Kalanduskomisjon
30.1.2013
***I
RAPORTI PROJEKT
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks
( COM(2012)0332 – C7‑0158/2012 – 2012/0162(COD) )
Kalanduskomisjon
Raportöör: Raül Romeva i Rueda
PR_COD_1amCom
Kasutatud tähised |
* nõuandemenetlus *** nõusolekumenetlus ***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine) ***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine) ***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)
(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)
|
Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud |
Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse õigusakti eelnõusse tehtud muudatused paksus kaldkirjas. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele ja tähistab neid õigusakti eelnõu osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut.
Kui õigusakti eelnõus soovitakse muuta kehtivat õigusakti, märgitakse muudatusettepaneku päises kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ning neljandale reale viide muudetavale sättele. Kui Euroopa Parlament soovib muuta kehtivat sätet, mida õigusakti eelnõus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Väljajäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...].
|
SISUKORD
lk
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT....................5
SELETUSKIRI............................................................................................................................7
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ( COM(2012)0332 –C7-0158/2012 – 2012/0162(COD) )
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2012)0332 ),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0158/2012),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ( A7–0000/2013 ),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – punkt 19
Määrus (EÜ) nr 1005/2008
Artikkel 54a (uus) – lõige 2
| |
Komisjoni ettepanek | Muudatusettepanek |
2. Artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1, artikli 12 lõigetes 5 ja 6, artikli 16 lõigetes 1 ja 4 ning artikli 17 lõikes 3 osutatud volitused delegeeritakse määramata ajaks. | 2. Artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1, artikli 12 lõigetes 5 ja 6, artikli 16 lõigetes 1 ja 4 ning artikli 17 lõikes 3 osutatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kolmeks aastaks ...*. Hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase perioodi lõppu esitab komisjon delegeeritud volituste kohta aruande. Volituste delegeerimine pikeneb vaikimisi samadeks ajavahemikeks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu avaldab pikendamisele vastuseisu vähemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu. |
| ______________ |
| * ELT: palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev. |
Or. en
Selgitus
Näib olevat õigem volituste delegeerimist ajaliselt piirata ja kohustada komisjoni andma aru delegeeritud volituste kasutamisest, et korraldada regulaarselt selle kasutamise hindamist ja vastavaid arupärimisi.
SELETUSKIRI
Üldine taust
Ebaseaduslik kalapüük võib sageli tunduda majanduslikult atraktiivne. Kuna eiratakse keskkonna-, sotsiaalseid ja teisi norme, saavad kalamehed kala tavaliselt odavamalt müüa. Hulgi- ja jaemüüjad saavad seda odavamalt osta, kuigi nad ei pruugi alati teada, et tegu on ebaseaduslikult püütud kalaga.
See seletab ka märgatava entusiasmi puudumist ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse suhtes. Põhimõtteliselt on lihtne olla ebaseadusliku kalastamise vastu, õigupoolest on keeruline selle vastu mitte olla. Kui tegutsemine ebaseadusliku kalapüügi vastu viib kalatarnete katkemiseni ELi turul või vähendab kasumlikkust või takistab kaubandustegevust ELi „tähtsate” äripartneritega, on palju raskem ebaseadusliku kalapüügi vastu võidelda. Vähemalt selline on ELi kogemus määrusega 1005/2008.
Kui komisjon 2007. aastal oma esimese ettepaneku tegi, võeti see mitmes ringkonnas vastu kohese ja sügava vaenulikkusega. Mitu liikmesriiki esitasid kaebuse, et see „sekkub kaubandustegevusse” või on rakendamiseks liiga kulukas ja keeruline. Paljud ei soovinud ELi laevade kuulumist ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse rakendusalasse, väites, et ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelesid teised, mitte eurooplased. Huvitaval kombel tulid kõige jõulisemad vastuväited ettepanekule põhjapoolsetest riikidest, kes sõltuvad oma turu rahuldamisel sellest kaubavahetusest rohkem, kuid keda peetakse tavaliselt kontrolle ja sanktsioone enam pooldavaks. Hispaania nõustus ettepaneku peamiste põhimõtetega peaaegu kohe.
Komisjoni eri peadirektoraadid vaidlesid samamoodi.
Lühidalt öeldes oli kõnede pidamine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu „hea”, kuid meetmete võtmine oli midagi muud.
Nüüd, mitu aastat hiljem, on määrus jõustunud. Praeguseks on komisjon teatanud kaheksale riigile[1] võimalusest, et nad eristatakse kui kolmandad riigid, keda komisjon peab võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks. Ametlik eristamine järgneb kuue kuu jooksul ja võib viia kaubandus- ja muude sanktsioonideni (artikkel 38).
Kuigi see areng on teretulnud, on see alles esimene samm.
