Istungidokument
9.2.2011 B7‑0097/2011
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
ELi 2020. aasta strateegia
Malcolm Harbour
fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi 2020. aasta strateegia kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”;
– võttes arvesse nõukogu ja komisjoni avaldusi ELi 2020. aasta strateegia suurprojektide kohta;
– võttes arvesse komisjoni soovitatud kümmet esmatähtsat meedet;
– võttes arvesse komisjoni teatist „Iga-aastane majanduskasvu analüüs: Euroopa Liit võtab igakülgseid kriisimeetmeid”;
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17.−18. juuni 2010. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi;
– võttes arvesse 11. veebruaril 2010 toimunud Euroopa Ülemkogu mitteametlikku kohtumist;
– võttes arvesse komisjoni algatatud ELi 2020. aasta strateegiat käsitlevat avalikku arutelu ja selle tulemusi (SEK(2010)116);
– võttes arvesse komisjoni teostatud Lissaboni strateegia hindamist (SEK(2010)114);
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu dokumenti „Seitse sammu Euroopa majanduskasvu ja tööhõive strateegia elluviimiseks”;
– võttes arvesse parlamendi 2010. aasta juuni resolutsiooni ELi 2020. aasta strateegia suurprojektide kohta;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni EL 2020 kohta;
– võttes arvesse komisjoni teatist „Iga-aastane majanduskasvu analüüs: Euroopa Liit võtab igakülgseid kriisimeetmeid”
– võttes arvesse 16. detsembril 2010 avaldatud ühtse turu akti;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
Üldised märkused
1. märgib, et ELi 2020. aasta strateegia peamine eesmärk on tagada Euroopa Liidule majanduse elavdamise abil jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline tulevik;
2. rõhutab, et ELi 2020. aasta strateegia tulemuslikkuse ja ELi lisandväärtuse saavutamiseks tuleb tähelepanu keskmesse seada Euroopa Liidu suhtelised majanduslikud eelised;
3. rõhutab, et sidusa, täpse ja tulemusliku käsitluse tagamiseks ning Lissaboni strateegia saatuse vältimiseks tuleb ühendada kõik komisjoni algse aruteludokumendi avaldamisele järgnenud komisjoni analüüsid, sh iga-aastane majanduskasvu analüüs, peamised eesmärgid, tööhõivepoliitika suunised ja kümme esmatähtsat meedet;
4. tunneb heameelt ühtse turu akti üle, mis on peamine poliitiline algatus ELi 2020. aasta strateegia ja juhtalgatuste toetamiseks;
ELi 2020. aasta strateegia juhtimine ja peamised eesmärgid
5. tunneb heameelt iga-aastase majanduskasvu analüüsi avaldamise ja selle üle, et rõhutatakse, et liikmesriigid peavad kiirendama tööturgude aktiveerimist ja töötute tagasitoomist tööle; toetab liikmesriikidele esitatud üleskutseid jätkata struktuurireforme teadus- ja uuendustegevuse edendamiseks, VKEde potentsiaali ja rahvusvahelistumise rakendamiseks ning tehnoloogilise progressi ergutamiseks;
6. rõhutab, et ühtse turu taaskäivitamine on ELi 2020. aasta strateegia majanduskasvu ja konkurentsivõime eesmärkide saavutamiseks väga oluline; usub, et kõrgeima poliitilise tasandi antud ulatuslikel suunistel on ühtse turu taaskäivitamisel suur tähtsus; nõuab, et Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel arutataks ühtse turu taaskäivitamise praegust seisu, mida peaks toetama järelevalveprotsess, mille kaudu oleks võimalik hinnata vahe-eesmärkide saavutamist;
7. kutsub liikmesriike üles toetama ühtset turgu eesmärkide kehtestamisega ja kavade väljatöötamisega vastavalt ühtse turu prioriteetidele;
