Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

23.3.2017

***I

RAPORTI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu ümberasustamisraamistik ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 516/2014

( COM(2016)0468 – C8-0325/2016 – 2016/0225(COD) )

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Malin Björk

PR_COD_1amCom

Kasutatud tähised

* nõuandemenetlus

*** nõusolekumenetlus

***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine)

***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine)

***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)

(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud

Kahes veerus esitatud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Välja jäetav tekst on märgistatud vasakpoolses veerus paksus kaldkirjas. Asendatav tekst on märgistatud mõlemas veerus paksus kaldkirjas. Uus tekst on märgistatud parempoolses veerus paksus kaldkirjas.

Iga muudatusettepaneku päise esimene ja teine rida näitavad ära läbivaadatava õigusakti eelnõu asjaomase tekstiosa. Kui muudatusettepanek puudutab kehtivat õigusakti, mida õigusakti eelnõus soovitakse muuta, märgitakse päises lisaks kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ja neljandale reale viide muudetavale sättele.

Konsolideeritud tekstina esitatud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Uued tekstiosad on märgistatud paksus kaldkirjas. Välja jäetud tekstiosad on tähistatud sümboliga ▌ või läbi kriipsutatud. Teksti asendamise puhul on uus tekst märgistatud paksus kaldkirjas ja asendatav tekst kustutatud või läbi kriipsutatud.

Erandina ei tähistata teenistuste tehtud puhtalt tehnilist laadi muudatusi lõpliku teksti vormistamiseks.

SISUKORD

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT 5

SELETUSKIRI 69

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu ümberasustamisraamistik ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 516/2014

( COM(2016)0468 – C8-0325/2016 – 2016/0225(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2016)0468 ),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 78 lõike 2 punkte d ja g, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0325/2016),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. jaanuari 2017. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Regioonide Komitee 8. veebruari 2017. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi ( A8-0000/2017 ),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab parlamendi ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Ümberasustamine on rahvusvahelist kaitset vajavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute väljavalimine, vastuvõtmine ja ümberpaigutamine riigist, kus nad on kaitset taotlenud, teise riiki, eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse ja tagada nende jaoks püsiv lahendus. Ümberasustamine on humanitaarabivajadustest tulenev väljakujunenud teguviis, millega tõendatakse solidaarsust pagulasi vastuvõtvate riikidega. Ümberasustamisel on kolm omavahel seotud ja üksteist täiendavat funktsiooni: olla kaitsevahend, anda püsiv lahendus ja toimida vastutuse jagamise mehhanismina.

Or. en

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 b) ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet on oma põhikirja ja ÜRO Peaassamblee resolutsioonidega volitatud korraldama ümberasustamist ühe püsiva lahendusena pikaleveninud pagulasolukorras olevate isikute jaoks. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti asjatundlikkus selles valdkonnas põhineb aastakümnete pikkusel tööl ja volitustel, mida toetatakse ülemaailmselt. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti pädevus selles valdkonnas peaks olema abiks liikmesriikide ümberasustamiskavade ja liidu ümberasustamisraamistiku rakendamisel.

Or. en

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 c) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 kohaselt peab liidu varjupaigapoliitika vastama 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonile ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning teistele asjaomastele lepingutele. Nende lepingute aluseks on 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 14, milles tunnustatakse inimeste õigust taotleda tagakiusamise eest varjupaika teistes riikides. Ümberasustamine ei korva varjupaigataotlejate spontaanset saabumist liitu.

Or. en

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 d (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 d) Ümberasustamine on üks seaduslikke võimalusi, millele peaksid lisanduma muud seaduslikud võimalused, sealhulgas perekondade laiendatud taasühinemine, humanitaarviisad, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmid, erasponsorlusprogrammid ja tööränne.

Or. en

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 e (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 e) Liidu ümberasustamisraamistik peaks lähtuma humanitaarabivajadustest, aitama rahuldada ülemaailmseid ümberasustamisvajadusi ja leevendama pikaleveninud pagulasolukordi. See peaks sobituma juba olemasolevate ümberasustamisstruktuuridega, eelkõige iga-aastaste kolmepoolsete ümberasustamiskonsultatsioonidega (Annual Tripartite Consultations on Resettlement), eesmärgiga järk-järgult suurendada liikmesriikide ühist ümberasustamistegevust, et rahuldada vähemalt 25% ümberasustamisvajadusest, nagu seda hinnatakse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti iga-aastases ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosis.

Or. en

Selgitus

Europe has 23.8% of the world's GDP, yet EU Member States host only around 8% of the world's refugees. This places a disproportionate burden on developing countries, which host the vast majority. 22 European countries resettled 13,040 persons in 2015 (9,629 to 17 EU Member States), with Europe contributing, on average, approximately 10 per cent to global resettlement intakes over the past five years. By contrast, that same year, the U.S. resettled 69,933 refugees. In order for an EU Resettlement Framework to add value, it needs to increase both the quality and the quantity of resettlement to the Union. If we want to reduce the need for dangerous journeys, reduce loss of lives and reliance on smuggling networks, this will only become a reality when the number of places offered is credible and meaningful. Therefore, the rapporteur suggests to clearly align the Union Framework to already existing and successful structures, and to increase the number of resettlement places reflecting the EUs responsibility as a global region with the capacity to do so. The will from Member States to contribute to global resettlement needs is clear as more and more Member States are starting national resettlement programmes for the first time. The Union Resettlement Framework should be a stepping stone to increasing our collective effort.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 f (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 f) Liidu ümberasustamisraamistik peaks toetama ja soodustama liikmesriikide ümberasustamisprogramme, olenemata sellest, kas tegemist on vanade või uute programmidega, aitama järk-järgult suurendada liikmesriikide ühist ümberasustamistegevust ning toetama ja hõlbustama ümberasustatud isikute vastuvõtmist ja integreerimist.

Or. en

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 g (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 g) New Yorgi deklaratsioonis pagulaste ja migrantide kohta1a kutsutakse riike üles tõhustama ümberasustamistegevust ja kavandama terviklikku pagulasprobleemile reageerimise raamistikku, millega nad püüaksid tagada ümberasustamiskohti ja muid seaduslikke võimalusi sellises ulatuses, mis võimaldaks rahuldada iga-aastast ümberasustamisvajadust, mille määratleb ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet.
	__________________
	1a http://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/71/L.1

Or. en

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) 15. detsembril 2015 esitas komisjon liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele soovituse, mis käsitleb vabatahtlikku põgenike humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava Türgiga, soovitades osalevatel riikidel võtta vastu Süüriast konflikti tagajärjel põgenenud isikud, kes vajavad rahvusvahelist kaitset. ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduse kohaselt käivitatakse vabatahtlik humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava, kui Türgi ja ELi vahelised ebaseaduslikud piiriületused lõppevad või vähemalt on nende arvu märkimisväärselt ja jätkusuutlikult alandatud. Liikmesriigid panustavad sellesse kavasse vabatahtlikkuse alusel.	välja jäetud
__________________
29 C(2015) 9490.

Or. en

Selgitus

Inimõiguslased on ELi ja Türgi avaldust ning 1:1 ümberasustamiskava laialdaselt kritiseeritud ja selle kahtluse alla seadnud. Selle avalduse tagajärjel on kümneid tuhandeid pagulasi jäetud Kreekasse kohutavatesse tingimustesse virelema. Seetõttu peab raportöör kohatuks, et ELi ja Türgi avaldusele viidatakse tulevikku suunatud ümberasustamisraamistikus, mille eesmärk on muuta EL rahvusvahelisel areenil oluliseks toimijaks.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduse kohaselt saadetakse kõik Türgist Kreeka saartele saabuvad uued ebaseaduslikud rändajad alates 20. märtsist 2016 Türgisse tagasi. Iga Kreeka saartelt Türgisse tagasi saadetud süürlase kohta asustatakse üks süürlane Türgist ümber ELi, võttes seejuures arvesse ÜRO sätestatud haavatavuse kriteeriumeid. 2016. aasta mais jõudsid liikmesriigid, Dublini õigustikuga assotsieerunud riigid ja Türgi ühisele kokkuleppele nimetatud ümberasustamiskava rakendamise standardse töökorra suhtes.	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Amnesty ja teised inimõigusrühmad on toonitanud, et põgenike Kreekast Türgisse tagasisaatmine vastavalt ELi ja Türgi avaldusele ning 1:1 ümberasustamiskavale kahjustab rahvusvahelist õigust. Türgit ei loeta turvaliseks riigiks ega toimiva varjupaigasüsteemiga riigiks. Sellise korra säilitamine tugevas, rahvusvahelisel varjupaigaõigusel rajanevas ümberasustamisraamistikus ei ole seetõttu kohane.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Olemasolevatele algatustele tuginedes tuleks rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberasustamiseks luua kindel ja usaldusväärne liidu ümberasustamisraamistik, rakendades seda vastavalt liidu ümberasustamise aastakavadele ja liidu sihtotstarbelistele ümberasustamiskavadele, mille kaudu viiakse ellu liikmesriikide võetud konkreetseid kohustusi.	(8) Olemasolevatele algatustele tuginedes ja kooskõlas olemasolevate rahvusvaheliste ümberasustamisstruktuuridega tuleks rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberasustamiseks luua kindel ja usaldusväärne liidu ümberasustamisraamistik, rakendades seda vastavalt liidu ümberasustamise aastakavadele ja liidu sihtotstarbelistele ümberasustamiskavadele, mille kaudu viiakse ellu liikmesriikide võetud konkreetseid kohustusi ning mida kohandatakse vastavalt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti iga-aastasele ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosile, mis esitatakse iga-aastastel kolmepoolsetel ümberasustamiskonsultatsioonidel.

Or. en

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Selline raamistik on hästi hallatud rändepoliitika vajalik osa, mille eesmärk on vähendada erinevusi eri riikide ümberasustamise tavade ja protsesside vahel, tagada rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute ohutu ja seaduslik jõudmine liikmesriikide territooriumile, aidata kaasa kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suuremahulise ebaseadusliku sissevoolu vältimisele liikmesriikide territooriumile ning seeläbi vähendada omal algatusel saabujate tõttu tekkivat survet liikmesriikide varjupaigasüsteemidele, väljendada solidaarsust riikidega, kuhu või mille piires suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid on ümber asustatud nimetatud riikidele avalduva surve vähendamisele kaasa aidates, osaleda liidu välispoliitika eesmärkide saavutamises, suurendades liidu mõju kolmandate riikide suhtes, ja anda tõhus panus üldistesse ümberasustamisalgatustesse, esinedes rahvusvahelistel foorumitel ning suhtluses kolmandate riikidega ühtsete seisukohtadega.	(9) Selline raamistik on hästi hallatud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi vajalik osa, mis toetab ja laiendab olemasolevaid riikide ümberasustamisprogramme, on toeks ja abiks riikide uutele ümberasustamismeetmetele, tagab rahvusvahelist kaitset vajavatele kolmanda riigi kodanikele ja kodakondsuseta isikutele ohutu ja seadusliku jõudmise liikmesriikide territooriumile, aitab pakkuda kaitset ja püsivaid lahendusi üha suureneva hulga kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute vajaduste rahuldamiseks, näitab solidaarsust riikide ja piirkondadega, kuhu või mille piires suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid on ümber asustatud, et leevendada nendele riikidele langevat survet, ning annab tõhusa panuse üldistesse ümberasustamisalgatustesse, esindades ühtset hoiakut. Ümberasustamine, mis on seotud arengukoostöö meetmete ja poliitikaga, aitab efektiivselt vähendada pingeid ja leevendada pikaleveninud pagulasolukordi kolmandates riikides.

