Istungidokument

 

1.2.2010                                                                                                                  B7‑0065/2010

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2009. aasta eduaruanne

Zoran Thaler

väliskomisjoni nimel

 

B7‑0065/2010

Euroopa Parlamendi resolutsioon endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2009. aasta eduaruande kohta

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi, milles lubati kõikidele Lääne-Balkani riikidele ühinemist Euroopa Liiduga;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. detsembri 2005. aasta otsust anda endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile ELi kandidaatriigi staatus ning Euroopa Ülemkogu 15.–16. juuni 2006. aasta ja 14.–15. detsembri 2006. aasta kohtumiste eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse 1995. aasta ajutist kokkulepet Kreeka Vabariigi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel;

–   võttes arvesse komisjoni 2009. aasta eduaruannet endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kohta ning komisjoni 14. oktoobri 2009. aasta teatist „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2009–2010”[1];

–   võttes arvesse ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu 27. juulil 2009. aastal toimunud kuuenda kohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi parlamentaarse ühiskomisjoni 31. märtsi 2009. aasta soovitusi;

–   võttes arvesse ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 18. septembri 2007. aasta tagasivõtulepingut ning nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1244/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud[2];

–   võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/212/EÜ, millega sätestatakse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga loodud ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused[3];

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 7. ja 8. detsembri 2009. aasta järeldusi;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et laienemisprotsess on kasulik nii ühinevatele riikidele kui ka Euroopa Liidule tervikuna;

B.  arvestades, et väljavaade ELiga ühineda avaldab jätkuvalt positiivset mõju reformidele Lääne-Balkani piirkonnas ja aitab seda piirkonda stabiilsemaks, rahumeelsemaks ja õitsvamaks muuta;

C. arvestades, et korruptsioonivastane võitlus on igas ELiga ühineda soovivas riigis ELiga ühinemise tegevuskava oluline prioriteet;

D. arvestades, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik jätkab reformide teostamist ja ühineb Euroopa Liiduga niipea, kui on täitnud kõik Kopenhaageni kriteeriumid,

1.  tunnustab endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki eelmise eduaruande järel tehtud edusammude eest; märgib rahuloluga, et nende edusammude alusel on komisjon soovitanud alustada ühinemisläbirääkimisi; kutsub Euroopa Ülemkogu üles seda soovitust ilma edasiste viivitusteta 2010. aasta märtsi tippkohtumisel kinnitama ja loodab, et ühinemisläbirääkimised algavad lähitulevikus;

2.  rõhutab, et selge, konkreetne ja ajaliselt määratletud väljavaade ühineda ELiga on selle piirkonna riikides ja eriti endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis jätkuvalt reformide peamiseks liikumapanevaks jõuks; tuletab lisaks meelde, et takistamatu liikumine ELi liikmesuse suunas on ülimalt tähtis tegur poliitilise stabiilsuse kindlustamisel, mis on ühine eesmärk riigi kõikide poliitiliste jõudude ja kõigi rahvusrühmade jaoks;

Poliitilised arengud

3.  tervitab valitsuse ja opositsiooniparteide laialdast konsensust riigi Euroopa-püüdluste osas; märgib rahuloluga, et nimetatud konsensus ja paranenud poliitiline dialoog on kiirendanud ELiga ühinemiseks vajalike seaduste vastuvõtmist; rõhutab siiski, et neid seadusi on vaja ka tulemuslikult rakendada; tervitab asjaolu, et valdav enamik elanikkonnast toetab ELiga ühinemist ja on seega valmis vajalikke reforme kindlalt toetama;

4.  tervitab riigi edusamme korruptsioonivastases võitluses ja eriti erakondade rahastamist käsitleva seaduse vastuvõtmist; märgib aga, et selle piirkonna riike iseloomustav korruptsiooniprobleem on siiski laialt levinud ning selle väljajuurimiseks on vaja tõsiselt pingutada;

