Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Johannesburgis 2002. aasta ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud rakenduskava kohaselt tuleks taastada kõik kaubanduslikud varud tasemele, mis on suuteline tootma 2015. aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu hinnangul vastab kõnealune tase Läänemere lõhe jõevarude korral noorlõhe tootmisele vahemikus 60 % kuni 75 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest eri looduslike lõhedega jõgede korral. Kõnealused teaduslikud soovitused peaksid olema alus mitmeaastase kava eesmärkide ja sihtide seadmisele.

(6) Johannesburgis 2002. aasta ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud rakenduskava kohaselt tuleks taastada kõik kaubanduslikud varud tasemele, mis on suuteline tootma 2015. aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) hinnangul vastab kõnealune tase Läänemere lõhe jõevarude korral noorlõhe tootmisele 80% ulatuses võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest eri looduslike lõhedega jõgede korral. Kõnealused teaduslikud soovitused peaksid olema alus mitmeaastase kava eesmärkide ja sihtide seadmisele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Teaduslike soovituste kohaselt võib asustamise menetlustel olla märkimisväärne mõju Läänemere lõhevarude geneetilisele mitmekesisusele ning on oht, et igal aastal Läänemerre lastud suur arv kasvatatud lõhesid mõjutab looduslike lõhede geneetilist puhtust ning see tuleks järk-järgult kõrvaldada. Seega tuleks käesolevas mitmeaastases kavas seada vettelaskmise tingimus.

(12) Teaduslike soovituste kohaselt võib asustamise menetlustel olla märkimisväärne mõju Läänemere lõhevarude geneetilisele mitmekesisusele ning on oht, et igal aastal Läänemerre lastud suur arv kasvatatud lõhesid mõjutab looduslike lõhede geneetilist puhtust ning seda tava tuleks suuremal määral kontrollida. Seega tuleks käesolevas mitmeaastases kavas seada vettelaskmise tingimus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Siiski, kuna lõhe vettelaskmine võib praegu olla teatavates liikmesriikides kohustuslik ning liikmesriikidele kõnealuste nõuetega kohanemiseks aja võimaldamiseks tuleks jätkuvalt lubada lõhede vettelaskmist, mida ei tehta asustamise ega otsese taasasustamise eesmärgil, pärast käesoleva määruse jõustumist seitse aastat vältava üleminekuperioodi jooksul.

(14) Lõhede vettelaskmist, mida ei tehta asustamise ega otsese taasasustamise eesmärgil, ei tuleks kümne aasta möödudes enam lubada, kui looduslike noorlõhede tootmise suutlikkus jõuab 80%-ni võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest konkreetses jões. Lõhe vettelaskmine võib praegu olla teatavates liikmesriikides kohustuslik ning liikmesriikidele tuleks käesoleva määruse nõuetega kohanemiseks aega anda.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Märkimisväärne osa rannapüügilaevadest lõhe püüdmiseks on alla 10 m pikad. Seetõttu tuleb laiendada määruse (EÜ) 1224/2009 artiklis 14 sätestatud püügipäeviku pidamise nõuet ja artiklis 17 sätestatud eelteatise nõuet kõigi laevade hõlmamiseks.

(16) Määruse (EÜ) 1224/2009 artiklis 14 sätestatud püügipäeviku pidamise nõue ja artiklis 17 osutatud eelteatise nõue tuleb kehtestada kõigi üle 12 meetri pikkuste laevade suhtes.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Tagamaks, et lõhepüügi kohta ei esitata valeandmeid, kajastades seda meriforellipüügina ja niiviisi nõuetekohast kontrolli vältides, tuleb laiendada määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 17 sätestatud eelteatise esitamise kohustust ka kõigile pardal meriforelle hoidvatele laevadele.

(17) Tagamaks, et lõhepüügi kohta ei esitata valeandmeid, kajastades seda meriforellipüügina ja niiviisi nõuetekohast kontrolli vältides, tuleb kehtestada määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 17 sätestatud eelteatise esitamise kohustus kõigile üle 12 meetri pikkustele pardal meriforelle hoidvatele laevadele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kutselisele kalapüügile Läänemerel ja sellega ühendatud jõgedes liikmesriikide territooriumil (edaspidi „asjaomased liikmesriigid”);

a) kutselisele kalapüügile ja harrastuspüügile Läänemerel ja sellega ühendatud jõgedes liikmesriikide territooriumil (edaspidi „asjaomased liikmesriigid”);

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) lõhe harrastuspüügile Läänemerel, kui kõnealune püük toimub harrastuspüügilaevadel.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h a) „harrastuspüük”– püük, mis ei ole äriotstarbeline ja mille puhul kasutatakse igat liiki nii ärilise kui mitteärilise eesmärgiga kalapüügivahendeid;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis on saavutanud käesoleva määruse jõustumise ajaks 50 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, jõuab käesoleva määruse jõustumisest viie aasta möödudes võimalik noorlõhede tootmise suutlikkus iga jõe kohta 75 %-ni.

1. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis on saavutanud käesoleva määruse jõustumise ajaks 50% võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, jõuab käesoleva määruse jõustumisest viie aasta möödudes võimalik noorlõhede tootmise suutlikkus iga jõe kohta 80%-ni.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis ei ole saavutanud käesoleva määruse jõustumise ajaks 50 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, jõuab käesoleva määruse jõustumisest viie aasta möödudes võimalik noorlõhede tootmise suutlikkus iga jõe kohta 50 %-ni ja kümne aasta möödumisel 75 %-ni.

2. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis ei ole saavutanud käesoleva määruse jõustumise ajaks 50% võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, jõuab käesoleva määruse jõustumisest viie aasta möödudes võimalik noorlõhede tootmise suutlikkus iga jõe kohta 50%ni ja kümne aasta möödumisel 80%-ni.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kümne aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest säilitatakse looduslike noorlõhede tootmise suutlikkust tasemel vähemalt 75 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest igas looduslike lõhedega jões.

3. Kümne aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest säilitatakse looduslike noorlõhede tootmise suutlikkust tasemel vähemalt 80% võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest igas looduslike lõhedega jões.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon hindab iga kolme aasta tagant käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide võetud meetmete vastavust ja tõhusust artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide ja sihtide alusel.

4. Komisjon hindab igal aastal käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide võetud meetmete vastavust ja tõhusust artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide ja sihtide alusel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riiklike kvootide kasutamine harrastuspüügilaevade poolt

Riiklike kvootide kasutamine harrastuspüügi raames

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Harrastuspüügilaevadelt merel püütud lõhet arvestatakse riiklike kvootide alusel.

Harrastuspüügi raames püütud lõhet arvestatakse riiklike kvootide alusel

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis ei ole käesoleva määruse jõustumise ajaks saavutanud 50 % võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, kehtestavad asjaomased liikmesriigid hiljemalt kahe aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest riiklikud tehnilised kaitsemeetmed.

1. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis ei ole käesoleva määruse jõustumise ajaks saavutanud 50% võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, kehtestavad asjaomased liikmesriigid hiljemalt aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest riiklikud tehnilised kaitsemeetmed.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon hindab iga kolme aasta tagant artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide ja sihtide alusel artiklite 9 ja 10 kohaselt liikmesriikide võetud meetmete vastavust ja tõhusust, eelkõige juhul, kui looduslike lõhedega jõed voolavad läbi mitme liikmesriigi.

1. Komisjon hindab igal aastal artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide ja sihtide alusel artiklite 9 ja 10 kohaselt liikmesriikide võetud meetmete vastavust ja tõhusust, eelkõige juhul, kui looduslike lõhedega jõed voolavad läbi mitme liikmesriigi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõhede vettelaskmine, mida ei tehta kooskõlas artiklitega 12 ja 13 võib jätkuda kuni seitse aastat pärast käesoleva määruse jõustumist saabuv aeg.

Lõhede vettelaskmine, mida ei tehta kooskõlas artiklitega 12 ja 13 võib jätkuda kuni seitse aastat pärast käesoleva määruse jõustumist saabuv aeg. Lõhede vettelaskmine, mida ei reguleerita artiklitega 12 ja 13, lõpetatakse kümne aasta möödudes, kui looduslike noorlõhede tootmise suutlikkus jõuab 80%-ni võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest konkreetses jões.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määruse 1224/2009 artikli 14 erandina peavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 sätestatud eeskirjadega oma tegevuse kohta püügipäevikut mis tahes pikkuses Euroopa Liidu kalalaevade kaptenid, kellel on lõhepüügi luba.

Määruse 1224/2009 artikli 14 erandina peavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 sätestatud eeskirjadega oma tegevuse kohta püügipäevikut Euroopa Liidu üle 12-meetrise kogupikkusega kalalaevade ja harrastuspüügilaevade kaptenid, kellel on lõhepüügi luba.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määruse nr 1224/2009 artikli 17 lõike 1 sissejuhatava lause erandina teatavad kõigi nende mis tahes pikkuses Euroopa Liidu kalalaevade kaptenid, kes hoiavad pardal lõhet ja/või meriforelli, selle liikmesriigi, mille lipu all laev sõidab, pädevatele ametiasutustele viivitamatult pärast püügitegevuse lõpuleviimist määruse nr 1224/2009 artikli 17 lõikes 1 esitatud teabe.