Or. en

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Selleks, et aidata vältida kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suuremahulist ebaseaduslikku sissevoolu liikmesriikide territooriumile, väljendada solidaarsust riikidega, kuhu või mille piires suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid on ümber asustatud neile riikidele avalduva surve vähendamisele kaasa aidates ning osaleda liidu välispoliitika eesmärkide saavutamises, tuleks ümberasustamise piirkonnad või kolmandad riigid, kust isikud ümber asustatakse, siduda sihipäraste kolmandate riikidega sõlmitavate lepetega rände paremaks haldamiseks, nagu on ette nähtud komisjoni 7. juuni 2016. aasta teatises Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta.	välja jäetud
__________________
32 COM(2016) 377 final.

Or. en

Selgitus

Several stakeholders such as UNHCR, IOM, ECRE, IRC, Caritas, Red Cross, Amnesty International and many more have voiced their concerns about linking resettlement with third countries cooperation in asylum and migration matters as this moves away from resettlement as a protection tool to provide assistance to the most vulnerable refugees. The rapporteur strongly believes that the humanitarian essence of resettlement must be safeguarded, and that resettlement must continue to be based on the needs of the most vulnerable refugees. Determining geographical priorities based on third countries cooperation in the area of migration and leveraging resettlement to reach foreign policy objectives would de facto jeopardize a humanitarian, needs-based and international protection approach.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Eri riikide ümberasustamise tavade ja protsesside vaheliste erinevuste vähendamiseks tuleks kehtestada ühised standardmenetlused, ühised valikukriteeriumid ning välistamise alused, samuti ümberasustatud isikutele antav ühine kaitsestaatus.	(11) Liidu ümberasustamisraamistiku loomiseks ning liikmesriikide suurema osalemise edendamiseks ja toetamiseks tuleks kehtestada ühised standardmenetlused, ühised valikukriteeriumid ning välistamise alused.

Or. en

Selgitus

Although it is important to create incentives for MS to participate in the Union Framework, it is also important that this Framework does not discourage potential national efforts by enforcing common procedures, eligibility criteria or exclusion grounds on national programmes. Participation in the Union Resettlement Framework will be increased gradually by the added value that the programme will provide, and by the pooling of expertise and resources. Furthermore, the basis of resettlement as a durable solution is that states are expected to provide resettled persons with permanent residence. Therefore, it is vital that MS are able to issue residence permits that are more favourable than those suggested in Regulation (EU) No XXX/XXX [Qualification Regulation].

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Ühised standardmenetlused peaksid põhinema liikmesriikide varasematel kogemustel seoses ümberasustamisega ja olemasolevatel standarditel, eelkõige standardsel töökorral, millega rakendatakse ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduses esitatud Türgist ELi ümberasustamise kava. Liidu ümberasustamisraamistik peaks võimaldama kaht liiki standardsete ümberasustamismenetluste kasutamist.	(12) Ühised standardmenetlused peaksid põhinema liikmesriikide ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti varasematel kogemustel seoses ümberasustamisega ja olemasolevatel standarditel. Liidu ümberasustamisraamistik peaks võimaldama kasutada tavamenetlust, kiirendatud menetlust ja kiirmenetlust.

Or. en

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Mõlemat liiki menetlused koosnevad järgnevatest etappidest: isikutuvastamine, registreerimine, hindamine ja otsus.	(13) Kõik kolm menetlust koosnevad järgnevatest etappidest: isikutuvastamine, juhtumite esitamine, hindamine, otsus ja registreerimine.

Or. en

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Kehtestada tuleks kiirendatud menetlus, mille raames peaks toimuma tavamenetlusega võrdväärsel tasemel julgeolekukontroll. Kiirendatud menetluse korral peaks kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute rahvusvahelise kaitse vajaduste hindamine samas piirduma selle hindamisega, kas neil on õigus täiendavale kaitsele, ja hinnata ei tuleks nende vastavust pagulasena tunnustamise nõuetele.	(15) Kehtestada tuleks kiirendatud menetlus, mille raames peaks toimuma tavamenetlusega võrdväärsel tasemel julgeolekukontroll. Kiirendatud menetluse korral peaks olema võimalik kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute rahvusvahelise kaitse vajaduste hindamisel piirduda selle hindamisega, kas neil on õigus täiendavale kaitsele, ja hinnata ei tuleks nende vastavust pagulasena tunnustamise nõuetele.

Or. en

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) Kasutusele tuleks võtta kiirmenetlus, mille puhul turvakontroll oleks võrdväärne tavamenetluse turvakontrolliga. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti poolt esitatatud kiireloomuliste või erakorraliste ümberasustamisjuhtumite puhul tuleks aga nende vastavust artiklis 5 sätestatud nõuetele ja valikukriteeriumitele hinnata kiirendatud korras.

Or. en

Selgitus

Liidu ümberasustamiskavas eraldi hädakvootide ja -menetluse rakendamine aitaks reageerida hädaolukordadele ja kiireloomulistele juhtumitele, mille jaoks praegu on väga vähe kohti.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Ümberasustamismenetlus tuleks läbi viia nii kiiresti kui võimalik, et veenda rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid mitte kasutama ebaseaduslikke viise Euroopa Liitu sisenemiseks kaitse taotlemise eesmärgil. Samal ajal tuleks sellega tagada liikmesriikidele piisav aeg iga juhtumi täielikuks ja asjakohaseks läbivaatamiseks. Tähtajad peaksid olema sellised, nagu on vajalik tava- ja kiirendatud menetluse raames ette nähtud erinevate hindamiste läbiviimiseks.	(16) Ümberasustamismenetlus tuleks läbi viia nii kiiresti kui võimalik, et vähendada rahvusvahelist kaitset vajavatel isikutel vajadust kasutada ebaseaduslikke viise Euroopa Liitu sisenemiseks kaitse taotlemise eesmärgil. Samal ajal tuleks sellega tagada liikmesriikidele piisav aeg iga juhtumi täielikuks ja asjakohaseks läbivaatamiseks. Tähtajad peaksid olema sellised, nagu on vajalik tava-, kiirendatud ja kiirmenetluse raames ette nähtud erinevate hindamiste läbiviimiseks.

Or. en

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Ümberasustamismenetluse eesmärgil kogutud andmeid tuleks säilitada kõige enam viis aastat alates ümberasustamise kuupäevast. Kuna need kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle üks liikmesriikidest on juba ümber asustanud või kes on eelnenud viie aasta jooksul keeldunud ümberasustamisest teise liikmesriiki, tuleks muusse liikmesriiki ümberasustamisest välistada, tuleb nimetatud ajavahemikku pidada vajalikuks ajaks, mille kestel isikuandmeid, sealhulgas sõrmejälgi ja näokujutist säilitada.	(17) Ümberasustamismenetluse eesmärgil kogutud andmeid tuleks säilitada kõige enam viis aastat alates ümberasustamise kuupäevast.

Or. en

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Olemas ei ole subjektiivset õigust ümberasustamisele.	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Ei ole selge, mis on selle põhjenduse eesmärk ja miks see peaks siin olema.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Võimaldamaks liidu sihtotstarbelistele ümberasustamiskavadele kohaldatavate menetlust reguleerivate eeskirjade täiendamist, tuleks anda komisjonile õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kohaldada menetlust vastavalt olukorrale ümberasustamise lähtepunktiks olevas kolmandas riigis, näiteks määrata kindlaks see, millist rolli nimetatud kolmas riik menetluses täidab. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes33 parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on õigus alati osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.	välja jäetud
__________________
33 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Or. en

Selgitus

Ei ole selge, milline võiks olla nende delegeeritud õigusaktide eesmärk ja kohaldamisala, eelkõige konkreetsete ümberasustamisjuhtumite hindamise ja nende kohta otsuse tegemise puhul, ja miks ei ole võimalik neid eesmärke paremini saavutada muude vahenditega. Tavamenetlus tagab liikmesriikidele piisava paindlikkuse, et menetlust vastavalt vajadusele kohandada, et saaks edukalt rakendada artikli 10 lõikeid 1–4.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 a) Käesoleva määruse täiendamiseks tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada ELi ühine ümberasustamisekava, millega iga kahe aasta järel määratakse kindlaks ümberasustatavate isikute sihtarv, liikmesriikide kavas osalemise üksikasjad ja konkreetse liikmesriigi osa seoses ümberasustatavate isikute sihtarvuga ning üldised geograafilised prioriteedid. Käesoleva määruse täiendamiseks tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada liidu sihtotstarbelised ümberasustamiskavad, milles kooskõlas liidu ümberasustamiskavaga määratakse ümberasustatavate isikute täpne arv võrreldes sihtarvuga. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on õigus alati osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Or. en

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Et tagada ühesugused tingimused liidu ümberasustamisraamistiku rakendamiseks, tuleks nõukogule anda rakendamisvolitused liidu ümberasustamise aastakava kehtestamiseks, ümberasustatavate isikute maksimaalse koguarvu kindlaksmääramiseks ja selleks, et määratleda liikmesriikide kavas osalemise üksikasjad ja nende panus ümberasustatavate isikute koguarvuga võrreldes, samuti üldised geograafilised prioriteedid.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas komisjoni ettepanekuga ümberasustatavate isikute maksimaalse koguarvu ja üldiste geograafiliste prioriteetide kohta. Komisjon peaks oma ettepaneku esitama samal ajal, kui ta esitab ettepaneku liidu eelarveprojekti kohta. Nõukogu peaks seadma eesmärgiks võtta ettepanek vastu kahe kuu jooksul. Komisjon ja nõukogu peaksid arvesse võtma arutelusid kõrgetasemelises ümberasustamiskomitees.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Et tagada ühesugused tingimused liidu ümberasustamisraamistiku rakendamiseks, tuleks komisjonile anda volitused sihtotstarbeliste liidu ümberasustamiskavade loomiseks, millega määratakse kooskõlas liidu ümberasustamise aastakavaga täpselt kindlaks ümberasustatavate isikute koguarv ja liikmesriikide osalus. Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes34. Võttes arvesse liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade olulisust, tuleks nende puhul kasutada kontrollimenetlust. Komisjon peaks püüdlema selle poole, et liidu sihtotstarbelised ümberasustamiskavad kehtestataks võimalikult kiiresti pärast liidu ümberasustamise aastakava vastuvõtmist ja kui see on vajalik, mistahes hetkel liidu ümberasustamise aastakavaga hõlmatud perioodil. Komisjon peaks arvesse võtma arutelusid kõrgetasemelises ümberasustamiskomitees.	välja jäetud
__________________
ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

Or. en

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 a) Iga kahe aasta järel liidu ümberasustamiskava koostades peaks komisjon toetuma konsultatsioonidele kõrgetasemelise ümberasustamiskomiteega.

Or. en

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Iga sihtotstarbeline liidu ümberasustamiskava jaoks tuleks kindlaks määrata selle rakendamisele kehtivad menetluseeskirjad. Lisaks tuleks seal vajaduse korral ja selle kohaselt määrata kindlaks kohapealne koostöökord ümberasustamiskava rakendamise hõlbustamiseks.	(24) Iga sihtotstarbeline liidu ümberasustamiskava jaoks tuleks kindlaks määrata selle rakendamisele kehtivad menetluseeskirjad. Lisaks tuleks seal vajaduse korral ja selle kohaselt määrata kindlaks kohapealne koostöökord ümberasustamiskava rakendamise hõlbustamiseks, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni, Euroopa Liidu Varjupaigaameti ja teiste asjaomaste organisatsioonidega.

