Istungidokument
3.3.2010 B7‑0137/2010
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
suuliselt vastatavate küsimuste B7‑0010/2010 ja B7‑0009/2010 alusel
vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5
Tuumarelva leviku tõkestamise leping
Elmar Brok, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Ioannis Kasoulides
fraktsiooni PPE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule, mille esitasid Annemie Neyts-Uyttebroeck Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel ja Angelika Beer Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsiooni nimel tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tuleviku kohta ( B6–0421/2008 );
– võttes arvesse eelseisvat tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osapoolte 2010. aasta konverentsi lepingu läbivaatamiseks;
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1887 (2009) tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohta;
– võttes arvesse ELi–USA 3. novembri 2009. aasta tippkohtumise deklaratsiooni (3. lisa);
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone (26. veebruar 2004[1], 10. märts 2005[2], 17. november 2005[3] ja 14. märts 2007[4]) tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise kohta;
– võttes arvesse oma 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta[5];
– võttes arvesse massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 12. detsembril 2003. aastal;
– võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta avaldust rahvusvahelise julgeoleku tugevdamise kohta ja eriti selle punkte 6, 8 ja 9, milles väljendatakse ELi otsustavust võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu;
– võttes arvesse tuumatarneriikide grupi keskset rolli seoses tuumarelva leviku tõkestamisega;
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1540 (2004) ja 1673 (2006) massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta;
– võttes arvesse üldist tuumakatsetuste keelustamise lepingut, IAEA üldiste kaitsemeetmete lepinguid ja nende lisaprotokolle, tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni, tuumaterrorismi tõkestamise rahvusvahelist konventsiooni, ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlevat Haagi tegevusjuhendit, strateegilise relvastuse vähendamise lepingut (START I), mille kehtivus lõppes 2009. aastal, ja strateegilise ründerelvastuse vähendamise lepingut (SORT);
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogul 11. detsembril 2008 vastu võetud aruannet Euroopa julgeolekustrateegia rakendamise kohta;
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ( A6-0234/2009 );
– võttes arvesse 21. detsembril 2009. aastal komisjonile ja nõukogule esitatud küsimusi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohta ( O-0170/2009 – B7 0010/2010, O-0169/2009 – B7 0009/2010);
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise leping on jätkuvalt tuumarelva leviku tõkestamise režiimi nurgakivi ja tuumadesarmeerimise ning tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise põhialus;
B. kinnitades tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kõigi osaliste võõrandamatut õigust arendada, uurida, toota ja kasutada tuumaenergiat rahumeelsetel eesmärkidel kooskõlas tuumarelva leviku tõkestamise lepingu artikliga IV;
C. rõhutades vajadust tugevdada veelgi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kõiki kolme sammast, milleks on tuumarelva leviku tõkestamine, desarmeerimine ja koostöö tuumatehnoloogia kasutamisel energia tootmiseks tsiviilotstarbelise kasutamise valdkonnas;
D. kinnitades, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule;
