Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eriti 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni ajakirjanike olukorra kohta Türgis

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0423.

–  võttes arvesse 2016. aasta aruannet Türgi kohta, mille komisjon avaldas 9. novembril 2016 (SWD(2016)0366),

–  võttes arvesse ELi Türgiga peetavate läbirääkimiste raamistikku, mis võeti vastu 3. oktoobril 2005,

–  võttes arvesse nõukogu 18. juuli 2016. aasta järeldusi Türgi kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)

ELT L 77, 15.3.2014, lk 11.

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud õigust sõnavabadusele ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Türgi on liitunud,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku memorandumeid,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 26. juuli 2016. aasta avaldust Türgis erakorralise seisukorra raames võetud meetmete kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Euroopa Liit ja Euroopa Parlament on mõistnud karmilt hukka ebaõnnestunud sõjaväelise riigipöördekatse Türgis ning on tunnustanud Türgi võimude õiguspärast kohustust võtta vastutusele need, kes on selle katse eest vastutavad ja sellega seotud;

B.  arvestades, et Türgi on oluline partner ja temalt kui kandidaatriigilt oodatakse kõrgeimate demokraatiastandardite järgimist, mis hõlmab ka inimõiguste, õigusriigi põhimõtte, põhiõiguste ja õiglase kohtumenetluse õiguse asutamist; arvestades, et Türgi on olnud alates 1950. aastast Euroopa Nõukogu liige ning seetõttu on Euroopa inimõiguste konventsioon tema jaoks siduv;

C.  arvestades, et Türgi valitsuse poolt erakorralise seisukorra raames rakendatud karistusmeetmed on ebaproportsionaalsed ning vastuolus Türgi põhiseadusega tagatud põhiõiguste ja -vabaduste, Euroopa Liidu aluseks olevate demokraatlike väärtuste ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga; arvestades, et riigipöördekatse järel on ametivõimud vahistanud 10 Türgi Suure Rahvakogu opositsioonierakonda HDP (Rahvademokraatlik Partei) kuuluvat liiget ja umbes 150 ajakirjanikku (suurim selliste vahistamiste arv kogu maailmas); arvestades, et kinni on peetud 2386 kohtunikku ja prokuröri ning lisaks veel 40 000 isikut, kellest 31 000 viibivad siiani vahi all; arvestades, et vastavalt komisjoni 2016. aasta aruandele Türgi kohta tabasid repressioonid 129 000 avalikku teenistujat, kellest 66 000 isiku tööleping on peatatud ja 63 000 on vallandatud, ilma et enamikule neist oleks siiani süüdistust esitatud;

D.  arvestades, et president Erdoğan ja Türgi valitsuse liikmed on korduvalt esinenud avaldustega surmanuhtluse taastamise kohta; arvestades, et oma 18. juuli 2016. aasta järeldustes Türgi kohta tuletas nõukogu meelde, et surmanuhtluse ühemõtteline tühistamine on liidu õigustiku oluline osa;

E.  arvestades, et on väljendatud tõsist muret riigipöördekatse järel kinni peetud ja vahistatud isikute olukorra ning sõna-, ajakirjandus- ja meediavabaduse rangete piirangute pärast Türgis;

F.  arvestades, et läbirääkimiste raamistiku punktis 5 on sätestatud, et kui Türgis rikutakse tõsiselt ja korduvalt vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid, millele liit on rajatud, soovitab komisjon omal algatusel või ühe kolmandiku liikmesriikide taotlusel läbirääkimised peatada ning pakub välja tingimused, millistel neid saaks jätkata;

G.  arvestades, et läbirääkimiste ajutine peatamine tähendaks seda, et käimasolevad läbirääkimised külmutatakse, uusi peatükke ei avata ning ei tehta uusi algatusi seoses ELi Türgiga peetavate läbirääkimiste raamistikuga;

1.  mõistab karmilt hukka ebaproportsionaalsed karistusmeetmed, mida Türgis on kohaldatud alates 2016. aasta juulis aset leidnud ebaõnnestunud sõjaväelisest riigipöördekatsest; on jätkuvalt pühendunud Türgi ja ELi sidemete säilitamisele; kutsub komisjoni ja liikmesriike siiski üles algatama Türgiga peetavate ühinemisläbirääkimiste ajutist külmutamist;

2.  kohustub oma seisukoha läbi vaatama, kui Türgis erakorralise seisukorra raames kehtestatud ebaproportsionaalsed meetmed tühistatakse; lähtub läbivaatamise puhul sellest, kas kogu riigis on õigusriigi põhimõte ja inimõigused taastatud; on seisukohal, et sobiv aeg sellise läbivaatamise algatamiseks oleks pärast erakorralise seisukorra tühistamist;

3.  kinnitab, et surmanuhtluse taastamine Türgi valitsuse poolt tooks paratamatult kaasa ühinemisprotsessi ametliku peatamise;

4.  märgib, et Türgi ei ole seni täitnud viisanõude kaotamise tegevuskava 72 kriteeriumist seitset, millest mõned on eriti olulised;

5.  märgib, et tolliliidu edasiarendamine on Türgi jaoks tähtis; rõhutab, et tolliliidu edasiarendamise alase töö peatamisel oleks riigile tõsised majanduslikud tagajärjed;

6.  palub, et 2017. aastaks kavandatud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi vaheläbivaatuse aruandes käsitleks komisjon viimaseid arenguid Türgis; palub komisjonil uurida võimalust Türgi kodanikuühiskonnale demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendist antava toetuse suurendamiseks;

7.  ergutab Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu ja Veneetsia komisjoni pakkuma Türgi ametivõimudele täiendavat õigusabi;

8.  rõhutab ELi ja Türgi suhete strateegilist tähtsust mõlema poole jaoks; tunnistab, et kuigi Türgi on ELi jaoks oluline partner, peab poliitiline tahe koostööks tulema mõlemalt partnerilt; on veendunud, et Türgi sellist poliitilist tahet üles ei näita, sest valitsuse praegune tegevus viib Türgit tema Euroopa-suunaliselt teelt veel rohkem kõrvale;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Türgi valitsusele ja parlamendile.