8. tunneb heameelt, et iga-aastases majanduskasvu analüüsis võttis komisjoni endale kohustuse seada ühtne turg esmatähtsale kohale; soovitab komisjoni presidendil võtta valdkondades, kus ELil on pädevus või jagatud pädevus, suurem vastutus ning aidata liikmesriikidel tegevust ja poliitilist tahet koordineerida, et ühtse turu poliitikat ja meetmeid oleks võimalik täielikult ellu viia ning järgida kehtivaid eeskirju;
9. rõhutab, et Euroopa Parlament valib oma kolmes ühtse turu akti puudutavas algatusraportis välja piiratud arvul esmatähtsaid meetmeid, mille kaasseadusandjad peaksid vastu võtma enne 31. detsembrit 2012 (mil ühtsel turul täitub 20 aastat); see oleks ELi 2020. aasta strateegia esimene samm ning tagaks selge ja igakülgse arusaama, mis põhineb poliitilisel juhtrollil ja vastutusel, kohustustel ja kooskõlastamisel;
10. on seisukohal, et reaalmajandusse, sh teadus- ja arendustegevusse, taastuvenergiasse, rahvusvahelistesse transpordivõrkudesse ja ühtsesse digitaalsesse turgu tehtavad arukad ja kooskõlastatud investeeringud peavad olema põhitegurid, mille abil Euroopa püsiva ja konkurentsivõimelise pikaajalise majanduskasvu rajale tagasi juhtida;
11. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vähendama bürokraatiat ja VKEde halduskoormust ning Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act” täielikult ellu viima;
12. juhib tähelepanu sellele, et arukal reguleerimisel võib ettevõtete tegutsemise õigusraamistiku parandamisel olla oluline osa; on seisukohal, et sellega seotud ettepanekud aitavad luua tugeva ning majanduskasvu ja uuendustegevust tagava majanduskeskkonna, kuid märgib, et kõik õigusloome protsessi osapooled peavad tõhusamate ja vähem koormavate õigusaktide koostamise eest vastutuse võtma;
13. nõuab, et kaasseadusandjad võtaksid kiiresti vastu ELi patendi, mis edendaks ELi uuendustegevust ja konkurentsivõimet ning säästaks aastas 250 miljonit eurot;
14. tunneb heameelt avalike hangete ulatusliku läbivaatamise alguse üle, mis rõhutab muudatuste vajalikkust; kutsub liikmesriike üles seadma selle esmatähtsale kohale, eelkõige tagades VKEdele juurdepääsu;
15. nõuab, et avalikke teenuseid parandavate uuenduste jaoks loodaks uuenduslike toodete ja teenustega seotud avalike hangete korraldamiseks vähemalt 10 miljardi euro suurune aastaeelarve;
16. tunnustab Euroopa Liidu pingutusi nende probleemide lahendamisel, mis on ohtu seadnud stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning põhjustanud praeguse ebasoodsa olukorra mitme liikmesriigi eelarves; rõhutab, et eelarvedistsipliinist kinnipidamine on liikmesriikide kohus ning et täit vastutust nõudev ja läbipaistev ELi raamistik võib aidata riikide rahandust tugevdada ning tulevaste kriiside tõrjumise suutlikkust tõsta;
17. tunnistab, et tugev ja konkurentsivõimeline euroala vastab ELi kõigi liikmesriikide huvidele; rõhutab aga, et kõikide reformide puhul tuleb täiel määral arvesse võtta nii euroala vajadusi kui ka nende liikmesriikide vajadusi, kes veel euroalasse ei kuulu või kellel ei ole kavas euroalaga ühineda;
18. on seisukohal, et EL peaks innustama VKEsid omakapitali rahastama laenude asemel kas riskikapitali või osakute noteerimise abil ning EL peaks muutma selle VKEdele lihtsamaks;
19. nõuab 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks tungivalt ELi finantskeskuste edendamist ning nende üleilmse konkurentsivõime säilitamist;
20. liikmesriike tuleks innustada seadma riiklikes reformikavades esmatähtsale kohale töötusega võitlemine ja pikaajalise tööturult tõrjutuse ennetamine; see tuleks ühendada meetmetega, mis on mõeldud uute ja paremate töökohtade loomiseks ning kvaliteetse ja kõrge tööhõive tagamiseks nii keskpikas kui ka pikas perspektiivis;