E. võttes arvesse ülekaalukat konsensust, mis valitseb ELis tuumarelva leviku tõkestamise lepingu taaselustamise ja tugevdamise osas ajavahemikul kuni eelseisva tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsini, mis toimub 3.–28. mail 2010. aastal New Yorgis;
F. nõudes uusi edusamme desarmeerimise kõigis aspektides, et tugevdada globaalset julgeolekut;
G. arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingut, mis on ülemaailmse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi nurgakivi, tuleb kindlustada, ning samal ajal on vaja tugevdada poliitilist juhtimist ning kiiresti astuda edumeelseid samme, et kinnitada uuesti tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kehtivust ning tugevdada kokkuleppeid, lepinguid ja asutusi, millest koosneb praegune tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise režiim – hõlmates eelkõige üldist tuumakatsetuste keelustamise lepingut ja Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri (IAEA);
H. rõhutades IAEA olulist rolli Iraani tuumaküsimuse lahendamisel ning kinnitades IAEA kindlat tahet jätkata tööd Iraani tuumaküsimuse diplomaatilise lahenduse nimel;
I. arvestades, et ei ole tehtud edusamme konkreetsete eesmärkide saavutamisel tuumarelva leviku tõkestamise lepingu eesmärkide täitmisel (näiteks nn 13 sammu[6]), nagu lepiti kokku varasematel läbivaatamise konverentsidel, eriti nüüd, kus ohtusid tekib tervest reast allikatest, kaasa arvatud tuumarelva suurenev levik, mis käib käsikäes suurema nõudlusega tuumatehnoloogia järele ja selle suurema kättesaadavusega, sellise tehnoloogia ja radioaktiivse materjali kuritegelike ühenduste ja terroristide kätte sattumise võimalus;
J. arvestades, et EL on võtnud endale kohustuse kasutada kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, et ennetada, takistada, peatada ja võimaluse korral kõrvaldada tuumarelva levitamise programme, mis valmistavad muret kogu maailmas, nagu on selgesõnaliselt väljendatud massihävitusrelvade leviku vastases ELi strateegias, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 12. detsembril 2003. aastal;
K. rõhutades vajadust suurendada ELi jõupingutusi, et astuda vastu tuumarelva levitamise protsessidele ja rahastamisele, et kehtestada sanktsioone tuumarelva levitamistoimingute suhtes ja töötada välja meetmed, millega ennetatakse mittemateriaalsete teadmiste ja oskusteabe edastamist kõigi kättesaadavate vahenditega, kaasa arvatud mitmepoolsed lepingud ja kontrollimehhanismid, riiklikult ja rahvusvaheliselt koordineeritud ekspordikontroll, ohu vähendamisele suunatud koostööprogrammid ning poliitilised ja majandushoovad;
L. arvestades, et lepingutesse, mille EL ja kolmandad riigid on sõlminud alates 2003. aastast, on tavaliselt lisatud tuumarelva leviku tõkestamise klauslid;
M. rõhutades vajadust tihedalt kooskõlastada Euroopa Liidu tegevust tema peamiste strateegiliste partnerite, sealhulgas eriti Ameerika Ühendriikide ja Venemaaga, ning teha nendega koostööd tuumarelva leviku tõkestamise korra taaselustamiseks ja tugevdamiseks;
N. tervitades massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise ühisdeklaratsiooni (3. lisa), mis võeti vastu ELi–USA tippkohtumisel 3. novembril 2009 ja milles rõhutati vajadust säilitada ja tugevdada asjaomaseid mitmepoolseid meetmeid ning eelkõige tuumarelva leviku tõkestamise lepingut, väljendati toetust üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu jõustumisele ning nõuti läbirääkimiste alustamist lõhustuvate materjalide keelustamise lepingu osas; võttes lisaks teadmiseks, et deklaratsioonis korratakse vajadust, et Iraan ja Korea Rahvademokraatlik Vabariik täidaksid oma rahvusvahelisi tuumarelvadega seotud kohustusi;
O. arvestades, et komisjon on tuumatarneriikide grupis ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiskonverentsil vaatleja staatuses ning arvestades, et nõukogu sekretariaat osaleb samuti tuumarelva leviku tõkestamise lepingu konverentsil kas komisjoni delegatsiooni või ELi eesistujariigi koosseisus;
