Kalanduskomisjon

26.10.2017

***I

RAPORTI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide ja nende varude püügi mitmeaastane kava

( COM(2017)0097 – C8-0095/2017 – 2017/0043(COD) )

Kalanduskomisjon

Raportöör: Ruža Tomašić

PR_COD_1amCom

Kasutatud tähised

* nõuandemenetlus

*** nõusolekumenetlus

***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine)

***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine)

***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)

(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud

Kahes veerus esitatud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Välja jäetav tekst on märgistatud vasakpoolses veerus paksus kaldkirjas. Teksti asendamine on märgistatud mõlemas veerus paksus kaldkirjas. Uus tekst on märgistatud parempoolses veerus paksus kaldkirjas.

Iga muudatusettepaneku päise esimene ja teine rida osutavad läbivaadatava õigusakti eelnõu asjaomasele tekstiosale. Kui muudatusettepanek puudutab kehtivat õigusakti, mida õigusakti eelnõus soovitakse muuta, märgitakse päises lisaks kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ja neljandale reale viide muudetavale sättele.

Konsolideeritud tekstina esitatud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Uued tekstiosad on märgistatud paksus kaldkirjas. Välja jäetud tekstiosad on tähistatud sümboliga ▌või läbi kriipsutatud. Teksti asendamise puhul on uus tekst märgistatud paksus kaldkirjas ja asendatav tekst kustutatud või läbi kriipsutatud.

Erandina ei tähistata teenistuste tehtud puhtalt tehnilist laadi muudatusi lõpliku teksti vormistamiseks.

SISUKORD

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT 5

SELETUSKIRI 36

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide ja nende varude püügi mitmeaastane kava

( COM(2017)0097 – C8-0095/2017 – 2017/0043(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2017)0097 ),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0095/2017),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust ( A8-0000/2017 ),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/201341 on kehtestatud kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega ühise kalanduspoliitika eeskirjad. Ühise kalanduspoliitika eesmärk on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning kohaldada ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele.	(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/201341 on kehtestatud kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega ühise kalanduspoliitika eeskirjad. Ühise kalanduspoliitika eesmärk on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid keskkonna seisukohast, majanduslikult ja sotsiaalselt pikaajaliselt jätkusuutlikud ning kohaldada ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele.
__________________	__________________
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).	41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

Or. en

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 on kalavarude majandamiseks parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel vaja ühtlustatud, usaldusväärseid ja täpseid andmekogumeid.

Or. en

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Aadria meri on Vahemere oluline alapiirkond, mille arvele langeb umbes kolmandik lossitud saagi koguväärtusest.

Or. en

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Kehtivad majandamismeetmed, mis hõlmavad Aadria mere väikeseid pelaagilisi liike, käsitlevad juurdepääsu vetele, püügikoormuse kontrolli ja püügivahendite kasutamist reguleerivaid tehnilisi meetmeid. Teaduslikes nõuannetes on märgitud, et kalastussuremuse kohandamisel on kõige asjakohasem vahend püügikontroll, mis oleks tõhusam majandamisvahend ka väikeste pelaagiliste liikide puhul43.	(5) Kehtivad majandamismeetmed, mis hõlmavad Aadria mere väikeseid pelaagilisi liike, käsitlevad juurdepääsu vetele, püügikoormuse kontrolli ja püügivahendite kasutamist reguleerivaid tehnilisi meetmeid.
__________________
43 STECFi aruanne „Assessment of Mediterranean Sea stocks – part 2“ (STECF-11-14).

Or. en

Selgitus

Võttes arvesse, et kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee viimases aruandes (STECF 16-14) on analüüsitud mitmesuguste majandamispõhimõtete positiivset ja negatiivset mõju ning jõutud järeldusele, et parimaid tulemusi annab lähenemisviis, milles kombineeritakse erinevaid majandamismeetmeid (püügi, püügikoormuse, püügivõimsuse piirangud) ning et iga meetme lähenemisviisil on ka negatiivne mõju, soovitame kõnealuse väite välja jätta.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Selleks et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid, tuleb vastu võtta hulk kaitsemeetmeid, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed, kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine, ning vajaduse järgi neid omavahel kombineerida.	(6) Selleks et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid, tuleb vastu võtta hulk kaitsemeetmeid, nagu mitmeaastased kavad ja tehnilised meetmed ning vajaduse järgi neid omavahel kombineerida.

Or. en

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Mitmeaastase kava eesmärk peaks olema aidata saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, eelkõige saavutada ja säilitada asjaomaste varude maksimaalne jätkusuutlik saagikus, kujundada välja jätkusuutlik kalandussektor ja kehtestada tõhus majandamisraamistik.	(8) Mitmeaastase kava eesmärk peaks olema aidata saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke.

Or. en

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas mitmeaastastes kavades sätestatud sihttasemetega.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Asjakohane on kehtestada selline kalastussuremuse sihttase (F), mis vastab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse väärtuste vahemikena väljendatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise ja säilitamise eesmärgile (FMSY). Kõnealused teaduslikel nõuannetel põhinevad vahemikud on vajalikud, et tagada paindlikkus, mis võimaldab võtta arvesse muutusi teaduslikes nõuannetes, aitab rakendada lossimiskohustust ja arvestada segapüügi erisustega. FMSY-vahemikud on arvutanud välja STECF ja need peavad olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5%45.Lisaks on vahemiku ülempiir selline, et kalavaru allapoole kudekarja biomassi piirväärtust (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5%.	(12) Asjakohane on kehtestada biomassi piirväärtused SSBpa ja SSBlim, mis vastavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise ja säilitamise eesmärgile. Need väärtused peaksid põhinema ajakohastatud teaduslikel nõuannetel.
__________________
45 STECFi aruanne „Small pelagic stocks in the Adriatic Sea. Mediterranean assessments part 1“ (STECF-15-14). [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, EUR 27492 EN, JRC 97707, 2016, 52 lk.] [The second part of this reference seems to be mistaken. OPOCE, please check.]

