EUROOPA PARLAMENT
Istungidokument
15.5.2007 B6‑0200/2007
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
suuliselt vastatava küsimuste B6‑0020/2007 ja B6‑0121/2007 alusel
vastavalt kodukorra artikli 108 lõikele 5
Esitaja(d): Miroslav Ouzký
keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel
ELi strateegilised eesmärgid ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 14. kohtumiseks 3.–15. juunil 2007. aastal Haagis
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi strateegiliste eesmärkide kohta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 14. kohtumiseks 3.–15. juunil 2007. aastal Haagis
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 14. kohtumist, mis toimub 3.–15. juunil 2007. aastal Hollandis Haagis;
– võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,
A. arvestades, et CITES on suurim ülemaailmne looduslike liikide säilitamise kokkulepe, millega tõkestatakse rahvusvahelisest kaubandusest tulenevat looduslike looma- ja taimeliikide ülekasutamist ning millel on 169 osalist, nende hulgas ELi 27 liikmesriiki;
B. arvestades, et loodusressursside tarbimine inimeste poolt, elupaikade hävitamine, kliimamuutus, looduslike liikide ülemäärane kasutamine ning ebaseaduslik kauplemine looduslike loomade ja taimedega on Maa bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamised põhjused;
C. arvestades teaduslikke aruandeid, milles prognoositakse, et kliimamuutus kiirendab bioloogilise mitmekesisuse kadumist ja halvendab ohustatud liikide olukorda;
D. arvestades, et üldsuse teadlikkus tarbijariikides on olnud ja jääb keskseks teguriks ohustatud looduslike looma- ja taimeliikide salaküttimise ja -korjamise ning ebaseadusliku rahvusvahelise kaubanduse ohjeldamises;
E. arvestades, et ebaseaduslik kaubandus kahjustab tõsiselt keskkonnasäästlikkuse ja arengualase jätkusuutlikkuse ülemaailmset tegevuskava;
F. arvestades, et ELi säästva arengu strateegia näeb ette loodusressursside vastutustundliku ja jätkusuutliku haldamise raamistiku;
G. arvestades, et eesistujariigi Ühendkuningriigi 2005. aasta oktoobris läbi viidud seminari „Elusloodusega kauplemise eeskirjade jõustamise kooskõlastamine ELis” tulemusena koostati laialdase heakskiidu pälvinud ELi eeskirjade jõustamise tegevuskava projekt;
H. arvestades, et CITES täiendab Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning muude rahvusvaheliste organite tegevust, kes kaitsevad selliseid meres elavaid liike, mida võib ohustada rahvusvaheline kaubandus;
I. arvestades, et rahvusvaheline vaalanduskomisjon (IWC ) – mida CITES tunnustab organina, millel on volitused reguleerida vaalade kaitset ja vaalavarude haldamist – on kaubanduslikule vaalapüügile kuulutanud ülemaailmse moratooriumi;
J. arvestades, et Jaapan on teinud konventsiooni osaliste konverentsi 14. kohtumise dokumendis 51 ettepaneku arvata lisade perioodilise läbivaatamise hulka kõik IWC haldusalasse kuuluvad vaalalised, mis on loetletud I lisas, ja muuta CITESi resolutsiooni (R.C.11.4), millega määratakse kindlaks IWC ja CITESi suhe, ning et IWC esitaks teaduslikke andmeid ja nõuandeid CITESi vaalaliikide loetelu kohta;
K. arvestades, et Euroopa Parlament väljendas 2005. aasta juulis[1] pettumust metsaõigusnormide järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitleva protsessi „erakordselt aeglase kulgemise” suhtes; arvestades, et ebaseadusliku ja jätkusuutmatult raiutud puidu ELi importimist keelustavate kohustuslike ja põhjalike eeskirjade puudumisel on CITESi algatused puiduliikidega rahvusvahelise kauplemise reguleerimisel olulised;
L. arvestades, et konventsiooni osaliste 12. konverentsil võeti vastuolus Euroopa Parlamendi soovitusega vastu otsus lubada Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi riigile kuuluvate elevandiluuvarude ühekordset müüki kehtestatud tingimustel, ning arvestades, et otsustes sätestatud kaubandustingimusi pole siiani täidetud;
M. arvestades, et konfiskeeritud ebaseadusliku elevandiluu kogused on osaliste 13. konverentsist alates märkimisväärselt kasvanud ja aastas tapetakse hinnanguliselt 20 000 või rohkem elevanti; arvestades, et edasine elevandiluuga kauplemise lubamine avaldaks kahjulikku mõju elevandi niigi kahanenud ja killustunud asurkondadele Aafrika ja Aasia muudes riikides;
N. arvestades, et metsloomade rändliikide kaitse konventsioonis (CMS) on mõrtsukhai kantud CMS I ja II lisasse, Austraalia kandis 2001. aastal kõnealuse liigi CITESi III lisasse koos Norra ja Jaapani reservatsioonidega ning Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing (IUCN) kandis selle liigi 1996. aastal IUCNi ohustatud liikide punasesse raamatusse märkega „ohualdis”;