P. tervitades tuumariikide püüdlusi ja saavutusi tuumarelvade vähendamise ja desarmeerimise alal ning rõhutades vajadust jätkata pingutusi tuumadesarmeerimise vallas kooskõlas tuumarelva leviku tõkestamise lepingu artikliga VI;
Q. saades julgustust uutest desarmeerimisettepanekutest, mida nõudsid Henry Kissinger, George P. Shultz, William J. Perry ja Sam Nunn 2007. aasta jaanuaris ja 2008. aasta jaanuaris, samuti tuumarelvastuse näidiskonventsioonist ja Hiroshima-Nagasaki protokollist, mida edendasid ülemaailmselt kodanikuühiskonna organisatsioonid ja juhtpoliitikud, ning sellistest kampaaniatest nagu „Global Zero”, mille puhul väidetakse, et üks otsustav võimalus tuumarelva leviku tõkestamise tagamiseks ja ülemaailmse julgeoleku saavutamiseks on liikuda tuumarelvade likvideerimise poole,
1. kutsub kõiki asjaosalisi kasutama eelseisva ÜRO tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta läbivaatamiskonverentsiga pakutavat võimalust, et arendada edasi täieliku tuumadesarmeerimise eesmärki, mis põhineks rahvusvahelisele lepingule tuumarelvade järkjärgulise kõrvaldamise kohta kogu maailmas;
2. rõhutab vajadust töötada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil välja strateegiad kokkuleppe saavutamiseks lepingu osas, mille eesmärk on mittediskrimineerival viisil peatada lõhustuvate materjalide tootmine relvade valmistamiseks, mis tähendab, et nii sõlmitav leping peaks nõudma tuumarelvi mitteomavatelt riikidelt või tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga praegu mitteühinenud riikidelt, et nad ütleksid lahti lõhustuvate materjalide tootmisest relvade valmistamiseks ning lammutaksid kõik selliste relvade tarbeks lõhustuvate materjalide tootmiseks ehitatud rajatised;
3. rõhutab, et ÜRO Julgeolekunõukogu viis liiget, kes kõik omavad tuumarelvi, peaksid ütlema lahti lõhustuvate materjalide tootmisest relvade valmistamiseks ning demonteerima kõik selliste relvade tarbeks lõhustuvate materjalide tootmiseks ehitatud rajatised, tunnistades samas, et selline desarmeerimisprotsess, mida osad riigid on alustanud, ei mõjuta otseselt seda, kas teised riigid otsustavad peatada või jätkata oma tuumarelva leviku programme, mis tähendab seda, et selliste riikide või organisatsioonide osas, mis on valmis alustama või on juba alustanud massihävitusrelvade leviku programme, on vaja ranget lähenemisviisi;
4. kordab oma üleskutset vaadata tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta läbivaatamiskonverentsi eduka tulemuse ettevalmistamiseks läbi ja ajakohastada nõukogu 25. aprilli 2005. aasta ühine seisukoht 2005/329/ÜVJP, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide 2005. aasta konverentsi lepingu läbivaatamist[7], mis tugevdab tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kõiki kolme sammast veelgi, ning et osalised võtaksid kohustuse jõuda lõpuks täieliku tuumadesarmeerimiseni, nagu see on kirjas ettepanekus võtta vastu tuumarelvastuse konventsioon;
5. toetab püüdlusi tagada tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine riikides, kes püüavad tuumarelva leviku tõkestamise raamistikus oma suutlikkust selles valdkonnas säilitada või arendada, ning järgib kaitsemeetmete, julgeoleku ja ohutuse valdkonnas kõrgeimaid rahvusvahelisi standardeid;
6. nõuab tungivalt, et nõukogu teavitaks Euroopa Parlamenti korrapäraselt kõigist tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta läbivaatamiskonverentsi ettevalmistavatest kohtumistest ja võtaks täielikult arvesse parlamendi seisukohti tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimustes seoses kõnealuse konverentsiga;