Or. en

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Ümberasustatud isikutele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Seega peaksid hetkest, kui ümberasustatud isikud saabuvad liikmesriikide territooriumile, kehtima varjupaigaküsimusi käsitleva liidu õigustiku rahvusvahelise kaitse sisu puudutavad sätted, sealhulgas eeskirjad rahvusvahelise kaitse saajate teisese rände ärahoidmiseks.	(25) Ümberasustatud isikutele tuleks anda rahvusvaheline kaitse, pidades silmas nende jaoks püsiva lahenduse tagamist. Seega peaksid hetkest, kui ümberasustatud isikud saabuvad liikmesriikide territooriumile, kehtima varjupaigaküsimusi käsitleva liidu õigustiku rahvusvahelise kaitse sisu puudutavad sätted.

Or. en

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25 a) Ümberasustatud isikutel peaks olema samasugune juurdepääs integratsioonimeetmetele nagu teistel rahvusvahelise kaitse saajatel vastavalt [miinimumnõuete määruse] VII peatüki III jaole. Liikmesriigid tohivad sellistes integratsioonimeetmetes osalemise kohustuslikuks teha ainult juhul, kui need integratsioonimeetmed on kergesti ligipääsetavad, kättesaadavad ja tasuta.

Or. en

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Arvestades ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti oskusteadmisi seoses rahvusvahelist kaitset vajavate isikute erineval viisil vastuvõtmisega kolmandatest riikidest, kuhu nad on ümber asutatud, liikmesriikidesse, kes on nõus neid vastu võtma, peaks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet mängima jätkuvalt võtmerolli liidu ümberasustamisraamistiku raames tehtavas ümberasustamistöös. Lisaks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile tuleks liidu ümberasustamisraamistiku rakendamisel liikmesriikide abistamisse kaasata ka muud rahvusvahelised osalejad, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM).	(27) Arvestades ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti oskusteadmisi seoses rahvusvahelist kaitset vajavate isikute erineval viisil vastuvõtmisega kolmandatest riikidest, kuhu nad on ümber asutatud, liikmesriikidesse, kes on nõus neid vastu võtma, peaks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet olema esmaselt vastutav inimeste eest, kellel on õigus ümberasustamisele liidu ümberasustamisraamistiku raames. Lisaks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile tuleks liidu ümberasustamisraamistiku rakendamisel liikmesriikide abistamisse kaasata ka muud rahvusvahelised osalejad, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM).

Or. en

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] peaks abistama liikmesriike liidu ümberasustamisraamistiku rakendamises vastavalt oma volitustele.	(28) [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] peaks abistama liikmesriike liidu ümberasustamisraamistiku rakendamises vastavalt oma volitustele ja liikmesriikide taotluse korral.

Or. en

Selgitus

Euroopa Liidu Varjupaigaamet võib etendada olulist rolli liikmesriikide ümberasustamissuutlikkuse ja liidu ümberasustamistegevusesse panustamise suurendamisel ja hõlbustamisel.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Luua tuleks kõrgetasemeline ümberasutamiskomitee, et võimaldada laiapõhjalisi konsultatsioone kõigi sidusrühmadega liidu ümberasutamisraamistiku rakendamise suhtes.	(29) Luua tuleks kõrgetasemeline ümberasutamiskomitee, et võimaldada laiapõhjalisi konsultatsioone kõigi sidusrühmadega liidu ümberasutamisraamistiku rakendamise suhtes. Komitee peaks oma tegevuses joonduma rahvusvaheliste ümberasustamisstruktuuride, eelkõige iga-aastaste kolmepoolsete ümberasustamiskonsultatsioonide ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti iga-aastase ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosi järgi. Kõrgetasemeline ümberasustamiskomitee peaks visandama liidu ümberasustamiskava ja liidu mitmesuguste sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade põhielemendid.

Or. en

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta vastu või rakendada riiklikke ümberasustamiskavasid, mis ei ohusta käesoleva määruse kohaste liidu eesmärkide saavutamist, näiteks juhul, kui nad teevad käesoleva määruse raames loodud sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade kaudu kättesaadavaks täiendavaid ümberasutamiskohad, ületades nii neile liidu ümberasustamise aastakavas ette nähtud maksimaalset ümberasustatavate isikute arvu.	(31) Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta vastu või rakendada riiklikke ümberasustamiskavasid.

Or. en

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määrusega luuakse liidu ümberasustamisraamistik kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute vastuvõtmiseks liikmesriikide territooriumile eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse.	Käesoleva määrusega luuakse liidu ümberasustamisraamistik kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute vastuvõtmiseks liikmesriikide territooriumile eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse ja tagada neile püsiv lahendus.

Or. en

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste „ümberasustamine“ rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute vastuvõtmist kolmandast riigist, kuhu või mille piires nad on ümber asunud, liikmesriikide territooriumile eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse.	Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste „ümberasustamine“ rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute väljavalimist, vastuvõtmist ja ümberpaigutamist kolmandast riigist, kuhu või mille piires nad on ümber asunud, konkreetsesse liikmesriiki eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse ja tagada neile püsiv lahendus.

Or. en

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 3 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) tagatakse rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute seaduslik ja turvaline saabumine liikmesriikide territooriumile;	(a) tagatakse rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute seaduslik ja turvaline ümberpaigutamine ja saabumine liikmesriikide territooriumile eesmärgiga tagada neile püsiv lahendus;

Or. en

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 3 – punkt a a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a a) aidatakse kaasa rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute, sealhulgas pikaleveninud pagulasolukorras olevate isikute kaitsmisele ja nende jaoks püsivate lahenduste tagamisele.

Or. en

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 3 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) aidatakse vältida rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suuremahulist ebaseaduslikku sissevoolu liikmesriikide territooriumile;	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 kohaselt peab liidu varjupaigapoliitika vastama 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonile ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning teistele asjakohastele lepingutele. Nende lepingute aluseks on 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 14, milles tunnustatakse inimeste õigust otsida tagakiusamise eest varjupaika teistes riikides. Ümberasustamine ei korva varjupaigataotlejate spontaanset saabumist liitu.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 3 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) suurendatakse järk-järgult liikmesriikide ühist ümberasustamistegevust ning toetatakse ja hõlbustatakse ümberasustatud isikute vastuvõtmist ja integreerimist.

Or. en

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 3 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) panustatakse rahvusvahelistesse ümberasustamisalgatustesse.	(c) panustatakse rahvusvahelistesse ümberasustamisalgatustesse, muu hulgas ümberasustamise strateegilise kasutamisega eelkõige pikeleveninud pagulasolukordade puhul.

Or. en

Selgitus

The strategic use of resettlement has been defined by UNHCR as follows: “The planned use of resettlement in a manner that maximizes the benefits, directly or indirectly, other than those received by the refugee being resettled. Those benefits may accrue to other refugees, the hosting State, other States or the international protection regime in general.” The strategic use of resettlement should, for the purposes of this Framework, be understood as the use of resettlement in a in a manner that deliberately enhances protection on a broader scale. For UNHCR this has meant, for example, improving the protection conditions in the country of asylum, such as mitigating the risk of refoulement, or ensuring that appropriate documents are issued to asylum-seekers and refugees (e.g. Egypt, Turkey) or that UNHCR has access to refugees in detention (e.g. China and Libya). The strategic use of resettlement should not be understood as a tool for migration control. Potential difficulty in assessing the strategic use of resettlement in a specific situation should not be the basis for excluding a region or a country.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Määrates liidu ümberasustamisraamistiku raames kooskõlas artiklites 7 ja 8 osutatud rakendusaktidega kindlaks piirkondi või kolmandaid riike, kust ümberasustamine toimub, võetakse arvesse järgmisi tegureid:	Määrates liidu ümberasustamisraamistiku raames kooskõlas artiklites 7 ja 8 osutatud delegeeritud õigusaktidega kindlaks piirkondi või kolmandaid riike, kust ümberasustamine toimub, võetakse arvesse järgmisi tegureid:

Or. en

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kolmandasse riiki või kolmanda riigi piires ümber asunud ja rahvusvahelist kaitset vajavate isikute koguarv ning nende isikute mistahes edasiliikumine liikmesriikide territooriumile;	(a) ülemaailmne ümberasustamisvajadus, mis on üksikasjalikult esitatud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosis, kus on näidatud kogu maailma ulatuses kõige haavatavamas olukorras olevad ja ümberasustamist vajavad pagulased;

Or. en

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) vastastikune täiendavus rahalise ja tehnilise abiga, mida on antud kolmandatele riikidele, kuhu või mille piires rahvusvahelist kaitset vajavad isikud on ümber asunud;	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Seda punkti katab punkti d kohta tehtud muudatusettepanek.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) liidu üldsuhted kolmanda riigiga, kust ümberasustamine toimub, ja kolmandate riikidega üldisemalt;	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Several stakeholders such as UNHCR, IOM, ECRE, IRC, Caritas, Red Cross, Amnesty International and many more have voiced their concerns about linking resettlement with third countries cooperation in migration matters as this moves away from resettlement as a protection tool to provide assistance to the most vulnerable refugees. The rapporteur strongly believe that the humanitarian essence of resettlement must be safeguarded, and that resettlement must continue to be based on the needs of the most vulnerable refugees. It is worth noting that UNHCR already views resettlement as the last alternative, meaning that when they assess a case all other alternatives have already been reviewed. Determining geographical priorities based on third countries cooperation in the area of migration and leveraging resettlement to reach foreign policy objectives would de facto jeopardize a humanitarian, needs-based and international protection approach.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kolmanda riigi tegelik koostöö liiduga rände- ja varjupaigaküsimustes, sealhulgas:	(d) Ümberasustamise strateegiline kasutamine eesmärgiga leida ühiselt lahendusi ja parandada keskkonna- ja julgeolekuolukorda kolmandates riikides, muu hulgas efektiivse varjupaigasüsteemi ja arengupoliitiliste meetmetega.

