Regionaalarengukomisjon

 

2015/0263(COD)

14.7.2016

***I

RAPORTI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta

( COM(2015)0701 – C8-0373/2015 – 2015/0263(COD) )

Regionaalarengukomisjon

Raportöörid: Lambert van Nistelrooij, Constanze Krehl

Arvamuse koostaja (*):

Costas Mavrides, majandus- ja rahanduskomisjon

 

 

(*)   Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

PR_COD_1amCom

 

 

Kasutatud tähised

  *  nõuandemenetlus

  ***  nõusolekumenetlus

  ***I  seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine)

  ***II  seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine)

  ***III  seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)

 

(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

 

 

 

 

 

Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud

Kahes veerus esitatud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

 

Välja jäetav tekst on märgistatud vasakpoolses veerus paksus kaldkirjas. Asendatav tekst on märgistatud mõlemas veerus paksus kaldkirjas. Uus tekst on märgistatud parempoolses veerus paksus kaldkirjas.

 

Iga muudatusettepaneku päise esimene ja teine rida näitavad ära läbivaadatava õigusakti eelnõu asjaomase tekstiosa. Kui muudatusettepanek puudutab kehtivat õigusakti, mida õigusakti eelnõus soovitakse muuta, märgitakse päises lisaks kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ja neljandale reale viide muudetavale sättele.

 

Konsolideeritud tekstina esitatud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

 

Uued tekstiosad on märgistatud paksus kaldkirjas. Välja jäetud tekstiosad on tähistatud sümboliga ▌ või läbi kriipsutatud. Teksti asendamise puhul on uus tekst märgistatud paksus kaldkirjas ja asendatav tekst kustutatud või läbi kriipsutatud.

Erandina ei tähistata teenistuste tehtud puhtalt tehnilist laadi muudatusi lõpliku teksti vormistamiseks.

 

 

 

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT  5

 

 

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta

( COM(2015)0701 – C8-0373/2015 – 2015/0263(COD) )

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule ( COM(2015)0701 ),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 175 ja artikli 197 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0373/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. märtsi 2016. aasta arvamust[1],

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 7. aprilli 2016. aasta arvamust[2],

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 54,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kalanduskomisjoni ning

kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A80000/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Reformid on olemuselt keerukad protsessid, mille puhul on tarvis tervet väga spetsiifiliste teadmiste ja oskuste ahelat. Struktuurireformide elluviimine on mitmes avaliku poliitika valdkonnas keerukas, sest nende kasu avaldub sageli hiljem. Seetõttu on varajane ja tõhus kavandamine ja rakendamine tähtis nii kriisist tabatud kui ka struktuurselt nõrga majandusega riikides. Sellega seoses on viimastel aastatel liidu poolt tehnilise abi kujul antav toetus mänginud olulist rolli Kreeka ja Küprose majanduse kohandamise toetamisel.

(4)  Reformid on olemuselt keerukad protsessid, mille puhul on tarvis tervet väga spetsiifiliste teadmiste ja oskuste ahelat. Struktuurireformide elluviimine on mitmes avaliku poliitika valdkonnas keerukas, sest nende kasu avaldub sageli hiljem. Seetõttu on varajane ja tõhus kavandamine ja rakendamine tähtis nii kriisist tabatud kui ka struktuurselt nõrga majandusega riikides. Sellega seoses on viimastel aastatel liidu poolt tehnilise abi kujul antav toetus mänginud tähtsat rolli Kreeka ja Küprose majanduse kohandamise toetamisel.

Or. en

 

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 19/2015 „Kreekale tehnilise abi andmise parandamiseks tuleb tulemustele rohkem tähelepanu pöörata“ sisaldab kasulikke soovitusi komisjoni poolt tehnilise abi andmise kohta liikmesriikidele, mida tuleks võtta arvesse programmi raames antava toetuse rakendamisel.

Or. en

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Seda arvesse võttes on vaja kehtestada struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm”), eesmärgiga tugevdada liikmesriikide suutlikkust valmistada ette ja rakendada majanduskasvu toetavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Programmi eesmärk on toetada ühiste eesmärkide poole liikumist seoses majanduse elavdamise, töökohtade loomise, Euroopa konkurentsivõime edendamise ning reaalmajandusse investeerimise stimuleerimisega.