Or. en

Selgitus

Ainult biomassi kasutamine annab täpsemaid väärtusi ja on asjakohasem väikeste pelaagiliste liikide majandamisel, kes sõltuvad rohkem keskkonnatingimustest kui püügist, vähemalt seni, kuni parandatakse teaduslikku hindamist.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiseks peaks olema kehtestatud FMSY-vahemike tavapärane ülemmäär ja teatavatel juhtudel kõrgem ülempiir, tingimusel et asjaomase kalavaru seisundit peetakse heaks. Kindlaksmääratud kalapüügivõimalused võiksid küündida kõrgema ülempiirini vaid juhul, kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul, varude liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks või järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste kõikumiste piiramiseks.	(13) Mitmeaastase kava eesmärkide saavutamiseks peaks iga liigi puhul olema sihttasemeks SSBpa. Kõrgema sihttaseme võiks kehtestada vaid juhul, kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul, varude liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks või kui ühe väikese pelaagilise liigi varud on allpool SSBlim piirväärtust.

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Anšoovise- ja sardiinivarude jaoks, mille kohta kõnealused näitajad on olemas, tuleb kaitsemeetmete kohaldamise eesmärgil kehtestada kaitse piirväärtused väljendatuna näitajatega MSY Btrigger ja Blim. Kui kalavarud peaksid langema allapoole piirväärtust MSY Btrigger, tuleks kalastussuremust vähendada allapoole piirväärtust FMSY.	(15) Kaitsemeetmete kohaldamise eesmärgil on vaja kehtestada väikeste pelaagiliste liikide kaitse piirväärtused väljendatuna näitajatena SSBlim ja SSBpa. Kui kalavarud peaksid langema allapoole piirmäära SSBlim, tuleks võtta vajalikke parandusmeetmeid, et aidata kaasa selle kalavaru kiirele taastumisele SSBpa tasemest kõrgemale.

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Juhul kui kalavaru suurus langeb allapoole piirväärtust Blim, tuleks rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid. Kui kalavaru on teaduslike nõuannete kohaselt ohustatud, peaksid kaitsemeetmed muu hulgas hõlmama kalapüügivõimaluste piiramist ja erikaitsemeetmeid. Neid meetmeid peaksid vajaduse korral täiendama muud meetmed, näiteks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 12 kohased komisjoni meetmed või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 13 kohased liikmesriikide meetmed.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Kui varude piirväärtuste kohta andmed puuduvad, tuleks kohaldada ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi. Kaaspüügil püütud kalavarude puhul tuleks varude kudekarja biomassi miinimumtasemeid käsitleva teadusliku nõuande puudumise korral võtta erikaitsemeetmeid, juhul kui teaduslikest nõuannetest nähtub vajadus rakendada parandusmeetmeid.	(17) Kui varude piirväärtuste kohta andmed puuduvad, tuleks kohaldada ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi.

Or. en

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Sõltumatud eksperdid ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee vaatasid läbi neile esitatud Aadria mere äärsete liikmesriikide ühise soovituse ning uurimuse seinnootade tehniliste omaduste ja merepõhja elustikule avaldatava mõju kohta. Seega on asjakohane näha ette erand määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 3 teisest lõigust ja II lisa punktist 2.

Or. en

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Kuna väikeseid pelaagilisi liike püüdvad laevad teevad Aadria meres tavaliselt lühikesi püügireise, tuleks kohandada määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 alusel nõutava eelteatise kasutamist, nii et eelteatised tuleks esitada vähemalt poolteist tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist. Võttes arvesse väga väikese kalasaagiga püügireiside piiratud mõju asjaomastele varudele, on asjakohane kehtestada piirkogus, mille puhul tuleb eelteatis esitada juhul, kui laeva pardal on vähemalt üks tonn anšoovist või sardiini.	(22) Kuna väikeseid pelaagilisi liike püüdvad laevad teevad Aadria meres tavaliselt lühikesi püügireise, tuleks kohandada määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 alusel nõutava eelteatise kasutamist, nii et eelteatised tuleks esitada vähemalt tund enne eeldatavat sadamasse jõudmist. Võttes arvesse väga väikese kalasaagiga püügireiside piiratud mõju asjaomastele varudele, on asjakohane kehtestada piirkogus, mille puhul tuleb eelteatis esitada juhul, kui laeva pardal on vähemalt üks tonn väikeseid pelaagilisi kalu.

Or. en

Selgitus

Konkreetse ranniku tõttu ja arvestades asjaolu, et püügipiirkonnad on sadamatele suhteliselt lähedal, on vaja ette näha lühem etteteatamisaeg.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Anšoovise ja sardiini püügi suhtes tuleks kehtestada piirkogused, mille ületamise korral on kalalaev kohustatud lossima määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43. Nende sadamate või rannikuäärsete kohtade kindlaksmääramisel peaksid liikmesriigid kohaldama kõnealuse määruse artikli 43 lõikes 5 sätestatud kriteeriume viisil, mis tagab tõhusa kontrolli.	(24) Väikeste pelaagiliste liikide püügi suhtes tuleks kehtestada piirkogused, mille ületamise korral on kalalaev kohustatud lossima määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43. Nende sadamate või rannikuäärsete kohtade kindlaksmääramisel peaksid liikmesriigid kohaldama kõnealuse määruse artikli 43 lõikes 5 sätestatud kriteeriume viisil, mis tagab tõhusa kontrolli.