O. arvestades, et Aasia suurte kaslaste asurkonnad on üha enam ohustatud ning tiigrite ja muude suurte kaslaste arvu kahanemise vastu on võetud kahetsusväärselt vähe mõjuvaid meetmeid;
P. arvestades, et kaaviarikaubanduse reguleerimiseks kehtestati 2005. aasta mais üleüldised kaaviari märgistamise nõuded;
Q. arvestades, et liikide kaitse peab jääma ohustatud liikide nimekirja kandmise otsuste põhjenduse aluseks ning kaalutlusi selle mõjust inimeste elatusallikatele tuleb võtta arvesse nimekirja kandmise otsuste rakendamisel;
R. arvestades, et mitte miski ei takista ELil võtta liidusiseselt vastu rangemaid meetmeid metsloomade impordi kohta, mis põhinevad liikide kaitse eesmärkidel või muudel kaalutlustel, näiteks murel loomade heaolu pärast,
1. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama ettevaatuspõhimõtet juhtiva põhimõttena kõigis otsustes, mis puudutavad töödokumente ja nimekirja kandmise ettepanekuid, võttes arvesse ka põhimõtet „kasutaja maksab”, ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi ja tavapäraseid looduskaitse põhimõtteid;
2. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et CITESi ja muude bioloogilise mitmekesisusega seotud konventsioonide tõhusamaks kooskõlastamiseks vastuvõetavad otsused ei kahjustaks CITESi kui ülemaailmse looduskaitsealase lepingu olemust ega CITESi rangeid looduskaitsemeetmeid;
3. on otsustavalt vastu salajasele hääletamisele ning pettunud selles, et CITESi alaline komitee ei ole esitanud ettepanekuid välistada konventsiooni otsustamisprotsessis salajase hääletamise võimalus;
4. väljendab rahulolu Kenya ja Mali ettepanekute üle kehtestada 20aastane moratoorium elevandiluuga kauplemise suhtes, mida toetasid Togo ja Ghana, samuti Accra deklaratsiooni üle, milles nõutakse elevandiluuga kauplemise keelustamist ja mille on allkirjastanud 19 Aafrika riigi esindajad;
5. tuletab meelde, et kavandatav moratoorium ei mõjuta osaliste 12. konverentsil vastu võetud otsust lubada Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi riigile kuuluvate elevandiluuvarude ühekordset müüki kehtestatud tingimustel;
6. rõhutab, et Kenya ja Mali ettepaneku vastuvõtmine annaks aega täiustada elevantide ebaseadusliku tapmise järelevalve (MIKE) programmi ning võimaldaks rahvusvahelisel üldsusel suunata arutelu elevandiluu kaubanduse asemel elevante ja nende elupaiku ähvardavatele tõelistele ohtudele;
7. nõuab tungivalt, et Aafrika riigid koostöös valitsusväliste organisatsioonidega viiksid täielikult täide osaliste 13. konverentsil vastu võetud otsuse rakendada Aafrika elevandiluu kaubanduse kontrolli tegevuskava, k.a aruandekohustust;
8. kutsub komisjoni üles toetama jõupingutusi tiigrite kaitse parandamiseks ja järelevalveks, näiteks selgitades välja puuduvaid õigusnorme, rakendamisraskusi ning jõustamise ja õigusvõime puudusi;
9. kutsub komisjoni üles esitama aruannet kaaviari märgistamisnõuete rakendamise arengu kohta, ergutama muid Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia olulisi tootja- ja tarbijariike märgistamissüsteemi rakendama ning tugevdama sellist jätkusuutlike ekspordikvootide sisseviimise protsessi, kus kvoodid põhinevad kõige usaldusväärsemal ja ajakohasemal teadusinfol;
10. nõuab tungivalt, et EL toetaks osaliste konverentsil järgmisi ettepanekuid:
–viia Nycticebus spp. (loorilased) CITESi II lisast üle I lisasse;
–lükata tagasi otsus kustutada Lynx rufus (punailves) CITESi II lisast sarnasuse tõttu Euroopa ilvese (Lynx lynx) ja Pürenee ilvesega (Lynx pardinus);
–kanda kaks hailiiki – Lamna nasus (harilik ehk atlandi heeringahai) ja Squalus acanthias (harilik ogahai) – CITESi II lisasse Saksamaa ettepaneku alusel Euroopa Liidu liikmesriikide nimel;
–kanda Pristidae spp. (saagrailised), mille kõik liigid on loetletud IUCNi punases raamatus märkega „kriitiliselt ohustatud”, CITESi I lisasse;
–kanda Anguilla anguilla (harilik ehk Euroopa angerjas) CITESi II lisasse Saksamaa ettepaneku alusel Euroopa Liidu liikmesriikide nimel;
–kanda Pterapogon kauderni CITESi II lisasse;
–lisada Corallium spp. CITESi II lisasse;
–kanda troopiliste puude taksonid siiltsesalpiinia (Caesalpina echinata), dalbergiad (Dalbergia retusa, Dalbergia granadillo ja Dalbergia stevensonii) ja tsedrelad (Cedrela spp.) CITESi II lisasse;
–kanda Lycaon pictus (hüäänkoer) CITESi II lisasse.