(7)  Seda arvesse võttes on vaja kehtestada struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“), eesmärgiga tugevdada liikmesriikide suutlikkust valmistada ette ja rakendada majanduskasvu toetavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas liidu fondide, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Programmi eesmärk on toetada ühiste eesmärkide poole liikumist seoses majanduse elavdamise, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, töökohtade loomise, Euroopa konkurentsivõime edendamise ning reaalmajandusse investeerimise stimuleerimisega.

Or. en

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Komisjon peaks liikmesriigi taotlusel andma kõnealuse programmi raames toetust sellistes valdkondades nagu eelarve ja maksustamine, avalik teenistus, institutsioonilised ja haldusreformid, kohtusüsteem, pettus-, korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus, ettevõtluskeskkond, erasektori areng, investeeringud, konkurents, riigihanked, erastamisprotsessid, rahastamisvõimalused, investeeringud, kaubandus, säästev areng, innovatsioon, haridus ja koolitus, tööhõivepoliitika, rahvatervis, varjupaiga- ja rändepoliitika, põllumajandus ja maaelu areng ning finantssektori poliitika.

(8)  Komisjon peaks liikmesriigi taotlusel andma kõnealuse programmi raames toetust sellistes valdkondades nagu ühtekuuluvus, eelarve ja maksustamine, avalik teenistus, institutsioonilised ja haldusreformid, kohtusüsteem, pettus-, korruptsiooni- ja rahapesuvastane võitlus, ettevõtluskeskkond, erasektori areng, investeeringud, konkurents, riigihanked, erastamisprotsessid, rahastamisvõimalused, investeeringud, kaubandus, säästev areng, innovatsioon, haridus ja koolitus, tööhõivepoliitika, rahvatervis, varjupaiga- ja rändepoliitika, põllumajandus ja maaelu areng ning finantssektori poliitika.

Or. en

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik taotleda komisjonilt programmi alusel toetust seoses reformide elluviimisega majanduse juhtimise protsesside raames, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatavate riigipõhiste soovituste puhul, seoses liidu õiguse rakendamise meetmetega ning ka seoses makromajanduslike kohandamisprogrammide rakendamisega. Samuti peaks neil olema võimalik taotleda toetust seoses endi algatatud reformidega jätkusuutliku investeerimise, majanduskasvu ja töökohtade loomise saavutamiseks.

(9)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik taotleda komisjonilt programmi alusel toetust seoses reformide elluviimisega majanduse juhtimise protsesside raames, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatavate riigipõhiste soovituste puhul, seoses liidu õiguse rakendamise meetmetega ning ka seoses makromajanduslike kohandamisprogrammide rakendamisega. Samuti peaks neil olema võimalik taotleda toetust seoses endi algatatud reformidega jätkusuutliku investeerimise, majanduskasvu ja töökohtade loomise saavutamiseks. Komisjon peaks koostama suunised toetusetaotluse põhiosade kohta.

Or. en

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Taotluse esitanud liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi järel peaks komisjon analüüsima taotlust, võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning määrama tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal kindlaks antava toetuse. Tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga peaks komisjon ka tegema kindlaks prioriteetsed valdkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse üldsumma, võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid.

(10)  Taotluse esitanud liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi järel peaks komisjon analüüsima taotlust, võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning määrama tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal kindlaks antava toetuse. Selle analüüsi põhjal ja võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid, peaks komisjon sõlmima asjaomase liikmesriigiga kokkuleppe prioriteetsete toetusvaldkondade, eesmärkide, esialgse ajakava, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse hinnangulise üldsumma kohta, mis sätestatakse koostöö- ja toetuskavas. Euroopa Parlamenti tuleks põhjalikult teavitada programmi raames eraldatava toetuse kohta taotluse saamisest ning komisjoni poolt tehtavast analüüsist. Komisjon peaks esitama koostöö- ja toetuskava Euroopa Parlamendile võimalikult kiiresti.

Or. en

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Komisjon võib toetust taotleva liikmesriigi nõusolekul korraldada toetuse andmise koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu on sätestatud käesolevas määruses.

Or. en

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b)  Toetust taotlev liikmesriik võib konkreetse toetusvaldkonna või konkreetsete toetusvaldkondade puhul luua partnerluse ühe või mitme liikmesriigiga, kes oleksid reformipartnerid, et aidata koostada strateegia, reformi tegevuskavad, luua kvaliteetse tugiteenuse või jälgida strateegiate ja projektide elluviimist. Kuigi toetust taotlev liikmesriik vastutab reformide läbiviimise eest, võivad reformipartnerid ja/või teised toetust pakkuvad liikmesriigid aidata kaasa programmi edukale rakendamisele. Euroopa Parlamenti tuleks põhjalikult teavitada reformipartneri osalusest ja tema rollist koostöö- ja toetuskavas.

