<QUEST VERSION="2" xmlns="http://redmap.europa.eu/xml/iMaQp-v1-0#" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://redmap.europa.eu/xml/iMaQp-v1-0# iMaQp_v1-0.xsd"><TI><TI-INTRO>Suuliselt vastatav küsimus <QREF QID="O-2017-000053">O-000053/2017</QREF></TI-INTRO><TI-DEST><INST TYPE="CS">nõukogule</INST></TI-DEST><TI-RULES-EP>Kodukorra artikkel 128</TI-RULES-EP><TI-AUTHOR><PERSON ID="28266">Sophia in 't Veld</PERSON>, <PERSON ID="97058">Guy Verhofstadt</PERSON>, <PERSON ID="28208">Nathalie Griesbeck</PERSON>, <PERSON ID="1473">Gérard Deprez</PERSON>, <PERSON ID="96677">Cecilia Wikström</PERSON>, <PERSON ID="96670">Louis Michel</PERSON>, <PERSON ID="125026">Angelika Mlinar</PERSON><BRK/>fraktsiooni <GRPOL GRPOLID="4279">ALDE</GRPOL> nimel</TI-AUTHOR></TI><OBJECT OBJID="OBJ000053">Teema: Kodanikuühiskonna tegevusruumi ahenemine</OBJECT><CONTENT><PARA>Tegus ja arenenud kodanikuühiskond on elujõulise demokraatia eelduseks. See on kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi esmatähtis osa. ELi eesmärk on edendada kodanikuühiskonda nii ELis kui ka väljaspool ELi. Kodanikuühiskonna tähtsust on rõhutatud aluslepingutes eraldi artiklis, mis käsitleb korrapärast dialoogi ELi institutsioonide ja kodanikuühiskonna vahel. Lisaks sellele on kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjate toetamine üks ELi välispoliitika prioriteetidest ning kodanikuühiskonna toetamiseks on olemas arvestatavad vahendid.</PARA><PARA>Kahjuks on aga kodanikuühiskonna tegevusruum EL-is ahenemas, sest liikmesriikide valitsused teevad vabaühendustele – eriti just valitsuste suhtes kriitilistele ühendustele – oma riikides tegutsemise keeruliseks. Selliste meetmete nagu eelarvekärped, välismaiselt rahastatavate organisatsioonide vastased õigusaktid, rangemad vabaühenduste registreerimise eeskirjad ning kogunemis- ja sõnavabaduse piiramine tulemuseks on olnud kodanikuühiskonna tegevusruumi ahenemine mõnes liikmesriigis. See õõnestab demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi ELis tervikuna. Kuna liikmesriigid on võtmeosalised ELi otsustamisstruktuuris, on esmatähtis, et nad järgiksid täies ulatuses ELi standardeid demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste osas, et nendele standarditele vastaks ka EL tervikuna.</PARA><PARA>Sõna- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas, on sattunud mõnes ELi osas surve alla.</PARA><PARA>– Kas nõukogu on teadlik, et kodanikuühiskonna tegevusruum on liikmesriikides ahenemas?</PARA><PARA>– Kas nõukogu on nõus, et see mõjub kahjulikult demokraatiale, õigusriigi põhimõttele ja põhiõigustele Euroopa Liidus tervikuna?</PARA><PARA>– Kas nõukogu on nõus, et sise- ja välispoliitika sidusus ja järjepidevus selles valdkonnas on liidu usaldusväärsuse jaoks võtmetähtsusega?</PARA><PARA>– Milliseid meetmeid kavatseb nõukogu võtta, et olukorda parandada?</PARA></CONTENT></QUEST>