Istungidokument
9.2.2011 B7‑0096/2011
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
VKEde rahastamist toetavate ELi vahendite läbivaatamise praktilised küsimused seoses järgmise programmiperioodiga
Othmar Karas, Bendt Bendtsen
fraktsiooni PPE nimel
Edit Herczog
fraktsiooni S&D nimel
Jürgen Creutzmann
fraktsiooni ALDE nimel
Reinhard Bütikofer
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Derk Jan Eppink
fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon VKEde rahastamist toetavate ELi vahendite läbivaatamise praktiliste küsimuste kohta seoses järgmise programmiperioodiga
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et ELi 23 miljonil väikesel ja keskmise suurusega ettevõtjal (VKE), kes moodustavad umbes 99 % kõikidest ettevõtjatest ja annavad tööd üle 100 miljonile inimesele, on väga tähtis roll majanduskasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamisel ja töökohtade loomisel, nad on innovatsiooni üks peamisi allikaid ning neil on tööhõive säilitamisel ja suurendamisel väga oluline osa;
B. arvestades, et VKEde piiratud juurdepääs rahastamisele on nende loomise ja arengu peamine takistus, ning arvestades, et praegune finants- ja majanduskriis on seda probleemi veelgi süvendanud;
C. arvestades, et paljudel aladel ei ole Euroopa finantsturud mitmelgi põhjusel võimelised pakkuma VKEdele piisavat rahastamist, kuigi VKEdele laenamine traditsioonilistes vormides on jäänud praeguses kriisis üsnagi stabiilseks; arvestades, et tuleb teha jõupingutusi, et välistada selline võimalus, mille puhul rahvusvaheliste pangandusnormide käimasoleva reformimise tulemusena Euroopas väheneks veelgi pankade valmidus rahastada VKEsid;
D. arvestades, et Euroopa VKEd on väga eripalgelised ja nende hulgas on palju mikroettevõtteid, traditsioonilistes valdkondades edukalt tegutsevaid pereettevõtteid ja üha rohkem tegevust alustavaid uusi ettevõtteid ning kiire arenguga kõrgtehnoloogia ja suure innovatiivsusega ettevõtteid; arvestades, et kõigil neil ärimudelitel on eri probleemid ja sellest tulenevalt erinevad rahastamisvajadused; arvestades, et kõrge finantsvõimenduse suhtarvuga (suuresti laenuvahendite varal toimuva rahastamisega) VKEd on kriisist ja riskantsemate projektide raskustesse sattumisest palju enam ohustatud;
E. arvestades, et üha enam kapitali- ja riskitundlik pangandussektor kehtestab laenude rahastamiseks rangemaid tingimusi, sealhulgas suuremad tagatisnõudeid ja riskipreemiaid, ning arvestades, et pangad soovivad üha vähem anda traditsioonilisi laene riskantsematele äriprojektidele, sealhulgas alustavatele ettevõtetele, innovatiivsetele toodetele ja isegi äritegevuse omanikuvahetusele;
F. arvestades, et väga innovatiivsed ja kiiresti kasvavad ettevõtted on olulise tähtsusega Euroopa majanduse edasise konkurentsivõime ja töökohtade loomise seisukohast, eeskätt turgudel, mis toetavad üleminekut ressursitõhusale majandusele;
G. arvestades, et statistilised andmed näitavad, et Euroopa VKEd on vähem valmis kasutama omakapitali kui näiteks samasugused ettevõtted USAs;
H. arvestades, et paljusid Euroopa ja rahvusvahelisi finantsvahendajaid takistab halduskoormus, mida tekitavad keerukad Euroopa finantseeskirjad ning Euroopa rahastamisprogrammide poliitika ja tegevussuunised;
I. arvestades, et Euroopa institutsioonidel tuleb nüüd anda hinnang praegu kasutatavatele VKEde rahastamist toetavatele vahenditele ning vaadata need läbi, võttes arvesse järgmist programmiperioodi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis,
VKEde rahastamisskeemide toimimise parandamine
1. märgib, et välise rahastamise puhul jääb suur hulk VKEsid endiselt sõltuvaks peamiselt krediitidest ja laenudest; väljendab muret asjaolu pärast, et üha enam kapitali- ja riskitundlik pangandussektor nõuab suuremaid tagatisi ja riskipreemiaid, mis mõlemad tähendavad seda, et see väga suur majandussektor on seetõttu ebapiisavalt rahastatud ning realiseerimata jäävad äri- ja tööhõivevõimalused; peab seepärast VKEde pakutava majanduskasvu ja tööhõivepotentsiaali ärakasutamise seisukohast äärmiselt oluliseks krediidi- ja laenutagatissüsteemide kättesaadavust; peab vajalikuks toetada olemasolevaid programme nii riigi kui ka ELi tasandil ning peab oluliseks Euroopa Investeerimispanga (EIP) osa VKEdele laenamises;
2. juhib tähelepanu asjaolule, et pankadele kõrgemate omakapitalinõuete kehtestamisel, mida soovitas Baseli pangajärelevalvekomitee, tuleks arvesse võtta VKEde huve;