Or. en

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Komisjoni teatistes „ELi eelarve läbivaatamine” ja „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” rõhutatakse seda, kui oluline on keskenduda rahastamisel tegevusele, millel on selge Euroopa lisaväärtus, s.t mille puhul liidu sekkumine võib luua lisaväärtust võrreldes üksikute liikmesriikide tegevusega. Selle taustal peaksid programmi alusel rakendatavad toetusmeetmed tagama vastastikuse täiendavuse ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil. Programmi raames võetavad meetmed peaksid võimaldama töötada välja ja võtta kasutusele lahendusi, mis on suunatud piiri- või liiduüleseid probleeme mõjutavate siseriiklike probleemide lahendamisele, ning mis aitavad saavutada liidu õiguse järjepideva ja sidusa rakendamise. Lisaks peaksid need aitama suurendada usaldust ja edendada koostööd komisjoniga ja liikmesriikide vahel. Lisaks on liidul liikmesriikidest paremad võimalused luua platvorm partnerite heade tavade levitamiseks ja jagamiseks ja ka ekspertide mobiliseerimiseks.

(11)  Komisjoni teatistes „ELi eelarve läbivaatamine“ ja „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve“ rõhutatakse seda, kui oluline on keskenduda rahastamisel meetmetele ja tegevustele, millel on selge Euroopa lisaväärtus, s.t mille puhul liidu sekkumine võib luua lisaväärtust võrreldes üksikute liikmesriikide tegevusega. Selle taustal peaksid programmi alusel rakendatavad toetusmeetmed ja tegevused tagama vastastikuse täiendavuse ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega piirkondlikul, riigi ja liidu tasandil, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 alusel loodud ühises strateegilises raamistikus, ning vajaduse korral rahvusvahelisel tasandil. Programmi raames võetavad meetmed ja tegevused peaksid võimaldama töötada välja ja võtta kasutusele lahendusi, mis on suunatud piiri- või liiduüleseid probleeme mõjutavate siseriiklike probleemide lahendamisele, ning mis aitavad saavutada liidu õiguse järjepideva ja sidusa rakendamise. Lisaks peaksid need aitama suurendada usaldust ja edendada koostööd komisjoniga ja liikmesriikide vahel. Lisaks on liidul liikmesriikidest paremad võimalused luua platvorm partnerite heade tavade levitamiseks ja jagamiseks ja ka ekspertide mobiliseerimiseks.

__________________

__________________

13 KOM(2010) 700 , 19. oktoober 2010.

13 COM(2010) 700 , 19. oktoober 2010.

14 KOM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011.

14 COM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011.

Or. en

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Selle konkreetse programmi rahastamisallikas ei tohiks luua pretsedenti tulevaste rände valdkonna õigusaktide jaoks. Komisjon peaks vahehindamise käigus analüüsima sel puhul teiste rahastamisallikate kasutamist.

Or. en

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Toetust taotlevatel liikmesriikidel peaks olema võimalik toetada programmi rahastamispaketti täiendavate vahenditega. Praeguse seisuga on määrusega (EL) nr 1303/2013 piiratud võimalus kanda tehnilisele abile eraldatud vahendeid liikmesriigi algatusel üle neile liikmesriikidele, kes kannatavad ajutiste eelarveraskuste all. Määrust (EL) nr 1303/2013 tuleks seega muuta, et võimaldada kõigil liikmesriikidel programmi rahastamises osaleda. Liidu eelarvesse üle kantud vahendeid tuleks kasutada nende meetmete toetamiseks, mis edendavad asjaomastes riikides arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu või fondispetsiifilisi eesmärke.

välja jäetud

Or. en

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Käesolevat määrust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012,18 mis käsitleb Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju. Komisjon peaks võtma vastu mitmeaastased tööprogrammid, milles sätestatakse taotletavad poliitikaeesmärgid, toetuse oodatavad tulemused ning vastavate poliitikavaldkondade rahastamisprioriteedid. Kõnealuseid aspekte tuleks täiendavalt täpsustada rakendusaktidega vastu võetavates iga-aastastes tööprogrammides.