5.  tuletab meelde, et tulemuslikult töötavad parlamendid, kes täidavad oma rolli seadusandjana ja valvavad valitsuse tegevuse järele, on demokraatia alustalaks; tunneb sellega seoses heameelt riigi parlamenti käsitleva seaduse vastuvõtmise üle, sest see lihtsustab oluliselt selle toimimist; märgib, et parlamendi toimimist on vaja veelgi parandada ja opositsiooni rolli edendada ning selleks tuleb parlamendi kodukord viia vastavusse Euroopa parimate tavadega; mõistab hukka ühe erakonna hiljutise otsuse parlamenditöös mitte osaleda ja nõuab tungivalt, et kõik erakonnad püüaksid saavutada kõikidele vastuvõetavat lahendust, mis võimaldaks parlamenditööd tavapäraselt jätkata;

6.  avaldab ametivõimudele tunnustust selle eest, et presidendi- ja kohalikud valimised viidi läbi oluliselt paremini kui 2008. aasta parlamendivalimised; märgib rahuloluga, et need valimised vastasid enamikule rahvusvahelistele standarditele ja kutsub valitsust üles jätkama ka ülejäänud OSCE/ODIHR soovituste rakendamist, eeskätt ajakohastades valijate registri, tagades erakondade ja kandidaatide võrdse juurdepääsu meediale ja rakendades täielikult kampaaniate rahastamist käsitlevad sätted; rõhutab, et on teatatud mitmetest juhtumitest, kus valijatele – eriti avalikele teenistujatele – avaldati survet ja neid hirmutati, ning nende juhtumitega tuleb tegeleda; on rahul asjaoluga, et mõned rikkumiste toimepanijad on kohtu ette toodud ja loodab, et ka ülejäänud rikkumisi uuritakse ning nende toimepanijad tuuakse kohtu ette;

7.   rõhutab, et on ülimalt tähtis on parandada rahvustevahelisi suhteid, sealhulgas tagada erineva etnilise päritoluga inimeste õigused, jätkates Ohridi raamlepingu rakendamist, sest see on riigi rahvustevaheliste suhete alus; kutsub kõiki kogukondi ja nende juhte üles austama teiste rahvusrühmade jaoks tundlikke teemasid ning eriti hoiduma vaenu sütitavast keelekasutusest ja provotseerivatest sümbolitest, millega halvustatakse teiste rahvusrühmade rolli; rõhutab lisaks hariduse olulisust integratsiooniprotsessis ja kutsub sellega seoses ametivõime üles kaotama koolides järk-järgult etniliselt eristatud vahetused;

8.  juhib erilist tähelepanu käimasolevale detsentraliseerimisprotsessile, mis on oluline samm, et aidata riigil paremini toimida ja parandada rahvustevahelisi suhteid; rõhutab, et selleks, et tagada selle protsessi edukas rakendamine, tuleb haldusüksustele anda piisavad vahendid oma uute ülesannete täitmiseks ning tuleb suurendada nende võimet neile üle antud pädevust rakendada;

9.  rõhutab, et õiguskaitse kättesaadavus kodanikele on õigusriigi oluline tunnus; tervitab sellega seoses õigussektori edusamme ja valitsuse kindlat kavatsust reformide teostamist jätkata, mida kinnitab lisaks muule ka kohtute ja prokuratuuri suurem rahastamine; rõhutab õigusaktide rakendamise olulisust ja kutsub ametivõime üles jätkuvalt tugevdama kohtunike sõltumatust ja tagama nende erapooletuse; märgib, et lahendamata kohtuasjade arv on vähenenud ja julgustab ametivõime süsteemi veelgi tõhusamaks muutma, edendades ühtlasi jätkuvalt inimõiguste austamist uurimistes ja kohtumenetlustes; nõuab lisaks, et õigusabi käsitlev seadus kiiresti vastu võetaks;

