Istungidokument
B8-0450/2017 } RC1
4.7.2017
RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
PPE ( B8-0434/2017 )
ALDE ( B8-0435/2017 )
ECR ( B8-0450/2017 )
komisjoni 2018. aasta tööprogrammi kohta
( 2017/2699(RSP) )
József Szájer
fraktsiooni PPE nimel
Anthea McIntyre
fraktsiooni ECR nimel
Sophia in ‘t Veld
fraktsiooni ALDE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2018. aasta tööprogrammi kohta
( 2017/2699(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2017. aasta tööprogramm. Luues Euroopat, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi“ ( COM(2016)0710 ) ja selle I–V lisa,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet[1],
– võttes arvesse halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma 24. juuli 2014. aasta lõplikku aruannet „Bürokraatia vähendamine Euroopas – pärand ja tulevikuväljavaated“,
– võttes arvesse komisjonide esimeeste konverentsi 13. juuni 2017. aasta koondaruannet,
– võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,
A. arvestades, et poliitilised prioriteedid ja rahalised vahendid peavad olema omavahel vastavuses;
B. arvestades, et jätkusuutlikkus ja majanduskasv on omavahel kokkusobivad ja need võivad üksteist tugevdada;
C. arvestades, et EL peab halastamatu ülemaailmse konkurentsi tingimustes sihikindlalt taastama oma konkurentsivõime, säilitades sellega oma sotsiaalse turumajanduse mudeli ning tagades jätkusuutliku kasvu koos tootlikkuse ja innovatsiooni taseme tõusuga, et luua noorte kodanike järgmisele põlvkonnale töökohti, mitte võlgu;
D. arvestades, et parim majanduslik ja ühiskondlik toetus, mida liikmesriigid saavad oma kodanikele parema elukvaliteedi tagamiseks pakkuda, on majanduskasv koos madala inflatsiooni ning kõrgete tööhõive ja palgakasvu määradega, millega luuakse vahendid, mis on vajalikud rahastamaks investeeringute tegemist tulevikku, paremasse taristusse ja avalikesse teenustesse;
E. arvestades, et ELi ähvardavad mitmesugused keerulised ohud, mis põhjustavad ebastabiilsust ning tekitavad Euroopa kodanikes seetõttu ebakindlustunnet;
F. arvestades, et komisjonil on kohustus tagada aluslepingute järgimine ja ELi õigusaktide täitmine; märgib suure kahetsusega, et nii ELi poliitika rakendamine kui ka ELi õigusaktide ja eeskirjade täitmise tagamine jätab soovida, nagu on märgata mitmes valdkonnas; arvestades, et komisjon peaks koos liikmesriikidega seadma rakendamise ja täitmise tagamise kõige tähtsamale kohale;
1. OSA
1. märgib, et praeguste kriiside ning nende rahaliste, majanduslike, sotsiaalsete ja rändealaste tagajärgede tõttu on suurenenud Euroopa kodanike rahulolematus, mis väljendub äärmusluse kasvus; rõhutab, et oluliste probleemide lahendamisel peavad EL ja selle liikmesriigid tegutsema ühiselt; on veendunud, et kõnealuste kriiside lahendamiseks on vaja tõsiseid poliitikaalgatusi ning et ellu tuleks viia realistlikke reforme, mille eesmärk on taastada usaldus ja kindlustunne ning takistada niisuguse ärevuse ärakasutamist hirmu ja ebakindluse õhutamiseks; rõhutab, et demagoogilised ja ebarealistlikud poliitilised kampaaniad tekitavad väga lühiajalises perspektiivis asjatuid lootusi, kuid neil on kahjulikud tagajärjed, mis põhjustavad kogu Euroopas suuremat lõhestumust, ebastabiilsust ja uusi konflikte;
2. rõhutab, et EL peab olema väljapoole avatud ning säilitama ja arendama tihedaid majandus-, kaubandus- ja strateegilisi sidemeid oma lähinaabritega; on veendunud, et tulevikus on vaja selget raamistikku, millega reguleerida ELi suhteid tema naabruses asuvate liitu mittekuuluvate riikidega;
3. on seisukohal, et Euroopa ühiskond põhineb suure konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel ja sellele rajati ka Euroopa poliitikameetmed, et tuua kodanikele otsest kasu nende igapäevaelus; toetab töö- ja eraelu tasakaalu parandamise algatusi;
4. palub komisjonil teha kindlaks, millised on keskse tähtsusega prioriteetsed meetmed, mille eesmärk on suurendada ELi tööstusalast konkurentsivõimet, võimaldades äriühingutel konkureerida nii kodumaistel kui ka üleilmsetel turgudel ning suurendades ELi ja selle liikmesriikide suutlikkust toetada ettevõtjate arengut, pöörates eritähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd); on veendunud, et Euroopa tööstuse ajakohastamine peab olema ulatuslik ja selle raames tuleks turustada innovatiivseid tooteid ja teenuseid, tehnoloogiaid ja ärimudeleid, mis põhinevad teadustegevusse ja innovatsiooni tehtavatel investeeringutel, mille tulemuseks on turu jaoks paremad tooted, teenused ja protsessid;
5. rõhutab, et ühisraha eeliste ärakasutamiseks ja olemasolevate nõrkuste kõrvaldamiseks tuleb koostada terviklik lähenemisviis ning samal ajal tagada majandus- ja rahaliidu jätkusuutlikkus, vastupanu- ja konkurentsivõime ning selle väljakujundamine ning saavutada majanduskasvu ja täieliku tööhõive eesmärgid; on arvamusel, et majandus- ja rahaliidu edasine areng peab põhinema ja rajanema olemasolevatel õigusaktidel ja nende rakendamisel ning hõlmama meetmeid, mille eesmärk on muuta selle institutsiooniline struktuur legitiimsemaks ja demokraatlikule kontrollile paremini alluvaks;
6. nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks tööd kapitaliturgude liidu väljakujundamiseks, et aidata kõrvaldada tõkked ELis majanduskasvu ja töökohtade loomiseks tehtavate investeeringute teelt; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid, mis parandaksid ELi ettevõtluskeskkonda, et meelitada ligi rohkem välismaiseid otseinvesteeringuid ja tuua töökohad Euroopa Liitu tagasi;
7. rõhutab, et Euroopa edukas rändepoliitika eeldab varjupaigataotlejate õiglase ja tulemusliku jaotamise kokkulepitud mehhanismi; rõhutab, kui oluline on teha edusamme rändekriisi lahendamisel viisil, millega näidatakse üles palju suuremat tähelepanelikkust liikmesriikides levinud murede suhtes, mis on seotud kontrollimatu rändega; tunneb heameelt selle üle, et liidu välispiiride haldust ja tõhusat kontrolli on viimasel ajal suudetud tugevdada, sest see on vajalik eeldus selleks, et liikmesriigid suudaksid üksteist jälle – vähemalt mingilgi määral – usaldama hakata;
8. rõhutab vajadust tõhustada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, et aidata kaasa uutele julgeolekuohtudele ja -probleemidele usaldusväärsete lahenduste leidmisele, terrorismi vastu võitlemisele ning rahu, stabiilsuse ja korra loomisele oma naabruses; kutsub komisjoni ning komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles jätkama liikmesriikidega tehtavat tihedat koostööd kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalike praktiliste poliitikameetmete ja koostöömeetodite väljatöötamisel;
9. rõhutab, et tänu vabakaubandusele on ELis ja ka muljal maailmas elatustase märkimisväärselt tõusnud ja vaesus vähenenud, sest see on loonud majanduskasvu ja töökohti ning muutnud tihedamaks poliitilised ja majandussidemed kolmandate riikidega; on seisukohal, et EL peab jätkama kogu maailmas protektsionistlike suundumuste vastu võitlemist, ja palub seetõttu, et komisjon kiirendaks kohe nii kavandatud kui ka käimasolevate läbirääkimiste tempot ja viiks need läbirääkimised lõpule ning uuriks pidevalt uute vabakaubanduslepingute sõlmimise võimalusi;
10. nõuab tungivalt, et komisjon algataks koostöös teiste institutsioonidega liidu tuleviku teemal ulatusliku avaliku arutelu;
11. rõhutab, et Euroopa kavatseb jääda kliimamuutustevastases võitluses juhtpositsioonile ning pühendub ka tulevikus täielikult Pariisi kokkuleppe rakendamisele; juhib tähelapanu asjaolule, et tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika on ülimalt oluline Euroopa tööstuse ja majanduse ajakohastamiseks;
12. rõhutab, kui tähtis on kulutõhusus ning väärjuhtimise ja pettuse juhtumite suhtes nulltolerantsuse poliitika rakendamine;
13. rõhutab, et ELis valitsevad kokkulepitud või vastuvõetud õigusaktide rakendamisel endiselt suured probleemid, ja palub komisjonil seetõttu keskenduda ELi õigusaktide täitmise tagamisele kõikides liikmesriikides; rõhutab konkurentsipoliitika jõustamise tähtsust võrdsete tingimuste loomisel, millega ergutatakse innovatsiooni, tootlikkust, töökohtade loomist ja investeeringuid kõigi ühtsel turul osalejate ja kõigi ärimudelite puhul, k.a VKEd;
14. nõuab veel kord, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku ELi haldusõiguse kohta, millega tagatakse avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa haldus, ja võtaks nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi ettepanekut võtta vastu sellealane ELi määrus;
2. OSA
1. Noored ja pidevõpe
15. kutsub komisjoni üles
– investeerima liikmesriike toetades kaasavatesse ja tõhusatesse haridussüsteemidesse;
– tagama, et poliitika kujundamise küsimustes konsulteeritaks ekspertide ringkondade ja asjaomaste sidusrühmadega, sh lapsevanemate organisatsioonidega;
– tagama programmile „Erasmus+“ selle eesmärkide saavutamiseks piisavate vahendite eraldamise ning selle, et kõnealuseid vahendeid kasutataks programmi esmase eesmärgi täitmiseks (liikuvus, haridus ja koolitus, noortepoliitika ja sport);
– toetama eelkõige liikmesriikide kõigi vanuserühmade ja kõigi kutsealade haridusmeetmeid; investeerima pidevõpperaamistikku, milles pööratakse erilist tähelepanu digitaal- ja ettevõtlusoskustele ning -pädevustele, samuti meediapädevusele, ning mis hõlmab eriprogramme, mis on suunatud eelkõige naiste julgustamisele;
– analüüsima tööturge, et määrata kindlaks, milline on kutseõppe ja ülikoolihariduse õige tasakaal, parandades seeläbi tööturu nõudluse ja pakkumise vahelist seost;
– soodustama ettevõtlust ning veelgi arendama ja toetama VKEdele sobivat õiguskeskkonda vastavalt põhimõttele „kõigepealt mõtle väikestele“;
– esitama soovitusi ja ettepanekuid selle kohta, kuidas oleks vananevaid töötajaid võimalik kauem tööjõu hulgas hoida, innustades sellega ka kogemuste edasiandmist noorematele põlvkondadele ja soodustades töökohas toimuvat mentorlust;
– võtma koos liikmesriikidega lisameetmeid, millega muuta teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika atraktiivsemaks ning nende valdkondade oskused väärtuslikumaks ning innustada suuremat hulka naisi ja tütarlapsi alustama ja jätkama õpinguid nendes valdkondades – millest võib just eriti IKTs peituda nende jaoks uusi võimalusi;
