Istungidokument
19.10.2009 B7‑0118/2009
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
suuliselt vastatava küsimuse B7‑0213/2009 alusel
vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5
Demokraatia tugevdamine välissuhetes
Heidi Hautala, Eva Joly, Franziska Katharina Brantner, Barbara Lochbihler, Hélène Flautre, Judith Sargentini, Ulrike Lunacek
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon demokraatia tugevdamise kohta välissuhetes
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, eelkõige selle artiklit 21, ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti;
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 3, 6, 11 ja 19 ning EÜ asutamislepingu artikleid 177, 300 ja 310;
– võttes arvesse kõiki ELi ja kolmandate riikide vahelisi lepinguid ning kõnealustes lepingutes sisalduvaid inimõiguste ja demokraatia klausleid;
– võttes arvesse 12. detsembril 2007. aastal Strasbourgis välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 8. septembri 2000. aasta resolutsiooni pealkirjaga „ÜRO aastatuhande deklaratsioon” (A/RES/55/2);
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 4. detsembri 2000. aasta resolutsiooni demokraatia edendamise ja tugevdamise kohta (A/RES/55/96);
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 15. septembri 2005. aasta resolutsiooni pealkirjaga „2005. aasta tööalase tippkohtumise tulemused” (A/RES/60/1);
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 23. märtsi 2005. aasta resolutsiooni piirkondlike, allpiirkondlike ja teiste organisatsioonide ja meetmete rolli suurendamise kohta demokraatia edendamisel ja tugevdamisel (A/RES/59/201);
– võttes arvesse komisjoni teatist ELi valimisabi ja -vaatluste kohta ( KOM(2001)0191 );
– võttes arvesse oma 15. märtsi 2001. aasta resolutsiooni seoses komisjoni teatisega ELi valimisabi ja -vaatluste kohta;
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Liidu rolli kohta inimõiguste ja demokraatiseerimise edendamisel kolmandates riikides ( KOM(2001)0252 );
– võttes arvesse oma 25. aprilli 2002. aasta resolutsiooni seoses komisjoni teatisega Euroopa Liidu rolli kohta inimõiguste ja demokratiseerimise edendamisel kolmandates riikides;
– võttes arvesse 12. detsembril 2003. aastal vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiat;
– võttes arvesse komisjoni teatist juhtimise ja arengu kohta ( KOM(2003)615 );
– võttes arvesse oma raportit ( A5–0219/2004 ) komisjoni teatise kohta;
– võttes arvesse 2005. aastal heaks kiidetud Euroopa Liidu konsensust arenguküsimustes;
– võttes arvesse 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kohta ning 2008. aasta Accra tegevuskava;
– võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa arengukonsensuse juhtimine. Teel ühtsele lähenemisviisile Euroopa Liidus” ( KOM(2006)421 );
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1889/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend);
– võttes arvesse oma juhatuse 18. juuni 2007. aasta otsust parlamentaarse demokraatia edendamise ameti loomise kohta;
– võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta resolutsiooni pealkirjaga „ELi valimisvaatlusmissioonid: eesmärgid, tavad ja tulevased väljakutsed”;
– võttes arvesse nõukogu 2009. aasta mai järeldusi pealkirjaga „Demokraatliku valitsemistava toetamine – täiustatud ELi raamistiku suunas”;
– võttes arvesse 30. septembril 2009. aastal komisjonile esitatud küsimust demokraatia tugevdamise kohta välissuhetes ( O-0093/2009 – B7‑0213/2009 );
