EUROOPA PARLAMENT
Istungidokument
21.4.2008 B6‑0191/2008
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Dariusz Maciej Grabowski, Adam Bielan, Hanna Foltyn-Kubicka ja Ryszard Czarnecki
fraktsiooni UEN nimel
Olukord Birmas
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Birmas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Birma kohta, eriti 14. detsembri 2006. aasta ja 19. juuni 2007. aasta resolutsioone;
– võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2007. aasta järeldusi, millega võeti vastu tugevdatud ja täiendatud piiravad meetmed Birma vastu;
– võttes arvesse nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 817/2006;
– võttes arvesse ÜRO peasekretär Ban Ki-moonile 1. augustil 2007 saadetud kirja, millele kirjutasid alla 92 Birma valitud parlamendiliiget, ning mis sisaldab ettepanekut rahvuslikuks lepitamiseks ja demokratiseerimiseks Birmas;
– võttes arvesse Rahvusvahelise Punase Risti Komitee presidendi Jakob Kellenbergeri 28. juuni 2007. aasta avaldust;
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri 23. augusti 2007. aasta avaldust Birma/Myanmari kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. arvestades, et riigi rahu- ja arengunõukogu (SPDC) jätkab Birma rahva suhtes kohutavate inimõiguste rikkumiste toimepanemist, mille hulka kuuluvad sunniviisiline töö, teisitimõtlejate tagakiusamine, lapssõdurite sundvärbamine ja sunniviisiline ümberasustamine;
B. arvestades, et Birmas toimunud vahistamistega rikutakse põhiõigusi kogunemisvabadusele, ühinemisvabadusele ja sõnavabadusele ning rahvusvahelise õiguse kohaselt on need vahistamised meelevaldsed ja õigusvastased;
C. arvestades, et 30% Birma elanikest, keda on hinnanguliselt 15 miljonit, elab allpool vaesuspiiri ja teiste põhikaupade hindadele ülekanduva mõjuga on väga paljudel raske toime tulla;
D. arvestades, et buda munkade ja demokraatia eest võitlevate aktivistide juhitud protestide vägivaldne mahasurumine Birmas 2007. aasta lõpus on õõnestanud valitsevat poliitilist olukorda ning pälvinud rahvusvahelise üldsuse enneolematult suurt tähelepanu;
E. arvestades, et 25. mail 2007. aastal pikendas Birma sõjaväeline valitsus taas ühepoolselt ning uuesti üheks aastaks opositsioonijuhi ja Nobeli preemia laureaadi Aung San Suu Kyi koduaresti, kes on seal viimase seitsmeteistkümne aasta jooksul veetnud üksteist aastat;
F. arvestades, et Rahvuslik Konvent, mis tuli esimest korda kokku 1993. aastal, et koostada põhiseadus ja mille tegevust on sellest alates korduvalt peatatud, on jõudnud koostamise viimasesse etappi, kuid demokraatlikult valitud esindajate, eelkõige Rahvuslik Demokraatia Liiga (NLD) puudumise tõttu jääb sellel usaldusväärsusest vajaka;
G. arvestades, et Birma valitsus andis hiljuti Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele käsu sulgeda mitu selle välibürood riigis, muutes sisuliselt võimatuks organisatsiooni humanitaartöö kõige kaitsetumate abistamisel,
1. mõistab sügavalt hukka asjaolu, et SPDC kasutab demonstrantide ja aktivistide vahistamiseks, ründamiseks, hirmutamiseks ja ähvardamiseks tsiviilrühmitusi, nagu ühisvastutus- ja arenguliit (Union Solidarity and Development Association – USDA) ning Swan Ahr Sin, ning nõuab nende ja nendesarnaste rühmituste viivitamatut laialisaatmist;
2. mõistab hukka ebaseaduslikud meetodid Birma elanike poliitiliseks ja etniliseks rõhumiseks, mida kasutab SDP, ning demokraatia eest võitlevate aktivistide järjekindla tagakiusamise ja vangistamise;
3. mõistab hukka riigi rahu- ja arengunõukogu poolse hiljutise tänavatele tulnud rahumeelsete meeleavaldajate ja inimõiguste eest võitlevate aktivistide vahistamiste laine, mis järgnes kütusehindade etteteatamata ja järsule tõusule; nõuab kõikide pärast protestiaktsioonide algust 19. augustil 2007. aastal vahistatud isikute viivitamatut ja tingimusteta vabastamist,
4. taunib asjaolu, et vaatamata riigi olukorrale, piirkondlikule ja rahvusvahelisele kriitikale ja 45-aastsele valitsemisajale, ei ole SPDC suutnud demokraatia arendamisel erilist edu saavutada;
5. taunib asjaolu, et põhiseaduse rahvahääletuse protsess toimub igasuguse demokraatliku legitiimsuseta, kuna Birma kodanikel puuduvad kõik demokraatlikud põhiõigused, mis võimaldaksid neil pidada avatud arutelu põhiseaduse teksti üle, seda teksti muuta ning seejärel oma arvamust rahvahääletusel vabalt väljendada;
6. taunib asjaolu, et Birma valitsus lükkas tagasi ÜRO erisaadiku Ibrahim Gambari ettepanekud põhiseaduse rahvahääletuse vaba ja ulatusliku kampaania läbiviimiseks;
7. keeldub tunnustamast üksnes SPDC määratud saadikutest koosneva Rahvusliku Konvendi põhiseaduse ettepanekute legitiimsust; kutsub Birma valitsust üles moodustama uut põhiseaduse koostamise komiteed, kuhu kaasataks 1990ndate aastate valimiste võitja NLD esindajad ning teised erakonnad ja fraktsioonid;
8. mõistab hukka SPDC hiljutise Rahvusvahelise Punase Risti Komitee välibüroode sulgemise ja keeldumise igasugusest dialoogist, mis tõi kaasa komitee tegevuse täieliku seiskumise; palub, et SPDC annaks loa nende büroode viivitamatuks taasavamiseks;
9. tunneb heameelt ELi sihtsanktsioonide pikendamise üle, kuid tunnistab, et nende abil ei ole saavutatud soovitud mõju nendele, kes otseselt vastutavad Birma rahva kannatuste eest, ning kutsub seetõttu nõukogu üles analüüsima kehtivate sanktsioonide puudusi ja võtma suurema tõhususe tagamiseks vajalikke meetmeid;
10. nõuab tungivalt, et Hiina, India ja Venemaa kasutaksid oma olulist majanduslikku ja poliitilist mõjuvõimu Birma režiimi üle, et riiki oluliselt paremaks muuta ning igal juhul lõpetada relvade ja muude strateegiliste ressursside tarnimine;
11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ASEANi ja ASEMi liikmesriikide valitsustele, ASEANi parlamentidevahelisele Myanmari komisjonile, Aung San Suu Kyile, NLD-le, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste ülemkomissarile ning ÜRO eriraportöörile inimõiguste küsimustes Birmas.