Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Sudaanis, eelkõige 13. juuni 2012. aasta

ELT C 332E, 15.11.2013, lk 49.

–  võttes arvesse oma 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2017. aasta istungjärkudeks

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0089.

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse Cotonou lepingut,

–  võttes arvesse Sudaani 2009. aasta ajakirjanduse ja ajakirjandusväljaannete seadust,

–  võttes arvesse Sudaani 2015. aasta teabevabaduse seadust,

–  võttes arvesse üleaafrikalise konverentsi 26. märtsi 2017. aasta Kampala deklaratsiooni sõnavabaduse ja teabele juurdepääsu kohta,

–  võttes arvesse ELi, Norra, USA ja Kanada 7. detsembri 2016. aasta ühisavaldust poliitiliste vangistuste ja ajalehtede tsenseerimise kohta Sudaanis,

–  võttes arvesse ELi suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal,

–  võttes arvesse ÜRO sõltumatu eksperdi Aristide Nononsi avaldust inimõiguste olukorra kohta Sudaanis pärast tema visiiti Sudaani 11.–21. mail 2017,

–  võttes arvesse volinik Stylianidese visiiti Sudaani 22.–23. oktoobril 2017,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust rahvusvahelise ajakirjanike vastu suunatud kuritegude eest karistamatuse lõpetamise päeva puhul (2. novembril 2017),

–  võttes arvesse Piirideta Reporterite koostatud 2017. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksit,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Mohamed Zine al-Abidine avaldas 23. veebruaril 2012 ajalehes Al-Tayar artikli, milles kritiseeris väidetavat korruptsiooni Sudaani presidendi Omar al-Bashiri perekonnas;

B.  arvestades, et Sudaani riiklik luure- ja julgeolekuteenistus (NISS) esitas süüdistused Mohamed Zine al-Abidine ja tema peatoimetaja Osman Mirgani vastu;

C.  arvestades, et 23. oktoobril 2017 mõistis Sudaani kohus Mohamed Zine al-Abidine viieaastase katseajaga tingimisi vangi, süüdistatuna ajakirjanike eetikakoodeksi rikkumises;

D.  arvestades, et Al-Tayari peatoimetajale Osman Migranile määrati sama süüdistuse alusel 10 000 Sudaani naela suurune trahv või kuus kuud vanglakaristust ning ta vabastati pärast seda, kui Sudaani ajakirjanike liit trahvi tasus;

E.  arvestades, et Mohamed Zine al-Abidinet ja Osman Mirganit esindanud advokaat teatas oma kavatsusest kohtuotsus edasi kaevata;

F.  arvestades, et on teateid selle kohta, et Sudaani riiklik luure- ja julgeolekuteenistus on ajakirjanikke küsitlenud ja kinni pidanud, algatanud Sudaani ajakirjanike vastu mitmeid kohtuasju ning meelevaldselt konfiskeerinud selliste ajalehtede terveid tiraaže, milles on valitsust kritiseeritud, nt Al-Tayar, Al-Jareeda Al-Watan, Al-Youm Al-Tali, Al-Ayam ja Akhir Lahza;

G.  arvestades, et 2016. aastal konfiskeeriti vähemalt 44 korral 12 ajalehe väljaandeid, sealhulgas Al-Jareeda tiraaž viis korda ühe nädala jooksul; arvestades, et 14. augustil 2016 peatas riiklik ajakirjanduse ja ajakirjandusväljaannete nõukogu määramata ajaks ajalehtede Elaf, Al-Mustagilla, Al-Watan ja Awal Al-Nahar väljaandmise;

H.  arvestades, et vaba, sõltumatu ja erapooletu meedia olemasolu on demokraatliku ühiskonna üks tähtsamaid alustalasid;

I.  arvestades, et Sudaan kirjutas 8. jaanuaril 2017 alla Araabia maade meediavabaduse deklaratsioonile, olles seega neljas allakirjutanud riik pärast Palestiinat, Tuneesiat ja Jordaaniat; arvestades, et meedia-asjade minister märkis, et valitsus on võtnud endale kohustuse austada ajakirjandusvabadust Sudaanis;

J.  arvestades, et Piirideta Reporterite 2017. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksi järgi on Sudaan viimaste seas ehk 180 riigi hulgas 174. kohal, selle põhjuseks on meedia tagakiusamine, tsensuur, ajalehetiraažide konfiskeerimine, meediaväljaannete sulgemine ja interneti piiramine;