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et demokraatia ja inimõigused on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide põhiväärtused ning need on olnud algusest peale Euroopa integratsiooniprotsessi lahutamatu osa;
B. arvestades, et Euroopa Liidu aluslepingutes rõhutatakse vankumatut kohustust austada demokraatiat ja inimõigusi ning et Kopenhaageni poliitilised kriteeriumid, st „stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi kaitse ja rahvusvähemuste austamise ja kaitse”, on olnud laienemisprotsessi oluline osa;
C. arvestades, et kõikide inimõiguste edendamine ja kaitse on demokraatliku ühiskonna alus, nagu on kinnitatud ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 59/201;
D. arvestades, et demokraatia laiem käsitlus on edukalt ühendanud poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ELis, nagu on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsioonis ja kahes asjaomases rahvusvahelises paktis, ning on olnud võtmeteguriks stabiilsuse ja heaolu tagamisel viisil, mida maailma ajaloos ei ole varem nähtud;
E. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 11 kohaselt on ühise välis- ja julgeolekupoliitika olulisemaid eesmärke „arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist”;
F. arvestades, et Lissaboni lepingu artiklis 21 on öeldud, et „liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine” ning et „liit tagab kooskõla oma välistegevuse eri valdkondade vahel ning nende ja muude poliitikavaldkondade vahel”;
G. arvestades, et demokraatlike süsteemide vorm ja kuju võib olla erinev, nii nagu see on ELi sees, kuid demokraatia on universaalne väärtus, mille aluspõhimõtted ja peamised elemendid on sätestatud arvukates rahvusvahelistes deklaratsioonides ja konventsioonides. Vastavalt ÜRO Peaassamblee 2000. ja 2005. aasta resolutsioonidele (A/RES/55/96 ja A/RES/59/201) kuuluvad nende elementide hulka:
• inimõiguste ja põhivabaduste austamine, sh ühinemisvabadus ja õigus rahumeelselt koguneda, sõnavabadus ning arvamusvabadus;
• õigus osaleda avalikus elus otse või vabalt valitud esindajate kaudu, valida ja olla valitud korralistel vabadel valimistel üldise ja võrdse valimisõiguse alusel salajase hääletamise teel, mis tagab inimeste vaba tahte avaldumise;
• parteide ja poliitiliste organisatsioonide pluralistlik süsteem;
• õigusriigi põhimõtete austamine;
• võimude lahusus ning kohtusüsteemi sõltumatus;
• avaliku halduse läbipaistvus ja usaldusväärsus;
• vaba, sõltumatu ja pluralistlik meedia;
H. arvestades, et aastatuhande deklaratsiooni kohaselt tagab inimeste tahtel põhinev demokraatlik ja kodanike osalusel toimuv juhtimine kõige paremini meeste ja naiste õiguse elada oma elu ja kasvatada oma lapsi väärikalt, ilma et tuleks tunda nälga või hirmu vägivalla, rõhumise või ebaõigluse ees;
I. arvestades, et meeste ja naiste võrdsed võimalused osaleda poliitilises elus ja otsuste tegemisel on tõelise demokraatia eeldus;
J. arvestades, et demokraatia, areng ning kõikide inimõiguste, sh majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste austamine on vastastikku sõltuvad ja üksteist tugevdavad;
K. arvestades, et demokraatial on ka otsene seos julgeolekuga, nagu on märgitud Euroopa julgeolekustrateegias, milles on öeldud, et „hea valitsemistava levitamine, sotsiaalsete ja poliitiliste reformide toetamine, korruptsiooni ja võimu kuritarvitamise vastu võitlemine, õigusriigi kehtestamine ja inimõiguste kaitsmine on parimad moodused rahvusvahelise korra tugevdamiseks”;
