Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eelkõige 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni inimõiguste kaitsjate vastu suunatud rünnakute, kodanikuvabaduste ja demokraatia kohta Nicaraguas

ELT C 45E, 23.2.2010, lk 89.

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini pressiesindaja 16. augusti 2016. aasta avaldust Nicaragua kohtuotsuse kohta parlamendiliikmete ametist vabastamiseks ning asepresidendi ja kõrge esindaja 19. novembri 2016. aasta avaldust Nicaragua valimiste lõpptulemuste kohta,

–  võttes arvesse ELi valimisvaatlusmissiooni aruannet Nicaraguas 6. novembril 2011. aastal toimunud parlamendi- ja presidendivalimiste vaatlemise kohta,

–  võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) peasekretariaadi 16. oktoobri 2016. aasta avaldust valimisprotsessi kohta Nicaraguas,

–  võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) peasekretariaadi 20. jaanuari 2017. aasta aruannet Nicaragua kohta,

–  võttes arvesse 2012. aasta assotsieerimislepingut Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahel, mis jõustus 2013. aasta augustis, sealhulgas selle inimõiguste klausleid,

–  võttes arvesse ELi 2004. aasta juuni suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse ELi 2004. aasta maapoliitika suuniseid, milles esitatakse juhised maapoliitika arendamiseks ja programmitööks arengumaades,

–  võttes arvesse ÜRO 1998. aasta detsembri deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni (UNDRIP),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1989. aasta põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsiooni (nr 169), mille Nicaragua on ratifitseerinud,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et demokraatia ja õigusriigi arendamine ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine peab olema ELi välispoliitika, sealhulgas 2012. aasta Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsieerimislepingu lahutamatu osa;

B.  arvestades, et demokraatia ja õigusriigi alane olukord Nicaraguas on viimastel aastatel halvenenud;

C.  arvestades, et 2013. aastal võttis Nicaragua vastu seaduse 840, millega anti 100-aastane kontsessioon Nicaraguat läbiva ookeanidevahelise kanali kasutamiseks Hiina eraettevõttele HK Nicaragua Canal Development Investment Company Ltd (HKND);

D.  arvestades, et nimetatud seadusega sai HKND volitused maade sundvõõrandamiseks ning ettevõte vabastati kohustusest järgida kohalikke maksu- ja ärieeskirju; arvestades, et sellega tagati ka see, et HKNDd lepingu rikkumise eest kriminaalkorras ei karistata;

E.  arvestades, et 27. novembrist 1. detsembrini 2016 kogunesid meeleavaldajad kogu Nicaraguast pealinna, et avaldada vastuseisu ookeanidevahelise kanali ehitamisele – megaprojektile, millega võidaks kanaliprojekti ümbruses ümber asustada tuhanded väiketalunikud ja põliselanikud, ning mõista hukka läbipaistvuse puudumine 6. novembri 2016. aasta presidendivalimistel; arvestades, et inimõiguste kaitsjad on teatanud pisargaasi ning kummi- ja tinakuulide kasutamisest politsei poolt meeleavaldajate vastu;

F.  arvestades, et läbi ei ole viidud keskkonnamõju uuringut ega käivitatud eelnevaid konsultatsioone põlisrahvastega, mis on vastuolus ILO konventsiooniga 169; arvestades, et kanali kavandatud marsruut läbib põlisrahvaste maid ja seetõttu asustataks ümber 30 000–120 000 põliselanikku;

G.  arvestades, et teadusorganisatsioonid on hoiatanud, et kanal läheks risti üle Nicaragua järve, seades ohtu Kesk-Ameerika suurima mageveeallika; arvestades, et teadusorganisatsioonid on palunud Nicaragua valitsusel projekti peatada, kuni sõltumatud uuringud on lõpule viidud ja neid on avalikult arutatud;

H.  arvestades, et maa, järve ja suveräänsuse kaitse riikliku nõukogu koordinaator Francisca Ramírez esitas 2016. aasta detsembris ametliku kaebuse seoses Uus-Guineas kogetud repressioonide ja rünnakutega; arvestades, et kättemaksuks Francisca Ramírezi tegevuse eest on teda hirmutatud ja meelevaldselt kinni peetud ning tema pereliikmetele on kallale tungitud;

I.  arvestades, et ajakirjanikud kogevad Nicaraguas ahistamist, hirmutamist ja kinnipidamisi ning on saanud tapmisähvardusi;

J.  arvestades, et 2016. aasta augustis tühistati Nicaragua valitsuse seatud takistuste tõttu inimõiguste kaitsjate olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri Michel Forsti visiit Nicaraguasse;

