Istungidokument
11.1.2011 B7‑0022/2011
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
suuliselt vastatava küsimuse B7‑0807/2010 – 0212/2010 alusel
vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5
EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheline majanduspartnerluse vaheleping
David Martin, Vital Moreira
rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 25. septembri 2003. aasta resolutsiooni WTO viienda ministrite konverentsi kohta Cancúnis[1], 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogu 1. augusti 2004. aasta otsuse järel[2], 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Hongkongis toimuva Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta[3], 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni majanduskoostöö lepingute (EPA) mõju kohta arengule[4], 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi[5], 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni kaubanduse ja vaesuse kohta: kaubanduspoliitikate kavandamine eesmärgiga suurendada kaubanduse panust vaesuse leevendamisse[6], 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Doha arengukava läbirääkimiste peatamise kohta[7], 23. mai 2007. aasta resolutsiooni majanduskoostöölepingute kohta[8], 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute kohta[9], 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja nr 1100/2006[10] ning 25. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Vaikse ookeani piirkonna riikide ja Euroopa Ühenduse vahelise majanduspartnerluse vahelepingu kohta[11];
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelist majanduspartnerluse vahelepingut;
– võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping);
– võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1528/2007, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus[12];
– võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatist majanduspartnerluslepingute kohta ( KOM(2007)0635 );
– võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit;
– võttes arvesse WTO ministrite konverentsi neljanda istungjärgu ministrite deklaratsiooni, mis võeti vastu 14. novembril 2001. aastal Dohas;
– võttes arvesse WTO ministrite konverentsi kuuenda istungjärgu ministrite deklaratsiooni, mis võeti vastu 18. detsembril 2005. aastal Hongkongis;
– võttes arvesse 10. oktoobril 2006. aastal WTO peanõukogus vastu võetud kaubandusabi töökonna aruannet ja soovitusi;
– võttes arvesse 8. septembri 2000. aasta ÜRO aastatuhande deklaratsiooni, mis sätestab aastatuhande arengueesmärgid kriteeriumidena, mille rahvusvaheline üldsus on kollektiivselt vaesuse likvideerimiseks välja töötanud;
– võttes arvesse AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee poolt 22. novembril 2007. aastal Rwandas Kigalis vastu võetud Kigali deklaratsiooni;
– võttes arvesse oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsiooni olukorra kohta Fidžis[13], milles parlament mõistis sügavalt hukka sõjaväelise riigipöörde Fidžis;
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu loetelu 103 soovitusest, mis avaldati korrapärase läbivaatamise töörühma 23. märtsi 2010. aasta aruandes, ning võttes arvesse Fidži valitsuse 10. juuni 2010. aasta ametlikku vastust, milles öeldakse, et juba pikka aega nõutud ja pidevalt edasilükatud üldvalimised on nüüd kavandatud 2014. aastale ja seda tähtaega ei muudeta;
– võttes arvesse XXX. detsembri 2010. aasta küsimusi komisjonile ja nõukogule ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu sõlmimise kohta ( O-0000/2010 – B7-0000/2010 , O-0000/2010 – B7-0000/2010 );
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et varasemad ELi ja AKV riikide vahelised kaubandussuhted, mis andsid neile riikidele mittevastastikusel alusel soodustatud juurdepääsu ELi turgudele, ei ole alates 1. jaanuarist 2008 enam kooskõlas WTO eeskirjadega;