(15)  Käesolevat määrust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012,18 mis käsitleb Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (edaspidi „finantsmäärus“). Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades mitmeaastased tööprogrammid, milles sätestatakse taotletavad poliitikaeesmärgid, toetuse oodatavad tulemused ning vastavate poliitikavaldkondade rahastamisprioriteedid. Kõnealuseid aspekte tuleks täiendavalt täpsustada rakendusaktidega vastu võetavates iga-aastastes tööprogrammides.

__________________

__________________

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Or. en

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Arvestades seda, kui oluline on toetada liikmesriikide jõupingutusi struktuuri-, institutsionaalsete ja haldusreformide jätkamisel ja rakendamisel, on programmi eesmärkide saavutamiseks vaja, et kaasrahastamise määr oleks 100 % toetuskõlblikest kuludest, tagades samas kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtetest kinnipidamise.

(16)  Arvestades seda, kui oluline on toetada liikmesriikide jõupingutusi struktuuri-, institutsionaalsete ja haldusreformide jätkamisel ja rakendamisel, on programmi eesmärkide saavutamiseks vaja, et toetuste kaasrahastamise määr oleks kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, tagades samas kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtetest kinnipidamise.

Or. en

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad viivitamatut reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu liikmesriigi kontrollile, peaks komisjonil liikmesriigi taotlusel olema võimalik võtta iga-aastase tööprogrammi piiratud osana erimeetmeid kooskõlas programmi raames toetuskõlblike eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel.

(17)  Ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad viivitamatut reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu liikmesriigi kontrollile, peaks komisjonil toetust taotleva liikmesriigi taotlusel olema võimalik võtta iga-aastase tööprogrammi piiratud osana ja kuni kuuekuuliseks piiratud ajavahemikuks erimeetmeid kooskõlas programmi raames toetuskõlblike eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel. Euroopa Parlamenti tuleks selliste erimeetmete vastuvõtmisest põhjalikult teavitada.

Or. en

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva programmi kohased meetmed olema täienduseks ja lisaks käimasolevatele liidu programmidele, samas vältides samade kulutuste topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja asjaomased liikmesriigid vastavalt oma pädevusele kindlustama liidu ja liikmesriigi tasandil menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada asjaomastes liikmesriikides programmiga tihedalt seonduvaid meetmeid toetavate rahastamisallikate vaheline ühtsus, vastastikune täiendavus ja koostoime, eriti liikmesriikides liidu fondidest rahastatavate meetmetega.

(18)  Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva programmi kohased meetmed olema täienduseks ja lisaks käimasolevatele liidu programmidele, samas vältides samade kulutuste topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja asjaomased liikmesriigid vastavalt oma pädevusele kindlustama liidu ja liikmesriigi tasandil menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada asjaomastes liikmesriikides programmiga tihedalt seonduvaid meetmeid toetavate rahastamisallikate vaheline ühtsus, vastastikune täiendavus ja koostoime, eriti liikmesriikides liidu fondidest, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate meetmetega. On eriti tähtis, et komisjon teeks kõik selleks, et tagada täiendavus ja koostoime teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide antava toetusega.

Or. en

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Programmi hindamise hõlbustamiseks tuleks programmiga saavutatud tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Teha tuleks vahehindamine programmi eesmärkide saavutamise, programmi tõhususe ja selle Euroopa lisandväärtuse kohta. Lõpphindamises tuleks lisaks käsitleda programmi pikaajalist mõju ja selle mõju jätkusuutlikkusele. Hindamised peaksid tuginema programmi mõju mõõtvatele näitajatele.

(20)  Programmi hindamise hõlbustamiseks tuleks programmiga saavutatud tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Igal aastal tuleks koostada järelevalvearuanne programmi rakendamise kohta, mis hõlmaks toetusetaotluse hindamiskriteeriumite kohaldamise analüüsi, vahehindamist programmi eesmärkide saavutamise, programmi tõhususe ja selle Euroopa lisandväärtuse kohta, ning programmi tuleviku hindamist pärast 2020. aastat, sealhulgas alternatiivsete rahastamisallikate hindamist. Järelhindamises tuleks lisaks käsitleda programmi pikaajalist mõju ja selle mõju jätkusuutlikkusele. Hindamised peaksid tuginema programmi mõju mõõtvatele näitajatele.

Or. en

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Selleks et programmi rakendamisel saadud kogemusi arvesse võttes kohandada programmi eesmärkide saavutamist mõõtvate näitajate loetelu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kõnealuse loetelu muutmisega. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(21)  Selleks et programmi rakendamisel saadud kogemusi arvesse võttes kohandada programmi eesmärkide saavutamist mõõtvate näitajate loetelu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kõnealuse loetelu muutmisega.