16. on seisukohal, et noorte tööhõive algatus on ELis endiselt lubamatult suure noorte töötuse vähendamisel väga tähtis; kutsub komisjoni üles taotlema piisavat rahastamist, et võidelda noorte töötuse vastu ja jätkata noorte tööhõive algatusega, parandades samal ajal selle toimimist ja rakendamist ning võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 5/2017;
17. nõuab tungivalt, et komisjon looks kõik sobivad mehhanismid noorte liikuvuse suurendamiseks, k.a õpipoisiõpe, et vähendada oskuste mittevastavust tööturu nõudlusele ja parandada juurdepääsu töövõimalustele;
2. Meremajanduse kasv ja ringmajandus
18. palub komisjonil esitada ettepanekud,
– milles käsitletakse meremajanduse kasvu eesmärgiga toetada kogu mere- ja merendussektoris jätkusuutlikku kasvu;
– millega täita tühimik, mis on tekkinud seetõttu, et uues ühises kalanduspoliitikas ei ole ette nähtud mitmeaastaseid kavasid, mille alusel majandada kõiki ELi vetes olevaid tähtsaid kalavarusid ja ELi vetes toimuvat kalapüüki;
19. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks viivitamata ringmajanduse loomise tegevuskavas loetletud algatused ning jälgiks korrapäraselt ringmajanduse loomisel tehtavaid edusamme;
3. 2020. aasta järgne finantsraamistik
20. palub komisjonil tagada, et kõikide ELi programmide rakendamisel jõutaks järgmisel aastal maksimaalse temponi, et korvata pikad viivitused, mida täheldati praeguse programmitöö perioodi alguses; on eriti mures selle pärast, et viivituste tõttu võivad maksetaotlused koonduda kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku lõppu; on seisukohal, et uut maksekriisi tuleks igati vältida ja selleks tuleks muu hulgas jõuda otsusele tulevastes aastaeelarvetes ette nähtavate maksete piisava taseme küsimuses;
21. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku alased seadusandlikud ettepanekud hiljemalt 2018. aasta juuniks, et institutsioonid saaksid viivitamata alustada omavahelisi sisukaid läbirääkimisi; seab eesmärgiks viia need läbirääkimised edukalt lõpule Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõpuks;
22. palub, et komisjon võtaks nõuetekohaselt arvesse seisukohta, mille Euroopa Parlament võtab tulevase mitmeaastase finantsraamistiku kohta vastu enne komisjoni seadusandlikke ettepanekuid; rõhutab, et tulevase mitmeaastase finantsraamistiku üldise suuruse, poliitiliste ja eelarveprioriteetide, ülesehituse ja paindlikkussätete üle tuleb alustada struktureeritud dialoogi, mis hõlmab ka seisukoha võtmist finantsraamistiku kestuse suhtes; on seisukohal, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb leida viis ajakohase ELi eelarveni jõudmiseks; on veendunud, et komisjon peaks oma ettevalmistava töö käigus vaatama kulud põhjalikult läbi;
23. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks üksikasjalikud kavad, kuidas lahendada eelarve tulevase tulude poole ja omavahenditega seotud mureküsimused; rõhutab, et komisjon peaks esitama need seadusandlikud ettepanekud koos 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekutega, et mõlema teema üle oleks võimalik pidada ühiseid läbirääkimisi; rõhutab, et Euroopa Parlament võtab oma seisukoha vastu enne seadusandlike ettepanekute esitamist, ning palub komisjonil võtta sellega seoses Euroopa Parlamendi seisukohta nõuetekohaselt arvesse;
24. palub komisjonil esitada
– ettepanekud määruste kohta, milles käsitletakse 2020. aasta järgset ELi ühtekuuluvuspoliitikat, 2018. aastal võimalikult vara pärast seda, kui on esitatud uus mitmeaastane finantsraamistik;
– 2018. aasta alguses jõustatava õigusakti, milles on esitatud läbivaadatud finantsmäärus ja sellega seotud valdkondlikud õigusaktid, sh kehtiv ühissätete määrus (nn koondmäärus); õigusakt peaks sisaldama sätteid selle kohta, kuidas muuta ühtekuuluvuspoliitika lihtsamaks ning ELi struktuuri- ja investeerimisfonde Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga (EFSI) paremini kombineerida;
25. palub, et komisjon selgitaks valge raamatu arutelu raames, mida ta 9. raamprogrammiga taotleb, ja et ta teeks seda 2018. aastal piisavalt vara, et Euroopa Parlament saaks kujundada seisukoha nii selle programmi kui ka Galileo, Copernicuse ja COSME programmi kohta, et kõiki meetmeid saaks hakata 2021. aastal ellu viima; loodab, et 9. raamprogrammi ettepanek põhineb programmi „Horisont 2020“ vahehindamisel ja Euroopa Parlamendi rakendusaruandel;
26. rõhutab vajadust rakendusuuringute järele, eelkõige selliste uuringute järele, mis annaksid paremaid teadmisi, oskusi ja tavasid, et tagada uute tehnoloogiate kasutamine parimal võimalikul viisil; kutsub komisjoni üles paremini tasakaalustama alus-, rakendus- ja siirdeuuringute ning arendustegevuse vajadusi, et tagada uute avastuste tõhus ja kiire siire tegelikesse tehnoloogiatesse ja toodetesse;
27. nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks tööd lihtsustamise nimel, minimeeriks samal ajal osalemist takistavaid tegureid, tagaks kõigile programmi osadele suurima kasu nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis ning teeks tööd järgmist raamprogrammi käsitleva ulatusliku ettepaneku esitamiseks; rõhutab, et ELi innovatsioonivõimaluste arendamiseks on vaja tugevdada olemasolevat koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega;
