Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni (1948) ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti (1966),

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kongo Demokraatliku Vabariigi kohta, eelkõige 17. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni olukorra kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja vägistamise kui sõjakuriteo kohta, 17. detsembri 2009. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse relvarühmituste seksuaalset vägivallatsemist ja jätkuvat inimõiguste rikkumist Kongo Demokraatlikus Vabariigis, 7. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni Kongo Demokraatliku Vabariigi suutmatuse kohta kaitsta inimõigusi ja õigust ning 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni Kongo Demokraatliku Vabariigi ja massilise vägistamise kohta Lõuna-Kivu provintsis,

–   võttes arvesse 2000. aasta juunis allkirjastatud Cotonou partnerluslepingut,

–   võttes arvesse nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta ühismeedet 2009/769/ÜVJP, millega muudetakse nõukogu ühismeedet 2007/405/ÜVJP julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (EUPOL RD Congo),

–   võttes arvesse julgeolekusektori reformi missiooni EUSEC RD Congo, mis loodi 2005. aasta juunis (nõukogu 2. mai 2005. aasta ühismeede 2005/355/ÜVJP Kongo Demokraatliku Vabariigi (Kongo DV) julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu nõustamis- ja abimissiooni kohta),

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1856 (2008) MONUCi volituste kohta,

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1925 (2010), millega määratakse kindlaks ÜRO Kongo DV missiooni (MONUSCO) mandaat,

–   võttes arvesse liidu kõrge esindaja Catherine Ashtoni ja ELi arenguvoliniku Andris Piebalgsi 27. augusti 2010. aasta ühisavaldust vägivalla taaspuhkemise kohta Kongo DV Põhja-Kivu piirkonnas,

–   võttes arvesse ELi arenguvoliniku Andris Piebalgsi 22. veebruari 2011. aasta avaldust selle kohta, et Kongo Demokraatlikus Vabariigis tuleb teha lõpp karistamatusele (République Démocratique du Congo: ‘Un pas vers la fin de l’impunité’),

–   võttes arvesse liidu kõrge esindaja Catherine Ashtoni 9. detsembri 2011. aasta avaldust valimisprotsessi kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis,

–   võttes arvesse liidu kõrge esindaja 20. detsembril 2011. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi presidendivalimiste lõplikke tulemusi ja käimasoleva valimisprotsessi jätkumist,

–   võttes arvesse valimiste ELi vaatlusmissiooni (19. oktoober 2011–13. jaanuar 2012) lõplikku vaatlusaruannet 28. novembril 2011. aastal toimunud presidendi- ja parlamendivalimiste kohta (EU EOM DRC 2011),

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et demokraatliku valitsemise eeltingimuseks on vabad ja õiglased valimised;

B.  arvestades, et vabad ja õiglased valimised annavad valitsusele legitiimsuse; arvestades, et valitsuse riiklik poliitika saab valitsuse legitiimsest seisundist kasu või jääb selle puudumise tõttu varju;

C. arvestades, et 28. novembril 2011. aastal toimusid Kongo Demokraatlikus Vabariigis presidendi- ja parlamendivalimised; arvestades, et võimalus korraldada 26. veebruaril 2012. aastal valimiste teine voor lükati enne parlamendivalimisi tagasi valimisseaduse muutmisega, mille valitsus heaks kiitis;

D. arvestades, et ELi nimel kõnelenud liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Catherine Ashton väljendas veel kord muret asjaolu pärast, et valimiste tulemuste kogumisel ja avaldamisel ilmnesid tõsised puudused ja läbipaistmatus, millest muu hulgas andis teada ka valimiste ELi vaatlusmissioon;

E.  arvestades, et Joseph Kabila poliitilised konkurendid juhtisid presidendi- ja parlamendivalimiste ajal pidevalt tähelepanu märkimisväärsel hulgal toime pandud rikkumistele;

F.  arvestades, et Kongo ametiasutuste ning Kongo Demokraatliku Vabariigi sõltumatu riikliku valimiskomisjoni (CENI) tuvastatud puudustest hoolimata kinnitas Kongo Demokraatliku Vabariigi ülemkohus mõlemate valimiste lõplikud tulemused ning kuulutas 16. detsembril 2012. aastal ametisoleva presidendi Joseph Kabila uuesti presidendiks;

G. arvestades, et viis kuud pärast parlamendivalimisi moodustas peaminister Augustin Matata Ponyo 18. aprillil 2012. aastal uue valitsuse;

