest liikmesriikide vahel.

(2)  Ühine varjupaigapoliitika, sh Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis põhineb pagulasseisundit käsitleva 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni (mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga) (edaspidi „Genfi konventsioon“) täielikul kohaldamisel, on osa Euroopa Liidu eesmärgist järk-järgult luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes neist sõltumatute asjaolude tõttu taotlevad õiguspäraselt kaitset liidus. See poliitika peaks juhinduma solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõttest liikmesriikide vahel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 a)  Praegu tunnistavad liikmesriigid ainult neid teiste liikmesriikide väljastatud varjupaigaotsuseid, millega keeldutakse rahvusvahelise kaitse andmisest. Selleks et tagada ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 – millega nähakse ette kogu liidus kehtiv ühetaoline varjupaigaseisund – nõuetekohane rakendamine, peaksid liikmesriigid tegutsema selle nimel, et vastastikuselt hakataks tunnustama ka selliseid teiste liikmesriikide väljastatud varjupaigaotsuseid, millega antakse rahvusvaheline kaitse seda vajavatele isikutele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Komisjon kirjeldas 6. aprilli 2016. aasta teatises,32 milliseid võimalusi ta näeb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi parandamiseks, nimelt jätkusuutliku ja õiglase süsteemi väljatöötamist varjupaigataotlejate eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, Eurodac-süsteemi tugevdamist, ELi varjupaigasüsteemis suurema lähenemise saavutamist, ELi sisese teisese rände ärahoidmist ning ELi Varjupaigaameti (EASO) uusi volitusi. Kõnealune teatis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2016. aasta 18.–19. veebruari üleskutsetega33 liikuda edasi ELi olemasoleva raamistiku reformimisega, et tagada inimlik ja tõhus varjupaigapoliitika. Samuti tehakse selles ettepanek edasise tegevuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta algatusraportis rände suhtes ette nähtud tervikliku lähenemisviisiga.

(4)  Komisjon kirjeldas 6. aprilli 2016. aasta teatises,32 milliseid võimalusi ta näeb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi parandamiseks, nimelt jätkusuutliku ja õiglase süsteemi väljatöötamist varjupaigataotlejate eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, Eurodac-süsteemi tugevdamist, ELi varjupaigasüsteemis suurema lähenemise saavutamist, ELi sisese teisese rände ärahoidmist ning ELi Varjupaigaameti (edaspidi „amet“) uusi volitusi. Kõnealune teatis on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2016. aasta 18.–19. veebruari üleskutsetega33 liikuda edasi ELi olemasoleva raamistiku reformimisega, et tagada inimlik ja tõhus varjupaigapoliitika. Samas ei tehta selles ettepanekut edasise tegevuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta algatusraportis rände suhtes ette nähtud tervikliku lähenemisviisiga.

__________________

__________________

32 COM (2016) 197 (final).

32 COM (2016) 197 (final).

33 EUCO 19.2.2016, SN 1/16.

33 EUCO 19.2.2016, SN 1/16.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem, sh Dublini süsteem, toimiks hästi, on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Lisaks tuleks muuta rangemaks seisundi läbivaatamise nõuded, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad ja kuni see vajadus püsib. Lisaks tuleks vältida elamislubade kehtivusaja suhtes erinevate tavade kujunemist ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.

(5)  Liidu ühine rahvusvahelise kaitse poliitika peaks põhinema ühetaolisel seisundil. Hästi toimiva Euroopa ühise varjupaigasüsteemi saavutamiseks on vaja riiklike varjupaigasüsteemide lähendamisel oluliselt edasi liikuda, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide erinevustele varjupaigataotluste rahuldamise määrades ja antava kaitseseisundi liikides. Samas on tähtis liikmesriikide ametiasutusi haldustööga mitte üle koormata. Sellele vastavalt tuleks nõudeid rangemaks muuta, et kaitse andmine oleks tagatud ainult neile, kes seda vajavad, ja kuni see vajadus püsib. Lisaks tuleks ühtlustada elamislubade kehtivusaega, võttes täielikult arvesse liikmesriikide praeguseid tavasid, ning täpsustada ja ühtlustada rahvusvahelise kaitse saajatele antud õigusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Käesoleva määruse põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et kõnealustel isikutel on kõigis liikmesriikides ühised õigused.

(7)  Käesoleva määruse põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et kõigil rahvusvahelist kaitset vajavatel isikutel on kõigis liikmesriikides ühised õigused.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide suurema ühtlustamise abil peaks lisaks olema võimalik piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet liikmesriikide vahel niivõrd, kuivõrd see võis olla tingitud erinevustest õigusmeetmetes, mille riigid võtsid käesoleva määrusega asendatava miinimumnõuete direktiivi ülevõtmiseks.

(8)  Pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi tunnustamist ja sisu käsitlevate normide suurema ühtlustamise abil peaks lisaks olema võimalik piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet liikmesriikide vahel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Käesolevat määrust ei kohaldata muude riiklike seisundite suhtes, mis liikmesriigid on siseriikliku õiguse kohaselt humanitaarsetel kaalutlustel andnud isikutele, kes pagulaseks või täiendava rahvusvahelise kaitse saajaks ei kvalifitseeru. Kui selliseid seisundeid antakse, siis tuleb seda teha selliselt, et ei kaasneks oht nende segiajamiseks rahvusvahelise kaitsega.

(9)  Käesolevat määrust ei kohaldata muude riiklike seisundite suhtes, mis liikmesriigid on siseriikliku õiguse kohaselt humanitaarsetel kaalutlustel andnud isikutele, kes pagulaseks või täiendava rahvusvahelise kaitse saajaks ei kvalifitseeru.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Edukatele ümberasustamiskandidaatidele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada käesolevas määruses rahvusvahelise kaitse sisu kohta esitatud sätteid, sh teisese rände ärahoidmise reegleid.

(10)  Edukatele ümberasustamiskandidaatidele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada käesolevas määruses rahvusvahelise kaitse sisu kohta esitatud sätteid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega tagada varjupaigataotlejate ja nendega kaasas olevate pereliikmete inimväärikuse ja varjupaigaõiguse austamine ning edendada inimväärikust, era- ja perekonnaelu austamist, sõna- ja teabevabadust, õigust haridusele, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, varjupaigaõigust, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, sotsiaalkindlustust ja sotsiaalabi ning tervishoidu käsitlevate harta artiklite kohaldamist, ning sellest tuleks lähtuda ka rakendamisel.