–seadusandluse vastavust ja jõustamist käsitlev töödokument, mille Saksamaa on esitanud Euroopa Liidu liikmesriikide nimel;
–CITESi nimekirja kantud liikide eksemplaridega interneti teel kauplemist käsitlev töödokument, mille Saksamaa on esitanud Euroopa Liidu liikmesriikide nimel;
–Alžeeria neli ettepanekut kanda Cervus elaphus barbarus (punahirv), Gazella cuvieri, Gazella dorcas (dorkasgasell) ja Gazella leptoceros (liivagasell) CITESi I lisasse;
–Austraalia esitatud töödokument traditsiooniliste ravimitega kauplemise kohta;
–Kenya ja Mali ettepanek kehtestada 20aastane moratoorium elevandiluuga kauplemise suhtes;
11. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid lükkaksid tagasi:
–Jaapani koostatud, vaalalisi käsitleva dokumendi 51;
–Diceros bicornis (teravmokk-ninasarvik ehk must-ninasarvik) ekspordikvoodid Namiibiale ja Lõuna-Aafrikale;
–kõikide Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Zimbabwe elevandiasurkondade loetelu kohta käibivate märgete asendamise CITESi II lisas, mis võimaldaks viia sisse iga-aastaseid ekspordikvoote töötlemata elevandiluuga kauplemiseks;
–Botswana elevandiasurkonna loetelu kohta käibiva märke muudatusettepaneku CITESi II lisas, mis võimaldaks viia sisse iga-aastaseid ekspordikvoote töötlemata elevandiluuga kauplemiseks, elusloomadega kauplemiseks kaubanduslikul eesmärgil, nahktoodetega kauplemiseks kaubanduslikul eesmärgil, nahkadega kauplemiseks kaubanduslikul eesmärgil ja jahitrofeedega kauplemiseks mittekaubanduslikul eesmärgil;
–ettepaneku laiendada Vicugna vicugna (vikunja) villa kaubandust Boliivia üheksale asurkonnale, kuna mõned nendest asurkondadest on väga väiksed;
–ettepaneku viia Melanosuchus niger (tõmmukaiman) Brasiilia asurkond CITESi I lisast üle II lisasse;
–ettepaneku viia Panthera pardus (leopard) asurkonna loetelu üle CITESi II lisasse ning suurendada Mosambiigi jahitrofeede ekspordikvooti;
12. on arusaamisel, et CITES saab kõige paremini aidata kaasa vaeste inimeste elatusallikate suurendamisele konventsiooni rakendamise ja jõustamise ning reguleerimata ja ebaseadusliku kaubanduse vastu võitlemise kaudu, ning kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles võtma tagasi osaliste 14. konverentsi dokumendi 14 „CITES ja elatusallikad”;
13. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama rahvusvahelist koostööd CITESi rakendamises, töötades rakendamise hõlbustamiseks välja kindlaksmääratud eelisvaldkondadega strateegia ja pakkudes täiendavaid ergutusi ja rahalist toetust, eelkõige liikide tuvastamise ja jõustamismeetmete alaseks koolituseks ja tehnilises abiks;
14. tuletab meelde, et Euroopa Liit on üks suuremaid turge, kus kaubeldakse ebaseaduslikult elusloodusega, ja et seadusest kinnipidamine erineb liikmesriigiti ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama koostööd ELi elusloodusega kauplemise seadusandluse jõustamise vallas;
15. nõuab tungivalt, et CITESi osalised, kes pole Gaborone parandust veel ratifitseerinud, seda teeksid, mis võimaldaks Euroopa Liidul saada CITESi konventsiooni osaliseks;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, CITESi osalistele ja CITESi sekretariaadile.