Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 5 ja artiklit 21,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikeid 6 ja 11,

–   võttes arvesse nõukogu 22. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 764/2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist

ELT L 141, 29.5.2006, lk 1.

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus protokolli sõlmimise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

KOM(2011)0313 lõplik.

–   võttes arvesse kodukorra artikli 90 lõiget 6,

A. arvestades, et Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu esimese protokolli kehtivus lõppes 28. veebruaril 2011;

B. arvestades, et uus protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, allkirjastati 13. juulil 2011;

C. arvestades, et uue protokolli sõlmimine eeldab Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ning alles pärast seda saab nõukogu uue protokolli lõplikult vastu võtta;

D. arvestades, et uue protokolli kohaldamisala ulatub Lääne-Sahara rannikuveteni, kattes muu hulgas ala, mis on alates 1963. aastast ÜRO end ise mittevalitsevate territooriumide nimekirjas;

E. arvestades, et rahvusvahelise õiguse kohaselt tuleb end ise mittevalitseva territooriumi loodusvaradega majandustegevust läbi viies tegutseda territooriumi elanike hüvanguks ja nende soove arvesse võttes; arvestades, et Euroopa Liidu rahalise toetuse kasutamist Lääne-Sahara elanike hüvanguks ei ole tõestatud;

F. arvestades, et need kohustused ei seo mitte ainult Marokot, vaid ka Euroopa Liitu kui kalandusalasest partnerluslepingust ja selle protokollist esmast kasusaajat;

1.  on seisukohal, et selles osas, kas uus protokoll järgib Lääne-Sahara end ise mittevalitseva territooriumi sotsiaalmajanduslike huvide ja loodusvarade kasutamisega seoses rahvusvahelist õigust, valitseb õiguskindlusetus ning seetõttu tekib küsimus uue protokolli ühilduvuse kohta aluslepingutega;

2.  otsustab paluda Euroopa Kohtu arvamust eespool nimetatud protokolli ühilduvuse kohta aluslepingutega;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile ning võtta meetmeid Euroopa Kohtu asjakohase arvamuse saamiseks.