Or. en

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Or. en

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses mitmeaastaste ja iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisega, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused.

(22)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisega, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused.

Or. en

 

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Kuna liikmesriigid üksi ei suuda üksi piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki toetada liikmesriikide institutsionaalseid, haldus- ja struktuurireforme, osutades liikmesriikide ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel, kuid oma ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, kuna toetuse ulatuses lepitakse kokku asjaomase liikmesriigiga.

(23)  Kuna liikmesriigid üksi ei suuda üksi piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki toetada liikmesriikide institutsionaalseid, haldus- ja struktuurireforme, nagu on määratletud käesolevas määruses, osutades liikmesriikide ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel, kuid oma ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, kuna toetuse ulatuses lepitakse kokku asjaomase liikmesriigiga.

Or. en

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  „riigi ametiasutus“ – üks või mitu liikmesriikide institutsioonilise ja õigusraamistiku kohast ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhendis1a sätestatud partnerluse põhimõttele vastavat riigi ametiasutust, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutused.

 

______________

 

1a Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).

Or. en

 

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  „rahvusvahelised organisatsioonid“ – rahvusvahelised avalik-õiguslikud organisatsioonid, mis on loodud rahvusvahelise kokkuleppe alusel, ja nende organisatsioonide asutatud spetsialiseeritud asutused finantsmääruse artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti ii tähenduses.

Or. en

 

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi raames rahastatakse meetmeid, millel on Euroopa lisaväärtus. Seepärast tagab komisjon, et rahastamiseks valitud meetmete eesmärk on pakkuda Euroopa lisaväärtusega tulemusi, ning jälgib, kas Euroopa lisaväärtus ka tegelikult saavutatakse.

1.  Programmi raames rahastatakse meetmeid ja tegevusi, millel on Euroopa lisaväärtus. Seepärast tagab komisjon, et rahastamiseks valitud meetmete ja tegevuste eesmärk on pakkuda Euroopa lisaväärtusega tulemusi, ning jälgib, kas Euroopa lisaväärtus ka tegelikult saavutatakse.

Or. en

 

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  vastastikune täiendavus ja koostoime muude liidu programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

b)  vastastikune täiendavus ja koostoime muude liidu programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, piirkondlikul ja liidu tasandil, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 alusel loodud ühises strateegilises raamistikus, ning vajaduse korral rahvusvahelisel tasandil;

Or. en

 

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi üldeesmärk on anda panus institutsionaalsetesse, haldus- ja struktuurireformidesse liikmesriikides, osutades liikmesriigi ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele eesmärgiga parandada konkurentsivõimet, majanduskasvu, tööhõivet ja investeerimist, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel.

Programmi üldeesmärk on anda panus institutsionaalsetesse, haldus- ja struktuurireformidesse liikmesriikides, osutades liikmesriigi ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele eesmärgiga parandada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, jätkusuutlikku majanduskasvu, tööhõivet ja investeerimist majandusjuhtimise protsesside raames, või liidu fondide, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel.

Or. en

 

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toetada liikmesriigi ametiasutuste algatusi nende reformide väljatöötamisel vastavalt prioriteetidele, võttes arvesse esialgseid tingimusi ja eeldatavat sotsiaalmajanduslikku mõju;

a)  toetada liikmesriigi ametiasutuste algatusi nende reformide väljatöötamisel vastavalt prioriteetidele, võttes arvesse esialgseid tingimusi ning eeldatavat sotsiaalmajanduslikku ja territoriaalset mõju;

Or. en

 

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)  aidata riigi ametiasutustel ning majandus- ja sotsiaalpartneritel suurendada oma haldus- ja operatiivsuutlikkust liidu fondide, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamiseks.

Or. en

 

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 esitatud erieesmärgid osutavad konkurentsivõime, majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisega seotud poliitikavaldkondadele, eelkõige alljärgnevale:

2.  Lõikes 1 esitatud erieesmärgid osutavad majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, võrdsete võimaluste, konkurentsivõime, jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisega seotud poliitikavaldkondadele, eelkõige alljärgnevale:

Or. en

 

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  haridus ja koolitus, tööturupoliitika, sotsiaalne kaasatus, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemid, rahvatervis ja tervishoiusüsteemid, ning varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika;

d)  ühtekuuluvus, haridus ja koolitus, tööturupoliitika, sotsiaalne kaasatus, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemid, rahvatervis ja tervishoiusüsteemid, ning varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika;