K.  arvestades, et opositsiooni kandidaatide tõsine kõrvaletõrjumine näitab, et selgelt puudusid tingimused vabadeks ja õiglasteks valimisteks ning et tõsiselt piiratakse ühinemisvabadust, poliitilist konkurentsi ja pluralismi;

L.  arvestades, et kohtunike ja advokaatide sõltumatusega tegelev eriraportöör juhtis inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise menetluse raames 2014. aastal tähelepanu ülemkohtu kohtunike ametissenimetamistele, mida mõjutab tugevalt poliitika; arvestades, et 2013. aastal tehtud muudatused põhiseaduses presidendi tagasivalimise võimaldamiseks viidi läbi seadusest mööda minnes ja läbipaistmatul viisil; arvestades, et Nicaragua põhiseaduse artikkel 147 keelab presidendiga vere- või hõimlussuhtes olevatel isikutel presidendiks või asepresidendiks kandideerimise;

M.  arvestades, et korruptsioon avalikus sektoris, sealhulgas presidendi pereliikmete hulgas, on endiselt üks suuremaid probleeme; arvestades, et riigiametnikele altkäemaksu andmine ning ebaseaduslikud konfiskeerimised ja meelevaldsed hindamised tolli- ja maksuasutuste poolt on väga levinud;

1.  väljendab muret järjest halveneva inimõigustealase olukorra pärast Nicaraguas ning taunib rünnakuid ja tagakiusamist, mida on inimõigusorganisatsioonide ja nende liikmete ning sõltumatute ajakirjanike suhtes toime pannud riigivõimudega seotud üksikisikud, poliitilised jõud ja organid;

2.  nõuab tungivalt, et valitsus hoiduks Francisca Ramírezi ja teiste inimõiguste kaitsjate ahistamisest ja survestamisest nende õiguspärase töö tõttu; kutsub Nicaragua ametivõime üles tegema lõppu inimõiguste kaitsjate vastaste kuritegude toimepanijate karistamatusele; toetab keskkonna- ja inimõiguste kaitsjate õigust avaldada protesti ilma kättemaksu kartmata; kutsub Nicaraguat üles käivitama enne edasiste sammude astumist tulemuslikult sõltumatut keskkonnamõju hindamist ja muutma kogu protsessi avalikuks;

3.  kutsub Nicaragua valitsust üles austama oma rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi, eelkõige tulenevalt 2008. aastal allkirjastatud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonist ja ILO konventsioonist 169;

4.  kutsub Nicaragua valitsust üles kaitsma põlisrahvaste maid selliste megaprojektide arendamise mõju eest, mis mõjutavad nende territooriumide elutähtsaid funktsioone, seavad põliskogukonnad konfliktiolukordadesse ja põhjustavad nendevastast vägivalda;

5.  on äärmiselt mures opositsiooni liikmete Nicaragua rahvusassambleest väljaheitmise pärast ja kohtuotsuse pärast, millega muudeti opositsioonierakonna juhtimisstruktuuri;

6.  kutsub Nicaraguat üles täielikult austama demokraatlikke väärtusi, sealhulgas võimude lahusust, ning taastama kõigi opositsioonierakondade positsiooni, võimaldades kriitikat nii poliitilises süsteemis kui ka ühiskonnas üldiselt; tuletab meelde, et opositsiooni täielik osalemine, kohtusüsteemi polariseerumise vähendamine, karistamatusele lõpu tegemine ja sõltumatu kodanikuühiskond on iga demokraatia edu olulised tegurid;

7.  tuletab meelde kohtusüsteemist mööda minnes tehtud ebaseaduslikke samme, mis tõid kaasa põhiseaduslikud muudatused presidendi ametiaja piirangute kõrvaldamiseks, võimaldades Daniel Ortegal aastaid võimul püsida;

8.  juhib tähelepanu sellele, et ELi institutsioonid ja ARO on 2011. ja 2016. aasta valimisi eeskirjade eiramise pärast tugevalt kritiseerinud; märgib, et praegu on käimas dialoogiprotsess AROga ja et 28. veebruaril 2017 peaks allkirjastatama vastastikuse mõistmise memorandum, mis võiks olukorda parandada;

9.  kinnitab, et ajakirjandus- ja meediavabadus on demokraatia ja avatud ühiskonna elutähtsad osad; kutsub Nicaragua ametivõime üles taastama meedia pluralismi;

10.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsieerimislepingu valguses tuleb Nicaraguale meelde tuletada ELi poolt kaitstavate ja edendatavate õigusriigi põhimõtete ning demokraatia ja inimõiguste austamise vajadust; nõuab tungivalt, et EL jälgiks olukorda ja vajaduse korral hindaks võimalikke meetmeid, mida võtta;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk-Ameerika Parlamendile ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.