Need riigid on suhteliselt väikesed osalised ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi üldises plaanis. Paljud suuremad riigid on erineval viisil seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, kas lipuriigina, rannikuäärse riigina, töötleva riigina või muul viisil. Võimalikud meelde tulevad riigid on muu hulgas Korea, Venemaa, Indoneesia, Filipiinid, Tai, Paapua Uus-Guinea ja isegi Hiina. Samas kui asjaolud selliste riikide kindlaksmääramiseks peavad olema kindlad, et see oleks seaduslikult vääramatu, mis aga võtab aega ja ressursse, ei tohi komisjon sellest kõrvale hoiduda. Komisjon peab tagama piisavad rahalised vahendid ja personali teiste riikide uurimiseks ja, kui see on õigustatud, tegema seda kiiresti ja tõhusalt.
Endiselt kehtivad samad jõud ja enamasti samad väiteid, mis olid ilmsed määruse vastuvõtmisel, takistades võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu.
Eespool nimetatud kaheksa riigi teavituse ilmumine komisjonist võttis äärmiselt kaua aega, andes aluse kahelda entusiasmis rakendada määrust teatud kohtades kogu ulatuses. Tõepoolest, ELi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjas ei ole ühtegi laeva, mis ei pärine piirkondlike kalandusorganisatsioonide nimekirjadest. On raske uskuda, et ei ole ühtegi ELi lipuga ega ka välismaist laeva, mille kohta komisjonil on piisavalt informatsiooni, et õigustada selle nimekirja lisamist.
Kui komisjon saatis riikide nimekirja projekti liikmesriikidele, siis üllatuslikult kaitsesid teatud liikmesriigid alguses oma partnerriike. Lõpuks oli ainult Ühendkuningriik nii ärritunud Belize ja Sri Lanka lisamisest nimekirja, et keeldus korralduskomitees hääletamast.
Komisjoni vabakaubanduskava ja paljud liikmesriigid tunduvad olevat poliitiliselt kaalukamad, kui vajadus lõpetada „ookeanide hävitamine”, nagu endine volinik seda kunagi nimetas. See on tõenäoliselt põhjus, miks ei ole tõsiselt uuritud Koread, kellega EL sõlmis hiljuti vabakaubanduslepingu.
Ometi on ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük kõige tõsisemaks ohuks merekeskkonna bioloogilisele mitmekesisusele, millega võivad kaasneda toiduohutuse probleemid mitmetes rannikuäärsetes riikides ja arengumaades.
Ameerika Ühendriikides kuulub võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu Magnuson-Stevens’i õigusakti alla. Hiljuti avaldati kolmas iga kahe aasta järel ilmuv nimekiri riikidest, kes omavad laevu, mis on seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. Vastupidiselt ELi tagasihoidlikule nimekirjale on ameeriklased nimekirja kandnud arvukalt suuremaid ebaseaduslikult, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevaid riike, kui seda on teinud EL, näiteks Korea, Mehhiko ja pigem piinlikust tekitavalt ka Hispaania ja Itaalia. Komisjon peaks kohe konsulteerima ameeriklastega informatsiooni võrdlemiseks ja kui see on põhjendatud, lisama nimekirja rohkem riike. ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel, nagu ka Jaapaniga, on sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum selliste olukordade hõlbustamiseks.
Parlament on korduvalt vastu võtnud aruandeid ja resolutsioone ergutamaks komisjoni püüdlusi võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu kõikide tema käsutuses olevate vahenditega ja igal võimalikul viisil, sealhulgas ümberregistreerimise ärahoidmine, teabe kogumine eraviisiliste kokkulepete kohta, toodete jälgitavuse parandamine ja rahvusvahelise koostöö tugevdamine ning teabevahetus. Kõik komisjoni talitused peavad tegema koostööd, et leida vahendid, mis tagavad lihtsa ja tõhusa määruste kohaldamise ning liidu poliitika ja õigusaktide rakendamise.
ELi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määrus on pöördeline, ainuke maailmas, oma kõikehõlmava rakendusala ja lubatavate meetmete poolest. Selline õigusakt on kasulik ainult juhul, kui seda kasutatakse täies ulatuses. Piirates selle kohaldamist pigem vähetähtsate ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate osalejate suhtes lubab ja isegi julgustab arvamust sellest kui „pabertiigrist” kaunistusest, millega EL saab uhkustada, kuid mida teised ei pea kartma.
Lissaboni lepinguga juurutati uus kolmetasandiline normide hierarhia. Esimese tasandi moodustavad õigusaktid, mille seadusandjad on vastu võtnud kas seadusandliku tavamenetluse kohaselt, kus Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsused võrdsete kaasseadusandjatena (vt Euroopa Liidu toimimise lepingu – ELTL – artiklit 294), või siis seadusandlike erimenetluste kohaselt. Lisaks võib seadusandja delegeerida komisjonile õiguse võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ning täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõikes 1 määratletud nn delegeeritud õigusaktid) ja mis moodustavad normide teise tasandi. Ka saab õiguslikult siduvate ELi õigusaktidega anda komisjonile rakendamisvolitused, kui selliste liidu aktide rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi. Nende alusel võtab komisjon vastu nn rakendusaktid (vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 291), mis moodustavad kolmanda tasandi.