Or. en

Selgitus

The strategic use of resettlement has been defined by UNHCR as follows: “The planned use of resettlement in a manner that maximizes the benefits, directly or indirectly, other than those received by the refugee being resettled. Those benefits may accrue to other refugees, the hosting State, other States or the international protection regime in general.” The strategic use of resettlement should, for the purposes of this Framework, be understood as the use of resettlement in a strategic manner to enhance protection on a broader scale. For UNHCR this has meant, for example, improving the protection conditions in the country of asylum, such as mitigating the risk of refoulement, or ensuring that appropriate documents are issued to asylum-seekers and refugees (e.g. Egypt, Turkey) or that UNHCR has access to refugees in detention (e.g. China and Libya). The strategic use of resettlement should not, in any way, be understood as a tool for migration control. Potential difficulty in assessing the strategic use of resettlement in a specific situation should not be the basis for excluding a region or a country.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d – alapunkt i


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) üle asjaomase kolmanda riigi piiri ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumile sisenevate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute hulga vähendamine;	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Several stakeholders such as UNHCR, IOM, ECRE, IRC, Caritas, Red Cross, Amnesty International and many more have voiced their concerns about linking resettlement with third countries cooperation in border control matters as this moves away from resettlement as a protection tool to provide assistance to the most vulnerable refugees. The rapporteur strongly believe that the humanitarian essence of resettlement must be safeguarded, and that resettlement must continue to be based on the needs of the most vulnerable refugees. Determining geographical priorities based on third countries cooperation in the area of migration control and leveraging resettlement to reach foreign policy objectives would de facto jeopardize a humanitarian, needs-based and international protection approach. Spontaneous arrivals will not be stopped by resettlement, and the only way to reduce the need for people to use irregular ways is to increase resettlement numbers and provide other legal pathways such as humanitarian visas, extended family reunification, humanitarian admission programmes, etc.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d – alapunkt ii


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(ii) tingimuste loomine esimese varjupaigariigi ja turvalise kolmanda riigi mõiste rakendamiseks selliste varjupaigataotlejate tagasisaatmisel, kes on sisenenud liikmesriikide territooriumile ebaseaduslikult üle asjaomase kolmanda riigi piiri või on selle riigiga seotud;	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Several stakeholders such as UNHCR, IOM, ECRE, IRC, Caritas, Red Cross, Amnesty International and many more have voiced their concerns about linking resettlement with third countries cooperation in asylum and migration matters as this moves away from resettlement as a protection tool to provide assistance to the most vulnerable refugees. The rapporteur strongly believe that the humanitarian essence of resettlement must be safeguarded, and that resettlement must continue to be based on the needs of the most vulnerable refugees. Determining geographical priorities based on third countries cooperation in the area of migration and asylum and leveraging resettlement to reach foreign policy objectives would de facto jeopardize a humanitarian, needs-based and international solidarity and protection approach.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d – alapunkt iii


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) suutlikkuse suurendamine nimetatud riigis viibivate ja rahvusvahelist kaitset vajavate isikute vastuvõtuks ja kaitseks, muuhulgas tõhusa varjupaigasüsteemi väljaarendamise kaudu või or	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Seda punkti katab punkti d kohta tehtud muudatusettepanek.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iv


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(iv) ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumil viibivate kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise määra suurendamine näiteks tagasivõtulepingute sõlmimise ja tõhusa rakendamise läbi;	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Several stakeholders such as UNHCR, IOM, ECRE, IRC, Caritas, Red Cross, Amnesty International and many more have voiced their concerns about linking resettlement with third countries cooperation in asylum and migration matters as this moves away from resettlement as a protection tool to provide assistance to the most vulnerable refugees. The rapporteur strongly believe that the humanitarian essence of resettlement must be safeguarded, and that resettlement must continue to be based on the needs of the most vulnerable refugees. Determining geographical priorities based on third countries cooperation in the area of migration and leveraging resettlement to reach foreign policy objectives would de facto jeopardize a humanitarian, needs-based and international protection approach.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – alapunkt e


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) kolmandate riikide poolt võetud ümberasustamiskohustuste ulatus ja sisu.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikliga 8 kooskõlas loodud sihtotstarbeliste liidu ümberasustamiskavade raames võidakse ümber asustada järgmised kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud:	Artikliga 8 kooskõlas loodud sihtotstarbeliste liidu ümberasustamiskavade raames võidakse ümber asustada üksnes järgmised kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud:

Or. en

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) i) kolmanda riigi kodanikud, kes põhjendatud kartuse tõttu rassilise, usulise, rahvusel, poliitilistel vaadetel või teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumisel põhineva tagakiusamise ees viibivad väljaspool kodakondsuse riiki või riigi osa, kus oli nende varasem alaline elukoht, ja ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla, või kodakondsuseta isikud, kes samadel põhjustel, nagu eespool nimetatud, viibides väljaspool varasema alalise elukoha riiki või riigi osa, kus oli nende varasem alaline elukoht, ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda, või siis	(a) i) kolmanda riigi kodanikud, kes põhjendatud kartuse tõttu rassilise, soolise, sooidentiteedi või sooväljendusega seotud, usulise, rahvusel, seksuaalsel sättumusel, poliitilistel vaadetel või teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumisel põhineva tagakiusamise ees viibivad väljaspool kodakondsuse riiki või riigi osa, kus oli nende varasem alaline elukoht, ja ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla, või kodakondsuseta isikud, kes samadel põhjustel, nagu eespool nimetatud, viibides väljaspool varasema alalise elukoha riiki või riigi osa, kus oli nende varasem alaline elukoht, ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda, või siis

Or. en

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes kuuluvad vähemalt ühte järgmistest kategooriatest:	(b) kolmanda riigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes vastavad punktis a nimetatud kriteeriumitele ja kes lisaks kuuluvad vähemalt ühte järgmistest kategooriatest:

Or. en

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b – alapunkt i – taane 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– õiguslikku ja/või füüsilist kaitset vajavad isikud;	õiguslikku ja/või füüsilist kaitset vajavad isikud, sealhulgas tagasisaatmisohus olevad isikud;

Or. en

Selgitus

Sõnastus, mis on kooskõlas ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti poolt antud kriteeriumitega isikute ümberasustamiseks esitamise kohta.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b – alapunkt i – taane 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– sotsiaal-majanduslikult haavatavad isikud;	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b – alapunkt i – taane 6 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– pikaleveninud pagulasolukorras viibivad isikud, kelle jaoks ei ole ettenähtavaid alternatiivseid püsivaid lahendusi;

Or. en

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b – alapunkt ii – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) seaduslikult liikmesriigis elavate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute perekonnaliikmed:	ii) juhtudel, kui ei ole muid seaduslikke võimalusi, sealhulgas nõukogu direktiivi 2003/86/EÜ1a kohaseid võimalusi Euroopa Liidu territooriumile sisenemiseks, seaduslikult liikmesriigis elavate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute perekonnaliikmed:
	__________________
	1a Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, 3.10.2003, lk 12–18).

Or. en

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b – alapunkt ii – taane 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– abikaasa või püsivas suhtes olev vabaabielukaaslane, kui asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt koheldakse vabaabielupaare kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid käsitlevate õigusaktide alusel võrdväärselt abielus paaridega;	– abikaasa või püsivas suhtes olev vabaabielukaaslane;

Or. en

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b – alapunkt ii – taane 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– esimeses taandes osutatud paari või kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute alaealised lapsed, tingimusel et nad ei ole abielus, sõltumata sellest, kas nad on siseriikliku õiguse tähenduses sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud;	– esimeses taandes osutatud paari või kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute alaealised lapsed, sõltumata sellest, kas nad on siseriikliku õiguse tähenduses sündinud abielust või väljaspool abielu või lapsendatud;

Or. en

Selgitus

Raportöör mõistab küll, et niisuguse sõnastusega tahetakse hoiduda toetamast lapsabielusid, kuid teisalt karistatakse lapsabielude ohvreid veelgi, kui nende ümberasustamisest keeldutakse.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b – alapunkt ii – taane 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– isa, ema või muu täiskasvanu, kes vastutab ümberasustatava vallalise alaealise eest vastavalt selle liikmesriigi õigusele või tavadele, kus täiskasvanu viibib;	– isa, ema või muu täiskasvanu, kes vastutab ümberasustatava alaealise eest vastavalt selle liikmesriigi õigusele või tavadele, kus täiskasvanu viibib;

Or. en

Selgitus

Raportöör mõistab küll, et niisuguse sõnastusega tahetakse hoiduda toetamast lapsabielusid, kuid teisalt karistatakse lapsabielude ohvreid veelgi, kui nende ümberasustamisest keeldutakse.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei kuulu 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1D (mis on seotud muude ÜRO organite või agentuuride kui ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kaitse või abiga) reguleerimisalasse;	(c) kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes vastavad punktides a ja b nimetatud kriteeriumitele ja kellel on lisaks vastavalt 1951. aasta Genfi konventsiooni artiklile 1D õigus selles konventsioonis sätestatud hüvedele;

Or. en

Selgitus

Article 1D of the 1951 Geneva Convention contains both an exclusion and an inclusion clause. It excludes from the scope of that convention those persons who are at present receiving protection or assistance from an organ or agency of the United Nations other than UNHCR. It follows from the clear wording of Article 1D of the Geneva Convention that only those persons who have actually availed themselves of the assistance provided by UNRWA come within the clause excluding refugee status set out therein, which must, as such, be construed narrowly and cannot therefore also cover persons who are or have been eligible to receive protection or assistance from that agency. The second paragraph of Article 1D of the Geneva Convention includes persons for whom protection or assistances as referred to in the exclusion clause has ceased for any reason. The aim of Article 1D of the Geneva Convention is to avoid overlapping competencies between UNRWA and UNHCR, and, in conjunction with UNHCR’s Statute, ensures the continuity of protection and assistance to Palestinian refugees as necessary. For the purpose of this Framework, reference is only made to Paragraph 2 of Article 1D, i.e. the inclusion clause.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle puhul pädevad ametiasutused riigis, kus nad viibivad või kus on nende elukoht, ei ole tunnistanud, et neil on selle riigi kodanikega ühesugused õigused ja kohustused või nendega samaväärsed õigused ja kohustused.	välja jäetud

Or. en

Selgitus

See lõige viitab Genfi konventsiooni artiklile 1E, mis kujutab endast välistavat klauslit. Seetõttu ei ole selge, mispärast peaks selle võtma käesoleva raamistiku valikukriteeriumitesse.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad võimaluse punkti b lõigus ii osutatud isikute perekonna ühtsuse säilitamiseks.	Liikmesriigid tagavad perekonna ühtsuse säilitamise kõigis ümberasustamistavades.

Or. en

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) isikud, kelle suhtes on mõistlikud põhjused arvata, et:	(a) isikud, kelle suhtes on kindlad põhjused arvata, et:

Or. en

Selgitus

Sõnastuse kooskõlla viimine 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1 lõikega F ja 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga pagulasseisundi kohta.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) nad on toime pannud raske kuriteo;	ii) nad on toime pannud raske mittepoliitilise kuriteo;

Or. en

Selgitus

Sõnastuse kooskõlla viimine 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1 lõikega F ja 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga pagulasseisundi kohta.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) isikud, kelle suhtes on mõistlikud põhjused arvata, et nad kujutavad endast ohtu ümberasustamisjuhtumit läbi vaatava liikmesriigi elanikkonnale, avalikule korrale, turvalisusele, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele, sealhulgas juhul kui teine liikmesriik on taotlenud ümberasustamisjuhtumit läbi vaatavalt liikmesriigilt, et ta konsulteeriks läbivaatamise käigus nimetatud teise liikmesriigiga seoses konkreetsete kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikutega või konkreetsete kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute kategooriatega, kelle ümberasustamise vastu teine liikmesriik eeltoodud põhjustel on;	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle puhul pädevad ametiasutused riigis, kus nad viibivad või kus on nende elukoht, on tunnistanud, et neil on selle riigi kodanikega ühesugused õigused ja kohustused või nendega samaväärsed õigused ja kohustused.