B. arvestades, et majanduspartnerluslepingud on lepingud, mis on WTO eeskirjadega kooskõlas ja mille eesmärk on toetada piirkondlikku integratsiooni ning soodustada AKV riikide majanduse järkjärgulist integreerumist maailmamajandusse, et edendada seeläbi nende riikide jätkusuutlikku sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning aidata seal kaasa vaesuse kaotamiseks tehtavatele üldistele jõupingutustele;
C. arvestades, et majanduspartnerluslepinguid tuleks kasutada selleks, et rajada pikaajalised suhted, milles kaubandus toetab arengut;
D. arvestades, et järjestikuste Lomé konventsioonide ja Cotonou lepingu suhkruprotokolliga tagati eeldatav sissetulek väikestele Vaikse ookeani saartele, kus mitmekesistamise võimalused põllumajandussektoris on piiratud;
E. arvestades, et majanduspartnerluse vahelepingud on kaubavahetust käsitlevad lepingud, mille eesmärk on vältida AKV riikide ja ELi vahelise kaubanduse katkemist;
F. arvestades, et kaubanduspoliitika on praeguse finants- ja majanduskriisi tõttu arengumaadele tähtsam kui kunagi varem;
G. arvestades, et AKV Vaikse ookeani piirkonna riikidest on ainult Paapua Uus-Guinea ja Fidži Vabariik sõlminud 2009. aasta lõpus majanduspartnerluse vahelepingu; arvestades, et kõikide muude AKV Vaikse ookeani piirkonna riikide suhtes kehtib kas „Kõik peale relvade” algatus, mille kaudu neil on tollimaksuvaba juurdepääs ELi turule, või ELi tavapärane üldiste tariifsete soodustuste kava;
H. arvestades, et Paapua Uus-Guinea puhul on lepingut ajutiselt kohaldatud alates 20. detsembrist 2009; arvestades, et lepingut ei saa Fidži Vabariigi suhtes enne kohaldada, kui Fidži Vabariik on teatanud kas lepingu ajutisest kohaldamisest või selle ratifitseerimisest;
I. arvestades, et läbirääkimised kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu üle on käimas kõigi 14 AKV Vaikse ookeani piirkonna riigiga;
J. arvestades, et majanduspartnerluse vaheleping hõlmab kaubavahetuslepingu kõiki peamisi sätteid;
K. arvestades, et lepingus sisalduvate kohustuste mõju asjaomastele riikidele ja Vaikse ookeani piirkonnale võib kujuneda väga oluliseks;
L. arvestades, et majanduspartnerluse vaheleping mõjutab Paapua Uus-Guinea ja Fidži Vabariigi ning teiste kaubanduspartnerite vaheliste tulevaste lepingute reguleerimisala ja sisu ning piirkonna seisukohti majanduspartnerluse lepingute läbirääkimistel;
M. arvestades, et Paapua Uus-Guineale ja Fidži Vabariigile on avaldatud märkimisväärset survet majanduspartnerluse vahelepingu allakirjutamiseks;
N. arvestades, et ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel on piiratud konkurents, kuna suur osa ELi ekspordist koosneb peamiselt kaupadest, mida Vaike ookeani piirkonna riigid ei tooda, aga sageli vajavad kas otseseks tarbimiseks või sisendiks kodumaise tööstuse jaoks;
O. arvestades, et suurim potentsiaal eksporti tulevikus suurendada on kalandusel ning kalandusega seotud tegevusel ja tootmisharudel, tingimusel et kalandusega tegeletakse keskkonda säästvalt;
P. arvestades, et uued kaubanduseeskirjad tuleb välja töötada nii, et need toetaksid kohalikke tööstusharusid ja kaitseksid ressursside ammendumise ja kliimamuutuste eest, ning arvestades, et nende eeskirjadega peab kaasnema kaubandusabi suurem toetamine;
Q. arvestades, et kaubandusabi eesmärk on tugevdada arengumaade suutlikkust kasutada uusi kaubandusvõimalusi;
R. arvestades, et EL ja AKV riigid on pidanud läbirääkimisi uute, täiendatud ja paindlikumate päritolureeglite üle, mis tooksid märkimisväärset kasu, kui neid lepingu eesmärki järgides nõuetekohaselt rakendatakse ja sealjuures võetakse vajalikul määral arvesse AKV riikide väiksemat suutlikkust;