7. kordab, kui tähtis on, et nõukogu toetaks aktiivselt koostöös partneritega konkreetseid ettepanekuid kõigi tuumakütuste tootmise, kasutamise ja ümbertöötlemise IAEA kontrolli alla toomiseks, sealhulgas rahvusvahelise tuumakütusehoidla rajamiseks; toetab lisaks muid algatusi tuumakütusetsükli mitmepoolseks muutmiseks tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise eesmärgil, arvestades seda, et parlament tervitab nõukogu ja komisjoni valmisolekut eraldada kuni 25 miljonit eurot IAEA kontrolli all oleva tuumakütusehoidla rajamiseks ning soovib näha nimetatud küsimusele suunatud ühismeetme kiiret heakskiitmist;
8. toetab IAEAd ja selle kaalukat tööd tuumaenergialaste kaitsemeetmete, tuumaohutuse ja tuumajulgeoleku vallas;
9. toetab edasisi jõupingutusi IAEA volituste suurendamiseks, sealhulgas IAEA kaitsemeetmete lepingu lisaprotokolli üldiseks muutmist, ning muid samme, mille eesmärk on töötada välja usaldusväärsed meetmed, sealhulgas tagada, et eraldatakse piisavalt ressursse, mis võimaldavad eespool mainitud organisatsioonil täita oma äärmiselt olulisi volitusi tuumategevuse ohutuks muutmisel;
10. toetab täielikult kõigi tuumarelva leviku tõkestamise õigusaktide järgimise kontrollivahendite tugevdamist ja parandamist;
11. nõuab jõupingutuste suurendamist tuumarelva leviku tõkestamist reguleerivate eeskirjade ja vahendite üldistamise ning tõhusa rakendamise tagamiseks, eriti kontrollivahendite tõhustamise abil;
12. nõuab ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingutes sisalduvate massihävitusrelvade leviku tõkestamise klauslite kasutamise tulemuslikkuse hindamist;
13. toetab võitlust tuumaterrorismi vastu, toetab kõiki meetmeid, mille eesmärk on ennetada massihävitusrelvade jõudmist terroristide kätte, ning toetab ülemaailmset tuumaterrorismiga võitlemise algatust ja massihävitusrelvade leviku vastast julgeolekualgatust;
14. kutsub liikmesriike üles vahetama parimaid tavasid, et parandada ohutusnorme ja tuumajulgeoleku tavasid ning tõsta tuumajulgeoleku norme, et vähendada tuumaterrorismi ohtu;
15. toetab üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu kiiret jõustumist ning kuni selleni tuumakatsetuste moratooriumide jätkuvat järgimist;
16. nõuab dialoogi süvendamist USA uue valitsuse ja kõigi tuumarelvi omavate riikidega, et järgida ühist kava, mille eesmärk on tuumalõhkepeade varude järkjärguline vähendamine; toetab eelkõige USA ja Venemaa samme oma tuumarelvavarude oluliseks vähendamiseks vastavalt lepingutele START I ja SORT ning avaldab survet tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu ratifitseerimiseks ja START-lepingu uuendamiseks;
17. tunneb sellega seoses heameelt Venemaa Föderatsiooni ja USA otsuse üle pidada läbirääkimisi, et sõlmida uus terviklik õiguslikult siduv kokkulepe, millega asendatakse 2009. aasta detsembris kehtetuks muutunud strateegilise relvastuse vähendamise leping (START), ning selle üle, et presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedjev kirjutasid 6. juulil 2009 Moskvas alla START I lepingu järellepingu vastastikuse mõistmise memorandumile;
18. väljendab heameelt hiljutiste edusammude üle USA–Venemaa läbirääkimistel ning ootab seoses 9. märtsil Genfis toimuva järgmise läbirääkimiste vooruga lõplikku kokkulepet;
19. tunneb heameelt president Obama avalduse üle, mille kohaselt ta kavatseb edendada üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu ratifitseerimist; kutsub nõukogu üles aitama tihedas koostöös USA ja Venemaaga positiivselt ja ennetavalt kaasa järgmise, 2010. aastal toimuva tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi ettevalmistustele;