Or. en

 

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  poliitilise nõustamise, poliitiliste muutuste ning õiguslike, institutsionaalsete, struktuuri- ja haldusreformidega seotud oskusteave;

a)  poliitilise nõustamise, poliitiliste muutuste ning riikliku ja piirkondliku tasandi õiguslike, institutsionaalsete, struktuuri- ja haldusreformidega seotud oskusteave;

Or. en

 

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  institutsionaalse, haldus- või valdkondliku suutlikkuse suurendamine ja sellega seotud toetusmeetmed, nimelt:

c)  institutsionaalse, haldus- või valdkondliku suutlikkuse suurendamine ja sellega seotud toetusmeetmed kõikidel valitsustasanditel, nimelt:

Or. en

 

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt j

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  mis tahes muu tegevus, mis toetab artiklites 4 ja 5 sätestatud üldiste ja erieesmärkide saavutamist.

j)  mis tahes muu asjakohane tegevus, mis toetab artiklites 4 ja 5 sätestatud üldiste ja erieesmärkide saavutamist.

Or. en

 

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi raames toetust sooviv liikmesriik esitab komisjonile toetusetaotluse, nimetades poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, mis kuuluvad artikli 5 lõike 2 kohaselt programmi kohaldamisalasse. Taotlus esitatakse hiljemalt iga kalendriaasta 31. oktoobriks.

1.  Programmi raames toetust sooviv liikmesriik esitab komisjonile toetusetaotluse, nimetades poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, mis kuuluvad artikli 5 lõike 2 kohaselt programmi kohaldamisalasse. Taotlus esitatakse hiljemalt iga kalendriaasta 31. oktoobriks. Komisjon koostab suunised liikmesriigi esitatavas toetusetaotluses esitatavate põhiosade kohta.

Or. en

 

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid analüüsib komisjon pärast liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi, lõikes 1 osutatud toetusetaotlust tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, asjaomaste poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal. Võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid, teeb komisjon tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega kindlaks prioriteetsed toetusvaldkonnad, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse üldsumma.

2.  Võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid analüüsib komisjon pärast liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi, käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetusetaotlust tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, asjaomaste poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal. Selle analüüsi põhjal ja võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid meetmeid ja tegevusi, sõlmib komisjon asjaomase liikmesriigiga kokkuleppe prioriteetsete toetusvaldkondade, eesmärkide, esialgse ajakava, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse hinnanguline üldsumma, mis sätestatakse koostöö- ja toetuskavas.

Or. en

 

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti põhjalikult programmi raames eraldatava toetuse kohta taotluse saamisest ning komisjoni poolt tehtavast analüüsist. Komisjon esitab koostöö- ja toetuskava võimalikult kiiresti Euroopa Parlamendile.

Or. en

 

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toetuse korraldamine

Toetuse korraldamine ja reformipartnerid

Or. en

 

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon võib abisaajatele liikmesriikidele kavandatud toetuse kindlaks määrata koostöös teiste liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

1.  Komisjon võib toetusesaaja liikmesriigi heakskiidul korraldada toetust koostöös teiste liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Or. en

 

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Abisaaja liikmesriik võib koostöös komisjoniga sõlmida partnerluse ühe või mitme teise liikmesriigiga, kes tegutsevad konkreetsetes reformivaldkondades reformipartneritena. Reformipartner aitab koostöös komisjoniga koostada strateegia, reformi tegevuskavad, luua kvaliteetse tugiteenuse või jälgida strateegiate ja projektide elluviimist.

2.  Abisaaja liikmesriik võib koostöös komisjoniga sõlmida partnerluse ühe või mitme teise liikmesriigiga, kes tegutsevad konkreetsetes reformivaldkondades reformipartneritena. Reformipartner aitab koostöös komisjoniga ning abisaajate liikmesriikide ja komisjoni vahelise vastastikuse mõistmise alusel koostada strateegia, reformi tegevuskavad, luua kvaliteetse tugiteenuse või jälgida strateegiate ja projektide elluviimist. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti põhjalikult reformipartneri osalusest ja tema rollist koostöö- ja toetuskavas.

Or. en

 

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett on kuni 142 800 000 eurot.

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett on kuni 142 800 000 eurot (jooksevhindades).

Or. en

 

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10

välja jäetud

Muu rahaline osalus programmi eelarves

 

1.  Lisaks artiklis 9 sätestatud rahastamispaketile võib programmi rahastada liikmesriikide täiendava rahalise osaluse kaudu.