S. arvestades, et erand päritolureeglitest majanduspartnerluse vahelepingus hõlmab kogu tootmisahelat toorainete kaevandamisest töötlemise, turustamise ja ekspordini;
T. arvestades, et suur nõudlus tuunikalatoodete järele tähendab, et neil on teatud eripära – näiteks kiire reageerimine hinna kõikumisele – mistõttu need on rahvusvahelisel turul liigitatud „tundlikeks toodeteks”, ning seda tuleb kõigis kaubandusläbirääkimistes arvesse võtta;
U. arvestades, et piirkonna kalavarude jätkusuutlikkuse eest vastutav rahvusvaheline organisatsioon –Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) – on teada andnud, et kolmandad riigid, eelkõige Hiina, kes on alates uute päritolureeglite kehtestamisest investeerinud suurtesse tööstusprojektidesse Paapua Uus-Guineas, on tohutult suurendanud oma kalapüügivõimsust piirkonnas ning et see suundumus jätkub, suurendades kalavarude ülepüügi ohtu,
1. on veendunud, et kaubandussuhted selle piirkonna ja ELi vahel peaksid toetama ja suurendama kaubavahetust, säästvat arengut, piirkondlikku integratsiooni, edendades samas majanduse mitmekesistumist ja vaesuse vähendamist; märgib, et majanduspartnerluse vaheleping peab aitama kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;
2. rõhutab, et Paapua Uus-Guinea ja Fidžiga peetud majanduspartnerluse vahelepingu läbirääkimiste positiivsed tulemused näitavad Euroopa Liidu suurt huvi jätkuvalt säilitada tihedaid ja kõrgetasemelisi majandussuhteid Vaikse ookeani piirkonna riikidega; loodab, et see majanduspartnerluse vaheleping, mis praegu piirdub kahe riigiga, võib sillutada teed laiemale lepingule, millesse kaasatakse ka muud Vaikse ookeani piirkonna riigid;
3. rõhutab, et majanduspartnerluse vahelepingu eesmärk on hoida turg Paapua Uus-Guinea ja Fidži Vabariigi ekspordile lahti ning võimaldada läbirääkimisi kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu üle, kui asjaomased riigid seda soovivad;
4. juhib tähelepanu asjaolule, et Paapua Uus-Guinea ja Fidži Vabariik – kaks Vaikse ookeani piirkonna AKV riiki, kelle ekspordi maht ELi on märkimisväärne – on seni ainsad Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma liikmed, kes on kõnealuse lepingu sõlminud, samas kui sama rühma muud liikmed on otsustanud sellele mitte alla kirjutada, kuna nende ja ELi vahelise kaubavahetuse maht on väiksem;
5. tuletab meelde, et kuigi majanduspartnerluse vahelepingut võib pidada protsessi esimeseks sammuks, on see õiguslikus mõttes täielikult sõltumatu rahvusvaheline leping, millega ei pruugi automaatselt kaasneda terviklik majanduspartnerlusleping või tervikliku majanduspartnerluslepingu allkirjastamine majanduspartnerluse vahelepingu kõikide algsete allkirjastajate poolt;
6. tuletab ELi institutsioonidele ja valitsustele meelde, et ei majanduspartnerluslepingu sõlmimine ega sellest loobumine ei tohiks viia olukorrani, kus AKV riik satub ebasoodsamasse olukorda, kui ta oli Cotonou lepingu kaubandussätete kohaselt;
7. rõhutab, et majanduspartnerluse vahelepingu võimalik heakskiitmine Euroopa Parlamendi poolt ei määra ära parlamendi seisukohta kõikehõlmavale majanduspartnerluslepingule heakskiidu andmise suhtes, kuna lepingu sõlmimise menetlus on seotud kahe erineva rahvusvahelise lepinguga;
8. tuletab meelde, et tõeline piirkondlik turg on majanduspartnerluse vahelepingu ja võimaliku tulevase tervikliku majanduspartnerluslepingu eduka rakendamise äärmiselt oluline eeldus ning piirkondlik integratsioon ja koostöö on Vaikse ookeani piirkonna riikide sotsiaalse ja majandusliku arengu seisukohalt väga olulised; on veendunud, et seda tuleb rakendamisel arvesse võtta;
