Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, eriti selle artikleid 9, 10 ja 14,

–  võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 12. oktoobril 2013. aastal vahistati Tamil Nādu osariigis (India) USAs registreeritud, Sierra Leone lipu all sõitva ja eraomanduses oleva mootorlaeva Seaman Guard Ohio 35-liikmeline meeskond (sh 14 eestlast ja 6 britti, lisaks indialased ja ukrainlased) ning esitati neile süüdistus relvade ebaseaduslikus omamises India vetes;

B.  arvestades, et meeskond viibis ilmselgelt piraatlusevastasel missioonil, ei sooritanud agressiivseid tegusid India kodanike vastu ning on järjekindlalt eitanud mis tahes väärtegusid;

C.  arvestades, et mõne aja pärast süüdistused tühistati, kuid India ametivõimud kaebasid otsuse edasi ja ülemkohus andis korralduse kohtuprotsessi jätkata; arvestades, et meestel ei ole selle aja jooksul olnud võimalik Indiast lahkuda ega tööd teha;

D.  arvestades, et India ametivõimude ja nende Ühendkuningriigi ja Eesti ametivendade vahel on toimunud ulatuslikud ja korrapärased kontaktid kõige kõrgemal, sh ministrite ja peaministrite tasemel; arvestades, et see on hõlmanud taotlust võimaldada meeskonnaliikmete hulgas oleval 14 eestlasel ja 6 britil varem koju pöörduda, juhtides tähelepanu nende perekondade rahalistele raskustele ja psüühilistele kannatustele;

E.  arvestades, et 12. jaanuaril 2016. aastal mõisteti kõigile 35 meeskonnaliikmele ja turvatöötajale maksimaalne viieaastane „range vanglakaristus“ ning trahviti igaüht 3000 India ruupiaga (40 eurot); arvestades, et mehed viibivad praegu Tamil Nādu osariigi Palayamkottai vanglas; arvestades, et nad kaaluvad kohtuotsuste edasikaebamist selleks ette nähtud 90 päeva jooksul;

F.  arvestades, et sündmuste selline pööre on põhjustanud mitmetes ringkondades üllatust ja jahmatust;

1.  austab India suveräänsust ja jurisdiktsiooni oma territooriumi üle ning tunnustab India õigussüsteemi usaldusväärsust;

2.  jagab India põhjendatud muret ja tundlikkust terrorismi suhtes, mis põhineb hiljutistel kogemustel;

3.  on teadlik asjaolust, et asjaomane meeskond täitis teadaolevalt piraatlusevastaseid ülesandeid ning et pardal viibiv kaitsemeeskond on osutunud kõige tõhusamaks piraatlusevastaseks üksikmeetmeks ning väärib sellisena kogu rahvusvahelise üldsuse, sh India toetust;

4.  palub India ametivõimudel tagada, et mootorlaeva Seaman Guard Ohio meeskonna juhtumi käsitlemisel järgitaks täielikult süüdistatavate juriidilisi ja inimõigusi kooskõlas erinevates inimõigustealastes hartades, lepingutes ja konventsioonides sätestatud kohustustega, millele India on alla kirjutanud;

5.  nõuab tungivalt, et India ametivõimud tegutseksid antud juhtumi puhul mõistvalt, viiksid kohtumenetluse lõpuni nii kiiresti kui võimalik ning vabastaksid kõik asjaomased meeskonnaliikmed kuni lõpliku kohtuotsuse selgumiseni, et minimeerida kahjulikke tagajärgi asjaosalistele ja nende perekondadele;

6.  soovitab Indial kaaluda 18. septembril 2008. aastal vastu võetud Montreux’ dokumendi allkirjastamist, milles on muu hulgas kindlaks määratud, kuidas kohaldada rahvusvahelist õigust sõja- ja julgeolekuvaldkonna eraettevõtete tegevuse suhtes;

7.  rõhutab kauaaegseid suurepäraseid suhteid ELi ja selle liikmesriikide ning India vahel; nõuab tungivalt, et India ja asjaomased Euroopa riigid tagaksid, et käesolev juhtum ei avaldaks kahjulikku mõju suhetele laiemalt; rõhutab tihedate majanduslike, poliitiliste ja strateegiliste suhete olulisust India ning ELi liikmesriikide ja ELi vahel;

8.  kutsub ELi ja Indiat üles suurendama koostööd mereturvalisuse ja piraatlusevastase võitluse valdkonnas, muu hulgas ka rahvusvahelise doktriini ja standardse tegevuskorra väljatöötamise kaudu, et kasutada täielikult ära potentsiaali, mida India roll selles piirkonnas pakub; on sellele lisaks kindlalt veendunud, et see aitaks ära hoida samasuguste tülitekitavate juhtumite kordumist edaspidi;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning India valitsusele ja parlamendile.