(11)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige soovitakse käesoleva määrusega tagada varjupaigataotlejate ja nendega kaasas olevate pereliikmete inimväärikuse ja varjupaigaõiguse austamine ning edendada inimväärikust, era- ja perekonnaelu austamist, kaitset väljasaatmise ja väljaandmise korral, sõna- ja teabevabadust, õigust haridusele, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, varjupaigaõigust, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, sotsiaalkindlustust ja sotsiaalabi ning tervishoidu käsitlevate harta artiklite kohaldamist, ning sellest tuleks lähtuda ka rakendamisel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Kasutada tuleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi määruses ette nähtud nõuete rakendamisel, ennekõike neis liikmesriikides, kelle varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla.

(13)  Kasutada tuleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi määruses ette nähtud nõuete rakendamisel, ennekõike neis liikmesriikides, kelle varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla. Lisaks peaksid liikmesriigid kõigil valitsemistasanditel täielikult ära kasutama nende fondide võimalusi, mis ei ole otseselt varjupaiga- ega rändepoliitikaga seotud, kuid mida võib kasutada selle valdkonna meetmete, näiteks integratsioonimeetmete rahastamiseks, nagu Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks, programm „Horisont 2020“, Euroopa Regionaalarengu Fond ning õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm. Need fondid tuleks teha otse kättesaadavaks kohalikele ja piirkondlikele asutustele nende vastutusalasse kuuluvate meetmete jaoks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Euroopa Liidu Varjupaigaamet peaks käesoleva määruse kohaldamisel pakkuma asjakohast tuge, eelkõige seeläbi, et annab liikmesriikide asutustele abiks eksperte, et vastu võtta, registreerida ja kontrollida rahvusvahelise kaitse taotlusi, ning pakub ajakohastatud teavet kolmandate riikide kohta, sh päritoluriigi teavet, samuti muid asjakohaseid suuniseid ja töövahendeid. Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid liikmesriikide ametiasutused arvestama Euroopa Liidu Varjupaigaameti (ameti) koostatud tegevusstandardeid, soovituslikke suuniseid ja parimaid tavasid. Rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid liikmesriikide asutused eriti arvestama teabe, aruannete, ühiste analüüside ja suunistega, mis käsitlevad olukorda päritoluriikides ja mida amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud koostavad liidu tasandil kooskõlas määruse34 artiklitega 8 ja 10.

(14)  Amet peaks käesoleva määruse kohaldamisel pakkuma asjakohast tuge, eelkõige seeläbi, et annab liikmesriikide asutustele abiks eksperte, et vastu võtta, registreerida ja kontrollida rahvusvahelise kaitse taotlusi, ning pakub ajakohastatud teavet kolmandate riikide kohta, sh päritoluriigi teavet, samuti muid asjakohaseid suuniseid ja töövahendeid. Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid liikmesriikide ametiasutused arvestama ameti koostatud tegevusstandardeid, soovituslikke suuniseid ja parimaid tavasid. Rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid liikmesriikide asutused arvestama teabe, aruannete, ühiste analüüside ja suunistega, mis käsitlevad olukorda päritoluriikides ja mida amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud koostavad liidu tasandil kooskõlas määruse34 artiklitega 8 ja 10. Rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid liikmesriigid lisaks arvesse võtma ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt ja kohapeal tegutsevatelt kodanikuühiskonna organisatsioonidelt saadud kogu asjakohast teavet.

__________________

__________________

34 COM(2016) 271 (final).

34 COM(2016) 271 (final).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Pereliikme määratlust tuleks laiendada, et võtta arvesse konkreetseid erinevaid ülalpidamisolukordi ja pöörata erilist tähelepanu lapse parimatele huvidele. Selles tuleks samuti arvestada praegu aset leidva rände tegelikke suundumusi, mis on näidanud, et taotlejad saabuvad liikmesriikide territooriumile tihti pärast pikaajalist teelolekut. Seega tuleks hõlmata väljaspool päritoluriiki, kuid enne liikmesriigi territooriumile saabumist moodustunud perekonnad.

(16)  Pereliikme määratlust tuleks laiendada, et võtta arvesse perekondade mitmekesisust, konkreetseid erinevaid ülalpidamisolukordi ja pöörata erilist tähelepanu lapse parimatele huvidele. Selles tuleks samuti arvestada praegu aset leidva rände tegelikke suundumusi, mis on näidanud, et taotlejad saabuvad liikmesriikide territooriumile tihti pärast pikaajalist teelolekut. Seega tuleks hõlmata nii väljaspool päritoluriiki kui ka pärast liikmesriigi territooriumile saabumist moodustunud perekondi, välja arvatud sundabielusid kõigil juhtudel. Abikaasadel ja vabaabielukaaslastel ei tohiks teha vahet soo alusel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Eelkõige on vaja kehtestada ühised määratlused järgmistele mõistetele: sur place ilmnev kaitsevajadus, kahju ja kaitse allikad, riigisisene kaitse ning tagakiusamine, sh tagakiusamise põhjused.

(22)  Eelkõige on vaja kehtestada ühised määratlused järgmistele mõistetele: sur place ilmnev kaitsevajadus, kahju ja kaitse allikad ning tagakiusamine, sealhulgas tagakiusamise põhjused.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Kaitset, kui seda tahetakse ja suudetakse anda, võib pakkuda kas riik või käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavad isikud või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid, kelle kontrolli all on mõni piirkond või suurem ala riigi territooriumi piires. Selline kaitse peaks olema tõhus ja püsiv.

(23)  Kaitset, kui seda tahetakse ja suudetakse anda, võib pakkuda kas riik või käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavad ja riigi volitatud isikud või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid, kelle kontrolli all on mõni piirkond või suurem ala riigi territooriumi piires. Selline kaitse peaks olema tõhus ja püsiv.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Riigisisene kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest peaks olema taotlejale tegelikult kättesaadav päritoluriigi osas, kuhu ta võib turvaliselt ja seaduslikult reisida, millele tal on juurdepääs ja mille puhul on mõistlik eeldada, et ta sinna elama asub. Sellise riigisisese kaitse olemasolu hindamine peaks alati olema rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise üks osa ning tuleks ette võtta pärast seda, kui menetlev ametiasutus on teinud kindlaks, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus peaks lasuma menetleval ametiasutusel.