21. demograafiliste muutuste negatiivse mõju vältimiseks edendatakse ELi 2020. aasta strateegias selgesõnaliselt vanemaealiste töötajate kaasamist tööturule; liikmesriike tuleks innustada püüdlema selle põhieesmärgi poole, edendades tööea pikendamist, kujundades paindlikumaid tööturge, toetades mittestandardseid töölepinguid ja innustades vanemaealisemaid inimesi kauem aktiivselt tööturul olema; elukestva õppe ja ennetava tervishoiu edendamine ning vanemaealiste töötajate kogemuste ja teadmiste kasutamine aitavad kaasa ELi majanduse elavdamisele ja kasvamisele;
22. pensionisüsteemide jätkusuutlikkus ei tohi sõltuda ainult puhtalt rahalistest kaalutlustest; sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkuse tagamisel on oluline osa ka eraisikute hoiuste määral, tööhõivemääral ning prognoositavatel demograafilistel muutustel;
23. on seisukohal, et Euroopa Sotsiaalfondi, mis on väga oluline vahend liikmesriikide poolt kokkulepitud ELi 2020. aasta strateegias sätestatud tööhõiveeesmärkide saavutamiseks, tuleb tõhusamalt ja läbipaistvamalt hallata; nõuab tungivalt, et Euroopa Sotsiaalfond püsiks ühekuuluvuspoliitika vahendeid käsitlevaid üldsätteid sisaldava määruse raamistikus;
24. rõhutab, et liikmesriikide parlamente ning piirkondlikke ja kohalikke ametivõime ning kodanikuühiskonda tuleks rohkem kaasata ja nendega tuleks korrapäraselt nõu pidada;
25. rõhutab, et poliitikasuuniste kehtestamisel peaksid Euroopa Komisjon ja nõukogu järgima subsidiaarsuse põhimõtet;
Juhtalgatused
Oskuste ja töökohtade juhtalgatus
26. rõhutab, et töökohtade loomist soodustavad ühtse turu akti prioriteedid tuleb ellu viia; toetab eelkõige Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamist ning kavandatud seadusandliku algatuse tegemist kutsekvalifikatsioonide muutmiseks, et tagada kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine; nõuab, et hinnataks, kas andmekaitsenõuetele vastav ELi kutsekaart ja Euroopa kutseoskuste pass, mis suurendaks märkimisväärselt töötajate liikuvust, oleksid teostatavad;
27. rõhutab, et praeguses majandusolukorras tuleb vähendada VKEdele seatud koormust ning töötajate õiguste ülemäärast rõhutamist, sest see heidutab ettevõtjaid lisatööjõudu palkamast ja vähendab majanduskasvu potentsiaali;
28. vaja on oskusi traditsiooniliste tööstusharude, sh kalandus- ja põllumajanduslike pereettevõtete ajakohastamiseks, sest see aitab VKEdest perefirmade toetamise abil tagada sissetuleku väikestes kogukondades ja on täielikult kooskõlas ELi 2020. aasta strateegia tööhõive- ja kaasava majanduskasvu prioriteetidega;
29. toetab rohkemate töökohtade loomise huvides meetmeid teenuste direktiivi ning kaupade paketi direktiivide täielikuks rakendamiseks;
Juhtalgatus „Digitaalarengu tegevuskava”
30. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu otsus raadiospektripoliitika esimese programmi loomise kohta; rõhutab, et komisjon peab lähtuma hästi kaalutletud käsitlusest ja ei tohi keeruka, kuid olulise spektriühtlustamispoliitikaga kiirustada;
31. rõhutab, et ühtne digitaalne turg tuleb kiiresti lõpule viia, sest praegu kehtivad turul erinevad nõuded, eelkõige autoriõiguse tasude osas; rõhutab, et ühtse digitaalse turu lõpuleviimine on kiireloomuline ülesanne, sest selle tulemusel suureneks kiiresti piiriülene kaubandus ja uute töökohtade arv;
32. rõhutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori rolli Euroopa majanduses ning teadus- ja arendustegevusse tehtavates investeeringutes ning on seisukohal, et see roll tuleb USAga konkurentsis püsimiseks veelgi tähtsamaks muuta;