28. rõhutab, et tuleb luua tulemusraamistik, ning on seisukohal, et komisjon peaks välja töötama parema eelarvekontrolli süsteemi, mis on proportsionaalne ELi-poolsest rahastamisest saadava kasuga; on seisukohal, et selle süsteemi lahutamatu osa peaks olema aruandlus, mis peaks olema piisavalt läbipaistev ja üksikasjalik, sealhulgas aruandlus ELi vahendite saajate kohta ja selle kohta, kas maksed on tehtud tähtaegselt; on arvamusel, et ELi rahastamise kaudu saavutatud tulemuslikkust, kulutõhusust ning tulemusi tuleks alati kontrollida, et teha kindlaks ELi kulutuste kestlik ja pikaajaline mõju; nõuab, et koostataks ettepanekud kontrollikoja reformimiseks, et tugevdada kontrollikoja tulemusauditi funktsiooni, nii et kontrollikoda toimiks nii auditi- kui ka hindamisasutusena,
4. Digitaalse ühtse turu strateegia
29. on mures teatavate digitaalse ühtse turu strateegiasse kuuluvate seadusandlike ettepanekutega seotud viivituste pärast; on seisukohal, et ELi institutsioonid ei tohiks lasta strateegia hool raugeda ja peaksid tegema kõik võimaliku, et asjaomased ettepanekud esitada ja vastu võtta; palub kolmel institutsioonil vahehindamise käigus kohustuda kõige kõrgemal tasandil käsitlema neid ettepanekuid õigusloome protsessis prioriteetsetena, et kodanikud ja ettevõtjad saaksid kasu nende tulemustest;
30. palub komisjonil
– teha edusamme digitaalse ühtse turu ja VKEsid toetava keskkonna väljakujundamisel;
– esitada ettepanekud üldise andmete vaba liikumise põhimõtte kehtestamiseks ja andmete lokaliseerimise piirangute kaotamiseks kogu ELis;
– toetada Euroopa transpordisektori digiteerimist ka selliste algatuste kaudu nagu koostööpõhised transpordisüsteemid, elektrooniline kliendihaldussüsteem ja muud digisüsteemid;
– esitada küberjulgeoleku ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) kohta kavandatud algatuse(d); nende algatuste eesmärk peaks olema suurendada küberjulgeolekut ettevõtetes ja muudel tsiviileesmärkidel ning need peaksid sisaldama tõhusaid õiguskaitsevahendeid;
– teha koos liikmesriikidega kiiresti kindlaks, miks sooline digilõhe üha suureneb, ja võtma naiste digitaalse tõrjutuse kaotamiseks globaalsel tasandil midagi ette;
5. Energialiidu strateegia
31. palub komisjonil pärast mitmesuguste energialiitu, energiatõhusust, turukorraldust ja taastuvat energiat käsitlevate ning muude energiaga seotud seadusandlike ettepanekute ja teatiste vastuvõtmist suunata oma tähelepanu selle tagamisele, et liikmesriigid rakendaksid neid täies ulatuses, eesmärgiga rajada tõeline energialiit;
32. loodab, et komisjon jätkab puhta energia paketi raames praegu toimuvates, väga tähtsates seadusandlikes menetluses tihedat koostööd ja seda ka kolmepoolsete läbirääkimiste etapis, et läbirääkimised jõuaksid 2018. aastal võimalikult vara tulemuslikult lõpule;
33. palub komisjonil jälgida elektrituru uue ülesehituse majanduslikke tagajärgi, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas, kus energiaalase üleminekuga seotud kulud on tõenäoliselt suured;
6. Ühtse turu strateegia
34. palub komisjonil
– parandada koos liikmesriikidega teenuste direktiivi rakendamist, muu hulgas kõrvaldada teenuste sektoris alles jäänud regulatiivsed ja haldustõkked ning lõpetada ülereguleerimine;
– tagada eelkõige vastuvõetud eeskirjade kohaldamise kaudu kehtivate õigusaktide täitmine, kindlustades sellega võrdsed tingimused ja võimaldades ühtse turu eeliseid täielikult ära kasutada;
35. peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole seni võtnud kuulda korduvaid nõudmisi luua Euroopa poolaasta raames tugev ühtse turu sammas, mis hõlmaks süsteemi, mille raames teostataks korrapäraselt järelevalvet riigipõhiste ühtse turu tõkete üle ja tuvastataks neid;
36. peab poliitiliselt esmatähtsaks
– arendada sidusa ELi poliitika põhjal kultuuri- ja loomesektori potentsiaali, pidades silmas, et need sektorid koosnevad peamiselt mikroettevõtjatest ja VKEdest ning on jätkusuutliku majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade seisukohast väga olulised;
– parandada ja toetada meetmeid ja tegevusi, millega soodustada kultuuriturismi ning milles piirkonnad ja kohalikud omavalitsused osaleksid täiel määral;
– esitada aasta lõpuks intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi läbivaatamise kohta ettepanek;
– viia läbi üldise ohutuse määruse läbivaatamine, mis lükati jälle edasi, peab kahetsusväärseks, et 29. aprilli 2015. aasta direktiivis (EL) 2015/719[2] seatud tähtaega eirati, ja tuletab komisjonile meelde, et läbivaatamise ja üldisemalt kogu liiklusohutuse nimel tuleb tegutseda selgelt ja otsustavalt;
– esitada vastavalt leidudele ja ettepanekutele, mis sisalduvad peagi koostatavas läbisõidumõõdikuga seotud pettusi käsitlevas strateegilises algatusraportis, aegsasti konkreetsed ettepanekud, ja tuletab meelde, et tegemist on Euroopa kodanikele suurt muret valmistava teemaga ja teatavates liikmesriikides on toimivad mudelid juba kasutusel;
7. Tervishoid