L. arvestades, et Euroopa Liidul on lai valik vahendeid, alates poliitilisest dialoogist ja diplomaatilistest algatustest kuni konkreetsete rahastamis- ja tehnilise koostöö vahenditeni, millega toetada demokraatiat ja inimõigusi kõikjal maailmas;
M. arvestades, et kõik Euroopa Liidu välisrahastamisvahendid, nagu arengukoostöö rahastamisvahend (DCI), Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI) ning stabiliseerimisvahend (IfS), pakuvad märkimisväärseid võimalusi demokraatlikuks valitsemistavaks ning institutsionaalseks ja suutlikkuse suurendamise toetuseks;
N. arvestades, et Cotonou lepingus on sätestatud nii poliitiline dialoog kui ka tehniline ja rahaline koostöö AKV riikidega Euroopa Arengufondi kaudu, ning arvestades, et leping sisaldab inimõiguste ja demokraatia klauslit, mida peetakse selle oluliseks osaks koos mehhanismiga konsulteerimiseks ja teabevahetuseks enne lepingu ajutist peatamist;
O. arvestades, et demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) on inimõiguste ja demokraatia valdkonnas peamine finantsabi vahend, kuna on oma ulatuselt ülemaailmne, ei vaja toimimiseks vastuvõtjariigi nõusolekut ning toetab otseselt kodanikuühiskonna organisatsioone, ning arvestades, et EIDHRi abil rahastatud ELi valimisvaatlusmissioonidel on oluline osa ELi panuses demokraatlike institutsioonide ülesehitamisse, mis hõlmab eelkõige valimisvaatlusmissioonide soovituste järelmeetmeid;
P. arvestades, et vaja on paremat ülevaadet ja põhjalikku analüüsi selle kohta, kuidas EL praegu demokraatiat toetab, sh kuidas ELi arvukad ülemaailmse demokraatia toetamise vahendid partnerriikides vastu võetakse ja kuidas need erinevad vahendid ja tegurid toimivad ja omavahel seotud on;
Q. arvestades, et Euroopa Parlamendi 2004. aasta raportis juhtimist ja arengut käsitleva komisjoni teatise kohta rõhutatakse „valimiste ja parlamentaarsete reformide läbiviimise tähtsust lisaks mitmeparteilise valimissüsteemi loomisele, et tagada inimeste ulatuslikum ja tõhusam poliitiline aktiivsus”[1],
1. jagab seisukohta, et ELi toetuse tõhustamiseks demokraatia ülesehitamisele kogu maailmas on hädasti vaja sidusamat ja ühtsemat raamistikku;
2. on samal ajal seisukohal, et ELi välistegevuse sidususe ja tõhususe huvides on vaja suurendada kõikjal ELis teadlikkust ja üksmeelt demokraatia ja inimõiguste küsimuste tähtsuse osas teiste prioriteetidega võrreldes;
3. tervitab varasemate ja praeguse ELi eesistuja pingutusi seoses tervikliku algatusega demokraatia tugevdamiseks ELi välistegevuses, mille eesmärk on poliitikat edasi arendada, meetmeid kindlustada ja jõupingutusi paremini kooskõlastada, ning rõhutab vajadust pideva tegevuse järele kõnealuses valdkonnas osana nõukogu järeldustest, mis võetakse vastu 2009. aasta novembris; rõhutab samuti, et nõukogu peab selle küsimusega tegeledes võtma asjakohaselt arvesse olulisi põhimõtteid, nagu läbipaistvus, juurdepääs dokumentidele, konsulteerimine ja vastutus;
4. soovitab, et nõukogu järeldused sisaldaksid konkreetseid ja praktilisi soovitusi, kuidas parandada demokraatia toetuse kooskõlastamist ELi välis-, inimõiguste- ja arengupoliitika vahendite kaudu; sellest lähtudes palub ELi praegusel eesistujal teha ettepanek standardmetodoloogia kohta, mis tagaks, et demokraatia ja inimõigused on keskne valdkonnaülene teema kõikides välispoliitika-, lepingulistes ja finantsvahendites; on seisukohal, et riiklik inimõiguste ja demokraatia strateegia peaks olema aluseks riigipõhiste prioriteetide määramisele selles valdkonnas ning kaasatuna kõikidesse asjaomase kolmanda riigiga seotud ELi poliitikavaldkondadesse ja vahenditesse võiks see oluliselt suurendada ELi välistegevuse sidusust, koordineeritust ja tõhusust;