10. võtab teadmiseks edusammud avaliku halduse reformimisel üldiselt ja eriti avalike teenistujate seaduse vastuvõtmise; kutsub ametivõime üles tagama selle seaduse järgimise ning lõpetama ebaseaduslikud edutamised ja ajutiste töötajate palkamise väljaspool selle reguleerimisala;

11. tervitab edusamme politsei reformimisel ja uue edutamissüsteemi kehtestamist, mis aitab politseid depolitiseerida; kutsub ametivõime üles reforme jätkama, et tagada tulemuslik ja demokraatlik süsteem järelevalveks politsei üle ning politsei võimu kuritarvitamise ja üleastumiste ärahoidmiseks;

12. nõuab tungivalt, et ametiasutused toetaksid sõltumatu ja mitmekesise, poliitilisest sekkumisest vaba meedia arengut; rõhutab, et meediavabadust tuleb pidevalt tugevdada, kohaldades Euroopa norme ja suurendades läbipaistvust;

13. kutsub ametiasutusi üles töötama välja diskrimineerimisvastase strateegia (mis tagaks kõigi inimeste võrdsuse sõltumata nende rahvusest, soost, vanusest, usutunnistusest, seksuaalsest sättumusest või puudest) ja võtma sel eesmärgil vastu asjassepuutuvad õigusaktid; rõhutab, et on vaja tõsiselt pingutada naiste ja laste olukorra parandamiseks ning kaitsta neid koduvägivalla eest;

14. kutsub valitsust üles tegutsema selle nimel, et suurendada naiste osalemist poliitikas, mis on praegu piiratud; väljendab heameelt võetud positiivsete meetmete üle, mille tulemusel on riigi parlamendis naiste osakaal suurenenud; on siiski seisukohal, et on vaja täiendavaid jõupingutusi, suurendamaks eelkõige naiste osalemist poliitikas kohalikul tasandil;

15. tervitab uut institutsioonilist raamistikku – loodud võrdsete võimaluste komisjone – ja loodab, et neile komisjonidele antakse piisavalt vahendeid ning selged volitused;

16. märgib, et kuigi on vastu võetud eeskirjad koduvägivallaga võitlemiseks, on selline vägivald komisjoni arvates jätkuvalt murettekitav valdkond; märgib rahuloluga, et laiendatud on alaealisega suguühtesse astumise määratlust, mis tähendab naiste jaoks suuremat kaitset;

17. kutsub sellega seoses kõiki haldusüksusi üles kirjutama alla koostöömemorandumile romide kaasamise 2005-2015 tegevuskava ja romidele suunatud strateegia rakendamiseks, et tegeleda romide küsimusega kohalikul tasandil koostöös valitsusasutustega; nõuab tungivalt, et Makedoonia ametivõimud suurendaksid rahalist toetust tegevusplaanide rakendamiseks romi naistele suunatud riikliku tegevuskava raames;

18. rõhutab kodanikuühiskonnaorganisatsioonide olulist rolli riigi ümberkujundamisel, mis ei ole oluline üksnes reformiprotsessidel ja korruptsioonivastases võitluses, vaid samamoodi ka rahvustevahelistes suhetes ja inimõiguste olukorra jälgimisel; rõhutab, et sellist tegevust tuleks toetada piisaval määral ühinemiseelse abi rahastamisvahendi toel nii Skopjes kui ka ülejäänud riigis;

Majanduslik ja sotsiaalne olukord

19. avaldab valitsusele tunnustust ülemaailmse majandus- ja finantskriisi negatiivsete mõjude tasakaalustamiseks vastu võetud makromajanduspoliitika eest; tunneb muret selle üle, et finantskriisi tulemusena tõuseb riigis niigi kõrgena püsiv töötuse tase veelgi ja kriisi tõttu on raske töötust leevendada; rõhutab, et ametivõimud peaksid tegema kõik, et ühiskonna kaitsetumaid rühmi kriisi mõjude eest võimalikult palju kaitsta;