Or. en

Selgitus

Tehakse ettepanek kasutada väikeste pelaagiliste liikide definitsiooni Vahemere üldise kalanduskomisjoni kehtivast majandamiskavast. See määratlus nõuab, et neid kahte liiki hallataks ühiselt. Neid kahte liiki püütakse koos ja kuna seinnoodaga ei ole võimalik püüda ainult ühte liiki, peaksid majandamismeetmed kehtima mõlemale liigile. Lisaks on need kaks liiki looduses vahelduvad ning sõltuvad suurel määral keskkonnatingimustest. Seetõttu tuleks nende liikide püüki kontrollida ja hallata ühiselt, nagu on juba tunnistatud Vahemere üldise kalanduskomisjoni praeguses raamistikus.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Et kohaneda õigel ajal ja proportsionaalselt tehnika ja teaduse arenguga ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 käesoleva määruse täiendamiseks vastu õigusakte parandusmeetmete kohta, mis on seotud hariliku makrelli ja hariliku stauriidi kaitse, lossimiskohustuse rakendamise ja tehniliste meetmetega. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid peetaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.	(25) Et kohaneda õigel ajal ja proportsionaalselt tehnika ja teaduse arenguga ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 käesoleva määruse täiendamiseks vastu õigusakte, mis on seotud lossimiskohustuse rakendamise ja tehniliste meetmetega. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid peetaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Or. en

Selgitus

Mitmeaastase kava sätted peaksid kehtima ainult sardiini ja anšoovise kohta, kuna teiste liikide (hariliku makrelli (Scomber spp.) ja hariliku stauriidi (Trachurus spp.)) kohta on andmeid ja teaduslikke hinnanguid väga vähe. Need liigid peaksid olema lossimiskohustuse tõttu mitmeaastase kavaga hõlmatud, kuna see oli ka komisjoni peamine selgitus, kuid mitmeaastase kava raames tuleks teha selget vahet.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 10 lõike 3 kohaselt tuleks ette näha sätted, mille alusel komisjon hindab korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamise piisavust ja tõhusust. Selline hindamine peaks tuginema kava korrapärasele hindamisele teaduslike nõuannete põhjal. Kava tuleks hinnata iga viie aasta tagant. See ajavahemik võimaldab lossimiskohustust täielikult rakendada ning selle jooksul on piirkondlikud meetmed vastu võetud ja rakendatud ning ilmnenud on nende mõju kalavarudele ja püügile. See on minimaalne ajavahemik ka teadusasutuste meelest.	(26) Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 10 lõike 3 kohaselt tuleks ette näha sätted, mille alusel komisjon hindab korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamise piisavust ja tõhusust. Selline hindamine peaks tuginema kava korrapärasele hindamisele teaduslike nõuannete põhjal. Kava tuleks hinnata viie aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. See ajavahemik võimaldab lossimiskohustust täielikult rakendada ning selle jooksul on piirkondlikud meetmed vastu võetud ja rakendatud ning ilmnenud on nende mõju kalavarudele ja püügile. See on minimaalne ajavahemik ka teadusasutuste meelest.

Or. en

Selgitus

Kalavarude olukorra ja majandamise lähenemisviisi kohta on veel hulgaliselt lahtisi küsimusi. Seetõttu tehakse ettepanek, et tuleks ette näha mitmeaastase kava läbivaatamine pärast viie aasta möödumist. Teadus peaks suutma anda selge vastuse küsimusele, kas pärast seda ajavahemikku võib tekkida vajadus muuta majandamise lähenemisviisi.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolevat määrust kohaldatakse Aadria mere anšoovise (Engraulis encrasicolus) ja sardiini (Sardina pilchardus) varude (edaspidi „asjaomased varud“) ja nende varude püügi suhtes. Seda kohaldatakse ka hariliku makrelli (Scomber spp.) ja hariliku stauriidi (Trachurus spp.) kaaspüügi suhtes, mis on püütud asjaomaste kalavarude kas ühe või mõlema liigi püügil Aadria meres.	2. Käesolevat määrust kohaldatakse Aadria mere anšoovise (Engraulis encrasicolus) ja sardiini (Sardina pilchardus) varude (edaspidi „väikesed pelaagilised liigid“) ja nende varude sihtpüügi suhtes. Määruse nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustuse rakendamiseks kohaldatakse käesolevat määrust ka hariliku makrelli (Scomber spp.) ja hariliku stauriidi (Trachurus spp.) kaaspüügi suhtes väikeste pelaagiliste liikide püügi käigus Aadria meres.

Or. en

Selgitus

Mitmeaastase kava sätteid tuleks kohaldada ainult sardiinile ja anšoovisele, kuna teiste liikide kohta on väga vähe andmeid ja teaduslikke hinnanguid. Need liigid peaksid olema lossimiskohustuse tõttu mitmeaastase kavaga hõlmatud, kuna see oli ka komisjoni peamine selgitus, kuid mitmeaastase kava raames tuleks teha selget vahet.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) „sihtpüük“ – vähemalt 50 % saagi eluskaalust moodustab sardiin või anšoovis;

Or. en

Selgitus

Sihtpüügi defineerimine on majandamises oluline püügipäevade aspektist.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) „väikesed pelaagilised liigid“ – käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 loetletud varud ja nende mis tahes kombinatsioon;	(c) „väikesed pelaagilised liigid” – sardiini (Sardina pilchardus) ja anšoovise (Engraulis encrasicolus) varud;

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, kus kõik teaduslikult määratud piiridesse jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad teaduslike nõuannete kohaselt praegustes keskmistes keskkonnatingimustes segapüügipiirkondades pikas plaanis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY), mõjutamata oluliselt asjaomaste varude taastootmist;	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d a) „püügipäev“ – 24-tunnine ajavahemik või mis tahes osa sellest, mil kalalaev tegeleb püügitoimingutega, nt kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaldamine, vedamine ja haalamine, saagi pardale võtmine, pardal hoidmine, pardal töötlemine või kalade ja kalandustoodete üleandmine ja lossimine;

Or. en

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d b) „SSBlim” – kudekarja biomassi piirväärtus, millest madalama näitaja korral tuleb võtta juhtimisalaseid parandusmeetmeid, et tagada kalavaru taastumine tasemeni, kus see on bioloogiliselt ohututes piirides;

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d c) „SSBpa” — kudekarja biomassi ettevaatuspõhine piirväärtus, millest madalama näitaja korral tuleb võtta majandamismeetmed, et tagada varude taastumine tasemeni, kus see on bioloogiliselt ohututes piirides;

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi piirväärtus, millest madalama näitaja korral tuleb võtta asjakohaseid erimajandamismeetmeid tagamaks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel;	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt f


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) „kalapüügivõimalus“ – koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatud saagi ja/või püügikoormusena.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Mitmeaastane kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele. Lisaks on kava eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.	1. Mitmeaastane kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2.