37. rõhutab, kui tähtis on võtta kiiresti meetmeid antimikroobikumiresistentsuse ohu vastu, sest see võib avaldada väga suurt mõju kodanike tervisele ja tööviljakusele ning liikmesriikide tervishoiueelarvetele; palub komisjonil seepärast esitada ELi tegevuskava algatus selle kohta, kuidas rakendada liidus Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ülemaailmset antimikroobikumiresistentsuse tegevuskava; palub komisjonil tõhustada ka meetmeid, mida praeguse antimikroobikumiresistentsuse tegevuskava raames juba rakendatakse, ja tagada selle tegevuskava järjekindel rakendamine kõigi asjaosaliste poolt;
38. palub komisjonil
– esitada ravimi infolehtede kohta seadusandlik ettepanek, mille eesmärk on muuta infolehed selgemaks ja patsiendi jaoks arusaadavamaks (ravimi teabelahter);
– vaadata kiiresti läbi 31. märtsil 2004. aasta direktiivi 2004/23/EÜ annetatud inimkudede ja -rakkude kvaliteedi- ja ohutusstandardite kohta[3] (inimkudede ja -rakkude direktiiv), et viia see kooskõlla tasuta annetamise põhimõttega ja 13. novembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1394/2007 uudsete ravimite kohta (uudsete ravimite määrus)[4], mille kohaldatavust VKEdele tuleks samuti parandada;
8. Kalandus ja põllumajandus
39. rõhutab, kui tähtis roll on kestlikul põllumajandus-, kalandus- ja metsandussektoril ELi toiduga kindlustatuse tagamisel, töökohtade pakkumisel ja keskkonnastandardite parandamisel, ning rõhutab samuti Euroopa põllumajanduse potentsiaali kliimamuutuste poliitikale kaasaaitamisel innovatsiooni kaudu ja meetmete abil, mis suurendavad Euroopa põllumajanduse CO2 sidumise potentsiaali;
40. nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete kalanduselepingutega, mille lõppkuupäev hakkab kätte jõudma;
41. kordab, et 2013. aastal vastu võetud ühise kalanduspoliitika õigeaegse ja nõuetekohase rakendamise tagamiseks peab komisjon jätkama seadusandlike ettepanekute esitamist kalavarude majandamise uuendatud mitmeaastaste kavade vastuvõtmiseks;
42. palub komisjonil
– tagada, et ühist kalanduspoliitikat ja lossimiskohustust rakendatakse usaldusväärsel viisil;
– jätkata tihedat koostööd kalurite ja teadlastega, et tuvastada ja prognoosida, kus püüki piiravaid liike võib ette tulla, ning arendada teaduslahendusi, nagu uuenduslikud kalapüügitehnikad;
– vaadata läbi määrus (EÜ) nr 1967/2006 (Vahemere määrus), eelkõige see osa, mis osutab teatavate traditsiooniliste püügivahendite kasutamise keelule, ja sätted, mis on seotud püügivahendite eripäraga;
– leida pragmaatiline lahendus suuremahulisele kalapüügile, et reguleerida ja piirata tava kasutada väärtuslikke kalavarusid kalajahu tootmiseks, eelkõige kui on tegemist Läänemere haavatavate ökosüsteemidega;
43. kavatseb alustada komisjoniga konstruktiivset dialoogi teatise üle, mille komisjon peaks esitama enne 2017. aasta lõppu 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta;
44. palub komisjonil sellega seoses
– lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika rakendamist;
– vähendada bürokraatiat, et suurendada selle poliitika tõhusust;
– leevendada põllumajandusettevõtjate halduskoormust;
– pakkuda rohkem võimalusi innovatiivseteks lahendusteks, mis on tulevikku suunatud ja konkurentsivõimelise Euroopa põllumajandussektori jaoks hädavajalikud;
– tagada, et tulevases ühise põllumajanduspoliitika reformi ettepanekus sisalduks parema õigusliku reguleerimise põhimõte ning et ettepanek pakuks rohkem võimalusi ja rahalisi stiimuleid põllumajanduslikuks innovatsiooniks, mille eesmärk on tagada ELis pikaajaline toiduga kindlustatus, vähendada põllumajanduse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja suurendada põllumajanduse ilmastikukindlust;
– esitada viivitamata ettepaneku ELi tasandi õigusliku raamistiku kohta, et võidelda ebaausate kaubandustavade vastu toiduainete tarneahelas;
45. palub komisjonil tagada, et maksumaksjate poolt põllumajandusse tehtud investeeringud tasuvad end ära ja et samal ajal toimub liikmesriikide vaheline otsetoetuste ühtlustamine ning on tagatud, et EL suudab oma toidutootmise potentsiaali säilitada ja suurendada;
9. Õiglasem maksustamine
46. palub komisjonil
– esitada ettepanekud lõpliku käibemaksusüsteemi ja käibemaksumäärade kohta;
– esitada liikmesriikide antava maksualase riigiabi kohta selged suunised;
– hinnata kultuurikaupade ja -teenuste kättesaadavuse tingimusi ning esitada lahendused nende parandamiseks, analüüsides muu hulgas ka tavaliste ja e-raamatute suhtes kohaldatava erineva käibemaksumäära probleemi;
47. väljendab heameelt töö üle, mida komisjon ja liikmesriigid teevad, et aktiivselt edendada võitlust maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja maksuparadiiside kasutamise vastu, kasutades hea maksuhaldustava edendamiseks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) oskusteavet;
10. Finantsteenused ja kapitaliturgude liit
48. palub komisjonil esitada ettepaneku, millega ühtlustada finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide valdkonnas ELi põhimõtteid ja kolmandate riikidega seotud küsimusi;
49. palub komisjonil väga kiiresti esitada konkreetsed ettepanekud finantsteenuste jaeturu valdkonnas, märkides, et ELi finantsteenuste jaeturg peaks toimima kodanike huvides ja pakkuma paremaid tooteid ning rohkem valikut;