Or. en

Selgitus

Sõnastuse kooskõlla viimine 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1 lõikega F ja 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga pagulasseisundi kohta.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) isikud, kelle kohta on Schengeni infosüsteemi või siseriiklikesse andmebaasidesse sisestatud hoiatusteade sisenemise keelamiseks;	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) isikud, kes on ümberasustamisele eelnenud viie aasta jooksul ebaseaduslikult viibinud liikmesriikide territooriumil või ebaseaduslikult sisenenud või püüdnud ebaseaduslikult siseneda liikmesriikide territooriumile;	välja jäetud

Or. en

Selgitus

According to Article 78(1) TFEU, the Union’s asylum policy must be in accordance with the Geneva Convention of 28 July 1951 and the Protocol of 31 January 1967 relating to the status of refugees, and other relevant treaties. Since the term exclusion has a distinct meaning in the context of international refugee protection, which strictly relates to individuals who may be undeserving of international protection, the rapporteur has chosen to follow the exclusion clauses as set out in Article 1(F) of the Geneva Convention. Additional exclusion clauses such as this one blurs the lines between exclusion and ineligibility. Furthermore, persons are often compelled to undertake irregular journeys because of their vulnerability and the lack of a foreseeable alternative durable solution. Excluding persons for that very reason runs a high risk of excluding people in dire need of protection. In addition, a person’s protection situation can change under a period of five years, e.g. a war could outbreak in his/her country or the person could be forced into a marriage, such a broad exclusion hamper to take into account the new situation of the person and could lead to a denial of protection.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) isikud, kelle muu liikmesriik on juba ümber asustanud, rakendades käesolevat määrust, 20. juulil 2015 nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi 11097/15, ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avaldust, komisjoni 15. detsembri 2015. aasta soovitust C(2015) 9490 või riiklikku ümberasustamiskava ning	(e) isikud, kelle muu liikmesriik on juba ümber asustanud, rakendades käesolevat määrust, 20. juulil 2015 nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi 11097/15 või riiklikku ümberasustamiskava ning

Or. en

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt f


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) isikud, kelle ümberasustamisest liikmesriigid ümberasustamisele eelneva viie aasta jooksul on käesoleva lõikega kooskõlas keeldunud.	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Liikmesriikidel võivad olla väga spetsiifilised põhjused, et keelduda konkreetse isiku ümberasustamisest, nt isiku tervislik seisund on selline, et teda ei ole mitmel põhjusel võimalik konkreetses liikmesriigis ravida. See ei tohiks olla põhjuseks, et haavatavaid isikuid kõikidest liikmesriikidest välja jätta.

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kolmanda riiki kodanikud või kodakondsuseta isikud võidakse artikli 8 kohaselt loodud sihtotstarbelistest ümberasustamiskavadest välistada, kui üks lõike 1 punktis a või b osutatud välistamise põhjustest on prima facie kohaldatav.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – pealkiri


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liidu ümberasustamise aastakava	Liidu ümberasustamise kava kaheks aastaks

Or. en

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjoni ettepaneku alusel võtab nõukogu vastu liidu ümberasustamise aastakava, tehes seda nimetatud kava rakendamisele eelneval aastal.	1. Komisjonil on vastavalt artiklile 14 õigus iga kahe aasta järel vastu võtta käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, et kehtestatada järgnevatele sätetele vastav liidu ümberasustamiskava.

Or. en

Selgitus

Artikkel 7 ja artikkel 8 on tihedalt omavahel seotud, kuna neis käsitletakse tegelikule ümberasustamisele eelnevaid tehnilisi menetlusi. Raportöör teeb ettepaneku neid artikleid muuta, et seda asjaolu paremini kajastada. Selleks rõhutatakse mõlemas artiklis delegeeritud volitusi. Muudatusettepanekuga taotletakse suuremat selgust, aga ka tehniliste menetluste läbipaistvamaks muutmist ning sihtotstarbeliste kavade puhul liikmesriikidele suurema mõjuvõimu tagamist, mis on oluline, sest neid kavu rakendavad just liikmesriigid.

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Liidu ümberasustamiskavad põhinevad konsultatsioonidel kõrgetasemelise ümberasustamiskomiteega ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti iga-aastasel ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosil.

Or. en

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liidu ümberasustamise aastakavas tuuakse välja:	2. Liidu ümberasustamiskavas tuuakse välja:

Or. en

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) ümberasustatavate isikute maksimaalne koguarv;	(a) ümberasustatavate isikute sihtarv, mis vastab vähemalt 25%-le iga-aastasest ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosist;

Or. en

Selgitus

Europe has 23.8% of the world's GDP, yet EU Member States host only around 8% of the world's refugees. This places a disproportionate burden on developing countries, which host the vast majority. 22 European countries resettled 13,040 persons in 2015 (9,629 to 17 EU Member States), with Europe contributing, on average, approximately 10 per cent to global resettlement intakes over the past five years. By contrast, that same year, the U.S. resettled 69,933 refugees. In order for an EU Resettlement Framework to add value, it needs to increase both the quality and the quantity of resettlement to the Union. If we want to reduce the need for dangerous journeys, reduce loss of lives and reliance on smuggling networks, this will only become a reality when the number of places offered is credible and meaningful. Therefore, the rapporteur suggests to increase the number of resettlement places reflecting the EUs responsibility as a global region with the capacity to do so.

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) üksikasjalikud andmed liikmesriikide osaluse kohta liidu ümberasustamise aastakavas ja nende panus ümberasustavate isikute koguarvuga võrreldes;	(b) üksikasjalikud andmed liikmesriikide osaluse kohta liidu ümberasustamiskavas ja nende panus ümberasustavate isikute koguarvuga võrreldes;

Or. en

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) üldised geograafilised prioriteedid.	(c) üldised geograafilised prioriteedid, mis põhinevad ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosil.

Or. en

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) artiklis 11a nimetatud jaotamata erakorraline kvoot, millega võetakse arvesse kiireloomulisi ja erakorralisi juhtumeid, olenemata punktis c nimetatud geograafilistest prioriteetidest.

Or. en

Selgitus

Kui võtta liidu ümberasustamiskavadesse eraldi erakorraline ehk hädakvoot, ilma seda prioriteetsete piirkondade või elanikerühmadega seostamata, saaks seda kasutada maailma hädaolukordadele ja kiireloomulistele juhtumitele reageerimiseks, kuna praegu on selleks väga vähe kohti.

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vastavalt artiklile 7 vastu võetud liidu ümberasustamise aastakavaga kooskõlas olevad liidu sihtotstarbelised ümberasustamiskavad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	1. Komisjonil on vastavalt artiklile 14 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust, et kehtestada vastavalt artiklile 7 vastu võetud liidu ümberasustamise aastakavaga kooskõlas olevad liidu sihtotstarbelised ümberasustamiskavad, mis on kooskõlas lõikega 2.

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) ümberasustatavate isikute täpne koguarv vastavalt artikli 7 lõike 2 punktis a sätestatud liidu ümberasustamise aastakavale ja üksikasjalikud andmed liikmesriikide osalemise kohta liidu sihtotstarbelises ümberasustamiskavas;	(b) ümberasustatavate isikute täpne sihtarv vastavalt artikli 7 lõike 2 punktis a sätestatud liidu ümberasustamise aastakavale ja üksikasjalikud andmed liikmesriikide osalemise kohta liidu sihtotstarbelises ümberasustamiskavas;

Or. en

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) täpsed andmed artiklis 4 osutatud piirkondade või kolmandate riikide kohta, kust ümberasustamine toimub;	(c) täpsed andmed artiklis 4 osutatud piirkondade või kolmandate riikide kohta, kust ümberasustamine vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile c toimub;

Or. en

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt d


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) vajadusel praktilised meetmed kohapealseks koordineerimiseks ja koostööks liikmesriikide vahel, mida toetab [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] kooskõlas artikli 12 lõikega 3, kolmandate riikidega ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti või muude partneritega;	(d) vajadusel praktilised meetmed kohapealseks koordineerimiseks ja koostööks liikmesriikide vahel, mida toetab ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja liikmesriikide taotluse korral [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] kooskõlas artikli 12 lõikega 3, ning kolmandate riikide ja muude partneritega;

Or. en

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt e


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) kirjeldus kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute konkreetse grupi või konkreetsete gruppide kohta, kelle suhtes liidu sihtotstarbelist ümberasustamiskava kohaldatakse;	(e) ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosist lähtuv ning artikli 5 punkti b alapunktis i loetletud ümberasustamiseks vastuvõetavate isikute kategooriaid järgiv kirjeldus kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute konkreetse grupi või konkreetsete gruppide kohta, kelle suhtes liidu sihtotstarbelist ümberasustamiskava kohaldatakse;

Or. en

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt f


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) see, kas kohaldatakse artiklis 10 sätestatud tavamenetlust või artiklis 11 sätestatud kiirendatud menetlust, täpsustades vajadusel, kuidas toimub kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamine ja hindamine, ning ümberasustamisotsuste tegemise tähtajad;	(f) kohaldatakse kas artiklis 10 sätestatud tavamenetlust või artiklis 11 sätestatud kiirendatud menetlust;

Or. en

Selgitus

Kavade rakendamise eest vastutavad liikmesriigid ja seetõttu peaksid liikmesriigid ka täpsustama, kuidas tuvastamine ja hindamine tuleks korraldada. Kava jõustumise ajale osutatakse juba käesoleva artikli punktis g.

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artiklites 10 ja 11 sätestatud ümberasustamismenetlusi kohaldatakse kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute suhtes, kes on andnud nõusoleku oma ümberasustamiseks ja pole nõusolekut seejärel tagasi võtnud, sealhulgas keeldumise läbi ümberasustamisest teatud liikmesriiki.	Ümberasustamist kohaldatakse vastavalt käesolevale määrusele kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute suhtes, kes on andnud nõusoleku oma ümberasustamiseks.

Or. en

Selgitus

Isikute ümberasustamiskavadest väljajätmise põhjuste nimetamine selles artiklis on segadusttekitav, kuna väljajätmise ehk välistamise põhjusi käsitletakse artiklis 6.

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava rakendamisel tuvastavad liikmesriigid kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud ja teevad kindlaks, kas asjaomased kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud kuuluvad liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava kohaldamisalasse.	Liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava rakendamisel võtavad liikmesriigid eelkõige arvesse juhtumite tuvastamist ja esitamist ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti poolt. Tuvastamisel võivad osalised olla ka liikmesriigid või asjaomased organisatsioonid.
	Seejärel hindavad liikmesriigid, kas asjaomased kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud kuuluvad liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava kohaldamisalasse. Liikmesriigid võivad taotleda abi [Euroopa Liidu Varjupaigaametilt].

Or. en

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Tavamenetluse rakendamiseks võivad liikmesriigid taotleda, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet või, kui see on asjakohane, [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] või asjaomased rahvusvaheliste organid hindaksid igakülgselt järgmist:
	(a) kas need isikud kuuluvad liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava kohaldamisalasse ning
	(b) kas nad kuuluvad ühte artikli 5 punkti b alapunktis i loetletud ümberasustamiseks esitatavate isikute kategooriatest, koos hinnangu põhjendusega.
	Samuti võivad liikmesriigid taotleda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt, et see hindaks igakülgselt, kas kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud, kellest ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet neid teavitanud on, kvalifitseeruvad pagulastena 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1 tähenduses.

Or. en

Selgitus

Selguse huvides teisaldatakse artikli 10 lõige 8 ja liidetakse koos mõningate muudatustega artikli 10 lõikega 1, milles menetlust kirjeldatakse üksikasjalikult.