(24)  Riigisisene kaitse tagakiusamise või suure kahju tekitamise eest võib olla taotlejale tegelikult kättesaadav päritoluriigi osas, kuhu ta võib turvaliselt ja seaduslikult reisida, millele tal on juurdepääs ja mille puhul on mõistlik eeldada, et ta sinna elama asub. Sellise riigisisese kaitse olemasolu hindamine võib olla rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise üks osa, tingimusel, et riik või riigi esindaja ei ole tagakiusajad ega suure kahju põhjustajad. Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus peaks lasuma menetleval ametiasutusel, kuid taotlejal peaks siiski olema võimalus esitada tõendeid, mis lükkavad ümber menetleva asutuse seisukoha, et riigisisene kaitse on kättesaadav.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Kui tagakiusaja või suure kahju põhjustaja on riik või riigi esindaja, tuleks eeldada, et taotlejal ei ole võimalik saada tõhusat kaitset. Kui taotleja on saatjata alaealine, siis tuleks kaitse tegeliku kättesaadavuse hindamisel arvesse võtta saatjata alaealise parimatele huvidele vastava asjakohase hooldamise ja eestkoste korraldamise kättesaadavust.

(25)  Kui tagakiusajaks või suure kahju põhjustajaks on riik või riigi esindaja, tuleks eeldada, et taotlejal ei ole võimalik saada tõhusat kaitset ja riigisisese kaitsega seotud sätteid ei tohiks kohaldada. Kui taotleja on saatjata alaealine, siis tuleks kaitse tegeliku kättesaadavuse hindamisel arvesse võtta saatjata alaealise parimatele huvidele vastava asjakohase hooldamise ja eestkoste korraldamise kättesaadavust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Alaealiste rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel peaksid menetlevad ametiasutused võtma arvesse lastele suunatud tagakiusamise vorme.

(26)  On vajalik, et alaealiste rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel võtaksid menetlevad ametiasutused arvesse lastele suunatud tagakiusamise vorme ja kaitse puudumist sellise tagakiusamise eest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Sama vajalik on kehtestada mõiste „teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumine“ kui tagakiusamise põhjuse ühine määratlus. Teatava sotsiaalse rühma määratlemisel tuleks piisavalt tähelepanu pöörata taotleja sooga seotud küsimustele, sh soolisele identiteedile ja seksuaalsele sättumusele, mis võivad olla seotud teatavate õigustraditsioonide ja tavadega, mille tagajärjeks on näiteks suguelundite moonutamine, sunniviisiline steriliseerimine või abort, kuivõrd need on seotud taotleja põhjendatud tagakiusamise kartusega.

(28)  Sama vajalik on kehtestada mõiste „teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumine“ kui tagakiusamise põhjuse ühine määratlus. Teatava sotsiaalse rühma määratlemisel tuleks piisavalt tähelepanu pöörata taotleja sooga seotud küsimustele, sh soolisele identiteedile, sootunnustele ja seksuaalsele sättumusele, mis võivad olla seotud teatavate õigustraditsioonide ja tavadega, mille tagajärjeks on näiteks suguelundite moonutamine, sunniviisiline steriliseerimine või abort, kuivõrd need on seotud taotleja põhjendatud tagakiusamise kartusega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel kasutama taotleja usaldusväärsuse hindamise meetodeid viisil, mis ei rikuks hartaga isikule tagatud õigusi, eelkõige õigust inimväärikusele ning era- ja perekonnaelu austamisele. Konkreetselt homoseksuaalsuse puhul ei tohiks isiku usaldusväärsuse hindamisel tugineda homoseksuaalide suhtes levinud stereotüüpidele ning taotlejale ei tohiks korraldada tema seksuaalkäitumise kohta üksikasjalikke küsitlusi ega teste.

(29)  Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga rahvusvahelise kaitse taotluste hindamisel kasutama taotleja usaldusväärsuse hindamise meetodeid viisil, mis ei rikuks hartaga isikule tagatud õigusi, eelkõige õigust inimväärikusele ning era- ja perekonnaelu austamisele. Konkreetselt seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi puhul ei tohiks isiku usaldusväärsuse hindamisel tugineda seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi suhtes levinud stereotüüpidele ning taotlejale ei tohiks korraldada tema seksuaalkäitumise kohta üksikasjalikke küsitlusi ega teste. Lisaks ei tohiks pädevad riigiasutused otsustada, et taotleja ütlused ei ole usaldusväärsed ainuüksi seepärast, et taotleja ei viidanud oma seksuaalsele sättumusele, soolisele identiteedile, sooväljendusele või sootunnustele, kui tal oli esimest korda võimalus esitada tagakiusamise asjaolusid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31 a)  Täiendava kaitse seisundi tunnustamine on deklaratiivne akt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Hindamisel, kas tegemist on suure kahjuga, mis võib olla piisav alus pagulasseisundi andmiseks, tuleks juhusliku vägivalla all kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga hõlmata ka vägivald, mis võib tabada isikuid olenemata nende konkreetsetest asjaoludest.

(34)  Hindamisel, kas tegemist on suure kahjuga, mis võib olla piisav alus pagulasseisundi andmiseks, tuleks juhusliku vägivalla all kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga hõlmata ka vägivald, mis võib tabada isikuid olenemata nende konkreetsetest asjaoludest. Tegurid, mida tuleb arvesse võtta selle otsustamisel, kas tegemist on juhusliku vägivallaga, võiksid hõlmata välist agressiooni, okupatsiooni, välisvõimu, sisekonflikte, inimõiguste raskeid rikkumisi või juhtumusi, mis häirivad tõsiselt avalikku korda päritoluriigis või selle osas.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36 a)  Isik, kes vajab kaitset, sest ta ei saa pöörduda tagasi oma päritoluriiki inimtegevusest tingitud või loodusõnnetuse tõttu, peaks samuti kvalifitseeruma kaitse saajaks käesoleva määruse alusel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Elamisload või reisidokumendid, mis antakse rahvusvahelise kaitse saajatele välja esimest korda või mida pikendatakse pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004.

(37)  Elamisload või reisidokumendid, mis antakse rahvusvahelise kaitse saajatele välja pärast käesoleva määruse jõustumist, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad seda kaitset endiselt vajavad, peaksid menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaatama siis, kui nad pikendavad elamisluba pagulaste puhul esimest korda ning täiendava kaitse saajate puhul esimest ja teist korda, samuti siis kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.