50. toonitab kapitaliturgude liidu väljakujundamise olulisust; rõhutab siiski, et uusi seadusandlikke ettepanekuid tuleks teha vaid juhul, kui soovitud mõju muude kui seadusandlike vahenditega saavutada ei saa;
11. Digiteerimise ja automatiseerimisega kaasnevad probleemid ja võimalused
51. rõhutab, et tuleb arvestada sellega, et töökeskkond muutub, ja tuleb leida lahendus, kuidas luua töökohti nii, et töötajad oleksid sotsiaalselt korralikult kindlustatud, ning ühtlasi tuleb uurida, kuidas oleks töö- ja eraelu tasakaalu toetamiseks võimalik töö paindlikult korraldada;
52. palub komisjonil teha liikmesriikidega koostööd ja esitada tööturul toimuva automatiseerimise kohta ELi strateegia ning lisada sellele algatused selle kohta, kuidas korraldada inimeste ja robotite suhtlemist, kuidas võib automatiseerimine nii tööandjatele kui ka töötajatele võimalikult kasulik olla ja kuidas suurendada tootlikkust, ning selgitada, kuidas see mõjutab töö- ja eraelu tasakaalu ning töötervishoidu ja -ohutust;
12. Vastastikusel usaldusel põhinev õigusruum ja põhiõigused
53. palub komisjonil võtta kiiresti asjakohased järelmeetmed ja esitada tsiviilkohtumenetluste ühiste miinimumnõuete kohta seadusandlik ettepanek;
54. tunneb heameelt nõukogu antud allkirja üle, mis tähendab, et liit on ühinenud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga;
55. tuletab komisjonile meelde, et 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL[5] (ohvrite õiguste direktiiv) ja 13. detsembri 2011. aasta direktiivi[6] (Euroopa lähenemiskeelu direktiiv) tuleb tingimata rakendada täies mahus;
13. Edusammud tõhusa ja tõelise julgeolekuliidu väljakujundamisel
56. on veendunud, et kõige olulisem peaks olema töö uute või ajakohastatud andmebaasidega, sealhulgas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES), ELi reisiteabe ja reisiloa süsteemi (ETIAS), teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), Euroopa sõrmejälgede võrdlemise süsteemi (Eurodac), Euroopa politseiregistrite indekssüsteemi (EPRIS) ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemiga (ECRIS), ning et nende käivitamiseks tuleks teha kättesaadavaks piisav rahastamine;
57. palub komisjonil teha koostalitlusalase arutelu järelduste põhjal vajalikud seadusandlikud muudatused, mis puudutavad seda, kuidas oleks olemasolevate ja tulevikus loodavate teabesüsteemide abil võimalik tugevdada ELis välispiirihaldust ja suurendada sisejulgeolekut;
58. palub komisjonil esitada konkreetsed algatused selle kohta, kuidas lahendada piiriülese küberkuritegevuse vastase võitlusega seotud probleemid, mis tehakse kindlaks, kui küberjulgeoleku strateegia 2017. aasta sügiseks läbi vaadatakse, vaadata läbi küberkuritegevust käsitlevad kehtivad õigusaktid ning esitada ettepaneku, millega kehtestatakse selge õigusraamistik eraettevõtete ja õiguskaitseorganite vahelisteks suheteks võitluses organiseeritud kuritegevuse ja radikaliseerumise vastu internetis, võttes samal ajal arvesse isikuandmete töötlemise turvalisust ja andmetega seotud rikkumiste ohtu;
59. palub komisjonil tagada ajavahemikul 2015–2020 Euroopa julgeoleku tegevuskava ja selles esitatud terrorismivastase võitluse ning piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse valdkonna prioriteetide tõhus ja kooskõlastatud rakendamine, keskendudes tõhusatele julgeolekutulemustele; kordab oma üleskutset hinnata põhjalikult asjaomaste kehtivate ELi õigusaktide toimimise tulemuslikkust ning selles valdkonnas veel alles jäänud lünki;
60. peab korruptsioonivastast võitlust üheks poliitiliseks prioriteediks;
61. kutsub komisjoni üles tegema tööd selleks, et võtta vastu õigusakte, millega muudetakse või asendatakse enne Lissaboni lepingu jõustumist vastu võetud liidu õigusakte kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö kohta, pidades eelkõige silmas nõukogu otsust 2005/671/JHA ja nõukogu raamotsust 2006/960/JHA, mis käsitlevad teabe ja jälitusteabe vahetust õiguskaitseasutuste vahel, sealhulgas terroriaktidega seotud teabevahetust, esitades õigusakti ettepaneku, millega parandatakse õiguskaitsealast teabevahetust ja suurendatakse operatiivkoostööd liikmesriikide vahel ja ELi ametitega, et tagada teabevahetus, mille eesmärk on võidelda raske rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi vastu;
62. palub komisjonil tagada andmekaitsepaketi õigeaegne ja nõuetele vastav jõustumine;
14. Euroopa rände tegevuskava
63. palub, et komisjon vaataks koostalitlusalase arutelu tulemusel läbi 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 767/2008[7] (viisainfosüsteemi (VIS) määrus), sest see on vajalik;
64. tunnustab komisjoni astutud märkimisväärseid seadusandlikke samme ELi tasandi ühtse rände- ja varjupaigapoliitika kujundamisel, ning rõhutab, et EL on alustanud oma rände- ja varjupaigapoliitika sõnastamise olulist protsessi ajal, mil kiiret tähelepanu nõudvad tõelised kriisid on seadnud Euroopa piirid suure surve alla;
65. tuletab meelde, et kui oluline on rände algpõhjuste kõrvaldamiseks tõhustada arengu- ja koostööpoliitikat, mida EL rakendab Aafrika suhtes, ning ELi rolli naaberriikides tekkinud konfliktide lahendamisel;