9. rõhutab, et kalatoodete päritolureegleid käsitlevate erisätete eesmärk on maismaal kalatöötluse võimsuse arendamine AKV Vaikse ookeani riikides, et luua seal kohapealseid töökohti ja tagada sissetulek;
10. märgib, et majanduspartnerluse vaheleping on sillutanud tee Paapua Uus-Guinea tööstusprojektide arengule, mille üheks näiteks on Vaikse ookeani meretööstuspiirkond Madangis, kus kahe aasta jooksul loodetakse toota üle 400 000 tonni tuunikalakonserve;
11. on sellega seoses tõsiselt mures selliste meetmete pärast nagu keskkonna-alaste õigusaktide hiljutine läbivaatamine Paapua Uus-Guinea ametivõimude poolt, mille tagajärjel praktiliselt loobuti nõudest, et selliste projektide puhul tuleb esitada keskkonnaaruanded, ning on takistatud kaebuste esitamine;
12. rõhutab, kui tähtis on kalatööstus esmase tööhõive allikana Vaikse ookeani piirkonna naistele; on veendunud, et komisjon peaks andma tehnilist, poliitilist ja rahalist abi, et parandada naiste tööhõivevõimalusi Vaikse ookeani riikides;
13. märgib murega, et WCPFC andmed näitavad, et kolmandad riigid on suurendanud oma kalapüügivõimsust selles Vaikse ookeani piirkonnas ning et seetõttu valitseb ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi ja ülepüügi oht, mis ei aita kaasa kohaliku kalatööstuse jätkusuutlikule arengule;
14. rõhutab, et kuigi Paapua Uus-Guineal ja Fidžil on piiratud kalapüügivõimsus ja seetõttu ka täielikult ühe riigi piires saadud kala piiratud pakkumine ja piiratud maismaal asuvad töötlemisvõimsused, on töödeldud kalatoodete päritolureeglite suhtes tehtud erand, mida Paapua Uus-Guinea aktiivselt kasutab, muutnud selle riigi eri allikatest (sealhulgas Filipiinidelt, Taist, Hiinast, Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast jne) pärineva tuunikala tohutute koguste tõeliseks töötlemiskeskuseks; juhib tähelepanu asjaolule, et päritolureeglite suhtes tehtav erand võib mõjuda ELi kalatöötlus- ja konservitööstusele destabiliseerivalt;
15. palub komisjonil esitada parlamendile aruanne Vaikse ookeani piirkonna riikide kalandussektori asjaomaste eriaspektide ja nende riikide kalavarude haldamise kohta, kaasa arvatud säästva arengu tavad; palub komisjonil algatada majanduspartnerluse vahelepingule lisatud II protokolli artikli 6 lõike 6 punktis d ette nähtud konsultatsioonid ning kehtestada päritolureeglitest erandite tegemise peatamine juhul, kui hindamisaruanne näitab destabiliseerivat mõju ELi kalatöötlemis- ja konservitööstusele;
16. julgustab Fidžit võtma arvesse rahvusvahelise üldsuse soovitusi ja rakendama head valitsemistava; on veendunud, et sellised sammud peaksid avama rahalise abi Fidži suhkrusektorile; tunnistab, et seda raha on väga vaja toetamaks suhkrusektorit, mis on Fidžis peamine tööhõiveallikas;
17. soovitab kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu käimasolevatel läbirääkimistel paindlikku, asümmeetrilist ja pragmaatilist lähenemisviisi; nõuab tungivalt, et kõikehõlmavasse majanduspartnerluslepingusse lisataks arengukoostööd käsitlev peatükk;
18. juhib tähelepanu asjaolule, et leping võib mõjutada ka suhteid Vaikse ookeani piirkonna ning selle lähimate ja suurimate kaubanduspartnerite Austraalia ja Uus-Meremaa vahel, ning tuleb tagada, et praeguse lepingu sätted ei oleks takistuseks tulevaste kaubanduslepingute sõlmimisele nende riikidega;
19. tuletab meelde, et Vaikse ookeani piirkonna riikide arengueesmärke, -poliitikat ja -prioriteete ei tule toetada mitte üksnes majanduspartnerluslepingu ülesehituse ja sisu abil, vaid ka selle kaudu, mil viisil ja missuguses vaimus lepingut rakendatakse;
20. tuletab meelde 2007. aasta oktoobris vastu võetud ELi kaubandusabi strateegiat, millega võeti kohustus suurendada ELi kaubandusega seotud abi kogusummat aastaks 2010 kahe miljardi euroni aastas (üks miljard eurot ühenduselt ja üks miljard eurot liikmesriikidelt); nõuab tungivalt, et Vaikse ookeani piirkond saaks sellest abist asjakohase ja õiglase osa;