(39)  Selleks et hinnata, kas rahvusvahelise kaitse saajad kaitset endiselt vajavad, võivad menetlevad ametiasutused antud seisundi läbi vaadata siis, kui nende päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed asjakohased muutused, millele on osutatud ühises analüüsis ja suunistes, mille amet ning päritoluriigi teabega tegelevad Euroopa võrgustikud on liidu tasandil päritoluriikide olukorra kohta koostanud kooskõlas määruse37 artiklitega 8 ja 10.

__________________

__________________

37 COM(2016) 271 (final).

37 COM(2016) 271 (final).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise korral tuleks selle otsuse kohaldamine, millega liikmesriigi menetlev ametiasutus seisundi kehtetuks tunnistab, lõpetab või seda ei pikenda, pärast vastuvõtmist mõistlikuks ajaks edasi lükata, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks võimalik kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega taotleda elamisluba muudel kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel, nt perekondlikel põhjustel või tööhõive või haridusega seotud põhjustel.

(41)  Rahvusvahelise kaitse saaja seisundi lõppemise korral tuleks selle otsuse kohaldamine, millega liikmesriigi menetlev ametiasutus seisundi ära võtab, pärast vastuvõtmist mõistlikuks ajaks edasi lükata, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks võimalik kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega taotleda elamisluba muudel kui rahvusvahelise kaitse andmise eelduseks olevatel alustel, nt perekondlikel põhjustel või tööhõive või haridusega seotud põhjustel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  Rahvusvahelise kaitse saajad peaksid elama neile kaitse andnud liikmesriigis. Sellistel kaitse saajatel, kellel on kehtiv reisidokument ja elamisluba, mille on välja andnud täielikult Schengeni acquis’d kohaldav liikmesriik, tuleks lubada sisenemine täielikult Schengeni acquis’d kohaldavate liikmesriikide territooriumile ja seal vabalt liikumine kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul kooskõlas Schengeni piirieeskirjade38 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni39 artikliga 21. Rahvusvahelise kaitse saajad saavad ka taotleda luba elamiseks muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis kooskõlas asjakohaste ELi õigusnormidega, nimelt kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi40 käsitlevate ELi normidega ja siseriiklike õigusnormidega; siiski ei tähenda see rahvusvahelise kaitse ja seonduvate õiguste ülekandumist.

(42)  Rahvusvahelise kaitse saajad peaksid elama neile kaitse andnud liikmesriigis. Sellistel kaitse saajatel, kellel on kehtiv reisidokument ja elamisluba, mille on välja andnud täielikult Schengeni acquis’d kohaldav liikmesriik, tuleks lubada sisenemine täielikult Schengeni acquis’d kohaldavate liikmesriikide territooriumile ja seal vabalt liikumine lubatud viibimisaja jooksul kooskõlas Schengeni piirieeskirjade38 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni39 artikliga 21. Rahvusvahelise kaitse saajad saavad ka taotleda luba elamiseks muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis kooskõlas asjakohaste ELi õigusnormidega, nimelt kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi40 käsitlevate ELi normidega ja siseriiklike õigusnormidega; siiski ei tähenda see rahvusvahelise kaitse ja seonduvate õiguste ülekandumist.

__________________

__________________

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju.

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju.

39 14. juuni 1985. aasta Schengeni leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta.

39 14. juuni 1985. aasta Schengeni leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta.

40 COM (2016) 378 (final).

40 COM(2016) 378 (final).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  ELi sisese teisese rände ärahoidmiseks peaksid rahvusvahelise kaitse saajad, kes tabatakse muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis ja kes seejuures ei vasta viibimise või elamise tingimustele, tagasi võtma nende eest vastutav liikmesriik kooskõlas Dublini määruses41 sätestatud menetlusega.

(43)  Rahvusvahelise kaitse saajad, kes tabatakse muus kui neile kaitse andnud liikmesriigis ja kes seejuures ei vasta viibimise või elamise tingimustele, peaksid tagasi võtma nende eest vastutav liikmesriik kooskõlas Dublini määruses41 sätestatud menetlusega.

__________________

__________________

41 (EL) nr [xxx/xxxx uus Dublini määrus].

41 (EL) nr [xxx/xxxx uus Dublini määrus].

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)  Euroopa Liidus teisese rände ärahoidmiseks tuleks pikaajaliste elanike direktiivi 2003/109/EÜ muuta, et näha ette pikaajalise elaniku staatuse õiguse tekkimise aluseks oleva 5-aastase perioodi ennistamine iga kord kui isik tabatakse muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis ja tal ei ole seejuures asjakohase liidu või siseriikliku õiguse kohaselt õigust seal viibida ega elada.

(44)  Selleks et ergutada rahvusvahelise kaitse saajaid jääma neile sellise rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriiki, tuleks neile antud elamislubade kehtivusaega ühtlustada asjakohase ajavahemiku võrra.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45)  Riigi julgeoleku ja avaliku korra mõiste hõlmab ka juhtumeid, kui kolmanda riigi kodanik kuulub rahvusvahelist terrorismi toetavasse ühingusse või toetab sellist ühingut.

(45)  Riigi julgeoleku ja avaliku korra mõiste hõlmab ka juhtumeid, kui kolmanda riigi kodanik kuulub rahvusvahelist terrorismi toetavasse ühingusse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49 a)  Arvestades, et integratsioon on kahesuunaline protsess, peaks ELi põhiväärtuste ja rahvusvahelise kaitse saajate põhiõiguste austamine olema integratsiooniprotsessi lahutamatu osa. Integratsioon peaks edendama kaasatust, mitte eraldatust, ja selle edu jaoks on tähtis kõigi asjaomaste osalejate osavõtt. Liikmesriigid peaksid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil pakkuma rahvusvahelise kaitse saajatele tuge ja võimalusi uude ühiskonda integreerumiseks ja seal elu sisseseadmiseks, mis peaks hõlmama peavarju, kirjaoskus- ja keelekursusi, kultuuridevahelist dialoogi, haridust ja kutsekoolitust, samuti tõhusat juurdepääsu ühiskonna demokraatlikele struktuuridele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata. Ent täiendava kaitse saajate puhul tuleks liikmesriikidele jätta teatav paindlikkus piirata selliseid õigusi üksnes põhitoetustele, mida tuleb mõista nii, et need hõlmavad vähemalt minimaalset sissetulekutoetust ja abi haiguse või raseduse ning vanemlike kohustuste täitmise juhtudel, tingimusel et kõnealused toetused on siseriikliku õiguse alusel ette nähtud asjaomase riigi kodanikele. Integreerimise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidele jätta võimalus siduda õigus siseriiklikus õiguses määratletud teatud liiki sotsiaalabile nii pagulaste kui ka täiendava kaitse saajate puhul rahvusvahelise kaitse saaja tulemusliku osalemisega integratsioonimeetmetes.