66. tuletab komisjonile meelde, et esitada tuleks konkreetne aruandlusmehhanism, mille abil saaks korrapäraselt hinnata, kui tulemuslikud on rände algpõhjustega tegelemiseks võetavad meetmed, ning et Aafrika jaoks mõeldud ELi usaldusfondi ja tulevase Euroopa Kestliku Arengu Fondi rakendamist tuleks tähelepanelikult jälgida;
67. kordab oma toetust praeguse rändekriisi uuenduslikele rahastamismeetmetele ja tunneb erilist heameelt selle üle, et need meetmed tähendavad tihedamat partnerlust erasektoriga; usub, et erasektori kaasamine on arengueesmärkide saavutamiseks väga tähtis ja erasektori rahaliste vahendite kasutamine aitab leida ebaseadusliku rände algpõhjustele lahendusi; nõuab, et usaldusfondide ja muude segarahastamismehhanismide üle tuleb igal juhul tagada parlamentaarne kontroll;
15. Kliimamuutused
68. palub komisjonil esitada täiendavaid kogu liitu hõlmavaid kliimamuutuste vastu võitlemise meetmeid, pidades silmas 2018. aasta Pariisi kokkuleppe kohast hõlbustavat dialoogi; palub komisjonil sellega seoses hinnata, kas ELi praegused poliitikameetmed on Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustustega kooskõlas;
16. Kestliku arengu eesmärgid
69. rõhutab, et kestliku arengu eesmärgid kehtivad ühtemoodi kõikidele riikidele, ning rõhutab vajadust integreerida kestliku arengu eesmärgid kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse; kutsub komisjoni üles esimese sammuna põhjalikult hindama kehtivaid ELi poliitikameetmeid ja võimalikke poliitikas esinevaid lünki ja vastuolusid; palub komisjonil töötada koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega välja kestliku arengu 17 eesmärgi rakendamise kõikehõlmav ELi raamistik; rõhutab, et kestliku arengu eesmärkide edukaks saavutamiseks on vaja paremini kasutada olemasolevaid vahendeid, nagu parema õigusloome tegevuskava ja keskkonnaalane tegevusprogramm, aga ka tõhusalt rakendada arengukoostöö sidususe põhimõtet;
70. kutsub komisjoni üles
– tähelepanelikult jälgima institutsioonilisi ja poliitilisi muudatusi, mida on vaja, et tulemuslikult rakendada kestliku arengu tegevuskava aastani 2030;
– viima samal ajal ellu uut Euroopa arengukonsensust, millele peaks alla kirjutatama 2017. aasta juunis;
71. palub komisjonil kehtestada selge, struktureeritud, läbipaistev ja aruandekohustusega raamistik, mis reguleerib partnerlussuhteid ja liite arengumaade erasektoriga; nõuab lisaks, et ELi tasandil loodaks valdkondlikud mitmeid sidusrühmi hõlmavad platvormid, mis ühendavad erasektorit, kodanikuühiskonna organisatsioone, vabaühendusi, mõttekodasid, partnerriikide valitsusi, rahastajaid ja teisi sidusrühmi;
72. rõhutab, et ELi poliitikas peab keskseks ühiseks nimetajaks olema inimõiguste, rahvusvahelise õiguse ja põhivabaduste edendamine ja austamine; palub komisjonil terrorismivastaste meetmete raames mitte eirata inimõiguste kaitsmise tähtsust; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks aktiivselt tööd selle nimel, et inimõigusi rakendataks tulemuslikult kõikides lepingutes, mille EL on allkirjastanud, pidades eelkõige silmas nn demokraatiaklauslit ja Cotonou lepingu artiklit 8; kutsub komisjoni üles hoolikalt jälgima inimõiguste olukorda riikides, kellega EL on lepingud sõlminud;
17. Julgeoleku ja arengu vaheline seos
73. nõuab, et rahu ja õigluse jaoks loodaks uus innovaatiline rahastamisvahend, mille puhul võetakse arvesse läbivaadatud ametliku arenguabi kriteeriume, mis puudutavad rahu- ja julgeolekumeetmete rahastamiskõlblikkust, et näidata arengu- ja julgeolekumeetmete, eelkõige demokraatiat, head valitsemistava ja inimõiguste austamist soodustavate meetmete vahel järjest tihedamaks muutuvat seost;
18. Kaubandus
74. on seisukohal, et USAga sõlmitav tasakaalustatud kaubandus- ja investeerimisleping teenib ELi huve, ja kutsub seetõttu komisjoni üles läbirääkimisi jätkama ja reaalsete tulemusteni jõudma;
75. rõhutab oma toetust laiahaardelisele ja väärtuspõhisele kaubanduse tegevuskavale, millega tugevdatakse ülemaailmset eeskirjadel põhinevat süsteemi ning aidatakse kaasa töökohtade loomisele ja majanduskasvu tugevdamisele Euroopas; peab sellega seoses tervitatavaks komisjoni püüdlusi viia lõpule läbirääkimised Jaapaniga ja jätkata pooleliolevaid läbirääkimisi, näiteks Mehhiko, Tšiili ja Mercosuri riikidega, ning kiidab ka heaks eesmärgi alustada uusi läbirääkimisi, näiteks Austraalia ja Uus-Meremaaga, ja aidata ummikust välja seiskunud kõnelused, näiteks Indiaga;
76. palub komisjonil hoogustada arutelu WTO Nairobi-järgse tegevuse üle, sest mitmepoolsed kaubandusläbirääkimised on ELi jaoks eluliselt tähtsad, isegi kui need osutuvad keeruliseks; on seisukohal, et samuti oleks kasulik uurida uusi valdkondi ja teemasid WTO raamistikus, näiteks e-kaubandust, ning peab tervitatavaks komisjoni rahvusvahelisi algatusi investeeringute kaitse valdkonnas;
77. rõhutab, et ülimalt oluline on kiiresti ajakohastada ja tugevdada liidu kaubanduse kaitsevahendeid ning muuta need WTO eeskirjadele vastavaks;