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad eelistada muuhulgas selliseid kolmanda riigi kodanikke või kodakondsuseta isikuid:	välja jäetud
(a) kellel on peresidemed seaduslikult liikmesriigis elavate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikutega;
(b) kellel on selline sotsiaalne või kultuuriline taust või muud omadused, mis võivad hõlbustada integratsiooni osalevas liikmesriigis, tingimusel et sellega ei kaasne diskrimineerimist ükskõik millisel põhjusel, nagu sugu, rass, nahavärv, etniline või sotsiaalne päritolu, geneetiline eripära, emakeel, usutunnistus, poliitilised või muud seisukohad, rahvusvähemusse kuulumine, varanduslik seisus, sünnipära, puue, vanus või seksuaalne sättumus, ilma et see mõjutaks kohtlemise erisusis, mis on vajalikud esimeses lõigus osutatud hindamise seisukohast;
(c) kes vajavad erilist kaitset või on haavatavad.

Or. en

Selgitus

Preferential treatment of any particular class or group of refugees, for whatever reason, will come at the expense of appropriate treatment for other persons who, from an objective humanitarian perspective, are equally deserving. The international community has therefore laid down, in the Geneva Convention of 28 July 1951 Relating to the Status of Refugees, binding rules of international humanitarian law that delineate who, in what circumstances, is to be treated as a refugee and how they are to be cared for. All EU Member States are signatories to that Convention. With this background, it is directly unsuitable to include "integration potential" in this Regulation.

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute tuvastamise järel registreerivad liikmesriigid nende isikute kohta, kelle suhtes nad kavatsevad ümberasustamist rakendada, järgnevad andmed:	välja jäetud
(a) nimi, sünniaeg, sugu, kodakondsus ja muud isikuandmed;
(b) kõigi sõrmede sõrmejäljed ja näokujutis kõikide vähemalt kuueaastaste kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute puhul;
(c) kolmanda riigi kodaniku mistahes isikuttõendava või reisidokumendi liik ja number ning and
(d) registreerimise kuupäev, registreerimise koht ja registreerimise läbi viinud asutus.
Registreerimise hetkel võidakse koguda muid andmeid, mis on vajalikud lõigete 3 ja 4 rakendamiseks.

Or. en

Selgitus

See lõige tõstetakse lõigete 3 ja 4 järele, kuna valikukriteeriumite ja välistamise põhjuste hindamine on vajalik enne potentsiaalsete ümberasustatavate registreerimist. Vastasel korral on oht, et registreeritakse juhtumid, mis ei saa olla kõlblikud, ning sellega tekitatakse tarbetut halduskoormust liikmesriikidele ja õhutatakse asjatuid lootusi.

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid viivad kõnealuse hindamise läbi dokumentaalsete tõendite alusel, tuginedes muuhulgas vajaduse korral ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti teabele kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku pagulaseks kvalifitseerumise kohta, või isikliku vestluse põhjal või neid kahte kombineerides.	Liikmesriigid viivad kõnealuse hindamise läbi eelkõige dokumentaalsete tõendite alusel, tuginedes muuhulgas vajaduse korral ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti teabele kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku pagulaseks kvalifitseerumise kohta, või isikliku vestluse põhjal või neid kahte kombineerides.

Or. en

Selgitus

Ammendav kirjeldus selle kohta, kuidas liikmesriigid hindamist korraldavad, võib tekitada ohu, et rikutakse tõendite vaba esitamise ja vaba uurimise põhimõtet.

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid teevad otsuse kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku ümberasustamise kohta lõikes 3 osutatud hindamise alusel võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui kaheksa kuud pärast isiku registreerimist. Liikmesriigid võivad nimetatud kaheksakuist tähtaega pikendada mitte rohkem kui nelja kuu võrra, kui tegemist on keeruliste faktiliste või õiguslike asjaoludega.	4. Liikmesriigid teevad otsuse kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku ümberasustamise kohta lõikes 3 osutatud hindamise alusel võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui kaheksa kuud pärast isiku registreerimist. Liikmesriigid võivad nimetatud tähtaega pikendada mitte rohkem kui nelja kuu võrra, kui tegemist on keeruliste faktiliste või õiguslike asjaoludega.

Or. en

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Positiivse otsuse korral registreerivad liikmesriigid nende isikute kohta, kelle suhtes nad kavatsevad ümberasustamist rakendada, järgnevad andmed:
	(a) nimi, sünniaeg, sugu ja kodakondsus;
	(b) kõigi sõrmede sõrmejäljed ja näokujutis kõigi kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute puhul;
	(c) kolmanda riigi kodaniku mis tahes isikuttõendava või reisidokumendi liik ja number ning
	(d) registreerimise kuupäev, registreerimise koht ja registreerimise läbi viinud asutus.

Or. en

Selgitus

See on algne lõige 2, mis (väikeste muudatustega) tõstetakse lõigete 3 ja 4 järele, kuna kõlblikkuskriteeriumite ja välistamise põhjuste hindamine on vajalik enne potentsiaalsete ümberasustatavate registreerimist. Vastasel korral on oht, et registreeritakse juhtumid, mis ei saa olla kõlblikud, ning sellega tekitatakse tarbetut halduskoormust liikmesriikidele ja tekitatakse asjatuid lootusi.

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid kustutavad andmed nimetatud tähtaja möödudes. Liikmesriigid kustutavad andmed, mis on seotud isikuga, kes on saanud ükskõik millise liikmesriigi kodakondsuse enne selle tähtaja möödumist, kohe kui liikmesriik saab teada, et asjaomane isik on kodakondsuse saanud.	Liikmesriigid kustutavad andmed nimetatud tähtaja möödudes. Liikmesriigid kustutavad andmed, mis on seotud isikuga, kes on saanud ükskõik millise liikmesriigi kodakondsuse enne selle tähtaja möödumist.

Or. en

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Negatiivse otsuse korral asjaomast isikut ümber ei asustata.	6. Negatiivse otsuse korral asjaomast isikut otsuse teinud liikmesriiki ümber ei asustata. Tagasilükkamise põhjus tehakse teatavaks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile või teistele organisatsioonidele, kes selle isiku ümberasustatavaks esitasid, et neil oleks vajaduse korral võimalik järelmeetmeid rakendada.

Or. en

Selgitus

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet soovitab liikmesriikidel teatavaks teha need tagasilükkamise põhjused, mis võiksid olla seotud muude asjaoludega, mitte kõlblikkuskriteeriumitega. Liikmesriikide teave tagasilükkamise põhjuste kohta võimaldab ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametil näiteks selgitada lahendamata küsimusi, kaaluda isiku esitamist mõnda teise riiki (ka väljapoole Euroopat) ümberasustamiseks või rakendada vajaduse korral teisi kaitsega seotud järelmeetmeid.

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 7 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) annavad asjaomasele kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule pagulasseisundi, kui teda saab pagulasena käsitada, või täiendava kaitse seisundi, kui asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul on õigus täiendavale kaitsele. Liikmesriik teeb otsuse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule teatavaks. Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmise otsusel on sama mõju nagu määruse (EL) nr XXX/XXX [miinimumnõuete määrus] artiklites 13 ja 19 viidatud pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmise otsusel, kui asjaomane isik on sisenenud liikmesriigi territooriumile;	(a) annavad asjaomasele kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule pagulasseisundi, kui teda saab pagulasena käsitada, või täiendava kaitse seisundi, kui asjaomasel kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul on õigus täiendavale kaitsele. Liikmesriik teeb otsuse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule teatavaks ning teavitab teda õigustest, mida pagulasseisund annab. Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmise otsusel on sama mõju nagu määruses (EL) nr XXX/XXX [miinimumnõuete määrus] viidatud pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmise otsusel, kui asjaomane isik on sisenenud liikmesriigi territooriumile; Liikmesriigid võivad anda alalisi või piiramata tähtajaga elamislube soodsamatel tingimustel, millele viidatakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ1a artiklis 13.
	__________________
	1a Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, 23.1.2004, lk 44–53).

Or. en

Selgitus

Ümberasustamise kui püsiva lahenduse aluseks on eeldus, et riigid annavad ümberasustatud isikutele alalise elamisloa. Üheaastast, kolmeaastast või isegi viieaastast elamisluba ei saa pidada püsivaks lahenduseks. Seetõttu on oluline, et liikmesriigid, kes soovivad seda teha, saaksid anda elamisloa soodsamatel tingimustel, kui on näidatud määruses (EL) nr XXX/XXX [miinimumnõuete määrus].

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 7 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) pakkuda kolmanda riigi kodanikele või kodakondsuseta isikutele lahkumiseelseid tutvustavaid programme, mis võivad hõlmata teavet nende õiguste ja kohustuste kohta, keeletunde ja teavet liikmesriigi sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise ülesehituse kohta.	(c) pakkuda kolmanda riigi kodanikele või kodakondsuseta isikutele lahkumiseelseid tutvustavaid programme, mis võivad hõlmata teavet nende õiguste ja kohustuste kohta, keeletunde ja teavet liikmesriigi sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise ülesehituse kohta. Selliseid programme võib pakkuda pärast nende isikute riiki sisenemist.

Or. en

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 8


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Tavamenetluse rakendamisel võivad liikmesriigid enne kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku tuvastamist taotleda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt või vajaduse korral [Euroopa Liidu Varjupaigaametilt] või asjaomastelt rahvusvahelistelt asutustelt, et nad teavitaksid neid kolmanda riigi kodanikest või kodakondsuseta isikutest, kellega seoses nimetatud asutused on igakülgselt hinnanud seda,	välja jäetud
(a) kas nad kuuluvad liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava kohaldamisalasse ning and
(b) kas nad kuuluvad ühte artikli 5 punkti b lõigus i sätestatud haavatavuse kategooriatest.
Samuti võivad liikmesriigid taotleda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt, et see hindaks igakülgselt, kas kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kellest ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet neid teavitanud on, kvalifitseerub pagulasena 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1 tähenduses.
Samuti võivad liikmesriigid nõuda, et muuhulgas võetaks arvesse lõike 1 punktides a–c sätestatud kriteeriumeid.

Or. en

Selgitus

See lõige teisaldatakse ja liidetakse artikli 10 lõikega 1, kuna mõlemas lõikes kirjeldatakse menetlust.

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 9


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Komisjonil on volitused võtta kooskõlas artiklis 14 sätestatud menetlusega vastu delegeeritud õigusakte lõigetes 1–4 osutatud elementide täiendamiseks, et kohaldada ümberasustamismenetlus vajaduse korral olukorrale kolmandas riigis, kust ümberasustamine lähtub.	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Ei ole selge, milline võiks olla nende delegeeritud õigusaktide eesmärk ja kohaldamisala, eelkõige konkreetsete ümberasustamisjuhtumite hindamise ja nende kohta otsuse tegemise puhul, ja miks ei ole võimalik neid eesmärke paremini saavutada muude vahenditega. Artikliga 10 tagatakse liikmesriikidele piisav paindlikkus, et nad saaksid menetlust vastavalt vajadusele kohandada, et edukalt rakendada lõikeid 1–4.

Muudatusettepanek 101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) ei hinda liikmesriigid, kas kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik vastab artikli 5 punkti a lõigus i osutatud tingimustele;	(1) ei saa liikmesriigid hinnata, kas kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik vastab artikli 5 punkti a lõigus i osutatud tingimustele;

Or. en

Muudatusettepanek 102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) annavad liikmesriigid asjaomastele kolmanda riigi kodanikele või kodakondsuseta isikutele täiendava kaitse seisundi.	(4) annavad liikmesriigid asjaomastele kolmanda riigi kodanikele või kodakondsuseta isikutele täiendava kaitse seisundi, kui pagulasseisundi andmiseks vajalik hindamine ei ole käesoleva artikli punktis 3 nimetatud aja jooksul lõpule viidud.