 

2.  Lõikes 1 osutatud täiendav rahaline osalus võib pärineda liikmesriikide algatusel määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 59 alusel tehniliseks abiks eraldatud vahenditest, mis on üle kantud nimetatud määruse artikli 25 kohaselt.

 

3.  Lõikes 1 osutatud täiendavat rahalist osalust kasutatakse nende meetmete toetamiseks, mis edendavad liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat. Abisaaja liikmesriigi rahalist osalust vastavalt lõikele 2 kasutatakse ainult selles liikmesriigis.

 

Or. en

 

 

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt j

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  välisekspertide kulude hüvitamine;

f)  välisekspertide kulude hüvitamine, sealhulgas toetust andvate liikmesriikide riiklikud, piirkondlikud või kohaliku omavalitsuse eksperdid;

Or. en

 

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt g

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  osalus usaldusfondides;

g)  osalus rahvusvaheliste organisatsioonide loodud usaldusfondides; ning

Or. en

 

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Tuge võivad pakkuda ka individuaalsed eksperdid, keda võib kutsuda osalema programmi raames korraldatavates valitud tegevustes, juhul kui see on vajalik artiklis 5 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Or. en

 

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Programmi elluviimiseks võtab komisjon rakendusaktide abil vastu mitmeaastased tööprogrammid. Mitmeaastastes tööprogrammides peavad olema sätestatud kavandatud toetuse poliitikaeesmärgid, , oodatavad tulemused ning asjaomaste poliitikavaldkondade rahastamisprioriteedid. Mitmeaastaseid tööprogramme kirjeldatakse täpsemalt iga-aastastes tööprogrammides, mis on vastu võetud rakendusaktidega ja milles on sätestatud tööprogrammide rakendamiseks vajalikud meetmed koos kõigi määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 nõutud üksikasjadega.

5.  Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 16 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades mitmeaastased tööprogrammid. Mitmeaastastes tööprogrammides peavad olema sätestatud kavandatud toetuse poliitikaeesmärgid, oodatavad tulemused ning asjaomaste poliitikavaldkondade rahastamisprioriteedid. Mitmeaastaseid tööprogramme kirjeldatakse täpsemalt iga-aastastes tööprogrammides, mis on vastu võetud rakendusaktidega ja milles on sätestatud tööprogrammide rakendamiseks vajalikud meetmed koos kõigi määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 nõutud üksikasjadega.

Or. en

 

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Vahendite õigeaegse kättesaadavuse tagamiseks võib iga-aastases tööprogrammis sisalduda märge, et ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad kohest reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu asjaomase liikmesriigi kontrollile, võib komisjon liikmesriigi taotlusel võtta erimeetmeid kooskõlas käesolevas määruses kindlaks määratud eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel. Nimetatud erimeetmed võivad moodustada vaid piiratud osa iga-aastasest tööprogrammist ega tohi sõltuda artiklis 7 sätestatud tingimustest.

6.  Vahendite õigeaegse kättesaadavuse tagamiseks võib iga-aastases tööprogrammis sisalduda märge, et ettenägematutel ja nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad kohest reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu asjaomase liikmesriigi kontrollile, võib komisjon toetust taotleva liikmesriigi taotlusel võtta erimeetmeid kooskõlas käesolevas määruses kindlaks määratud eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajadustega tegelemisel. Nimetatud erimeetmed on oma olemuselt ajutised ja võivad moodustada vaid piiratud osa iga-aastasest tööprogrammist ega tohi sõltuda artiklis 7 sätestatud tingimustest. Erimeetmed lõpevad kuue kuu jooksul ja need võidakse asendada toetusega artiklis 7 sätestatud tingimuste kohaselt.

 

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti põhjalikult käesoleva artikli alusel vastu võetud erimeetmetest.

Or. en

 

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tagavad vastastikuse täiendavuse ja sünergia eri vahendite vahel liidu ja riiklikul tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;

a)  tagavad vastastikuse täiendavuse ja koostoime eri vahendite vahel liidu ja riiklikul tasandil, eriti seoses liidu fondidest, eelkõige seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;

Or. en

 

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu või riiklikul tasandil vastutavad sidusate ja ühtlustatud tugimeetmete rakendamise eest.

c)  tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu, riiklikul või piirkondlikul tasandil vastutavad sidusate ja ühtlustatud tugimeetmete rakendamise eest.