78. kutsub komisjoni üles läbi vaatama kehtivat ELi-AKV kaubandusraamistikku, mida reguleerib Cotonou leping, mille kehtivus lõpeb 2020. aastal; on seisukohal, et uue mudeli eesmärk peaks olema toetada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV) majanduskasvu ja nende integreerumist ülemaailmsesse majandusse; palub seetõttu komisjonil välja töötada selge ja tugev kaubanduspoliitika, mis hõlmab erasektori arengut, kaubanduse lihtsustamist ja vastastikust liberaliseerimist, kuid ei piirdu üksnes sellega; palub komisjonil teha seda kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega;
19. Välispoliitika prioriteedid
79. palub komisjonil
– esitada välispoliitika vahendite talituse tegevuse vaheläbivaatamise tulemused;
– tugevdada Atlandi-üleseid sidemeid;
– kinnitada liidu kavatsusi Balkani riikide ning ida- ja lõunapoolsete naaberriikide suhtes;
– toetada kodanikuühiskonda ja võimalusi saada nii ida- kui ka lõunapoolsetes naaberriikides ja mujalgi piiratud õigusraamistikele ja piirangutele vaatamata usaldusväärset teavet;
– koostada ettepanekud koostöö tugevdamiseks ühist huvi pakkuvates valdkondades rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, NATO, Aafrika Liidu, Araabia Riikide Liiga, Pärsia lahe koostöönõukogu, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) ja Rahvaste Ühendusega;
– muuta usu- ja veendumusvabadust käsitlevad ELi suunised mõjusamaks;
– edendada peamisi globaalseid inimõigustealaseid prioriteete, sh usuvabadust, väljendusvabadust, poliitilisi vabadusi, naiste ja laste õigusi, puudega inimeste õigusi ning vähemuste, k.a LGBTI-inimeste õigusi;
– arendada ombudsmanide ja inimõiguspartnerluste vahel rahvusvahelist koostööd;
80. on seisukohal, et NATO on Euroopa kaitse nurgakivi, ja märgib, et Euroopa kaitsmine on tulevikus NATO ja ELi ühine ülesanne, nagu see on sätestatud Varssavi 2016. aasta juuli deklaratsioonis ja eelkõige Euroopa kaitsealase tegevuskava raames;
81. pooldab kolmel sambal (tõhustatud poliitiline dialoog, arengukoostöö ja kaubandus) põhineva raamlepingu säilitamist; on seisukohal, et tuleks uurida, kas piirkonnapõhist käsitlust on võimalik süvendada, et võtta iga piirkonna puhul arvesse selle vajadusi ja eripärasid, ning rõhutab ühtlasi, et tuleb hakata toimima 2018.–2020. aastaks vastu võetava uue Aafrika ja ELi strateegia kohaselt;
82. kutsub komisjoni üles edendama Euroopa Kaitsefondi loomist, mis hõlmaks piisavat rahastamist nii kaitsetehnoloogia valdkonna teadusuuringuteks kui ka liikmesriikide ühiste ressursside omandamiseks, juhul kui see on tõendatult praktiline, kasulik ja kulutõhus; palub komisjonil edendada kaitsevaldkonna ühtset turgu käsitleva kahe direktiivi jõustamist ning esitada algatus ühiste tööstusstandardite väljatöötamiseks varustuse ja ressursside kohta;
83. nõuab tungivalt, et komisjon pööraks eriti tähelepanu kasvavatele pingetele Lääne-Balkani piirkonnas ning otsiks viise, kuidas tõhustada ELi tegevust leppimisprotsessi ja reformide edendamiseks kõigis asjaomastes riikides;
84. kiidab komisjoni rõhuasetuse eest nii ida- kui ka lõunapoolsele naabruspoliitikale, kuid rõhutab, et seda poliitikat tuleb tugevdada, eelkõige suurema finantsabi, demokraatia tugevama toetamise, turulepääsu ja parema liikuvuse kombineerimisega; rõhutab, et poliitikas tuleb selgelt kindlaks määrata tegevusvaldkonnad, et paremini lahendada probleeme, millega naaberriigid silmitsi seisavad;
20. ELi õigusaktide täitmise tagamise strateegilisem käsitlus
85. palub, et komisjon parandaks kontrollisüsteeme, eelkõige veamäära osas;
86. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile sisukamaid ja põhjalikumaid vastuseid, et käsitleda Euroopa kodanike probleeme üksikasjalikumalt;
87. palub komisjonil teha kõik võimaliku, et soodustada nõukoguga Marrakechi lepingu ratifitseerimise üle kokkuleppele jõudmist, et kasutada viivitamata ära kõik lepinguga kaasnevad võimalused;
88. juhib tähelepanu asjaolule, et kolmandad riigid ja valitsusvälised osalejad püüavad järjest rohkem kahjustada demokraatlike institutsioonide legitiimsust ELis hübriidvahenditega, sealhulgas desinformatsiooni kaudu, ning nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks vastupanuvõimet hübriidohtude suhtes ja parandaks oma võimet võtta piisavaid vastumeetmeid, et võidelda asjakohaselt libauudiste ja desinformatsiooni vastu;
21. Parem õigusloome
89. palub, et komisjon tagaks, et
– kõigi seadusandlike ettepanekute kohta teostatakse põhjalik mõjuhinnang ja kulude-tulude analüüs;
– kõigis peadirektoraatides tehakse VKE-testi ja õiguskontrollikomiteega alustatakse süstemaatilisemat koostööd, et saavutada struktureeritum VKE-testi kohaldamine;
– parlamendile esitatakse hinnang õiguskontrollikomitee sõltumatuse kohta tema järelevalveülesannetes ja objektiivse nõu andmises mõjuhinnangute kohta;
– töötatakse välja iga-aastane koormusanalüüs, mis on oluline vahend selleks, et teha kindlaks ja jälgida selgel ja läbipaistval viisil liidu jõupingutuste tulemusi liidu enda ja liikmesriikide poolse ülereguleerimise ja halduskoormuse vältimisel ja vähendamisel, kui tegemist on õigusaktide ülevõtmise ja tõlgendamisega;
– parlamendile esitatakse ettepanekud koormuse vähendamise eesmärkide kohta peamistes sektorites, et ettevõtjate regulatiivse koormusega seotud majanduslikud kulud väheneksid 2020. aastaks 25 % ja 2030. aastaks 50 %;
o
o o
90. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.