Or. en

Selgitus

Eesmärgid on esitatud määruses (EL) nr 1380/2013 ja neid ei ole vaja siin korrata. Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on võrdselt tähtsad ning maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine ei saa olla tähtsam kui muud eesmärgid, nt asjaomase kalandussektori sotsiaalne stabiilsust.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Mitmeaastase kavaga kehtestatakse tõhus, lihtne ja stabiilne majandamisraamistik Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide kasutamiseks.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Or. en

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – pealkiri


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Anšoovise ja sardiini sihttasemed	Väikeste pelaagiliste liikide sihttasemed

Or. en

Selgitus

See määratlus nõuab, et neid kahte liiki hallataks ühiselt.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Asjaomaste varude kalastussuremuse sihttase tuleb saavutada võimalikult kiiresti ja järk-järgult tõusvalt aastaks 2020, misjärel tuleb seda hoida I lisas määratletud vahemikes ja artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärkidele vastavana.	1. Väikeste pelaagiliste liikide piirväärtuste sihttasemed tuleb saavutada võimalikult kiiresti, misjärel tuleb seda hoida ülalpool I lisas määratletud väärtusi ja artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärkidele vastavana.

Or. en

Selgitus

Artikli 4 sätteid muudetakse vastavalt ettepanekule kasutada biomassil põhinevaid piirväärtuseid.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kalapüügivõimalused peavad vastama käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud kalastussuremuse sihttasemete vahemikele.	2. Väikeseid pelaagilisi liike hõlmavad majandamismeetmed peavad vastama käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud piirväärtuste sihttasemetele.

Or. en

Selgitus

Artikli 4 sätteid muudetakse vastavalt ettepanekule kasutada biomassil põhinevaid piirväärtuseid. Tehakse ettepanek jätta välja mõiste „kalapüügivõimalused“ ja asendada see mõistega „majandamismeetmed“. Kuna kalapüügivõimalused osutavad eelkõige lubatud kogupüügi süsteemile, tehakse ettepanek asendada see mõistega majandamismeetmed, mis sobib rohkem püügikoormusel põhineva majandamiskorra puhul.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kalapüügivõimalused kindlaks määrata tasemetel, mis vastavad I lisa veerus A esitatust madalamatele kalastussuremuse tasemetele.	3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib majandamismeetmete eesmärgiks võtta tasemed, mis vastavad I lisa veerus A esitatust kõrgematele tasemetele, kui
	a) see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul,
	b) see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik varudele liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks või
	c) üks väikeste pelaagiliste liikide varu on allpool I lisa veerus B esitatud piirväärtust.

Or. en

Selgitus

Artikli 4 sätteid muudetakse vastavalt ettepanekule kasutada biomassil põhinevaid piirväärtuseid. Kuna kalapüügivõimalused osutavad eelkõige lubatud kogupüügi süsteemile, tehakse ettepanek asendada see mõistega majandamismeetmed, mis sobib rohkem püügikoormusel põhineva majandamiskorra puhul.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Olenemata lõigetest 2 ja 3 võib kalavaru püügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas I lisa veerus B esitatud kalastussuremuse vahemikega, tingimusel et asjaomane varu ületab II lisa veerus A märgitud kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtaset,	välja jäetud
(a) kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;
(b) kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik varude liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks, või
(c) selleks et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20%.

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kudekarja biomassi miinimum- ja piirtasemena väljendatud kaitse piirväärtused, mida kohaldatakse asjaomaste varude täieliku paljunemisvõime kaitseks, on esitatud II lisas.	1. Kudekarja biomassi piirtasemena väljendatud kaitse piirväärtused, mida kohaldatakse väikeste pelaagiliste liikide täieliku paljunemisvõime kaitseks, on esitatud I lisa veerus B.

Or. en

Selgitus

Kavandatud muudatused on kooskõlas muude ettepanekutega, mis põhinevad biomassil kui ainsal ja täpsemal väärtusel.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et ükskõik kumma asjaomase varu kudekarja biomass on väiksem kui käesoleva määruse II lisa veeru A kohane kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase varu kiire taastamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige tuleb erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 2 ja 4 määrata asjaomaste varude püügivõimalused kindlaks tasemel, mis vastab käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud vahemikust madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse asjaomase varu biomassi vähenemist.	2. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et ükskõik kumma väikese pelaagilise liigi kudekarja biomass on väiksem kui käesoleva määruse I lisa veeru B kohane kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et aidata kaasa väikeste pelaagiliste liikide kiirele taastamisele I lisa veerus A esitatud piirväärtusest kõrgemal tasemel. Eelkõige tuleb erandina käesoleva määruse artikli 4 lõikest 2 ja kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kohandada majandamismeetmeid, võttes arvesse asjaomase varu biomassi vähenemist.