H. arvestades, et inimõiguste olukord Kongo Demokraatlikus Vabariigis on endiselt erakordselt suur probleem Kongo elanike ja rahvusvahelise kogukonna jaoks, kuna viimaste aastate jooksul on antud kohutavaid tunnistusi muu hulgas Põhja-Kivu ja Lõuna-Kivu piirkonnas toime pandud inimõiguste süstemaatiliste rikkumiste, sealhulgas massilise vägistamise ning piinamiste kohta;

I.   arvestades, et kohalikud ja rahvusvahelised inimõiguste organisatsioonid on viimaste aastate jooksul teinud kindlaks, et neid kohutavaid kuritegusid on sooritanud inimesed, kes kuuluvad Kongo sõjaväe, politsei, turvateenistuse ning muude Kongo Demokraatliku Vabariigi territooriumil tegutsevate relvastatud rühmituste, nagu Rwanda mässulise rühmituse FDLR (Rwanda Vabastamise Demokraatlik Rinne, mida juhivad Kongosse põgenenud Rwanda genotsiidi läbiviijad) ning Kongo mai-mai relvastatud rühmituse ridadesse;

J.   arvestades, et loodusvarad ning mineraalide ebaseaduslik kaevandamine ja nendega kauplemine on peamiselt poolsõjaliste relvastatud rühmituste kontrolli all, eriti Kongo Demokraatliku Vabariigi ebastabiilses idaosas, kus konflikt on kestnud mitu aastat, kuigi piirkonnas viibib ÜRO rahukaitsemissioon MONUC eesmärgiga aidata Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõududel taastada riigis rahu;

1.  võtab teadmiseks Kongo Demokraatlikus Vabariigis 28. novembril toimunud valimiste lõplikud tulemused; jääb sellegipoolest kahtlevale seisukohale, kuna nende oluliste valimiste suhtes ei kohaldatud nõuetekohast järelevalvet;

2.  märgib, et EL toetas neid valimisi 47,5 miljoni euroga ning andis julgeoleku tagamiseks 2 miljonit eurot lisaks; tunnustab valimiste ELi vaatlusmissiooni (EU EOM DRC 2011) raames valimiste järelevalves osalenud 147 vaatleja isiklikku panust;

3.  väljendab heameelt Kongo kodanike osalemise üle nendel laiaulatuslikel valimistel ning kutsub neid üles nõudma, et Kongo ametivõimud kaaluksid valimisprotsessi reformimiseks tehtud soovitusi, mis põhinevad valimiste ELi vaatlusmissiooni lõplikul vaatlusaruandel ning sõltumatu riikliku valimiskomisjoni ja kohaliku kodanikuühiskonna valimiste kohta tehtud hinnangutel;

4.  mõistab väga tugevalt hukka kõik tahtlikud rikkumised, mis nendel valimistel toime pandi, kuna sedaviisi keelatakse Kongo kodanikke riigi poliitilise võimuga seoses vaba valikuvõimalust kasutamast; avaldab kahetsust tahtmatute rikkumiste üle, mis võisid aidata kaasa samade tulemuste saavutamisele;

5.  kutsub Kongo Demokraatliku Vabariigi praegust valitsust üles tegema riigis lisapingutusi, et tagada õigusriigi põhimõtte järgimine ning Kongo kodanike turvalisus kogu Kongo Demokraatliku Vabariigi territooriumil; kutsub üles peaministrit kui valitsuse riigi rahanduse eest vastutavat isikut tagama, et finantsjuhtimise rangete normide ning nõuetekohaste eelarvemenetluste järgimine muutub Kongo Demokraatliku Vabariigi valitsuse jaoks otsuste tegemisel tavapäraseks;

6.  on jätkuvalt mures tsiviilelanike vastu suunatud vägivalla kõrge taseme pärast, sealhulgas Kongo Demokraatlikus Vabariigis toime pandud massilise vägistamise pärast; tuletab president Joseph Kabilale meelde, et ta andis riigi iseseisvuse 50. aastapäeval lubaduse, et ta pühendub otsustavalt sellise poliitilise tava edendamisele, millega toetatakse inimõigusi ja tugevdatakse õigusriigi põhimõtteid, tagades, et inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkujad võetakse vastutusele ja antakse kohtu alla;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Aafrika Liidu institutsioonidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO inimõiguste nõukogule ning viimasena (kuid mitte vähem olulisena) Kongo Demokraatliku Vabariigi presidendile, peaministrile ja kahekojalisele valitsusele.