Istungidokument
5.12.2012 B7‑0534/2012
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud konverentsi soovitused seoses massihävitusrelvade vaba tsooni loomisega Lähis-Idas
( 2012/2890(RSP) )
Tarja Cronberg, Raül Romeva i Rueda, Bart Staes, Jean Lambert, Keith Taylor, Judith Sargentini, Margrete Auken
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud konverentsi soovituste kohta seoses massihävitusrelvade vaba tsooni loomisega Lähis-Idas
( 2012/2890(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid, 26. veebruari 2004. aasta[1], 10. märtsi 2005. aasta[2], 17. novembri 2005. aasta[3] ja 14. märtsi 2007. aasta[4] resolutsioone tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise kohta ning 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni[5] tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohta,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogul 11. detsembril 2008 vastu võetud aruannet Euroopa julgeolekustrateegia rakendamise kohta,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogul 12. detsembril 2003 vastu võetud massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat,
– võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta avaldust rahvusvahelise julgeoleku tugevdamise kohta ning eriti nimetatud avalduse punkte 6, 8 ja 9, milles väljendatakse ELi otsustavust võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 24. novembri 2012. aasta avaldust Lähis-Ida massihävitusrelvade vaba tsooni loomist käsitleva Helsingi konverentsi edasilükkamise kohta,
– võttes arvesse kolme 2008. aasta juunis Pariisis toimunud Lähis-Ida julgeolekuolukorra, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise teemalist ELi seminari, 6.–7. juulil 2011 Brüsselis toimunud tuumarelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi esimest Lähis-Ida teemalist seminari ning 5.–6. novembril 2012 toimunud tuumarelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi teist Lähis-Ida teemalist seminari, mille eesmärgiks oli valmistuda Lähis-Ida massihävitusrelvade vaba tsooni loomist käsitlevaks ÜRO konverentsiks,
– võttes arvesse tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud lepinguosaliste 2010. aasta konverentsi lõppdokumenti, eelkõige dokumendi „Lõppdokument – I köide, Järeldused ja soovitused järelmeetmete kohta” lõikeid 104 ja 116 ning IV peatükki (Lähis-Ida kohta), eeskätt Lähis-Ida piirkonda käsitleva 1995. aasta resolutsiooni rakendamist,
– võttes arvesse piirkondlikke massihävitusrelvade vabasid tsoone käsitlevaid lepinguid, näiteks tuumarelva Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas keelamise 1967. aasta lepingut, Vaikse ookeani lõunaosa tuumarelvavaba tsooni loomise 1985. aasta lepingut, Kagu-Aasia tuumarelvavaba tsooni loomise 1995. aasta lepingut, Aafrika tuumarelvavaba tsooni loomise 1996. aasta lepingut ning Kesk-Aasia tuumarelvavaba tsooni loomise 2006. aasta lepingut,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1540 (2004) ja 1673 (2006) massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 24. novembri 2012. aasta avaldust, milles ta kinnitas toetust ÜRO rahastatud sellise konverentsi korraldamisele, millel osaleksid kõik Lähis-Ida riigid, eesmärgiga luua tuumarelvavaba ja muude massihävitusrelvade vaba tsoon,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklike kui ka valitsusväliste osalejate seas on rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule kõige tõsisemaks ohuks;
B. arvestades, et ülemaailmse tuumarelvade leviku vastase võitluse nurgakiviks olevat tuumarelva leviku tõkestamise lepingut on vaja tugevdada; arvestades, et samuti on vaja tunnistada, et selle kehtivuse taaskinnitamiseks ning tuumarelvade leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise raamistikku kuuluvate lepingute, kokkulepete ja asutuste tugevdamiseks on kiiresti vaja jõulist poliitilist juhtimist ja mitmeid üksteisele järgnevaid edasiviivaid meetmeid;
C. arvestades, et EL on võtnud endale kohustuse kasutada kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, et ära hoida ja takistada ülemaailmset muret valmistavaid tuumarelva levitamise programme ning need peatada ja võimaluse korral ka kaotada, nagu on selgesõnaliselt väljendatud Euroopa Ülemkogul 12. detsembril 2003. aastal vastu võetud massihävitusrelvade leviku vastases ELi strateegias;