Or. en

Selgitus

Kavandatud muudatused on kooskõlas muude ettepanekutega, mis põhinevad biomassil kui ainsal ja täpsemal väärtusel.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et ükskõik kumma asjaomase varu kudekarja biomass on väiksem kui käesoleva määruse II lisa veeru B kohane kudekarja biomassi piirväärtuse piirtase (Blim), võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase varu kiire taastamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võib erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 2 ja 4 peatada nende parandusmeetmetega asjaomase varu sihtpüügi ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi.	3. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et mõlema väikese pelaagilise liigi kudekarja biomass on väiksem kui käesoleva määruse I lisa veeru B kohane kudekarja biomassi piirväärtuse piirtase (SSBlim), võetakse edasisi parandusmeetmeid, et aidata kaasa mõlema varu kiirele taastamisele I lisa veerus A esitatud piirväärtusest kõrgemal tasemel. Eelkõige võivad need parandusmeetmed hõlmata erandina käesoleva määruse artikli 4 lõikest 2 asjaomase varu sihtpüügi peatamist ja muid vastavaid majandamismeetmeid.

Or. en

Selgitus

Kavandatud muudatused on kooskõlas muude ettepanekutega, mis põhinevad biomassil kui ainsal ja täpsemal väärtusel.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud väikeste pelaagiliste liikide kaitseks on vaja parandusmeetmeid või kui anšoovise- või sardiinivaru kudekarja biomass teataval aastal jääb allapoole käesoleva määruse II lisa veeru A kohaseid kaitse piirväärtusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:	1. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et väikeste pelaagiliste liikide kaitseks on vaja parandusmeetmeid või kui ükskõik kumma varu kudekarja biomass teataval aastal jääb allapoole käesoleva määruse I lisa veeru B kohaseid kaitse piirväärtusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

Or. en

Selgitus

Kavandatud muudatused on kooskõlas muude ettepanekutega, mis põhinevad biomassil kui ainsal ja täpsemal väärtusel.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) püügivahendi omadused, eeskätt võrgusilma suurus, püügivahendi konstruktsioon, püügivahendi suurus või selektiivsusvahendite kasutamine selektiivsuse tagamiseks või parandamiseks;	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Tehakse ettepanek välja jätta need meetmed, sest nendega ei saa saavutada kiireid tulemusi. Olukorraks, kus üks kahest asjaomasest kalavarust langeb allapoole piirtaset SSBlim ja Euroopa Komisjon peab reageerima, on vaja ette näha asjakohasemad meetmed, mis võivad suundumuse võimalikult kiiresti positiivseks muuta.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) püügivahendi kasutamine ja püügivahendi kasutamise sügavus, et tagada selektiivsus või seda parandada;	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt f


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) muud selektiivsusega seotud näitajad.	välja jäetud

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Olenemata lõikest 1 kohaldatakse selleks, et saavutada artiklis 4 sätestatud eesmärgid, viie aasta jooksul järgmisi meetmeid:
	a) 2018. aastal kehtestatakse väikeste pelaagiliste liikide püügi piirnorm 2014. aasta püügimahu järgi. Alates 2019. aastast vähendatakse väikeste pelaagiliste liikide püügi piirnormi järk-järgult igal aastal 5 % võrra eelneva aastaga võrreldes kuni 2022. aastani;
	b) väikeste pelaagiliste liikide sihtpüügiga tegelevate kalalaevade püügikoormus ei ületa 180 püügipäeva aastas ja 20 püügipäeva kuus ning nimetatud püügipäevade jooksul võib aastas püüda maksimaalselt 144 päeval sihtliigina sardiini ja maksimaalselt 144 päeval anšoovist;
	c) igal aastal kehtestatakse keelupiirkonnad ja -ajad, et kaitsta noorkalade kasvualasid ja koelmuid. Sellised keelupiirkonnad ja -ajad peavad hõlmama kogu väikeste pelaagiliste liikide leviala Aadria meres ning kestma vähemalt 15 järjestikust päeva ja kuni 30 järjestikust päeva. Keelupiirkonnad ja -ajad määratakse järgmise ajavahemiku jooksul:
	i) sardiini puhul 1. oktoobrist 31. märtsini ja
	ii) anšoovise puhul 1. aprillist 30. septembrini;
	d) laevade puhul, mille kogupikkus on üle 12 meetri, rakendatakse täiendavaid püügikeelde, mis kestavad vähemalt kuus kuud. Sellised püügikeelud hõlmavad vähemalt 30 % piirkonnast, mis on kindlaks määratud kui noorkalade kasvuala või noorkalade kaitsmiseks eriti tähtis ala (nii territoriaal- kui ka sisemerel);
	e) väikeste pelaagiliste liikide püügiga aktiivselt tegelevate traalerite ja seinnoodalaevade üldine püügivõimsus ei ületa 2014. aasta seisuga aktiivsete laevade registreeritud võimsust, väljendatuna brutotonnaažis (GT) ja/või brutoregistertonnaažis (GRT), mootori võimsuse (kW) näitajas ja laevade arvus.

Or. en

Selgitus

Kavandatud meetmeid rakendatakse osaliselt alates 2015. aastast ja täielikult alates 2017. aastast. Need on kooskõlas Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) majandamiskavaga ning oluline on jätkata sama majanduslikku lähenemisviisi ja meetmete kasutamist, et nende mõju oleks võimalik nõuetekohaselt hinnata. Lisaks tehakse ettepanek rakendada samal ajavahemikul järkjärgulist püügi piirnormi vähendamist.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Olenemata lõikest 1 a ning eesmärgiga tagada stabiilsus ja piirata erinevusi majandamismeetmetes ei või nimetatud lõike punktides c ja d osutatud keeluaegade kestus järjestikustel aastatel erineda üle 10 %.

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 6 a
	Tehnilised meetmed
	1. Käesoleva määruse kohaldamisel ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 3 teist lõiku ja II lisa punkti 2.
	2. Käesoleva määruse kohaldamisel peab haardnooda (seinnooda ja kokkuveotrossita haardnooda) maksimaalne pikkus piirduma 600 meetriga ja nooda maksimumkõrgus olema kuni 1/3 pikkust.