33. rõhutab, et kiire lairibaühendus on ühtse digitaalse turu vältimatu eeltingimus; kutsub liikmesriike üles seadma võrgukonkurentsi avamise ja uute pakkujate innustamise uutes telekommunikatsiooniraamistiku eeskirjades esmatähtsale kohale;
Juhtalgatus „Innovatiivne liit”
34. tunneb heameelt hiljuti avaldatud avalike hangete alase konsulteerimise üle; rõhutab, et avalikel hangetel on uuenduslike toodete ja teenuste väljatöötamise ergutamisel suur kasutamata potentsiaal, samuti rõhutab uuenduslike ettevõtete rahastamise tähtsust;
35. rõhutab, et standardimine on uuendustegevuse ja energiatõhusate lahenduste edendamiseks väga oluline; nõuab, et komisjon teeks kiiresti ettepaneku standardimisraamistiku õiguslikuks muutmiseks;
36. rõhutab Euroopa ülikoolide olulist rolli; toetab uuenduslike ülikoolide sõltumatut järjestamise süsteemi; rõhutab, et teadlaste liikuvuse edendamiseks tuleb vähendada bürokraatiat ja takistusi (sh seoses pensioniõigustega), et teadlased saaksid levitada mõnest teisest uuenduslikust Euroopa Liidu liikmesriigist pärit ideesid ning uuenduslikke lahendusi ja tehnoloogiaid;
37. rõhutab, kui oluline on teadustegevus meditsiinisektoris, sest koos uuenduslike lahendustega aitab see suurendada majanduskasvu ja vananeva ühiskonna heaolu; toetab ülikoolide teadusosakondade ja meditsiinitööstuse vahelist tihedat koostööd selliste toodete ja teenuste väljatöötamisel, mida ELi kodanikud järgmisel kümnendil hädasti vajavad;
38. toetab Euroopa innovatsioonialaseid partnerlusi Euroopa, liikmesriikide, piirkondlike ja erasektori sidusrühmade kaasamiseks selgelt määratletud Euroopa eesmärkide saavutamisse, mille tulemusel peaks Euroopast saama maailma liider; nõuab täiendavate partnerlussuhete loomist valdkondades, nagu energeetika, arukad linnad ja liikuvus, tõhus veemajandus, muud kui energiatoomiseks kasutatavad toorained ning jätkusuutlik ja viljakas põllumajandus;
39. ootab suure huviga innovatsiooni edendamise eesmärgil ELi patendi vastuvõtmist ja ettepanekuid patente ja litsentse puudutava Euroopa teadmiste turu kohta;
40. rõhutab, et Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendal raamprogrammil on selles suur osa, ning et sellega seotud bürokraatiat tuleb vähendada;
41. toetab ettepanekuid, mis on seotud innovatsioonitegevuse tulemustabeliga ning tulemuslike uuendussüsteemide tunnuste loeteluga, sest need soodustavad uuendustegevust Euroopa Liidus; nõuab, et igal aastal toimuva innovaatika konventsiooni abil hinnataks tehtud edusamme;
Juhtalgatus „Noorte liikuvus”
42. toetab noorte liikuvuse kaardi väljatöötamist, mille abil suurendada noorte liikuvust Euroopa Liidus; panustab igati noorteprogrammidesse, sh Erasmus ja Leonardo, mis innustavad noori rohkem teistes ELi liikmesriikides õppima ja töötama ning suurendama sel viisil oma tööalast konkurentsivõimet ja oskusi ning andma panust Euroopa Liidu majanduskasvu;
43. jätkukoolitust tuleb tingimata edendada, kuid komisjon ei tohiks vähendada stiimuleid oluliste, kutseoskusi nõudvate ja praktiliste ametite pidamiseks, sest selle abil on võimalik vältida puudujääke sellistes Euroopa majanduse sektorites, kus töötajaid on pidevalt vaja;
44. rõhutab, et noortele ettevõtjatele tuleb ettevõtete asutamisel abi anda; ootab suure huviga komisjoni uut Euroopa arengut edendavat mikrokrediidirahastut, mille kaudu oleks võimalik selle eesmärgi täitmiseks rahalist abi anda;
Juhtalgatus „Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm”