(51)  Lisaks on eriti sotsiaalsete raskuste vältimiseks asjakohane tagada rahvusvahelise kaitse saajatele sotsiaalabi kedagi diskrimineerimata. Integreerimise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidele jätta võimalus siduda õigus siseriiklikus õiguses määratletud teatud liiki sotsiaalabile rahvusvahelise kaitse saaja tulemusliku osalemisega integratsioonimeetmetes.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52 a)  Rahvusvahelise kaitse saajatel peaks olema juurdepääs kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavatele kaupadele ja teenustele, sh tööhõiveameti teabele ja nõustamisteenusele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvaheliste kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused.

(53)  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks on rahvusvahelise kaitse saajatel liikmesriigi määratud viisil juurdepääs integratsioonimeetmetele. Liikmesriigid võivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, hõlmates nt keelekursused, kodanikuühiskonda integreerumise kursused, kutseõppe ja muud tööhõivega seotud kursused, tingimusel, et need integratsioonimeetmed on hõlpsasti kättesaadavad ja tasuta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  „pereliikmed“ – järgmised rahvusvahelise kaitse saaja pereliikmed, kes viibivad rahvusvahelise kaitse taotlemisel samas liikmesriigis, eeldusel et perekond oli juba olemas enne liikmesriigi territooriumile saabumist:

(9)  „pereliikmed“ – järgmised rahvusvahelise kaitse saaja pereliikmed, kes viibivad liikmesriikide territooriumil:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  rahvusvahelise kaitse saaja abikaasa või temaga püsisuhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmandate riikide kodanikke käsitleva õiguse alusel võrdväärselt abielupaaridega;

(a)  rahvusvahelise kaitse saaja abikaasa või temaga püsisuhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare asjakohase riikliku õiguse alusel võrdväärselt abielupaaridega;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  punktis a osutatud paari või rahvusvahelise kaitse saaja alaealised lapsed, tingimusel et need lapsed ei ole abielus, sõltumata sellest, kas nad on siseriikliku õiguse tähenduses sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud;

(b)  punktis a osutatud paari või rahvusvahelise kaitse saaja alaealised lapsed sõltumata sellest, kas nad on siseriikliku õiguse tähenduses või selle kohaselt sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt rahvusvahelise kaitse saaja eest vastutav isa, ema või mõni teine täisealine isik, kui kõnealuse kaitse saaja on alaealine ja ei ole abielus;

(c)  kui kaitse saaja on alaealine, siis asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt kaitse saaja eest vastutav isa, ema või mõni teine täisealine isik;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a)  rahvusvahelise kaitse saaja õed ja vennad;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  „eestkostja“ – isik või organisatsioon, kelle pädevad asutused on määranud saatjata alaealist aitama ja esindama käesoleva määrusega ettenähtud menetlustes, et tagada lapse parimate huvide kaitse ja teostada vajaduse korral alaealise nimel õigustoiminguid.

(19)  „eestkostja“ – isik või organisatsioon, kelle pädevad asutused on määranud saatjata alaealist aitama ja esindama käesoleva määrusega ettenähtud menetlustes, et kaitsta lapse parimaid huve ja heaolu ning teostada vajaduse korral alaealise nimel õigustoiminguid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks esitab taotleja kõik talle kättesaadavad elemendid. Ta teeb menetleva ametiasutusega koostööd ning jääb asjaomasesse liikmesriiki ja on kättesaadav kogu menetluse aja.

1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks esitab taotleja kõik talle kättesaadavad elemendid. Menetlev ametiasutus ja taotleja teevad koostööd kogu menetluse jooksul. Taotleja on kättesaadav kogu menetluse aja.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Menetlev ametiasutus hindab taotluse asjakohaseid elemente kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 33.

3.  Menetlev ametiasutus hindab rahvusvahelise kaitse taotluse asjakohaseid elemente kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 33.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  taotleja on teinud märkimisväärseid jõupingutusi oma taotluse põhjendamiseks;

(a)  taotleja on teinud märkimisväärseid jõupingutusi oma rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  taotleja on taotlenud rahvusvahelist kaitset niipea kui võimalik, välja arvatud juhul, kui taotleja suudab esitada mõjuva põhjuse, miks ta seda ei teinud;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ilma et see piiraks Genfi konventsiooni ja Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldamist, ei anta kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 42 korduvat taotlust esitavale taotlejale üldjuhul pagulasseisundit ega täiendava kaitse seisundit, kui tagakiusamise või suure kahju oht põhineb asjaoludel, mille taotleja on tekitanud oma otsusega pärast päritoluriigist lahkumist.

3.  Tingimusel, et kõik tehtud otsused on kooskõlas Genfi konventsiooni, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, võidakse kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [menetluste määrus] artikliga 42 korduvat taotlust esitavale taotlejale pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi andmisest keelduda, kui tagakiusamise või suure kahju oht põhineb asjaoludel, mille taotleja on tekitanud oma otsusega pärast päritoluriigist lahkumist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  olulist osa riigi territooriumist kontrollivad osapooled või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid,

(b)  riiki või olulist osa riigi territooriumist kontrollivad riigi volitatud osapooled või organisatsioonid, sh rahvusvahelised organisatsioonid,

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

kui nad väljendavad tahet pakkuda lõike 2 kohast kaitset ja suudavad seda teha.

seni, kuni nad väljendavad tahet pakkuda lõike 2 kohast kaitset ja suudavad seda teha.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise osana teeb menetlev ametiasutus kindlaks, et taotleja ei vaja rahvusvahelist kaitset, kui ta võib päritoluriigi mingis osas turvaliselt ja seaduslikult reisida, tal on sinna juurdepääs ja talt võib mõistlikult eeldada sinna elama asumist ning eeldusel, et riigi selles osas tal

1.  Rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise osana ja tingimusel, et riik või riigi esindaja ei ole tagakiusaja või suure kahju põhjustaja, võib menetlev ametiasutus kindlaks teha, et taotleja ei vaja rahvusvahelist kaitset, kui ta võib päritoluriigi mingis osas turvaliselt ja seaduslikult reisida, tal on sinna juurdepääs ja talt võib mõistlikult eeldada sinna elama asumist ning eeldusel, et riigi selles osas tal

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Riigisisese kaitse kättesaadavust hinnatakse pärast seda, kui menetlev ametiasutus on leidnud, et ülejäänud kvalifitseerumiskriteeriumid on täidetud. Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus lasub menetleval ametiasutusel. Taotleja ei pea tõendama, et ta on enne rahvusvahelise kaitse taotlemist ammendanud kõik võimalused saada kaitset oma päritoluriigis.