Or. en

Selgitus

Majandamiskavade rakendamiseks on oluline lisada need sätted mitmeaastasesse kavasse. See nõudmine esitati juba Aadria mere äärsete liikmesriikide ühissoovituses ja seda põhjendati uurimuses seinnootade tehniliste omaduste ja merepõhja elustikule avaldatava mõju kohta. Selle uurimuse ja nõudmise on läbi vaadanud ka sõltumatud eksperdid ja kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee, kes kinnitasid järeldusi. See on üks olulisemaid sätteid väikeste pelaagiliste liikide seinnoodaga püügi elujõulisuse tagamiseks Aadria meres.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 esitatakse kõnealuses artiklis osutatud eelteatis vähemalt poolteist tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist. Rannikuäärsete liikmesriikide pädevad asutused võivad anda konkreetsetel juhtudel loa siseneda sadamasse varem.	1. Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 esitatakse kõnealuses artiklis osutatud eelteatis vähemalt üks tund enne eeldatavat sadamasse jõudmist. Rannikuäärsete liikmesriikide pädevad asutused võivad anda konkreetsetel juhtudel loa siseneda sadamasse varem.

Or. en

Selgitus

Konkreetse ranniku tõttu ja arvestades asjaolu, et püügipiirkonnad on sadamatele suhteliselt lähedal, on vaja ette näha lühem etteteatamisaeg.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Eelteatise esitamise kohustus on selliste liidu kalalaevade kaptenitel, mille pardal on vähemalt üks tonn anšoovist või sardiini.	2. Eelteatise esitamise kohustus on selliste liidu kalalaevade kaptenitel, mille pardal on vähemalt üks tonn väikesi pelaagilisi liike.

Or. en

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määruse kohaldamisel laiendatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõike 2 sätteid Aadria meres väikeseid pelaagilisi liike püüdvatele kalalaevadele, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit.	1. Käesoleva määruse kohaldamisel laiendatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõike 2 sätteid Aadria meres väikeste pelaagiliste liikide sihtpüügiga tegelevatele kalalaevadele, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit.

Or. en

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikes 5 sätestatud erandit ei kohaldata olenemata laeva pikkusest laevade suhtes, mis tegelevad käesoleva määruse kohaselt väikeste pelaagiliste liikide püügiga Aadria meres.	2. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikes 5 sätestatud erandit ei kohaldata olenemata laeva pikkusest laevade suhtes, mis tegelevad käesoleva määruse kohaselt väikeste pelaagiliste liikide sihtpüügiga Aadria meres.

Or. en

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määruse kohaldamisel laiendatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 15 lõikes 1 sätestatud kohustust pidada elektroonilist püügipäevikut ja edastada selle andmed elektrooniliselt vähemalt kord päevas lipuliikmesriigi pädevale asutusele liidu kalalaevade kaptenitele, kelle laeva kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja kes tegelevad anšoovise või sardiini sihtpüügiga.	1. Käesoleva määruse kohaldamisel laiendatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 15 lõikes 1 sätestatud kohustust pidada elektroonilist püügipäevikut ja edastada selle andmed elektrooniliselt vähemalt kord päevas lipuliikmesriigi pädevale asutusele liidu kalalaevade kaptenitele, kelle laeva kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja kes tegelevad väikeste pelaagiliste liikide sihtpüügiga.

Or. en

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 15 lõikes 4 sätestatud erandit ei kohaldata anšoovise või sardiini sihtpüügiga tegelevate laevade kaptenite suhtes, olenemata laeva pikkusest.	2. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 15 lõikes 4 sätestatud erandit ei kohaldata väikeste pelaagiliste liikide sihtpüügiga tegelevate laevade kaptenite suhtes, olenemata laeva pikkusest.

Or. en

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Piirkogused, mida kohaldatakse mitmeaastase kavaga hõlmatud kalavarusid moodustavate liikide eluskaalu suhtes ja mille ületamise korral on kalalaev kohustatud lossima saagi määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43, on	Piirkogus, mida kohaldatakse väikeste pelaagiliste liikide eluskaalu suhtes ja mille ületamise korral on kalalaev kohustatud lossima saagi määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43, on 4 tonni.

Or. en

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) 2000 kg anšoovist ja	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) 2000 kg sardiini.	välja jäetud

Or. en

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon mitmeaastase kava mõju käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile. Komisjon esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist hindab komisjon mitmeaastase kava mõju käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile. Komisjon esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning kui see on asjakohane, esitab käesoleva määruse muutmise ettepaneku.

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – pealkiri 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kalastussuremuse sihttase	Väikeste pelaagiliste liikide piirväärtuste sihttasemed

Or. en

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – pealkiri 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(artikkel 4)	(artiklid 4 ja 5)

Or. en

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel


Komisjoni ettepanek
Kalavaru	Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavad kalastussuremuse sihttasemete vahemikud (FMSY)
	Veerg A	Veerg B
Anšoovis	0,23–0,30	0,30–0,364
Sardiin	0,065–0,08	0,08–0,11
Muudatusettepanek
Kalavaru	Väikeste pelaagiliste liikide piirväärtuste sihttasemed
	Veerg A	Veerg B
Anšoovis	SSBpa	SSBlim
Sardiin	SSBpa	SSBlim

Or. en

Selgitus

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[...]	välja jäetud

Or. en

SELETUSKIRI

1) Komisjoni ettepaneku taust

Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide ja nende varude püügi mitmeaastane kava („Aadria mere mitmeaastane kava“) kehtestatakse kooskõlas alusmäärusega. Mitmeaastased kavad võetakse vastu esmajärjekorras, need põhinevad teaduslikel, tehnilistel ja majanduslikel soovitustel ning peavad sisaldama kaitsemeetmeid, mis võimaldavad kalavarusid taastada ja hoida neid maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Alusmääruses on ka sätestatud, et mitmeaastastesse kavadesse ei või võtta meetmeid, mille majanduslikku ja sotsiaalset mõju ei ole arvesse võetud.

