Istungidokument
21.5.2012 B7‑0234/2012
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Homofoobiavastane võitlus Euroopas
( 2012/2657(RSP) )
Manfred Weber, Simon Busuttil, Véronique Mathieu, Michèle Striffler, Mariya Nedelcheva, Roberta Angelilli
fraktsiooni PPE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon homofoobiavastase võitluse kohta Euroopas
( 2012/2657(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 5, artikleid 6, 7, 21 ja 27, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 10 ja 19 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,
– võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 13, millega ELi volitatakse võtma meetmeid, et võidelda diskrimineerimisega, sealhulgas diskrimineerimisega seksuaalse sättumuse alusel, ja edendada võrdõiguslikkuse põhimõtet;
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 29. aprilli 2010. aasta resolutsiooni nr 1728 seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel diskrimineerimise kohta ning ministrite komitee 31. märtsi 2010. aasta soovitust CM/Rec(2010)5 seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastaste meetmete kohta,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 21, millega keelatakse igasugune diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2010. aasta novembri aruannet „Homofoobia, transfoobia ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel”,
– võttes arvesse oma eelmist, 18. aprilli 2012. aasta resolutsiooni inimõiguste kohta maailmas ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas, sealhulgas mõju ELi strateegilisele inimõiguste poliitikale,
– võttes arvesse oma eelmist, 28. septembri 2011. aasta resolutsiooni inimõiguste, seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi käsitlemise kohta ÜROs,
– võttes arvesse oma eelmisi resolutsioone homofoobia kohta, eelkõige 26. aprilli 2007. aasta resolutsiooni homofoobia kohta Euroopas, 15. juuni 2006. aasta resolutsiooni rassistliku ja homofoobilise vägivalla sagenemise kohta Euroopas ning 18. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni homofoobia kohta Euroopas,
– võttes arvesse asjaolu, et mõnedes ELi mittekuuluvates riikides piiratakse endiselt sõna- ja kogunemisvabadust, põhjendades seda homoseksuaalsust käsitlevate eksiarvamustega, ning et jätkuvalt tekitab palju muret diskrimineerimine seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ja et liit kaitseb ja edendab neid väärtusi oma suhetes laiema maailmaga;
B. arvestades, et homofoobiat võib määratleda irratsionaalse hirmuna homoseksuaalsuse ning homo-, bi- ja transseksuaalide (LGBT-inimeste) ees ning vastumeelsusena nende vastu, mis põhineb eelarvamustel ning sarnaneb rassismile, ksenofoobiale, antisemitismile ja seksismile;
C. arvestades, et homofoobia väljendub isikliku ja avaliku elu valdkondades erinevates vormides, nt vihkamist õhutavad avaldused ja diskrimineerimisele, naeruvääristamisele, verbaalsele, psühholoogilisele ja füüsilisele vägivallale õhutamine, samuti tagakiusamine ja tapmine, võrdõiguslikkuse printsiibi rikkumises seisnev diskrimineerimine ning õigustamatu ja põhjendamatu õiguste piiramine, mida tihti põhjendatakse avaliku korra, usuvabaduse ja õigusega keelduda sõjaväeteenistusest oma veendumuste tõttu;
D. arvestades, et ajakirjandus ning valitsusvälised organisatsioonid annavad aegajalt siiani teada mõnes ELi liikmesriigis toimunud homofoobiaga seotud juhtumist;
E. arvestades, et samal ajal on tavalised kodanikud, kodanikuühiskond ning kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused mõningatel juhtudel reageerinud positiivsel, demokraatlikul ja tolerantsel viisil, osaledes homofoobiavastastel meeleavaldustel, ning et ka kohtusüsteemid on karistanud diskrimineerimise silmapaistvamaid ja ebaseaduslikumaid vorme;
F. arvestades, et komisjon on teatanud oma pühendumusest ELis inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamisele ning on sedastanud, et homofoobia jaoks ei olevat Euroopas kohta;
G. arvestades, et Euroopa Parlamendi eesmärgiks on endiselt võrdõiguslikkuse tagamine ning seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamine ELis;