Määruse nr 1224/2009 artikli 17 lõike 1 sissejuhatava lause erandina teatavad kõigi Euroopa Liidu üle 12-meetrise kogupikkusega kalalaevade ja harrastuspüügilaevade kaptenid, kes hoiavad pardal lõhet ja/või meriforelli, selle liikmesriigi, mille lipu all laev sõidab, pädevatele ametiasutustele viivitamatult pärast püügitegevuse lõpuleviimist määruse nr 1224/2009 artikli 17 lõikes 1 esitatud teabe.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Asjaomased liikmesriigid kontrollivad püügideklaratsioonidesse kantud teabe täpsust lossimise inspektsioonidega. Kõnealused lossimise inspektsioonid hõlmavad lossimise koguarvust minimaalselt 10 % kontrollimist.

Asjaomased liikmesriigid kontrollivad püügideklaratsioonidesse kantud teabe täpsust lossimise inspektsioonidega. Kõnealused lossimise inspektsioonid hõlmavad lossimise koguarvust minimaalselt 50% kontrollimist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 20 a

Harrastuspüügi kontroll

Harrastuspüügi kontrollimine käesoleva määruse eesmärkidel toimub eelkõige määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 55 ja määruse (EL) nr 404/2011 artikli 64 kohaselt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 22 a

Komisjon esitab hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist Euroopa Parlamendile ja nõukogule teadusuuringute tulemused, mis käsitlevad röövloomade ja -lindude, eelkõige hüljeste ja kormoranide mõju Läänemere lõhevarudele. Nende uuringute tulemuste põhjal koostab komisjon Läänemere lõhevarusid mõjutavate röövloomade ja -lindude populatsioonide haldamise kava, mis jõustub hiljemalt 2016. aastal.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile aruandeid V peatükiga kooskõlas võetud tehniliste kaitsemeetmete kohta ning artiklis 5 sätestatud sihtide täitmise kohta kolmandal aastal pärast käesoleva määruse jõustumist ning pärast seda igal kolmandal aastal.

1. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile aruandeid V peatükiga kooskõlas võetud tehniliste kaitsemeetmete kohta ning artiklis 5 sätestatud sihtide täitmise kohta aasta pärast käesoleva määruse jõustumist ning pärast seda igal aastal.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile aruanded käesoleva määruse rakendamise ja artiklis 5 sätestatud sihtide täitmise kohta kuuendal aastal pärast käesoleva määruse jõustumist ning pärast seda igal kuuendal aastal. Liikmesriigi esitatavas aruandes peab eelkõige sisalduma järgmine teave:

2. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile aruanded käesoleva määruse rakendamise ja artiklis 5 sätestatud sihtide täitmise kohta kolmandal aastal pärast käesoleva määruse jõustumist ning pärast seda igal kolmandal aastal. Liikmesriigi esitatavas aruandes peab eelkõige sisalduma järgmine teave:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon hindab käesoleva määruse artiklis 23 osutatud liikmesriikide aruannete ja teaduslike soovituste alusel majandamismeetmete mõju Läänemere lõhevarudele ning kõnealuseid varusid kasutavatele kalandustele liikmesriikide aruannete laekumisele järgneval aastal.

Komisjon hindab käesoleva määruse artiklis 23 osutatud liikmesriikide aruannete ja teaduslike soovituste alusel majandamismeetmete mõju Läänemere lõhevarudele ning kõnealuseid varusid kasutavatele kalandustele liikmesriikide aruannete laekumisele järgneval aastal. Komisjon vaatab uuesti läbi lõhe triivvõrguga püüdmise keelu, võttes arvesse selle mõju Läänemere lõhevarudele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui asjaomased liikmesriigid ei ole kindlaksmääratud tähtajaks kehtestanud ega avaldanud artikliga 6 või 11 ettenähtud meetmed või kui selliseid meetmeid peetakse artikli 6 lõike 4 või artikli 11 lõike 1 kohase hindamise põhjal ebapiisavaks ja/või ebatõhusaks, tühistab komisjon asjaomase liikmesriigi artikli 6 või 11 kohased volitused. Tühistamise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses kindlaksmääratud delegeeritud volitused. See jõustub järgmisel päeval pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses sätestatud hilisemal kuupäeval.

Kui asjaomased liikmesriigid ei ole kindlaksmääratud tähtajaks kehtestanud ega avaldanud artikliga 6 või 11 ettenähtud meetmed või kui selliseid meetmeid peetakse artikli 6 lõike 4 või artikli 11 lõike 1 kohase hindamise põhjal ebapiisavaks ja/või ebatõhusaks, tühistab komisjon asjaomase liikmesriigi artikli 6 või 11 kohased volitused. Delegeeritud volituste tühistamine toimub Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 258 sätestatud korra kohaselt.