Aadria mere mitmeaastane kava on esimene selline kava Vahemere piirkonnas ning võib oluliselt mõjutada kalapüügi korraldust kogu Vahemerel.

Aadria meri on Vahemere oluline alapiirkond, mille arvele langeb umbes kolmandik lossitud saagi koguväärtusest. Põhiosa väikeste pelaagiliste liikide püügist annavad sardiin ja anšoovis. Kõige suuremad püügimahud on Itaalial ja Horvaatial. Kolmanda liikmesriigi Sloveenia püük moodustab umbes 1% kogupüügist ning Albaania ja Montenegro püükide osakaal on samuti väike. Väikeste pelaagiliste liikide püüki reguleeritakse praegu riikide, ELi ja rahvusvahelisel tasandil. Praegu on sellist püüki reguleerivaks rahvusvaheliseks organisatsiooniks Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM).

Ettepaneku lõppeesmärk on saavutada 2020. aastaks ühises kalanduspoliitikas ette nähtud maksimaalne jätkusuutlik saagikus. Ettepaneku seletuskirjas teatab komisjon, et Aadria mere mitmeaastase kava peaeesmärk on taastada kalavarude ja kalandussektori hea seisund, milleks tuleb tagada kalapüügi jätkusuutlikkus.

2) Ettepaneku sisu

Komisjon esitas 24. veebruaril 2017. aastal ettepaneku võtta vastu Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide ja nende varude püügi mitmeaastase kava. Aadria mere mitmeaastast kava saab kohaldada anšoovise, sardiini, hariliku makrelli ja hariliku stauriidi varude suhtes. Mitmeaastase kava põhieesmärk on saavutada ja säilitada asjaomaste varude maksimaalne jätkusuutlik saagikus, muuta kalandussektor jätkusuutlikuks ja kehtestada tulemuslik majandamisraamistik.

Aadria mere mitmeaastase kavaga ette nähtud sihttasemed on vastavalt STECFi soovitustele väljendatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavate kalastussuremuse sihttasemete (FMSY) vahemikena, milleni tuleb jõuda 2020. aastaks. Sihttasemed on kehtestatud anšoovisele ja sardiinile ning vahemikud põhinevad STECFi soovitustel. Komisjoni seletuskirja kohaselt võimaldavad need vahemikud majandada asjaomaseid varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse näitaja alusel ning eeldatavalt saab neid korrigeerida, kui teaduslikud soovitused peaksid muutuma. Kui andmed kalavarude kohta on olemas, esitatakse vastavad kontrollarvud kudekarja biomassina.

Ettepanek sisaldab sätteid, mis on seotud piirkondadeks jaotamise eesmärgil kehtestatavate lossimiskohustustega.

3) Raportööri seisukoht

Raportöör tunneb Aadria mere mitmeaastase kava üle heameelt, kuna see loob vahendi mere elusressursside mitmeaastaseks majandamiseks nii varude kui ka kalandussektori jätkusuutlikkuse taastamise eesmärgil. Sardiini ja anšoovise varude seisundi teaduslikud hinnangud näitavad, et praeguste püügimahtude juures toimub Aadria merel nende ülepüük. Raportöör toetab varude seisundi parandamiseks mõeldud meetmeid, mille juures pannakse eriti rõhku noorkalade ja kudekarja kaitsepiirkondadele.

Varude seisundit, kalapüügi erisusi ja Aadria mere piirkonna keerukat sotsiaalmajanduslikku olukorda silmas pidades ning tulemusliku majandamise saavutamiseks ja ettepaneku mõningate sätete selgemaks ja lihtsamaks muutmiseks teeb raportöör ettepanekud alljärgnevateks muudatusteks.

Sardiini- ja anšoovisevarude ühine majandamine

Raportöör ei toeta komisjoni ettepanekut majandada sardiini ja anšoovise varusid eraldi ning teeb selle asemel ettepaneku nende ühiseks majandamiseks. Väikeste pelaagiliste liikide biomass võib kalastussuremusest sõltumata aastate lõikes oluliselt kõikuda, kuna nende liikide seisund sõltub väga palju keskkonnatingimustest. Kuna püügi käigus ei ole võimalik püüda eranditult vaid üht või teist eelnimetatud liiki, tuleks neid raportööri arvates ühiselt majandada. Pealegi jagavad need kaks liiki, sardiin ja anšoovis, sama ökoloogilist nišši ja nende biomassi näitaja muutub pidevalt. Raportöör võtab ettepanekus kasutusele väikeste pelaagiliste liikide mõiste, mida kasutatakse ka Vahemere üldise kalanduskomisjoni koostatud piirkondlikus kavas.

Püügikoormuse haldamise põhimõtte juurde jäämine

Raportöör on otsustavalt vastu komisjoni püüetele reguleerida kalapüüki kogupüügi mahtude ja püügikvootide kehtestamisega. Praegu hõlmab kogu Aadria mere piirkonda (geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) Vahemere üldise kalanduskomisjoni koostatud majandamiskava, mille aluseks on püügikoormuse ja püügivõimsuse reguleerimine ruumilis-ajaliste piirangutega ning igale alusele püügipäevade arvu määramisega, kuid kus ohutu püügimahuna võetakse lähtealuseks 2014. aasta püügi tase. Praegu kehtiv Vahemere üldise kalanduskomisjoni soovitus (GFCM/40/2016/2) pärineb 2016. aastast. Raportööri arvates on kehtiv soovitus eriti oluline, kuna see annab sektorile suhtelise stabiilsuse. Meetmepaketti kohaldatakse aastatel 2017 ja 2018 ning selle ajaga peaks selguma, kas need meetmed, mis on 2015. aastast saadik olnud täielikult kohaldatavad, on mõjusad ja tulemuslikud.