 

Komisjon teeb kõik selleks, et tagada täiendavus ja koostoime teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide antava toetusega.

Or. en

 

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon jälgib programmi raames rahastatavate meetmete rakendamist ja hindab artikli 5 lõikes 1 osutatud erieesmärkide saavutamist lisas sätestatud näitajate kohaselt.

Komisjon jälgib programmi raames rahastatavate meetmete rakendamist ja hindab artiklis 4 osutatud üldeesmärgi ja artikli 5 lõikes 1 osutatud erieesmärkide saavutamist lisas sätestatud näitajate kohaselt.

Or. en

 

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruande hiljemalt 2019. aasta keskpaigaks ning järelhindamise aruande hiljemalt 2021. aasta detsembri lõpuks.

2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase järelevalvearuande programmi rakendamise kohta, mis hõlmab liikmesriikide toetusetaotluse artikli 7 lõikes 2 osutatud hindamiskriteeriumite kohaldamise analüüsi, ja vahehindamise aruande hiljemalt 2019. aasta keskpaigaks ning järelhindamise aruande hiljemalt 2021. aasta detsembri lõpuks.

Or. en

 

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Vahehindamise aruanne sisaldab teavet programmi eesmärkide saavutamise, rahaliste vahendite kasutamise tõhususe ning programmi Euroopa lisaväärtuse kohta ning hinnangut selle kohta, kas rahastamist programmiga hõlmatud valdkondades tuleks kohandada või pikendada ka pärast 2020. aastat. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust. Järelhindamise aruanne peab sisaldama teavet programmi pikaajalise mõju kohta.

3.  Vahehindamise aruanne sisaldab teavet programmi eesmärkide saavutamise, rahaliste vahendite kasutamise tõhususe ning programmi Euroopa lisaväärtuse kohta ning hinnangut selle kohta, kas rahastamist programmiga hõlmatud valdkondades tuleks kohandada või pikendada ka pärast 2020. aastat ning kas tuleks kaaluda muid rahastamisallikaid. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust. Järelhindamise aruanne peab sisaldama teavet programmi pikaajalise mõju kohta.

Or. en

 

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 15 lõike 1 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 1. jaanuarist 2017.

2.  Artikli 12 lõikes 5 ja artikli 15 lõike 1 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 1. jaanuarist 2017.

Or. en

 

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 15 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 12 lõikes 5 ja artikli 15 lõike 1 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Or. en

 

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Artikli 15 lõike 1 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

5.  Artikli 12 lõike 5 ja artikli 15 lõike 1 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Or. en

 

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt 1 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 25 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  pealkiri asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„Liikmesriikidele antava tehnilise abi haldamine”;

 

Or. en

 

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt 1 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 25 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„1.  Liikmesriigi taotlusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/XXX artiklile 10(*) võib komisjoni nõusolekul kanda osa käesoleva määruse artikliga 59 sätestatud ja fondispetsiifiliste eeskirjade kohaselt programmile eraldatud vahenditest komisjoni algatusel üle tehniliseks abiks, et rakendada asjaomase liikmesriigiga seotud meetmeid vastavalt käesoleva määruse artikli 58 lõike 1 kolmanda lõigu punktile l otsese või kaudse eelarve täitmise raames.”

 

(*) ELT […]“

 

Or. en

 

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt 1 – alapunkt c

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„Liikmesriigid taotlevad lõikes 1 osutatud ülekannet kalendriaastaks selle aasta 31. jaanuariks, mil ülekanne tehakse. Taotlusele lisatakse ettepanek selle programmi või nende programmide muutmise kohta, millest ülekanne tehakse. Vastavad muudatused tehakse kooskõlas artikli 30 lõikega 2 partnerluslepingusse, milles esitatakse igal aastal komisjonile üle kantav kogusumma.”

 

Or. en

 

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt 1 – alapunkt d

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 25 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  lisatakse lõige 4:

välja jäetud

„4.   Liikmesriigi poolt lõike 1 kohaselt üle kantud vahendite suhtes kehtib artiklis 136 sätestatud kulukohustustest vabastamise reegel”;

 

Or. en

 

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 58 – lõige 1 – lõik 3 – punkt l

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 58 lõike 1 kolmanda lõigu punkt l asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„l) määruse (EL) 2015/XXX alusel rahastatavad meetmed panustamiseks liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse.”

 

Or. en

 

 

 

[1]ELT C 177, 18.5.2016, lk 47.
[2] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.