5. palub komisjonil ja ELi liikmesriikidel uue välisteenistuse loomisel institutsiooniliste vahenditega tagada inimõiguste ja demokraatia tugevdamise tõhus süvalaiendamine kõikides poliitikavaldkondades ning kasutada praegusi protsesse ja kogemusi õppimiseks, et teha praktilisi edusamme;
6. kordab, et demokratiseerimine, valimisprotsess ja hea valitsemistava ei ole ainult eesmärgid iseeneses, vaid need on samuti ülimalt olulised vaesuse vähendamise, säästva arengu, rahu ja stabiilsuse seisukohast; demokraatia ei aita mitte ainult saavutada poliitilisi ja kodanikuõigusi, vaid ka majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid õigusi, sh solidaarsust, nagu on näidanud ELi sisene integratsiooniprotsess;
7. on seisukohal, et demokraatia ja demokraatlike protsesside juurutamine kolmandates riikides aitab kõige paremini kaasa tõhusa poliitika kujundamisele sellistes globaalsetes küsimustes, mis puudutavad ka ELi kodanikke; demokraatlike süsteemide abil on näiteks võimalik paremini võidelda rahvusvahelise kuritegevuse ja salakaubanduse vastu ning kaitsta keskkonda; rõhutab samal ajal, et liidu välistegevus peab olema tingimata usaldusväärne, et tõhusalt toetada demokraatlikke arenguid välisriikides; seepärast palub ELi liikmesriikidel ja komisjonil tagada, et ELi sisepoliitikas, nt terrorismivastases võitluses ning varjupaiga- ja rändepoliitikas järgitaks täielikult asjaomastes ÜRO konventsioonides sätestatud põhimõtteid;
8. soovitab ELil kinnitada avalikult ÜRO Peaassamblee 2005. aasta demokraatia määratlus oma demokratiseerimistöö lähtekohaks, et tugevdada ülemaailmset kooskõlastatud tegevust demokraatia edendamisel;
9. rõhutab, et demokraatiat ei saa väljastpoolt eksportida või peale suruda, ning rõhutab, et EL kavatseb jätkuvalt järgida põhimõtet, et partnerriikidel on arengustrateegiate ja -programmide osas omavastutus; kuid neid protsesse on võimalik toetada ELi mitmesuguste vahendite kaudu, mida kohandatakse iga riigi olukorrale;
10. teeb nõukogule ja komisjonile ettepaneku koostada terviklik ja üksikasjalik analüüs kõikidest ELi demokraatia ja inimõiguste toetusmeetmetest partnerriikide valimis eesmärgiga esitada praktilisi soovitusi;
11. soovitab nõukogul ja komisjonil rakendada oma töös demokraatia toetuseks Pariisi deklaratsiooni ja Accra tegevuskava abi tõhususe kohta; soovitab eelkõige tagada ühised ELi demokraatiahinnangud, ühise ELi programmitöö ja vastutuse jagamise, et suurendada ELi demokraatia toetustegevuse mõju ja nähtavust;
12. soovitab komisjonil lisada riikide strateegiadokumentidesse süsteemselt demokraatia ja inimõiguste olukorda käsitleva osa ning süvalaiendada demokraatia ja inimõiguste toetamist koostööprogrammides partnerriikidega ning kõikides teistes poliitilistes ja rahastamisvahendites;
13. rõhutab, et oleks vaja paremini kooskõlastada neid tegevusi, mida teostatakse eri välisrahastamisvahendite raames, ning uurida põhjalikult geograafiliste ja temaatiliste vahendite vastastikust täiendavust; on seisukohal, et suurema tõhususe saavutamiseks selles valdkonnas peab kõikide selliste jõupingutustega kaasnema parem kooskõlastamine ELi abiandjate vahel; jagab seisukohta, et komisjon peaks uurima võimalust toetada ÜRO demokraatiafondi projekte, mille eesmärk on tugevdada kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust ja edendada inimõigusi;
14. nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon konsulteeriksid enne uute demokraatia tugevdamise algatuste käivitamist laiapõhjaliselt ja ulatuslikult kõikide ELi ja kolmandate riikide sidusrühmadega, sh institutsioonide, piirkonna ja kohaliku tasandi osalejatega, pöörates erilist tähelepanu VVOdele ja inimõiguste kaitsjatele;
15. palub komisjonil süsteemselt kaasata kõik sidusrühmad, sh VVOd ja inimõiguste kaitsjad ning eelkõige partnerriikide parlamendid riigipõhiste vahendite (nt ELi ja asjaomase riigi vahelised kokkulepped ja riikide strateegiadokumendid) ettevalmistamisse, rakendamisse ja hindamisse;
16. rõhutab, et ELi poolne demokraatia toetus peab olema terviklik, keskendudes kõikidele küsimustele, mis sisaldusid ÜRO Peaassamblee 2005. aasta resolutsioonis, ning eesmärgiks tuleb seada pikaajaline strateegia;
17. väljendab heameelt ELi valimisvaatlusmissioonide panuse üle demokraatlike protsesside tugevdamisse, inimõiguste, põhivabaduste, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtete austamise suurendamisse ning eelkõige valimisprotsesside tugevdamisse kõikjal maailmas, kuid rõhutab vajadust tagada järjekindel valimisjärgne poliitika, mis põhineb ELi valimisvaatlusmissiooni soovituste järelmeetmetel, kuhu on kaasatud kodanikuühiskond ning kus arenguabi on kooskõlas demokraatlike põhimõtete ja demokraatliku valitsemistava väärtustega; on sellega seoses seisukohal, et ELi valimisvaatlusmissioonide ja valimisabi mõju on suurema tõenäosusega püsiv, kui need põhinevad pikaajalisel lähenemisel valimistele ja moodustavad osa üldisest strateegiast, kuhu on protsessi igas etapis kaasatud kodanikuühiskond;
18. palub komisjonil edasi arendada edukat koostööd ÜROga valimisvaatlusmissioonide osas ning tugevdada ühist strateegia kujundamist ja projektide kavandamist ÜRO ja piirkondlike organisatsioonidega, nagu OSCE ja Aafrika Liit, demokraatia ja inimõiguste edendamisel;
19. rõhutab, et ELi demokraatia tugevdamise jõupingutustes tuleks süsteemselt pöörata eritähelepanu kohtusüsteemi sõltumatusele ning vabale, sõltumatule ja pluralistlikule meediale, rahastades nende valdkondade prioriteetseid projekte;
20. soovitab välja töötada erilise toetusstrateegia uutele demokraatlikult valitud parlamentidele eesmärgiga tugevdada püsivalt demokraatiat, õigusriiki ja head valitsemistava;
21. kinnitab oma kindlat kavatsust aidata kaasa demokraatlike protsesside tugevdamisele, suurendades oma osalust valimiste vaatlemises, ELi valimisvaatlusmissioonide järelmeetmetes ja parlamentaarse suutlikkuse suurendamises; palub sellega seoses oma parlamentaarse demokraatia edendamise ametil (OPPD) esitada asjaomastele parlamendikomisjonidele terviklik tegevuskava, mis peaks kindlasti sisaldama selget mehhanismi koostööks parlamentidevaheliste delegatsioonide ja parlamentaarsete ühiskomisjonidega;
22. julgustab komisjoni delegatsioone tegema parlamentaarsete toetusprogrammide kaalumisel või algatamisel koostööd parlamentaarse demokraatia edendamise ametiga;
23. soovitab, et tegevuskava oleks osa nõukogu novembri järeldustest ning 2010. aasta lõpuks tuleks kavandada ülevaade edusammudest; kutsub praegust ja tulevasi ELi eesistujaid üles esitlema üldasjade ja välissuhete nõukogu otsuseid asjaomastele parlamendikomisjonidele;
24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.