Or. en

Muudatusettepanek 103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11 a
	Kiirmenetlus
	Kui komisjoni delegeeritud õigusaktis, millega võetakse vastu liidu ümberasustamiskava, nähakse ette kiirmenetlus, mis ei ole seotud konkreetsete piirkondade või elanikerühmadega, vaid mida rakendatakse juhtudel, kui teatavad isikud on vahetute julgeolekuriskide või raske tervisliku seisundi tõttu vaja lühikese aja jooksul kiiresti neile ohtlikest tingimustest välja viia, toimivad liikmesriigid erandina artiklist 10 järgmiselt:
	1) kohustuvad kiireloomuliste ja erakorraliste juhtumite korral kasutusele võtma kiirmenetluse, kui selline menetlus ei ole juba kasutusel;
	2) määravad kindlaks teatava hulga kohti, mis ei ole seotud konkreetsete piirkondade või elanikerühmadega, mille suhtes seda võib kohaldada;
	3) võtavad vastu ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esitatud kiireloomulised või erakorralised ümberasustamisjuhtumid, mille puhul julgeolekuriskid või raske tervislik seisund nõuavad isikute ohtlikest tingimustest väljaviimist lühikese aja jooksul;
	4) kiirendavad otsuste tegemist selle kohta, kas pagulased või kodakondsuseta isikud vastavad käesoleva raamistiku artiklis sätestatud nõuetele ja valikukriteeriumitele;
	5) püüavad otsuse teha kahe nädala jooksul alates juhtumi esitamisest ning tagavad kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku viivitamatu ümberpaigutamise.

Or. en

Selgitus

Kui võtta liidu ümberasustamiskavadesse eraldi erakorraline ehk hädakvoot ja vastav menetlus, ilma seda prioriteetsete piirkondade või elanikerühmadega seostamata, saaks seda kasutada maailma hädaolukordadele ja kiireloomulistele juhtumitele reageerimiseks, kuna praegu on selleks väga vähe kohti.

Muudatusettepanek 104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade rakendamise hõlbustamiseks loovad liikmesriigid kontaktpunktid ja võivad otsustada nimetada ametisse kontaktametnikud kolmandates riikides.	1. Liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade rakendamise hõlbustamiseks loovad liikmesriigid kontaktpunktid ja võivad otsustada nimetada ametisse kontaktametnikud kolmandates riikides. Liikmesriike võib abistada [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] ja vastavalt vajadusele võivad liikmesriigid kasutada olemasolevaid ümberasustamisalase operatiivkoostöö struktuure.

Or. en

Muudatusettepanek 105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade rakendamisel ja eelkõige lahkumiseelsete tutvustavate programmide ning reisikõlbulikkuse kindlakstegemiseks vajalike arstlike kontrollide läbiviimisel, samuti ettevalmistustel isiku sihtkohta reisimiseks ja muudes praktilise korralduse küsimustes võivad liikmesriike kooskõlas artikli 8 lõike 2 punkti d kohaselt kehtestatud liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade kohapealse koordineerimise ja praktilise koostöö meetmetega abistada partnerid.	3. Liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade rakendamisel ja eelkõige lahkumiseelsete tutvustavate programmide ning reisikõlbulikkuse kindlakstegemiseks vajalike arstlike kontrollide läbiviimisel, samuti ettevalmistustel isiku sihtkohta reisimiseks ja muudes praktilise korralduse küsimustes võivad liikmesriike kooskõlas artikli 8 lõike 2 punkti d kohaselt kehtestatud liidu sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade kohapealse koordineerimise ja praktilise koostöö meetmetega abistada Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ja teised partnerid.

Or. en

Muudatusettepanek 106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Asutatakse kõrgetasemeline ümberasustamiskomitee, kuhu kuuluvad Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning liikmesriikide esindajad. Komiteesse võidakse kutsuda [Euroopa Liidu Varjupaigaamet,] ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon. Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi esindajad kutsutakse kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee koosolekutest osa võtma, kui nad näitavad üles oma kavatsust liidu ümberasustamise aastaplaani rakendamises osalemiseks.	1. Asutatakse kõrgetasemeline ümberasustamiskomitee, kuhu kuuluvad Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, liikmesriikide, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, [Euroopa Liidu Varjupaigaameti], Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ning teiste asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad. Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi esindajad kutsutakse kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee koosolekutest osa võtma, kui nad näitavad üles oma kavatsust liidu ümberasustamise aastaplaani rakendamises osalemiseks.
	Kõrgetasemeline ümberasustamiskomitee koguneb pärast iga-aastasi kolmepoolseid ümberasustamiskonsultatsioone ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosi avaldamist, et neile tuginedes visandada liidu ümberasustamiskava ja liidu mitmesuguste sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade põhielemendid.

Or. en

Muudatusettepanek 107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artikli 10 lõikes 9 nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.	2. Artiklites 7 ja 8 nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile neljaks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt sama pikaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Or. en

Selgitus

Komisjoni ettepanekus nähakse ette volituste delegeerimine määramata ajaks. Kindel ajavahemik (neli aastat), mida on võimalik vaikimisi samavõrra uuendada, annab kohustuse esitada aruanne hiljemalt üheksa kuud enne nelja aasta möödumist ning mõlemad seadusandjad saavad sellega parema ülevaate ja hinnangu selle kohta, kuidas volituste delegeerimine tegelikult toimib.

Muudatusettepanek 108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 10 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.	3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 7 ja 8 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Or. en

Muudatusettepanek 109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Artikli 10 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.	6. Artiklite 7 ja 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Or. en

Muudatusettepanek 110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 15	välja jäetud
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Or. en

Muudatusettepanek 111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Islandit, Liechtensteini, Norrat ja Šveitsi kutsutakse osalema liidu ümberasustamise aastaplaani rakendamises. Selle osalemisega seoses tuleb asjakohaselt arvesse võtta käesoleva määruse põhilisi sätteid, eriti ümberasustamismenetluse ning ümberasustatud isikute õiguste ja kohustustega seonduvat.	Islandit, Liechtensteini, Norrat ja Šveitsi kutsutakse osalema liidu ümberasustamiskava rakendamises. Selle osalemisega seoses tuleb asjakohaselt arvesse võtta käesoleva määruse põhilisi sätteid, eriti ümberasustamismenetluse ning ümberasustatud isikute õiguste ja kohustustega seonduvat.

Or. en

Muudatusettepanek 112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 516/2014

Artikkel 2 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) mõiste „ümberasustamine“ tähendab rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute vastuvõtmist kolmandast riigist, kuhu või mille piires nad on ümber asunud, liikmesriigi territooriumile eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse;	(a) mõiste „ümberasustamine“ tähendab rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute väljavalimist, vastuvõtmist ja ümberpaigutamist riigist, kus nad on kaitset taotlenud, konkreetsesse liikmesriiki, eesmärgiga anda neile rahvusvaheline kaitse ja tagada nende jaoks püsiv lahendus;

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas käesoleva raamistiku artikliga 2.

Muudatusettepanek 113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 516/2014

Artikkel 2 – punkt ab


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(ab) „(ab) „liidu sihtotstarbeline ümberasustamiskava“ tähendab liidu sihtotstarbelist ümberasustamiskava, mis on kehtestatud kooskõlas [määruse (EL) nr XXX/XXX (ümberasustamisraamistiku määrus)] artikli 15 punktiga 2“.	(ab) „(ab) „liidu sihtotstarbeline ümberasustamiskava“ tähendab liidu sihtotstarbelist ümberasustamiskava, mis on kehtestatud kooskõlas [määruse (EL) nr XXX/XXX (ümberasustamisraamistiku määrus)] artikliga 8“.

Or. en

Muudatusettepanek 114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 516/2014

Artikkel 17 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Peale artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldise saavad liikmesriigid ühekordse makse 10 000 eurot iga liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskava raames ümberasustatud isiku kohta.	1. Peale artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldise saavad liikmesriigid iga kahe aasta tagant artikli 15 lõike 2 punktiga b ette nähtud lisasumma, mille aluseks on ühekordne makse 6 000 eurot iga ümberasustatud isiku kohta. Ühekordset makset suurendatakse 10 000 euroni iga isiku kohta, kes on ümber asustatud vastavalt sihtotstarbelisele ümberasustamiskavale.

Or. en

Selgitus

Kuigi liikmesriike peaks mõneti stimuleerima, et nad liidu ümberasustamisraamistikus osaleksid, ei tohiks pärssida riikide endi tegevust ümberasustamise valdkonnas. Selle muudatusettepanekuga püüab raportöör leida tasakaalu nende kahe eesmärgi vahel.

Muudatusettepanek 115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta liikmesriikides.	1. Komisjon esitab hiljemalt ... [aasta pärast jõustumist] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta liikmesriikides.

Or. en

Muudatusettepanek 116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõike 1 kohaldamise eesmärgil esitavad liikmesriigid komisjonile ja [Euroopa Liidu Varjupaigaametile] vajalikud andmed aruande koostamiseks, lisaks teabele, mis esitatakse [Euroopa Liidu Varjupaigaametile] seoses kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute arvuga, kes igal nädalal tegelikkuses ümber asustatakse, nagu on sätestatud [määruse (EL) nr XXX/XXX (Dublini määrus)] artikli 22 lõikes 3.	2. Lõike 1 kohaldamise eesmärgil esitavad liikmesriigid komisjonile ja [Euroopa Liidu Varjupaigaametile] vajalikud andmed aruande koostamiseks, lisaks teabele, mis esitatakse [Euroopa Liidu Varjupaigaametile] seoses kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute arvuga, kes tegelikkuses ümber asustatakse, nagu on sätestatud [määruse (EL) nr XXX/XXX (Dublini määrus)] artikli 22 lõikes 3.

Or. en

SELETUSKIRI

Iga päev on 34 000 meest, naist ja last sunnitud konfliktide, tagakiusamise, vägivalla ja inimõiguste rikkumise tõttu oma kodust lahkuma. See arv on aasta-aastalt üha kasvanud. Oma elu päästmiseks on põgenenud 65 miljonit inimest, kellest kaks kolmandikku on riigisiseselt ümberasustatud ja üks kolmandik pagulased. Ainuüksi 2015. aastal asustati hinnanguliselt ümber 12,4 miljonit inimest. Põhjuseks on aina arvukamad lakkamatud konfliktid ja vägivald, mille tõttu on hädasti vaja tõhusamaid ja püsivaid lahendusi ülemaailmses ulatuses.

Genfi konventsioon – pärast Teist maailmasõda sündinud rahvusvaheline õigusakt

Pärast Teist maailmasõda mõistsid paljud riigid, kui väga on vaja edendada ja tugevdada rahvusvahelise õiguse vahendeid. Üks eesmärk oli luua rahvusvaheline õigusakt, mis tagaks selle, et kaitset vajavatele isikutele antakse varjupaika. Pagulasseisundi konventsioonis, mis võeti vastu 28. juulil 1951 Genfis, on rahvusvaheline üldsus paika pannud rahvusvahelise humanitaarõiguse siduvad normid, millega sätestatakse täpselt, keda ja millistel asjaoludel tuleb pagulasena kohelda ja kuidas selliste inimeste eest hoolitseda. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on selle konventsiooniga ühinenud. Euroopa Liit ise ei ole konventsiooni osaline, Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 63 lõikes 1 on aga sätestatud et ühine varjupaigapoliitika „peab vastama 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonile ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning teistele asjakohastele lepingutele“.