Kogu Vahemerel tervikuna rakendatakse majandamisrežiimi eelpoolkirjeldatud viisil, ning igasugune suurem muudatus ühes väikeses piirkonnas võib tekitada ELi turul häireid, luua võimalusi kolmandatest riikidest tuleva impordi suurendamiseks ning seada kalandussektori ebavõrdsetesse turutingimustesse.

Kuna raportööri ettepanek põhineb püügikoormuse reguleerimisel, teeb ta ettepaneku kasutada majandamiskorras „püügivõimaluste“ asemel „majandamismeetmete“ mõistet.

Ta tahab juhtida tähelepanu asjaolule, et teaduslikud hinnangud ja soovitused võivad kergesti muutuda, mis on tema arvates veel üks põhjus kvoodisüsteemist hoiduda. Üks tõsiasi väärib rõhutamist – nimelt on GFCMi ja STECFi töörühmade esitatud ühesuguste andmete põhjal jõutud erinevate tulemusteni. Selline hinnangute ebakindlus tekitab täiendavalt kahtlusi, kui tuleb teha kaugeleulatuvaid tähtsaid otsuseid teaduslike soovituste põhjal, mis võivad niivõrd suurtes piirides kõikuda.

Teaduslikud hinnangud ja nende kasutamine esitatud ettepanekus

Üks ettepaneku põhipunkte seondub bioloogiliste kontrollarvudega. Ettepanekus on nende kontrollarvude aluseks maksimaalset jätkusuutlikku saagikust võimaldava püügimahu korral esinev kalastussuremuse tase (FMSY). See kujutab endast sihttaset, mis alusmääruse kohaselt tuleb saavutada aastaks 2020. Teoreetiliselt jätkusuutlikku saagikust tagavale püügimahule vastava kalastussuremuse väärtus sõltub aga mitmetest varude seisundi teaduslikul hindamisel kasutatavatest lähte-eeldustest, mistõttu see võib suurtes piirides kõikuda. Nii näiteks hindas STECF 2016. aastal sardiini puhul FMSY väärtuseks 0,08, samas kui GFCMi hinnangul oli see 0,7 ehk ligi 10 korda suurem. STECFi üldkogu viimasel istungil 17. jaanuaril tuldi välja soovitusega, et maksimaalse jätkusuutliku saagikuse sihttaset ei peaks kajastama mitte FMSY, vaid teoreetiline näitaja, milles võetakse arvesse püügimahtu (kalastussuremuse ja kogusuremuse suhe E=0,4), ning mida võiks väljendada ka kalastussuremuse väärtusena F. Kuna nüüd isegi komisjoni teaduslik nõuandeorgan STECF on leidnud, et neis hinnangutes esineb palju ebaselgust, teeb raportöör ettepaneku kasutada Aadria mere mitmeaastases kavas kalastussuremuse asemel kontrollarvu ehk võrdlusnäitajana varude biomassi. Eriti tähtis on, et ajal, mil teadlaste seas ei ole kõnealuses küsimuses üksmeelt, ei antaks võimalust kvoodisüsteemi kasutuselevõtmiseks, mille puhul kogupüügi näitaja määrataks just nende kontrollarvude alusel. Kontrollarvude kõikumiste tõttu ei saa nende põhjal lubatud kogupüüki määrata. Kohaldatava korra aluseks tuleks võtta püügikoormuse reguleerimine, mis tagaks konkreetse liigi piisava säilimise biomassi näitaja põhjal.

Aadria merel väikeste pelaagiliste liikide püügil kasutatavate seinnootade tehniliste näitajate kindlaksmääramine

Raportöör teeb ettepaneku teha kavas erand Vahemere määruse sättest, mis reguleerib vette lastava seinnooda sügavust ja selle suhet mere sügavusse antud punktis. Siinkohal tuleb rõhutada, et kava koostamisel arvestatakse piirkonna iseärasusi ja see peab olema sobiv kalapüügitegevuseks sihtpiirkonnas. Samuti tuleb kavas Aadria meres kasutatavate püügivahendite erisusi algusest peale tunnustada ja lubada.

Algatusse AdriaMed (FAO projekti kujul toimiv allpiirkondlik algatus) koondunud Aadria mere äärsed riigid viisid läbi teadusuuringu, milles kirjeldatakse Aadria meres kasutatavate seinnootade tehnilisi näitajaid, võimalikku mõju merepõhjale ja püügiomadusi. Uuringuga tõestati, et Itaalial, Horvaatial ja Sloveenial on õigus, kui nad nõuavad, et kavas määrataks kasutatava seinnooda maksimaalseks pikkuseks 600 meetrit ja sügavuseks mitte üle 1/3 nooda pikkusest. Sellise mõõtusid puudutava ettepaneku tõttu tuleb loobuda Vahemere määruse sättest, millega keelatakse seinnoota kasutada merepiirkondades sügavusega alla 70% nooda sügavusest, kuna Aadria mere merepõhja kuju ei võimalda seda nõuet täita.

Kava sotsiaalmajanduslik mõju

Alusmääruses on muu hulgas sätestatud, et mitmeaastastesse kavadesse ei või võtta meetmeid, mille majanduslikku ja sotsiaalset mõju ei ole arvesse võetud.

Raportöör soovib märkida, et komisjoni ettepanekus puudub selle sotsiaalmajanduslike tagajärgede üksikasjalik hinnang. Teda teeb eriti murelikuks asjaolu, et kriis Vahemere kalandussektoris on kestnud üle 20 aasta ning kui uued õigusnormid ei ole põhjalikult läbi mõeldud, võib nende mõju olla suur ja tuua kaasa kogu sektori hävingu. Pealegi ei kaasne sardiini- ja anšoovisepüügi vähendamise ettepanekutega mingit ettevõtjatele või töötajatele antavat rahalist toetust ega neile suunatud ümberkujundamismeetmeid, olgugi et nimetatud kalavarud on väikeste kohalike ja eriti saarekogukondade ning tööstusettevõtete peamine majanduslik ressurss.