See, mis liiki akti kasutada, ei ole alati päris selge. Delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide eelis seadusandlike aktide ees seisneb võimaluses muutunud olukorrale kiiresti reageerida. Kui seadusandlik tavamenetlus ja delegeeritud õigusaktide kasutamine tagavad parlamendi osalemise nõukoguga võrdväärsel tasemel, siis rakendusaktide kasutamisega kaasneb sisuliselt parlamendi kõrvalejätmine, kuna parlamendi kontrolliõigus ei kohusta komisjoni parlamendi arvamusega arvestama.
Komisjoni ettepanek
Määruse (EÜ) nr 1005/2008 vastavusse viimisel ELi toimimise lepingu uute eeskirjadega on komisjon koostanud ettepaneku projekti, milles kõnealuse määrusega komisjonile praegu antavad volitused jaotatakse delegeeritavateks meetmeteks ja rakendusmeetmeteks. Kavandatud muudatused puudutavad üksnes seda, mis liiki õigusaktid tuleb vastu võtta, ning ei muuda meetmete sisu. Märkimisväärne muudatus tehakse menetluses, mida kohaldatakse kindlaksmääratud kolmandate riikide kandmisel koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja või kolmanda riigi kustutamisel nimekirjast.
Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kalalaevadele tehakse erandeid teabe edastamise kohustusest või kehtestatakse erinevad teatamisajad; määratakse kolmandate riikide kalalaevade tehtava lossimise või ümberlaadimise kontrollimise kriteeriumid; kohandatakse püügi sertifitseerimissüsteemi väikeste kalalaevade püütud teatavate kalandustoodete puhul, mis hõlmab ka lihtsustatud korras väljastatud püügisertifikaadi kasutamise võimalust; muudetakse määruse reguleerimisalasse mittekuuluvate toodete loetelu; kohandatakse püügisertifikaatide esitamise tähtaega vastavalt kalandustoote liigile, sisenemiskoha kaugusele või kasutatud veovahendile; kehtestatakse heakskiidetud ettevõtja sertifikaatide andmise, muutmise, tühistamise või heakskiidetud ettevõtja staatuse peatamise või äravõtmise eeskirjad ning heakskiidetud ettevõtja sertifikaatide kehtivust käsitlevad eeskirjad ning kehtestatakse liidu kontrollikriteeriumid seoses riskijuhtimisega.
Komisjon teeb ettepaneku anda talle rakendusvolitused eelteatise vormide kehtestamiseks; lossimise ja ümberlaadimise deklareerimise korra ja vormide kehtestamiseks; elektroonilisel teel koostatud, kinnitatud või esitatud või sellistel elektroonilistel jälgimissüsteemidel, mis tagavad samasuguse asutuste kontrolli taseme, põhinevate püügisertifikaatide vastuvõtmiseks kokkuleppel lipuriikidega; piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt kooskõlas ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitleva ELi määruse nõuetega vastu võetud püügi sertifitseerimissüsteemide loetelu kehtestamiseks ja muutmiseks; heakskiidetud ettevõtja sertifikaatide taotlemise ja väljaandmise menetluste ja vormide suhtes esitatavate, kõigis liikmesriikides ühiste tingimuste kehtestamiseks; heakskiidetud ettevõtja kontrollimise eeskirjade ning heakskiidetud ettevõtja ja liikmesriikide ametiasutuste vahelise, liikmesriikide omavahelise ning liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetuse eeskirjade kehtestamiseks; ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja koostamiseks; laevade kustutamiseks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirjast; piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastu võetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjade lisamiseks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja; koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramiseks; kindlaksmääratud kolmandate riikide lisamiseks koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja; kolmandate riikide kustutamiseks koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast; erilistel asjaoludel kolmandate riikide suhtes erakorraliste meetmete vastuvõtmiseks; liikmesriikide poolt seoses täheldatud kalalaevadega esitatud teabe formaadi kehtestamiseks ning vastastikust abi käsitlevate eeskirjade kehtestamiseks.
Raportööri seisukohad
Raportöör on üldjoontes rahul komisjoni valikutega muudatusettepanekute tegemisel. Lisaks on raportöör seisukohal, et kui tehakse ettepanek kasutada delegeeritud õigusakte, tuleks õiguste delegeerimist ajaliselt piirata, et selle kasutamist saaks korrapäraselt hinnata.