D. arvestades, et ELi ja kolmandate riikide vahel pärast 2003. aastat sõlmitud lepingutesse on tavaliselt lisatud tuumarelva leviku tõkestamise klausel;
E. arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise 2010. aasta konverentsi lõppdokumendi IV peatükis nõutakse tungivalt, et kõik piirkonna riigid võtaksid asjakohaseid ja usaldust suurendavaid meetmeid, et aidata saavutada Lähis-Ida käsitleva 1995. aasta resolutsiooni eesmärgid; arvestades, et nimetatud dokumendis nõuti ka seda, et osalised korraldaksid 2012. aastal konverentsi, millel osaleksid kõik Lähis-Ida riigid ja kus käsitletakse Lähis-Ida tuumarelvavaba ja muude massihävitusrelvade vaba tsooni loomist;
F. arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise 2010. aasta konverentsi lõppdokumendi IV peatükis nõutakse, et ÜRO peasekretär ja 1995. aasta resolutsiooni kaastoetajad määraksid vahendaja, kellele antakse volitused toetada 1995. aasta resolutsiooni rakendamist ning teha ettevalmistustöid 2012. aasta konverentsi korraldamiseks; arvestades, et vahendajaks määrati Soome aseriigisekretär Jaakko Laajava ning 2012. aasta konverentsi toimumisriigiks määrati Soome;
G. arvestades, et ÜRO peasekretär Ban Ki-moon tegi 24. novembril 2012 teatavaks, et 2012. aasta konverents võib toimuda 2013. aastal;
1. mõistab teravalt hukka Lähis-Ida tuumarelvavaba ja muude massihävitusrelvade vaba tsooni loomise 2012. aasta konverentsi edasilükkamise;
2. nõuab tungivalt, et ÜRO peasekretär, ÜRO vahendaja, 1995. aasta Lähis-Ida resolutsiooni toetajad, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja ELi liikmesriigid tagaksid, et 2012. aasta konverents toimub hiljemalt 2013. aasta alguses;
3. tuletab kõikidele asjaomastele sidusrühmadele meelde, et tegemist on kiireloomulise küsimusega, võttes arvesse Iraani tuumaprogrammiga seonduvat konflikti ja sellealaseid läbirääkimisi ning Süüria kodusõda; tuletab meelde asjaolu, et Süüria valitsuse käsutuses on endiselt üks maailma võimsamaid ja ohtlikumaid keemiarelvade arsenale;
4. nõuab Helsingi protsessi eeskujust lähtuvat usalduse suurendamise uut piirkondlikku algatust, et saavutada Lähis-Ida sõjaliste konfliktide vabaks piirkonnaks muutmise pikaajaline eesmärk;
5. nõuab tuumarelvavabade tsoonide loomist, mis on esimene paljulubav samm tuumarelvavaba maailma poole;
6. peab äärmiselt kiiduväärseks viie piirkondliku tuumarelvavaba tsooni loomist vastavalt Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, Vaikse ookeani lõunaosas, Kagu-Aasias, Kesk-Aasias ning Aafrikas; kutsub liikmesriike, Ameerika Ühendriike ja Venemaad sellest eeskuju võtma ning looma massihävitusrelvade vaba Euroopa tsooni; kutsub Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi valitsusi üles loobuma oma tuumarelvadest; nõuab tungivalt, et USA valitsus kõrvaldaks Euroopast kõik taktikalised tuumarelvad ning et Venemaa Föderatsiooni valitsus viiks kõik tuumarelvad ära oma territooriumi lääneosast;
7. kutsub kõiki osalisi tegema jõupingutusi täieliku tuumadesarmeerimise eesmärgi saavutamiseks vastavalt rahvusvahelisele lepingule tuumarelvade järkjärgulise kõrvaldamise kohta kogu maailmas, ning kordab oma vastuseisu tuumaenergia kasutamisele nii sõjalisel kui ka tsiviilotstarbel, kuna sellega kaasneb kahesuguse kasutamise oht;
8. kutsub kõiki osalisi üles vaatama läbi oma sõjalised doktriinid, et loobuda esimesena ründamise võimalusest;
9. nõuab sellega seoses tungivalt, et asepresident ja kõrge esindaja, nõukogu ja komisjon teeksid kõik endast oleneva, et suurendada tuumarelva leviku tõkestamise küsimuste alast teadlikkust Euroopas, tehes seejuures koostööd kõikide tuumarelvavaba maailma nimel tegutsevate osaliste ja valitsusväliste toimijatega, eelkõige tuumarelva leviku tõkestamist ja tuumadesarmeerimist toetavate parlamendiliikmete võrgustikuga, linnapeade rahukampaania võrgustikuga ning tuumarelvavabade omavalitsuste võrgustikuga;
10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile, vahendajale ning piirkonna riikide valitsustele ja parlamentidele.