H. arvestades, et ELi tasandil ning liikmesriikides ja kolmandates riikides tuleb võtta rohkem meetmeid homofoobia kaotamiseks ning vabaduse, sallivuse ja võrdõiguslikkuse kultuuri edendamiseks kodanike ja õiguskorra seas;
1. tunneb muret sõna- ja kogunemisvabaduse piiramise pärast, mis põhineb eksiarvamustel homoseksuaalsuse kohta;
2. rõhutab, et riiklikud ja rahvusvahelised kohtud on järjekindlalt kinnitanud, et moraalikaalutlused ei õigusta eristavat kohtlemist, sealhulgas ka sõnavabaduse osas; juhib tähelepanu asjaolule, et valdavas enamikus Euroopa riikides puuduvad sellised õigusaktid ning nende ühiskond toimib edukalt, on mitmekesine ja väärikas;
3. kutsub üles nende riikide asjaomaseid ametivõime, kust on juhtumitest teavitatud, näitama austust mittediskrimineerimise põhimõtte vastu, tagama selle järgimist ning kaaluma kõnealuseid seadusi uuesti inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse ja selle raames võetud kohustuste taustal;
4. kutsub komisjoni, nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles neid naaberriikides toimunud juhtumeid ja kohaldatavaid keelde teadmiseks võtma ja neid hukka mõistma, eelkõige siseküsimuste, kahepoolse dialoogi ja Euroopa naabruspoliitika kontekstis; kutsub lisaks Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles tõstatama seda küsimust asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, näiteks Euroopa Nõukogus, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis ning ÜROs;
5. mõistab sügavalt hukka igasuguse diskrimineerimise, mis toimub seksuaalse sättumuse alusel;
6. kutsub liikmesriike üles tagama, et homo-, bi- ja transseksuaalid on kaitstud homofoobsete vihkamist õhutavate avalduste ja vägivalla eest ning et samasoolistele partneritele tagataks samasugune austus, väärikus ja kaitse nagu ülejäänud ühiskonnale;
7. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon mõistaksid tugevalt hukka vihkamist õhutavad avaldused ning vihkamisele ja vägivallale õhutamise ning et nad tagaksid kõigi inimõiguste lepingutega tagatud demonstratsioonivabaduse tegeliku austamise;
8. kutsub komisjoni üles tagama artiklil 13 põhineva diskrimineerimisvastase paketi lõpule viimisega, et diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel oleks keelatud kõigis valdkondades;
9. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon tõhustaksid homofoobiavastast võitlust hariduse kaudu ning halduslike, kohtulike ja õiguslike vahenditega;
10. peab kahetsusväärseks, et mõnikord ei ole isegi Euroopa Liidus LGBT-inimeste põhiõigused alati täielikult tagatud; mõistab sügavalt hukka igasuguse diskrimineerimise, viha õhutavad avaldused ja vägivalla, mis toimub seksuaalse sättumuse alusel;
11. kutsub komisjoni üles vaatama läbi raamotsuse rassismi ja ksenofoobia kohta, et tugevdada ja laiendada selle reguleerimisala, nii et see hõlmaks ka homofoobiat;
12. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama vaba liikumist käsitleva direktiivi 2004/38/EÜ rakendamine nii, et välistatud oleks diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel;
13. juhib tähelepanu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti järeldustele aruandes „Homofoobia, transfoobia ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel”;
14. kutsub komisjoni üles uurima hoolikalt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti LGBT-uuringu edaspidiseid tulemusi ning võtma asjakohaseid meetmeid;
15. kutsub komisjoni üles tagama, et iga-aastane aruanne põhiõiguste harta kohaldamise kohta sisaldaks strateegiat põhiõiguste kaitse tugevdamiseks ELis, sealhulgas täielikku ja kõikehõlmavat teavet homofoobia esinemise kohta liikmesriikides ning kavandatud lahendusi ja meetmeid selle kaotamiseks;
16. kordab oma taotlust, et komisjon esitaks tervikliku tegevuskava võrdõiguslikkuse kohta seksuaalse sättumuse küsimuses;
17. kutsub liikmesriike üles võtma muid nende arvates asjakohaseid meetmeid, et võidelda homofoobia ning seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise vastu ning et tagada võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimise olulisus nende ühiskonnas ja õiguskorras;
18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, Euroopa Liidu Nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.