21. nõuab, et kaubandusabi vahendite osa Vaikse ookeani piirkonnale määrataks kindlaks ja eraldataks varakult; rõhutab, et kõnealused rahalised vahendid peaksid olema lisavahendid ja mitte ainult Euroopa Arengufondi (EAF) ümberpaigutatud vahendid, et need peaksid vastama Paapua Uus-Guinea ja Fidži Vabariigi ning ka laiemalt Vaikse ookeani piirkonna prioriteetidele ning et nende väljamaksmine peaks olema õigeaegne, ettearvatav ja kooskõlas riiklike ja piirkondlike strateegiliste arengukavade täitmise ajakavadega;
22. kutsub komisjoni üles, pidades silmas nõukogu poolt 2007. aasta septembris seoses intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS-leping) ja ravimite kättesaadavusega võetud kohustusi, mitte pidama majanduspartnerluslepingu raames läbirääkimisi ravimitega seotud ning rahvatervist ja ravimite kättesaadavust mõjutavate TRIPS-pluss sätete üle, hoiduma patendikoostöölepingu ja patendiõiguse lepingu täitmise või nendes sätestatud kohustuste tunnustamise nõudmisest, hoiduma majanduspartnerluslepingusse direktiivi 2004/48/EÜ[14] tingimuste inkorporeerimisest ning mitte lisama sinna niisugust korda nagu mitteoriginaalandmebaasi kaitse;
23. toetab jätkuvalt kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu sõlmimist ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel; nõustub, et läbirääkimistel tuleb käsitleda järgmisi olulisi teemasid:
1) intellektuaalomandi õigused, mis hõlmavad nii traditsioonilisi teadmisi kui ka lääne tehnoloogilisi tooteid;
2) riigihangete läbipaistvus koos avatusega ELi lepingupartneritele Vaikse ookeani piirkonna riikide vajadustele vastaval ajahetkel;
3) tööviisad, mis tuleb Vaikse ookeani saareriikide kodanikele teha kättesaadavaks vähemalt 24 kuuks, et võimaldada neil töötada hooldajatena ja sarnastel kutsealadel;
24. nõuab siiski, et komisjon jätkaks tööd kõikehõlmavama lepingu suunas ja otsiks võimalikke kättesaadavaid ja toimivaid alternatiive, mis tagavad turulepääsu kooskõlas WTO eeskirjadega, kusjuures kasutataks loovalt ära kõik nende eeskirjadega lubatud paindlikud võimalused, kaasa arvatud loobumine, ka nendele riikidele, kes ei soovi sõlmida üht või mõlemat majanduspartnerluse vahelepingut ega terviklikku majanduspartnerluslepingut;
25. on seisukohal, et kõikehõlmavas majanduspartnerluslepingus tuleks sätestada parlamendikomisjoni loomine lepingu rakendamise jälgimiseks ning et selle komisjoni Euroopa Parlamendi poolne koosseis peaks olema samalaadne Cariforumi ja ELi ühise parlamendikomisjoniga;
26. rõhutab, et nii majanduspartnerluse vaheleping kui ka kõikehõlmav majanduspartnerlusleping peaksid sisaldama läbivaatamisklauslit, milles nähakse ette, et tuleb läbi viia üldise mõju sõltumatu hindamine, mis hõlmab majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju hindamist ning rakendamise kulude ja tagajärgede hindamist, kusjuures mõju hindamine tuleks läbi viia kolm kuni viis aastat pärast lepingu allkirjastamist; rõhutab, et majanduspartnerluse vahelepingu ja edaspidi ka majanduspartnerluslepingu läbivaatamisklausel peaks sisaldama sätet, et kõikidel lepinguosalistel on õigus lepingu läbivaatamisklauslit kasutada, lähtudes eespool nimetatud mõju hindamisest; nõuab, et Euroopa Parlament ja Vaikse ookeani piirkonna riikide parlamendid kaasataks lepingu läbivaatamisse;
27. toetab sellega seoses komisjoni kindlat soovi tagada, et see üldine erand päritolureeglitest oleks edaspidistes majanduspartnerluslepingutes pigem erand kui reegel;
28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele ja parlamentidele, AKV ja ELi nõukogule ning AKV ja ELi parlamentaarsele ühisassambleele.