2.  Riigisisese kaitse kättesaadavuse tõendamise koormus lasub menetleval ametiasutusel. See ei takista taotlejal esitada tõendeid, et lükata ümber menetleva ametiasutuse hinnang, mille kohaselt on riigisisene kaitse kättesaadav. Taotleja ei pea tõendama, et ta on enne rahvusvahelise kaitse taotlemist ammendanud kõik võimalused saada kaitset oma päritoluriigis.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  teatava sotsiaalse rühma mõiste hõlmab eelkõige rühma, mille

(d)  teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise mõiste hõlmab eelkõige rühma, mille

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  liikmetel on ühine sünnipärane tunnus või ühine taust, mida ei saa muuta, või ühine tunnus või veendumus, mis on nende identiteedis või teadvuses nii fundamentaalne, et inimest ei tohiks sundida sellest lahti ütlema, ning

–  liikmetel on ühine sünnipärane tunnus või ühine taust, mida ei saa muuta, või ühine tunnus või veendumus, mis on nende identiteedis või teadvuses nii fundamentaalne, et inimest ei tohiks sundida sellest lahti ütlema, või

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

olenevalt olukorrast päritoluriigis võib teatava sotsiaalse rühma mõiste hõlmata seksuaalse sättumuse ühisel tunnusel põhinevat rühma (mõiste, mis ei hõlma tegusid, mida käsitatakse liikmesriikide siseriikliku õiguse kohaselt kuriteona); soolisi aspekte, sh soolist identiteeti, võetakse nõuetekohaselt arvesse teatavasse sotsiaalsesse rühma kuuluvuse või asjaomase rühma tunnuste määramisel;

olenevalt olukorrast päritoluriigis hõlmab asjaomane mõiste seksuaalse sättumuse ühisel tunnusel ja soolistel aspektidel, sh soolisel identiteedil, sooväljendusel ja sootunnustel põhinevat rühma. Nimetatud aspekte võetakse nõuetekohaselt arvesse teatavasse sotsiaalsesse rühma kuuluvuse või asjaomase rühma tunnuste määramisel;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Hindamisel, kas taotlejal on põhjendatud tagakiusamise kartus, ei saa menetlev ametiasutus mõistlikult eeldada päritoluriigis tagakiusamise ohu ärahoidmiseks taotlejalt diskreetsust või teatud käitumisest hoidumist, kui see on vastuolus tema loomusega.

3.  Hindamisel, kas taotlejal on põhjendatud tagakiusamise kartus, ei saa menetlev ametiasutus mõistlikult eeldada päritoluriigis tagakiusamise ohu ärahoidmiseks taotlejalt diskreetsust või teatud käitumisest hoidumist, kui see on vastuolus tema loomuse või teadvusega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut ei tunnustata pagulasena, kui

1.  Kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik jäetakse käesoleva määruse kohaldamisalast välja, kui

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Lõike 2 punktide b ja c kohaldamisel loetakse rasketeks mittepoliitilisteks kuritegudeks järgmiseid tegusid:

välja jäetud

(a)   eriti julmad teod, kui kõnealune tegu on väidetavat poliitilist eesmärki arvestades ebaproportsionaalne;

(b)   terroriaktid, mida iseloomustab tsiviilelanike vastane vägivald, isegi kui need sooritati väidetaval poliitilisel eesmärgil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Isiku pagulasseisundit välistavad asjaolud olenevad üksnes sellest, kas lõigetes 1–5 loetletud tingimused on täidetud, ning selle eelduseks ei saa seada konkreetse juhtumi täiendavat proportsionaalsuse hindamist.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pagulasseisundi kehtetuks tunnistamine, lõpetamine või selle pikendamisest keeldumine

Pagulasseisundi äravõtmine

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Menetlev ametiasutus tunnistab kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku pagulasseisundi kehtetuks või lõpetab selle või keeldub seda pikendamast, kui

1.  Menetlev ametiasutus võtab kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku pagulasseisundi ära, kui

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  on mõistlik alus pidada isikut ohtlikuks viibimiskohaks oleva liikmesriigi julgeolekule;

(d)  on mõistlik alus pidada isikut ohtlikuks viibimiskohaks oleva liikmesriigi julgeolekule pärast seda, kui ta on lõpliku otsusega süüdi mõistetud eriti raskes kuriteos;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  olles lõpliku otsusega süüdi mõistetud eriti raskes kuriteos, kujutab isik endast ohtu asukohaliikmesriigi ühiskonnale;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  kohaldatakse artikli 23 lõiget 2.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõike 1 punktides d–f kirjeldatud olukordades võib menetlev ametiasutus otsustada jätta pagulasseisundi andmata, kui asjakohast otsust ei ole veel tehtud.

2.  Lõike 1 punktis d kirjeldatud olukordades võib menetlev ametiasutus otsustada jätta pagulasseisundi andmata, kui asjakohast otsust ei ole veel tehtud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Isikutel, kelle suhtes kohaldatakse lõike 1 punkte d–f või lõiget 2, on liikmesriigis viibides Genfi konventsiooni artiklites 3, 4, 16, 22, 31, 32 ja 33 sätestatud või nendega samalaadsed õigused.