3. toetab kindlalt tagatisvahendite jätkuvat rakendamist konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi, seitsmenda raamprogrammi riskijagamisrahastu ja VKEde laenusaamist hõlbustavate struktuurifondide algatuse JEREMIE raames ning seoses algatusega JASMINE, mille eesmärk on toetada väikerahastamisasutusi; juhib tähelepanu asjaolule, et nende programmide ja algatuste rakendamist takistavad praegu liialt keerukad haldustoimingud; palub komisjonil muuta lihtsamaks struktuurifondide kasutamine VKEde rahastamisvahendite osas, eeskätt selleks, et rahastada tagatissüsteemide käibefonde, hoidudes samas loomast süsteeme, mis dubleerivad olemasolevaid, nt riiklikke skeeme;
4. on seisukohal, et eriti konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi rahastamine on puudulik ning programmi hindamisel tuleks lähtuda selle ulatusest; kutsub komisjoni ja liikmesriike nägema järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ette uuenduslike rahastamisvahendite tõhusama rahastamise;
5. nõuab uuenduslike finantsvahendite rahastamise olulist suurendamist ELi eelarves, et katta VKEde rahastamisvajadused, võttes arvesse Euroopa 2020. aasta strateegiat ja valdkondlikke juhtalgatusi, ning ergutab EIP grupi ühisvahendite rakendamist, eeskätt riskijagamissüsteemide kaudu; nõuab, et edasised programmid oleksid paindlikud, mis on vajalik selleks, et ei tuleks kasutada vaid ühte ühtlustatud lahendust, mis tegelikult kellelegi ei sobi;
Turuprobleemidega tegelemine
6. rõhutab, et alustavatele ja innovatiivsetele ettevõtetele on vaja paremat juurdepääsu omakapitalil või kvaasikapitalil põhinevatele rahastamisvahenditele, mida turg ei paku veel piisavalt; palub komisjonil tagada, et järgmise põlvkonna programmides pöörataks suuremat tähelepanu vahefinantseerimisvahenditele, ning toetada neid riskijagamisfondide ja rahastutega;
7. märgib, et suure innovatiivsusega ja kiiresti arenevatel ettevõtetel on vaja juurdepääsu Euroopa riskikapitali ja võlakirjaturgudele, nõuab tungivalt, et komisjon asuks juhtima Euroopa riskikapitali ja väärtpaberiturgude arengut takistavate tegurite kõrvaldamist, laiendaks riskijagamisvahendeid investeeringuteks omakapitali, toetaks ettevõtete ühiste võlakirjade emiteerimist ning ergutaks liikmesriike toetama investorite võrgu (business angels) tegevust, andes investoritele maksusoodustusi;
8. märgib, et VKEde rahastamise praegust süsteemi nii nõudluse kui ka pakkumise poolt mõjutavad paljudes Euroopa riikides maksu- ja tugisüsteemid, mis soodustavad oluliselt finantseerimist laenuvahendite varal ning pärsivad rahastamist omakapitali kaudu; kutsub komisjoni võtma meetmeid, et suurendada teadlikkust probleemidest, mida tekitavad õigusraamistikuga antavad valed stiimulid, ning ergutama liikmesriike viima läbi vajalikke reforme;
Haldustakistuste kõrvaldamine
9. tunneb muret asjaolu pärast, et ELi finantseeskirjad ja Euroopa rahastamisvahendite suunised on keerukad, eeskätt neil juhtudel, kui Euroopa fonde ja programme kasutatakse üksikute ettevõtete toetamiseks ja eraldatavad summad on suhteliselt väikesed; on seisukohal, et eeskirjade täitmiseks kuluv aeg ja raha ei ole vähimalgi määral vastavuses toetustest saadava kasuga; nõuab uuenduslike finantsvahendite ladusamat juhtimist, tõhusamat halduskorraldust ja aruandlust ning kulutasuvust; rõhutab, et kaasneva halduskoormusega ei tohi panku, vahendajaid ega toetuse saajaid tõrjuda ega takistada kasutamast programme ja vahendeid; palub komisjonil teha ettepanek lihtsustatud ja vähem kulukate eeskirjade ja suuniste kohta, eelkõige programmide osas, mis on mõeldud VKEde väiksemahuliseks rahastamiseks tagatiste ja vahefinantseerimise või omakapitaliinstrumentide abil;
10. pooldab VKEde rahastamisfoorumi loomist 2010. aastal ning nõuab tungivalt, et komisjon parandaks veelgi koostööd riikide arengu- ja kommertspankadega, et vahetada kogemusi ja parimaid tavasid, luua sünergiat ning otsida võimalusi, kuidas lihtsustada ja ühtlustada VKEdele mõeldud ELi rahastamisprogramme;
11. juhib tähelepanu asjaolule, et praegused VKEde rahalise toetuse meetmed kuuluvad mitme ELi programmi alla, näiteks konkurentsivõime ja innovatsiooni programm, struktuurifondid (JEREMIE), seitsmes raamprogramm jne, ning tõdeb, et need programmid ei ole omavahel kooskõlastatud; palub komisjonil muuta eri programmid sidusamaks, andes tagatisi ning seades omavahel tasakaalu liikmesriikide ja ELi rahastamissüsteemid, millega toetatakse innovatsiooni rahastamist või VKEdele riskikapitali vormis antavat abi; nõuab tungivalt, et komisjon looks VKEdele mõeldud ELi eri rahastamisvahendite tarbeks ühtse teenuspunkti;
12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.