20. nõuab tungivalt, et Iraan tegeleks koos IAEAga kõigi Iraani tuumaprogrammiga seotud probleemide lahendamisega ning teeks selle nimel IAEAga igakülgset koostööd, võimaldades agentuurile probleemide lahendamiseks viimase taotlusel juurdepääsu ja teabe;
21. toetab kaheastmelist lähenemist Iraani tuumaprogrammile; nõuab taas tungivalt, et Iraan täidaks täielikult ja viivitamata ÜRO Julgeolekunõukogu ja IAEA asjaomaste resolutsioonide kohased kohustused, eelkõige IAEA juhatajate nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsioonis sätestatud nõuded; nõuab tungivalt, et nõukogu toetaks ÜRO Julgeolekunõukogu tegevust, kui Iraan keeldub jätkuvalt koostööst rahvusvahelise üldsusega oma tuumaprogrammi küsimuses; palub nõukogul olla valmis vajalikeks paindlikeks, sihipärasteks ja tuumarelva leviku tõkestamisele suunatud meetmeteks, et ÜRO Julgeolekunõukogu tegevust toetada;
22. kutsub rahvusvahelist üldsust kiirelt tegutsema, et arendada välja uus mõjukas sanktsioonide režiim Iraani vastu viimase tuumaprogrammi pärast juhul, kui Iraan keeldub jätkuvalt aktsepteerimast kokkulepet, mida pakkusid teised riigid, et vahetada suurem osa selle väherikastatud uraanist kvaliteetsema meditsiini otstarbeks mõeldud tuumakütuse vastu, ning kui IAEA aruandes pärast Isfahani kontrollimist kinnitatakse, et on olemas tuumarelvade tootmise oht, ning kui Iraan keeldub järgimast sellega seotud ÜRO resolutsiooni;
23. rõhutab, et teadmatus Iraani tuumaprogrammi laadi suhtes ohustab tuumarelva leviku tõkestamise süsteemi ning nimetatud piirkonna ja kogu maailma stabiilsust; toetab eesmärki leida lahendus Iraaniga läbirääkimiste teel, järgides dialoogi ja sanktsioonide kahetist strateegiat ning kooskõlastades tegevust teiste Julgeolekunõukogu liikmetega ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga;
24. kutsub Iraani üles alustama tõsiseid ja konstruktiivseid läbirääkimisi Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Vene Föderatsiooni, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikidega Euroopa Liidu kõrge esindaja toel (P-5+1), et jätkata tuumaküsimuste dialoogi, mida alustati 1. oktoobril 2009 Genfis;
25. kordab oma püüdlust leida terviklik, pikaajaline ja asjakohane lahendus Iraani tuumaprobleemile dialoogi ja läbirääkimiste teel, mille aluseks on Iraani tegutsemine kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega;
26. kutsub Korea Rahvademokraatlikku Vabariiki üles täitma oma kohustusi, mida nõuti 2005. aasta septembri ühisavalduses, ning astuma samme pöördumatu ja tõestatava tuumarelvavabaks muutumise suunas, ning kordab, kui oluline on täielikult ja läbipaistvalt rakendada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1718 ja 1874 Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarelvade levitamise piiramiseks ning KRV veenmiseks, et jätkata kuuepoolseid kõnelusi ja tuumarelvavabaks muutumist;
27. toetab tuumaohutusalase tippkohtumise toimumist 2010. aasta aprillis, tunnistades, et omavoliline kauplemine tuumamaterjaliga ja selle kasutamine ohustab vahetult ja tõsiselt globaalset julgeolekut, ning ootab konkreetseid ettepanekuid ohualtide tuumamaterjalide turvalisuse tõstmiseks, mille hulgas võiksid olla ka meetmed selliste juhtumite tõhusaks uurimiseks, kus materjal on ebaseaduslikult kõrvale suunatud, ja anda selle eest vastutavad isikud kohtu alla;
28. tunnistab IAEA radioaktiivsete ainete ohutuse ja kiirgusallikate kaitse tegevusjuhendi ning sellega seotud kiirgusallikate impordi ja ekspordi suuniste olulisust kiirgusrünnaku ennetamisel ning töötab nende ülemaailmse rakendamise nimel;
29. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile, tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta läbivaatamiskonverentsi presidendile ning Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuuri peadirektorile.