K.  arvestades, et 2017. aasta juulis märgiti ÜRO sõltumatu eksperdi aruandes inimõiguste olukorra kohta Sudaanis, et riiklik luure- ja julgeolekuteenistus rikkus ajalehe Al-Jareeda tsenseerimisega Sudaani ajutist põhiseadust;

L.  arvestades, et Sudaan on Cotonou lepingu 2005. aastal muudetud versiooni allkirjastanud, kuid mitte ratifitseerinud;

M.  arvestades, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini tegi 14. novembril 2017 Sudaani presidendi Omar al-Bashiri visiidi kohta Ugandasse avalduse, milles tuletas kõigile Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi osalistele meelde, et nad järgiksid ja täidaksid oma kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest;

N.  arvestades, et inim-, kodaniku- ja poliitilisi õigusi surutakse Sudaanis jätkuvalt maha;

1.  väljendab sügavat muret selle pärast, et Hartumis asuv ajakirjanduskohus mõistis 23. oktoobril 2017 Mohamed Zine al-Abidinele tingimisi vanglakaristuse viieaastase katseajaga, ja palub Sudaani ametivõimudel vaadata viivitamata läbi kõik tema vastu esitatud süüdistused;

2.  peab väga murettekitavaks väljendusvabaduse olukorda Sudaanis, ajalehtede jätkuvat tsenseerimist ja konfiskeerimist ning asjaolu, et Sudaanis takistatakse ajakirjanikel järjest enam oma arvamuse vaba väljendamist; märgib, et vaba ajakirjandust ei tohiks maha suruda seetõttu, et valitsus ja poliitikud pannakse avalikkuse ees oma tegevuse eest vastutama; väljendab lisaks muret pikaajaliste finantspiirangute pärast, mis kehtestati ajalehtedele korraliste konfiskeerimiste ja tegevuse peatamiste tagajärjel;

3.  mõistab hukka asjaolu, et palju on teateid meediavabaduse korduva rikkumise ja ajakirjanike jätkuva tagakiusamise kohta riikliku luure- ja julgeolekuteenistuse poolt, ning nõuab tungivalt, et Sudaani ametivõimud viiksid riikliku luure- ja julgeolekuteenistuse volitused ja meetodid kooskõlla rahvusvaheliste normidega;

4.  on veendunud, et vaba, sõltumatu ja erapooletu meedia on üks niisuguse demokraatliku ühiskonna põhialus, kus avatud aruteludel on väga tähtis roll; nõuab, et EL suurendaks oma jõupingutusi, et edendada väljendusvabadust oma välispoliitika ja vahendite kaudu;

5.  nõuab tungivalt, et Sudaani ametivõimud lõpetaksid viivitamata igasuguse ajakirjanike ning internetis ja mujal väljendamise vabaduse kaitsjate tagakiusamise ja hirmutamise ning nendevastased rünnakud ning viiksid ellu demokraatlikud reformid, mis aitavad tagada riigis inimõiguste, sealhulgas väljendusvabaduse kaitsmise ja edendamise, kooskõlas oma kohustustega riigi ajutise põhiseaduse raames ja oma rahvusvaheliste, sealhulgas Cotonou lepinguga võetud kohustustega;

6.  rõhutab, et inimõiguste ülddeklaratsiooni kohaselt vastutab kõigi inimõiguste edendamise ja kaitsmise eest eelkõige riik; palub Sudaani ametivõimudel tagada taas rahvusvahelise õiguse kohased inimõigused ja põhivabadused, sealhulgas väljendusvabaduse, ning neid austada;

7.  tunnistab, kui oluline on volinik Stylianidese hiljutine visiit ja ELi üldtuntud murede edastamine Sudaani ametivõimudele, sealhulgas seoses põhivabaduste austamisega;

8.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid kodanikuühiskonna organisatsioone tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise programmide kaudu, et parandada nende suutlikkust seoses inimõiguste kaitsmise ja õigusriigiga ning võimaldada neil tõhusamalt edendada inimõigusi Sudaanis;

9.  märgib murelikult kavandatavat 2017. aasta ajakirjandus- ja trükiseadust, mis sisaldab täiendavaid vastuolulisi piiranguid veebiväljaannetele ning sätteid ajalehtede ja ajakirjanike tegevuse pikemaajalise peatamise kohta; julgustab Sudaani valitsust muutma 2009. aasta ajakirjanduse ja ajakirjandusväljaannete seadust, et tagada ajakirjanike ja ajalehtede kirjastajate suurem kaitse;

10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele, Aafrika Liidu komisjonile, Üleaafrikalisele Parlamendile ja Sudaani valitsusele.