3.  Isikutel, kelle suhtes kohaldatakse lõike 1 punkti d või lõiget 2, on liikmesriigis viibides Genfi konventsiooni artiklites 3, 4, 16, 22, 31, 32 ja 33 sätestatud või nendega samalaadsed õigused.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Menetleva ametiasutuse otsused, millega lõike 1 punkti a kohaselt pagulasseisund tunnistatakse kehtetuks või lõpetatakse või keeldutakse seda pikendamast, jõustuvad alles kolm kuud pärast otsuse vastuvõtmist, et kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega võimalik taotleda liikmesriigis elamisluba muudel alustel.

5.  Menetleva ametiasutuse otsused, millega lõike 1 punkti a kohaselt pagulasseisund ära võetakse, jõustuvad alles kolm kuud pärast otsuse vastuvõtmist, et kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega võimalik taotleda liikmesriigis elamisluba muudel alustel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 14 lõike 1 kohaldamiseks vaatab menetlev ametiasutus pagulasseisundi läbi eelkõige siis,

Artikli 14 lõike 1 kohaldamisel võib menetlev ametiasutus pagulasseisundi läbi vaadata eelkõige siis, kui liidu tasandil kättesaadavast päritoluriikide teabest, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklis 8, ning päritoluriigi teabe ühisest analüüsist, millele on osutatud asjaomase määruse artiklis 10, nähtub, et päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed ja taotleja kaitsevajadusi arvestades asjakohased muutused.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kui liidu tasandil kättesaadavast päritoluriigi teabest ning päritoluriikide teabe ühisest analüüsist, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10, nähtub, et päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed ja taotleja kaitsevajadusi arvestades asjakohased muutused;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kui esmakordsel pikendamisel antakse pagulasele välja elamisluba.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  suur ja individuaalne oht tsiviilisiku elule või isikupuutumatusele juhusliku vägivalla tõttu rahvusvahelise või riigisisese relvastatud konflikti puhul.

(c)  suur ja individuaalne oht tsiviilisiku elule või isikupuutumatusele juhusliku vägivalla tõttu rahvusvahelise või riigisisese relvastatud konflikti puhul või

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a)  suur ja individuaalne oht tsiviilisiku elule või isikupuutumatusele loodus- või inimtegevusest tingitud katastroofi tõttu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Täiendava kaitse seisundi kehtetuks tunnistamine, lõpetamine või selle pikendamisest keeldumine

Täiendava kaitse seisundi äravõtmine

(Käesolevat muudatust kohaldatakse kogu teksti ulatuses; muudatuse vastuvõtmise korral viiakse see sisse kogu teksti.)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Menetlev ametiasutus tunnistab kehtetuks või lõpetab kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku täiendava kaitse seisundi või keeldub seda pikendamast, kui

1.  Menetlev ametiasutus võtab kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku täiendava kaitse seisundi ära, kui

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kohaldatakse artikli 23 lõiget 2.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Menetlevate ametiasutuse otsused, millega lõike 1 punkti a kohaselt täiendava kaitse seisund tunnistatakse kehtetuks või lõpetatakse või keeldutakse seda pikendamast, jõustuvad alles kolm kuud pärast otsuse vastuvõtmist, et kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega võimalik taotleda liikmesriigis elamisluba muudel alustel.

3.  Menetlevate ametiasutuse otsused, millega lõike 1 punkti a kohaselt täiendava kaitse seisund ära võetakse, jõustuvad alles kolm kuud pärast otsuse vastuvõtmist, et kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul oleks kooskõlas asjaomase liidu ja siseriikliku õigusega võimalik taotleda liikmesriigis elamisluba muudel alustel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 20 lõike 1 kohaldamiseks vaatab menetlev ametiasutus täiendava kaitse seisundi läbi eelkõige siis,

Artikli 20 lõike 1 kohaldamisel võib menetlev ametiasutus täiendava kaitse seisundi läbi vaadata eelkõige siis, kui liidu tasandil kättesaadavast päritoluriikide teabest, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklis 8, ning päritoluriigi teabe ühisest analüüsist, millele on osutatud asjaomase määruse artiklis 10, nähtub, et päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed ja taotleja kaitsevajadusi arvestades asjakohased muutused.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kui liidu tasandil kättesaadavast päritoluriigi teabest ning päritoluriikide teabe ühisest analüüsist, millele on osutatud määruse (EL) nr XXX/XX [määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta] artiklites 8 ja 10, nähtub, et päritoluriigis on toimunud märkimisväärsed ja taotleja kaitsevajadusi arvestades asjakohased muutused;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  esmakordsel ja teist korda pikendamisel antakse täiendava kaitse saajale välja elamisluba.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Pagulastel ja rahvusvahelise kaitse seisundi saanud isikutel on käesolevas peatükis sätestatud õigused ja kohustused. Käesolev peatükk ei piira Genfi konventsioonis sätestatud õigusi ja kohustusi.

1.  Ilma et see piiraks Genfi konventsioonis sätestatud õigusi ja kohustusi, on rahvusvahelise kaitse saajatel käesolevas peatükis sätestatud õigused ja kohustused.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Käesolevas peatükis alaealisi käsitlevate sätete kohaldamisel seavad asjaomased asutused esikohale lapse parimad huvid.

5.  Käesoleva määruse kohaldamisel seavad liikmesriigid esikohale lapse parimad huvid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui lõikes 1 osutatud rahvusvahelised kohustused seda ei keela, võib pagulase või täiendava kaitse saaja ametlikust tunnustusest olenemata tagasi või välja saata, kui

välja jäetud

(a)   on mõistlik alus pidada isikut ohtlikuks viibimiskohaks oleva liikmesriigi julgeolekule;

(b)   olles lõpliku otsusega süüdi mõistetud eriti raskes kuriteos, kujutab ta endast ohtu kõnealuse liikmesriigi ühiskonnale.

Nimetatud juhtudel võetakse pagulasseisund või täiendava kaitse seisund vastavalt artikli 14 või artikli 20 kohaselt ära.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Liikmesriigid võivad otsustada, et käesolevat artiklit kohaldatakse ka teiste lähisugulaste suhtes, kes elasid päritoluriigist lahkumise ajal või enne taotleja liikmesriikide territooriumile saabumist perekonnaga koos ja kes sõltusid sel ajal täielikult või peamiselt rahvusvahelise kaitse saajast.

6.  Liikmesriigid võivad otsustada, et käesolevat artiklit kohaldatakse ka teiste lähisugulaste suhtes, kes elasid päritoluriigist lahkumise ajal või enne taotleja liikmesriikide territooriumile saabumist perekonnaga koos.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  Pagulasseisundi saajatele antakse elamisluba kolmeks aastaks ja seejärel võib seda kolme aasta kaupa pikendada.