20. õnnitleb riiki selle puhul, et ta on oma positsiooni Maailmapanga viimases aruandes „Doing Business 2009“ parandanud; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et omandiõiguse kaitse ja ettevõtete registreerimise korda ei ole veel piisavalt parandatud ja et haridussüsteem ei ole valmis andma majanduse arenguks vajalikku inimressurssi;

21. juhib tähelepanu sellele, et ametiühingud protesteerisid hiljuti valitsuse kavandatud muudatuste vastu tööseaduses, mis võivad piirata töötajate õigusi ja vabadusi; väljendab tõsist muret töötajate, eriti tekstiilivabrikute naistöötajate olukorra üle; juhib tähelepanu sellele, et võrdne kohtlemine ja võrdsed töövõimalused naiste jaoks on õitsva ja konkurentsivõimelise majanduse olulised tunnused;

22. on seisukohal, et ehkki keskkonnaalaste õigusaktide ühtlustamine on veidi edenenud, jätab nende rakendamine kohalikul tasandil veel oluliselt soovida; nõuab veel kord piiril asuvate Ohridi, Prespa ja Dojrani järvede, samuti Vardari jõe vee kvaliteedi ja taseme tõhusat jälgimist; nõuab lisaks tihedamat piiriülest koostööd keskkonnaküsimustes, lähtuvalt ELi normidest, ja tervitab sellega seoses piirkondliku tasandi algatusi, näiteks Kreeka, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Albaania peaministrite hiljutist kohtumist;

23. nõuab, tunnistades kõnealuste ökosüsteemide olulisust, jätkusuutliku arengu alusel tulemuslike meetmete võtmist, et piirata negatiivset mõju, mida ökosüsteemidele avaldab inim- ja majandustegevus, võttes eelkõige arvesse ohustatud liike ja tundlike elupaikade üldist seisundit; rõhutab sellega seoses, et viivitused reoveepuhastite rajamisel kõikidesse suurematesse linnadesse ja tööstusettevõtetesse on murettekitavad;

24. nõuab tungivalt, et ametivõimud hakkaksid investeerima raudteevõrgu hooldusesse ja ajakohastamisse, kuna see on nii ökoloogiliselt kui majanduslikult elujõuline alternatiiv maanteesüsteemile ning eluliselt oluline usaldusväärse piirkondliku koostöö jätkamiseks; julgustab riiki oma transpordisüsteemi kõikide naaberriikide transpordisüsteemidesse paremini integreerima, eelkõige avaliku sektori osas, ja kutsub komisjoni üles pakkuma vajalikku tehnilist ja finantsabi ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames;

25. õnnitleb endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsust ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) rahaliste vahendite halduse ülevõtmise ettevalmistamisel tehtud edusammude puhul; võtab rahuloluga teadmiseks riigi ametiasutuste akrediteerimise seoses IPA regionaalarengu ja inimressursside arendamise ning maaelu arendamise rahastamisvahenditega; kutsub riigi valitsust ja komisjoni üles kiirendama IPA üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamise ning piiriülese koostöö rahastamisvahendite haldamise üleandmiseks vajalikku tööd; toonitab IPA kui riigi ELi tulevaseks liikmesriigiks saamise ettevalmistamiseks väljatöötatud abivahendi olulisust;

Piirkondlikud küsimused

26. õnnitleb riiki kõikide viisarežiimi liberaliseerimise kriteeriumide täitmise puhul, mille tulemusel kehtestatakse nõukogu määrusega 1244/2009 19. detsembrist 2009 viisavaba režiim; avaldab valitsusele tunnustust piirkondliku vastutustunde näitamise eest, kuna valitsus pakkus Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudele viisakõnelustel oma ekspertteadmisi;