Pärast Teist maailmasõda, 1950. aastal, loodi ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), et aidata miljoneid inimesi, kes olid põgenenud või kodu kaotanud. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet toimib 1951. aasta konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli „järelevalvajana“. Amet on ülemaailmne toimija, kes toetab pagulasi vastuvõtvaid riike ja aitab neil sellekohaseid poliitilisi meetmeid korraldada. Selleks, et Euroopa Liit saaks tõhustada oma tegevust pagulaste kaitsmisel ja ümberasustamisel, on oluline tugineda selle ameti tööle.

Ümberasustamine kui turvaline ja õiguspärane rahvusvahelise kaitse moodus

Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mida praegu läbi vaadatakse, hõlmab mitmesuguseid elemente, nagu pagulaste vastuvõtmine vastutuse suurem jagamine, vastuvõtutingimused, ühised kvalifitseerimismenetlused ja -reeglid. Lahendamata on aga küsimus, kuidas korraldada inimeste turvaline ja seaduslik Euroopa Liitu saabumine.

Rohkemaid ja paremini toimivaid teid ELi saabumiseks, mis oleksid ohutud ja seaduslikud, on aastaid nõudnud Euroopa Parlament oma resolutsioonides, nagu ka Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, ÜRO pagulaste ülemvolinik, ÜRO eriraportöör migrantide inimõiguste küsimuses, ÜRO inimõiguste ülemvolinik ja paljud kodanikuühiskonna osalised. Ohutuid ja seaduslikke võimalusi, sealhulgas ümberasustamist, nõuti ka pagulaste ja migrantide teemale pühendatud ÜRO tippkohtumisel ja pagulasteemalisel tippkohtumisel, mille 2016. aasta septembris korraldas president Obama.

Kuigi ümberasustamisel on teatavaid sarnasusi rände võimalustega, on tegemist siiski omaette lahendusteega. Seega tuleb ümberasustamist tunnustada teisi seaduslikke rahvusvahelise kaitse mooduseid – nagu humanitaarviisad, perekondade laiendatud taasühinemine ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmid – täiendava ja mitte asendava lahendusena.

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet on oma põhikirja ja ÜRO Peaassamblee resolutsioonidega volitatud korraldama ümberasustamist ühe püsiva lahendusena pikaleveninud pagulasolukorras olevate isikute jaoks. Mõiste „ümberasustamine“ ametlik määratlus ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ümberasustamiseteemalises käsiraamatus on järgmine:

Ümberasustamine tähendab pagulaste valimist ja üleviimist riigist, kus nad on kaitset taotlenud, kolmandasse riiki, kes on nõustunud neile kui pagulastele andma alalise elaniku staatuse. See antud staatus tagab kaitse tagasisaatmise vastu ja annab ümberasustatud pagulasele ja tema pereliikmetele või ülalpeetavatele õiguse kasutada samasuguseid õigusi, mis on selle riigi kodanikel. Ümberasustamisega kaasneb ka võimalus saada lõpuks naturalisatsiooni korras selle riigi kodakondsus.

Ümberasustamine on vahend, et pakkuda kaitset ja püsivaid lahendusi pagulastele. ÜRO pagulaste ülemvolinik, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu, Rahvusvaheline Päästekomitee, Punane Rist, Caritas, Amnesty International ja mitmed teised sidusrühmad on seetõttu seisukohal, et ümberasustamise sidumine kolmandate riikidega rände valdkonnas tehtava koostööga ei ole kestlik lahendus. See tähendaks ümberasustamise kui kõige haavatavamate pagulaste kaitsmise vahendi hälbimist. Ümberasustamine peab jätkuvalt lähtuma kõige haavatavamate pagulaste vajadustest. Väärib märkimist, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet käsitabki ümberasustamist juba viimase võimalusena, mis tähendab, et amet võtab konkreetse juhtumi hinnata siis, kui teised püsivad lahendused on juba läbi vaadatud. Geograafiliste prioriteetide määramine, võttes aluseks rände valdkonnas kolmandate riikidega tehtava koostöö, ja ümberasustamise võimendamine välispoliitiliste eesmärkide saavutamise eesmärgil seaks seetõttu de facto ohtu humanitaarse, vajadustepõhise ja rahvusvahelist kaitset tähtsustava lähenemisviisi. Samuti on tähtis, et liidu ümberasustamisraamistik oleks ümbersasustamisprogrammides kasutatavate kõlblikkuskriteeriumite osas ühitatud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.

Liidu ümberasustamisraamistik täiendab rahvusvahelisi ümberasustamisstruktuure

Tagamaks, et ELi raamistik täiendab ülemaailmseid ümberasustamisalaseid jõupingutusi ja järgib rahvusvahelist õigust, peab ümberasustamine põhinema ümberasustamisele kuuluvate isikute kaitse kaalutlustel. Euroopa Liidu ümberasustamisraamistik peaks lähtuma humanitaarvajadustest, aitama rahuldada ülemaailmseid ümberasustamisvajadusi ja leevendama pikaleveninud pagulasolukordi. Seetõttu tuleb raamistik viia vastavusse juba olemasolevate rahvusvaheliste ümberasustamisstruktuuridega, et see aitaks täiendada olemasolevaid meetmeid, aitaks suurendada ELi liikmesriikide osalemist ümberasustamises, ning, mis kõige olulisem, toimiks tegelikult kohapeal. See tagatakse järgmiste võtetega:

o Kinnitatakse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti rolli peamise institutsioonina, mis esitab ümberasustamisjuhtumid liikmesriikidele (artikkel 10). See ei tähenda, et liikmesriigid või teised asjaomased organisatsioonid ei saa esildisi teha; sellega rõhutatakse vaid, kuidas ümberasustamine kohapeal juba toimib. Siiski pannakse sellega paika kaitsemeetmed ja see aitab vältida menetluste või struktuuride dubleerimist.

o Geograafilised prioriteedid (artiklid 4 ja 7) peaksid põhinema ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosil, mille amet avaldab igal aastal. Selle prognoosiga antakse kõige põhjalikum hinnang selle kohta, millistes maailma kohtades on ümberasustamisvajadused kõige kiireloomulisemad, ning see peaks liidu ümberasustamisraamistiku jaoks olema selge suunis.

o Kõrgetasemelise ümberasustamiskomitee roll tuleks viia selgemini vastavusse olemasolevate struktuuridega. Kõrgetasemeline ümberasustamiskomitee koguneb pärast iga-aastasi kolmepoolseid ümberasustamiskonsultatsioone, et visandada liidu ümberasustamiskava ja mitmesuguste sihtotstarbeliste ümberasustamiskavade põhielemendid. Ümberasustamiskomitee liikmeskonda on laiendatud, et tagada tegevuse suurem läbipaistvus ja kvaliteet.

Liidu ümberasustamisraamistik tähendab suuremat hulka

Euroopa annab 23,8% maailma SKPst (OECD 2014. aasta andmed), kuid ELi liikmesriikidesse on vastu võetud ainult umbes 8% maailma pagulastest. See paneb ebaproportsionaalselt suure koormuse arenguriikidele, kus leiab varjupaika valdav enamus pagulastest. 2015. aastal asustasid 22 Euroopa riiki ümber 13 040 inimest (sh 17 ELi liikmesriiki võtsid vastu 9629 inimest). Euroopa osakaal ülemaailmses ümberasustatavate vastuvõtmises on viimase viie aasta jooksul olnud keskmiselt 10%. Seevastu USA asustas samal 2015. aastal ümber 69 933 pagulast.

ELi liikmesriigid on ilmutanud soovimatust luua inimeste jaoks kohased seaduslikud ja turvalised Euroopasse sisenemise võimalused. Seetõttu ei jää liikvele läinud inimestele ühtegi muud valikut kui pöörduda inimkaubitsejate poole ja alustada ohtlikku seadusevastast teekonda. Kui tahame vähendada vajadust ohtlike reiside järele, vähendada surmajuhtumeid ja inimkaubitsejate võrgustike kasutamist, saame selle teoks teha vaid siis, kui pakutavate kohtade arv on kindel ja realistlik. Liidu ümberasustamisraamistiku kaudu tuleks rahuldada vähemalt 25% iga-aastasest prognoositud ülemaailmsest ümberasustamisvajadusest. 2017. aastal tähendab see umbkaudu 250 000 inimest.

Liidu raamistik toetab liikmesriikide programme

ELi liikmesriike, kellel on toimivad ja edukad ümberasustamisprogrammid, tuleks ergutada neid jätkama ja laiendama, kogemusi jagama ja ressursse ühendama. Liikmesriikidele, kes just alustavad oma esimesi ümberasustamisprogramme, tuleks anda kõikvõimalikku abi, et nende esimene kogemus kujuneks meeldivaks ja positiivseks. Liikmesriikidel, kellel on selles vallas vähe kogemusi või ei ole neid üldse, tuleb leida kindel struktuur, mis aitaks neil alustada. See hõlmab parimate tavade vahetamist teiste liikmesriikidega ning operatiiv- ja tehnilist abi, sealhulgas [Euroopa Liidu Varjupaigaameti] abi. Kui liidu ümberasustamisraamistikuga pannakse ühised menetlused, kõlblikkuskriteeriumid või välistamise alused maksma ka riiklike programmide puhul, tekib oht, et pärsitakse liikmesriikide tegevust ümberasustamise valdkonnas.

Samas on selge, et liikmesriike tuleb innustada liidu ümberasustamisraamistikus osalema. Nende kahe eesmärgi tasakaalustamiseks tehakse ettepanek, et liikmesriigid saaksid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist 6000 eurot iga ümberasustatud isiku kohta ja 10 000 eurot iga ümberasustatud isiku kohta, kui liikmesriigid otsustavad ümberasustamist korraldada liidu raamistikus.

Liidu raamistik tagab püsiva lahenduse

Ümberasustamise kui püsiva lahenduse aluseks on tingimus, et vastuvõtvad riigid annavad ümberasustatud isikutele alalise elamisloa. Ühe- või kolmeaastast elamisluba ei saa pidada püsivaks lahenduseks. Seetõttu on oluline, et liikmesriigid, kes soovivad seda teha, saaksid anda elamisloa soodsamatel tingimustel, kui on näidatud määruses (EL) nr XXX/XXX [miinimumnõuete määrus]. Sellega seoses tehakse ettepanek, et liikmesriigid võiksid anda alalisi või piiramata tähtajaga elamislube soodsamatel tingimustel, nii nagu on osutatud nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ (pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta; muudetud direktiiviga 2011/51/EL) artiklis 13.

A Common European Asylum System must have several safe and legal pathways

Our common asylum system cannot continue to exclusively focus on making it as hard as possible for people fleeing to reach the territory of the European Union. Safe and legal pathways, together with good reception and integration structures, is absolutely vital for a functioning European asylum system. The right to asylum and international law must be respected. It is not a choice that Member States can opt-out of. A robust Union Resettlement Framework that ensures added quality and quantity to already existing European resettlement efforts is one fundamental part of such a system – but must be coupled with other legal pathways as well. The European Union must step up our common efforts and prove that our continent and our Union can take our fair share of the global responsibility.