(a)  Pagulasseisundi saajatele antakse elamisluba viieks aastaks ja seejärel võib seda viie aasta kaupa pikendada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Täiendava kaitse seisundi saajatele antakse elamisluba üheks aastaks ja seejärel võib seda kahe aasta kaupa pikendada.

(b)  Täiendava kaitse seisundi saajatele antakse elamisluba viieks aastaks ja seejärel võib seda viie aasta kaupa pikendada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kui pädevad asutused tunnistavad kehtetuks, lõpetavad või keelduvad pikendamast kolmanda riigi kodaniku pagulasseisundit kooskõlas artikliga 14 ja täiendava kaitse seisundit kooskõlas artikliga 20;

(a)  kui pädevad asutused võtavad ära kolmanda riigi kodaniku pagulasseisundi kooskõlas artikliga 14 või täiendava kaitse seisundi kooskõlas artikliga 20;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kui kohaldatakse artikli 23 lõiget 2;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kui selleks on riiklikust julgeolekust või avaliku korrast tulenevad põhjused.

(c)  kui selleks on riiklikust julgeolekust või avalikust korrast tulenevad mõjuvad põhjused.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Pädevad asutused annavad pagulasseisundi saajatele välja Genfi konventsiooni lisas sätestatud vormis reisidokumendid, mis vastavad vähemalt nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/200445 kirjeldatud minimaalsetele turvaelementide ja biomeetria standarditele. Nende reisidokumentide kehtivusaeg peab olema vähemalt üks aasta.

1.  Pädevad asutused annavad pagulasseisundi saajatele välja Genfi konventsiooni lisas sätestatud vormis reisidokumendid, mis vastavad vähemalt nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/200445 kirjeldatud minimaalsetele turvaelementide ja biomeetria standarditele. Nende reisidokumentide kehtivusaeg peab olema vähemalt viis aastat.

__________________

__________________

45 Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT L 385, 29.12.2004, lk 1).

45 Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT L 385, 29.12.2004, lk 1).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Pädevad asutused annavad täiendava kaitse seisundi saajatele, kellel ei ole võimalik saada liikmesriigi passi, välja reisidokumendi, mis vastab vähemalt nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004 kirjeldatud minimaalsetele turvaelementide ja biomeetria standarditele. Nende dokumentide kehtivusaeg peab olema vähemalt üks aasta.

2.  Pädevad asutused annavad täiendava kaitse seisundi saajatele, kellel ei ole võimalik saada liikmesriigi passi, välja reisidokumendi, mis vastab vähemalt nõukogu määruses (EÜ) nr 2252/2004 kirjeldatud minimaalsetele turvaelementide ja biomeetria standarditele. Nende dokumentide kehtivusaeg peab olema vähemalt viis aastat.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid võivad täiendava kaitse seisundi saajate sotsiaalabi piirata põhitoetustega.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui saatjata alaealisele antakse rahvusvaheline kaitse ja tema pereliikmete otsimist ei ole veel alustatud, hakkavad pädevad asutused neid otsima võimalikult kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse andmist, kaitstes seejuures alaealise huve. Kui otsimist on juba alustatud, siis vajaduse korral seda jätkatakse. Kui alaealise või tema lähisugulaste elu või isikupuutumatus on ohus, eriti kui lähisugulased on jäänud oma päritolumaale, tuleb tagada, et teavet nende isikute kohta kogutakse, töödeldakse ja levitatakse konfidentsiaalselt.

5.  Kui saatjata alaealisele antakse rahvusvaheline kaitse ja tema pereliikmete otsimist ei ole veel alustatud, hakkavad pädevad asutused neid otsima võimalikult kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse andmist, kaitstes seejuures alaealise huve. Kui otsimist on juba alustatud, siis vajaduse korral seda jätkatakse. Kui alaealise või tema lähisugulaste elu või isikupuutumatus on ohus, eriti kui lähisugulased on jäänud oma päritolumaale, tuleb tagada, et teavet nende isikute kohta kogutakse, töödeldakse ja levitatakse konfidentsiaalselt, et vältida nende julgeoleku ohustamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saajatele juurdepääs liikmesriikide tagatavatele integratsioonimeetmetele, eelkõige nende vajadusi arvestades keelekursustele, kodanikuõppele ja integratsiooniprogrammidele ning kutsekoolitusele.

1.  Rahvusvahelise kaitse saajate ühiskonda integreerimise hõlbustamiseks võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saajatele juurdepääs liikmesriikide tagatavatele integratsioonimeetmetele, eelkõige kodanikuõppele ja integratsiooniprogrammidele ning kutsekoolitusele, mis peavad olema tasuta ja hõlpsasti kättesaadavad ning mille puhul tuleb võtta arvesse nende vajadusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a.  Liikmesriigid tagavad rahvusvahelise kaitse saajatele tegeliku juurdepääsu tasuta keelekursustele alates kuupäevast, mil neile antakse rahvusvaheline kaitse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid võivad integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks.

2.  Liikmesriigid võivad integratsioonimeetmetes osalemise teha kohustuslikuks, tingimusel et asjaomased integratsioonimeetmed on hõlpsasti kättesaadavad, tasuta ja nende puhul võetakse arvesse asjaomase rahvusvahelise kaitse saaja vajadusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2a.  Liikmesriigid ei kohalda rahvusvahelise kaitse saajate suhtes karistusmeetmeid, kui nad ei saa osaleda integratsioonimeetmetes nendest olenematute asjaolude või asjaomaste integratsioonimeetmete ebasobivuse tõttu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1.  Direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Isikute puhul, kellele on antud rahvusvaheline kaitse, võetakse lõikes 1 osutatud perioodi arvutamisel arvesse ajavahemikku, mis jääb rahvusvahelise kaitse taotluse (mille alusel anti rahvusvaheline kaitse) esitamise kuupäeva ja määruse (EL) ..../... [miinimumnõuete määrus] artiklis 26 osutatud elamisloa väljaandmise kuupäeva vahele.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev määrus kohaldub alates [sellest, kui jõustumisest möödub kuus kuud].

Käesolev määrus kohaldub alates [sellest, kui jõustumisest möödub kolm kuud].