27. väljendab rahulolu riigi osalemisega ELi tsiviil- ja sõjalistel missioonidel, samuti enamiku ELi deklaratsioonide ja ühiste seisukohtadega nõustumisega; võtab teadmiseks hiljutise diplomaatiliste suhete sõlmimise Kosovoga, samuti lepingu sõlmimise piiri füüsilise tähistamise kohta, mis on piirkonna stabiliseerimiseks hädavajalik;

28. tuletab meelde, et kooskõlas 19.–20. juunil 2008. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu asjakohaste järeldustega ning 7.–8. detsembril 2008. aastal ja 8. detsembril 2009. aastal kokku tulnud üldasjade ja välissuhete nõukogu järeldustega on heanaaberlike suhete hoidmine, sealhulgas läbirääkimiste teel mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidmine, endiselt olulisel kohal;

29. tunneb seetõttu heameelt, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Kreeka valitsuste vahelistes suhetes on Kreeka hiljutiste valimiste järel tekkinud uus, positiivsem õhkkond, ja eelkõige peaministrite hiljutiste kohtumiste üle; julgustab mõlemat riiki kahekordistama oma jõupingutusi kõige kõrgemal tasandil, et leida ÜRO egiidi all nimeprobleemile mõlemaid pooli rahuldav lahendus, ning rõhutab, et Euroopa Liit peaks olema valmis läbirääkimisi toetama; juhib murelikult tähelepanu ajalooliste argumentide kasutamisele käimasolevas vaidluses, sealhulgas antiikajale apelleerimise hiljutisele fenomenile, mis võib teravdada pingeid naabrite vahel ja loob uusi sisemisi eraldusjooni;

30. väljendab rahulolu Kreeka uue valitsuse algatusega, mis pakub Lääne-Balkani maade ELiga ühinemiseks sümboolset ja motiveerivat tähtaega, milleks on 2014. aasta; seoses sellega kutsub piirkonna riikide valitsusi üles nimetatud ülla eesmärgi saavutamisele siiralt kaasa aitama;

31. toonitab, et piirkonnas on väga olulised lepitus ja mõistmine, mis moodustavad Euroopa väärtuste ja põhimõtete olulise osa, ning julgustab endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki osalema aktiivselt koos oma naaberriikidega usaldust suurendavate meetmete väljatöötamisel hariduses ja piiriüleses koostöös, arendades samas sarnast ajalookäsitlust; kutsub endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametivõime ja naaberriike üles vältima meetmeid ja avaldusi, mis võivad vastavatele jõupingutustele negatiivset mõju avaldada; märgib, et ühiste ajaloosündmuste tähistamine koos naabruses asuvate ELi liikmesriikidega aitab kaasa ajaloo paremale mõistmisele ja heanaaberlike suhete hoidmisele;

32. kutsub endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametivõime üles võtma vajalikke meetmeid, et massiteabevahendites ja kooliõpikutes ei kasutataks naabruses asuvate ELi liikmesriikide vastast viha õhutavaid avaldusi;

33. kutsub endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki ja naaberriike üles edendama poliitilist kultuuri, mis põhineb vastastikusel austusel, mõistmisel, usaldusel ja sallivusel; rõhutab sellega seoses poliitikute ja meedia erilist vastutust;

34. toonitab, et piirkonnas asuvate valitsuste peamised ülesanded seonduvad rahu, turvalisuse ja stabiilsusega, samuti seda, kui oluline osa kuulub selles ELi institutsioonidele, ja nõuab tungivalt, et nad kaaluksid hoolikalt oma otsuste ja tegevuse tagajärgi; sellega seoses märgib murelikult, et nõukogu on edasi lükanud otsuse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühinemisprotsessi edasiste etappide kohta, mis võib kõnealuses riigis põhjustada rahvustevaheliste poliitiliste pingete teravnemist ja ohustada piirkonna stabiilsust;

35. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

 

[1] KOM(2009)0533 .
[2] ELT L 336, 18.12.2009, lk 1.
[3] ELT L 80, 19.3.2008, lk 32.