45. tuletab komisjonile meelde, et liikmesriigid on seadnud endale eesmärgiks võidelda vaesusega ja hoolitseda kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste eest; rõhutab, et liikmesriigid on kehtestanud vaesuse vähendamiseks ja ühiskonna nõrgemate rühmade eest hoolitsemiseks oma riigi vajadustest tulenevad eesmärgid ja kavad;
46. on seisukohal, et territoriaalse ühtekuuluvuse jätkumine, mille keskmes on piiriülene ja piirkondadevaheline koostöö, aitab jätkuvalt kaotada ELi piirkondade vahelisi erinevusi; rõhutab, et see poliitika peaks olema lihtne, läbipaistev ja tagama ELi lisandväärtuse;
Juhtalgatus „Ressursitõhus Euroopa”
47. tunneb heameelt Cancúni kliimakonverentsi püüdluste üle võidelda kliimamuutusega; toetab püüdlusi heitkoguseid veelgi vähendada, kuigi ainult juhul, kui teised seda sama teevad;
48. innustab liikmesriike lisaks keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutamisele kaaluma tuumaenergia tootmise võimalusi, sest see aitab ELil samamoodi süsinikdioksiidi heiteid vähendada;
49. nõuab tungivalt, et liikmesriigid lühendaksid taastuvate energiaallikate kiiremaks edendamiseks lubade taotlemise menetlusi;
50. mõistab, et loodusvarasid tuleb bioloogilise mitmekesisuse ja looduslike elupaikade säilitamise teel kaitsta; rõhutab, et Nagoyas vastu võetud 10-aastane kava on oluline bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärkide saavutamiseks;
51. EL vajab täielikult toimivat, omavahel seotud ja liberaalset energia siseturgu ning olemasoleva energiainfrastruktuuri ajakohastamiseks ja laiendamiseks on vaja suuri investeeringuid, et liikmesriikidel oleks hõlpsam üksteisele madala süsinikusisaldusega energiaallikaid tarnida; rõhutab, kui oluline on ELi varustuskindluse tagamiseks energiaallikaid mitmekesistada; rõhutab siiski, et kõik selle infrastruktuuriga seotud kulud jäävad turu kanda, kuid mõistab, et kui projektid ei ole erainvestorite jaoks piisavalt ligitõmbavad, tuleb varustuskindluse huvides mõnesid projekte rahastada ilmselt avaliku sektori vahenditest;
Juhtalgatus „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”
52. rõhutab, et õigusaktidest tulenevaid kulusid tuleb Euroopas tegutsevate ettevõtete jaoks kiiresti vähendada, et ettevõtted saaksid kasvada, lihtsamini laenu võtta ja et VKEd saaksid senisest suuremal määral rahvusvahelisel tasandil tegutseda;
53. rõhutab, et majanduskasvu edendamiseks tuleb igal aastal koostada Euroopa Liidu ja liikmesriikide konkurentsivõime, tööstuspoliitika ja majandusnäitajate kohta aruanne; mõistab, et transpordipoliitika on ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks väga oluline, sest see aitab märkimisväärselt kaasa majanduskasvu taastekkele ja ühtse turu saavutamisele ning sel on majanduses, sotsiaalvaldkonnas ja territoriaalse ühtekuuluvuse vallas tähtis osa;
54. rõhutab, et ühtse turu loomine kõigis transpordisektorites, kabotaaži liberaliseerimine, tõhus intermodaalsus, ühtne Euroopa broneerimissüsteem ja reisijate õiguste tugevdamine on aruka, püsiva ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks olulised meetmed ning need tuleks muuta kogu ELi 2020. aasta strateegia kasulikuks osaks;
55. rõhutab uue strateegia raames, et üleeuroopalise transpordivõrgu ja seda puudutavate suunistega seotud töö on vajalik tõhusa, mitmeliigilise ja tervikliku ELi transpordivõrgu loomiseks (sh nõuetekohase infrastruktuuri puudumise, juurdepääsu ja ELi eri osade vähese koostalitlusvõime probleemide lahendamiseks), kitsaskohtade kaotamiseks ning puuduvate ühenduste loomiseks eelkõige piiriülestel lõikudel ning idas ja läänes asuvate liikmesriikide vahel.