Istungidokument

 

10.6.2013                                                                                                                B7‑0270/2013

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Noorte töötus

( 2013/2673(RSP) )

Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Csaba Őry, Roberta Angelilli

fraktsiooni PPE nimel

 

B7‑0270/2013

Euroopa Parlamendi resolutsioon noorte töötuse kohta

( 2013/2673(RSP) )

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 14. juuni 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta[1],

–   võttes arvesse komisjoni teatist noortele pakutavate võimaluste algatuse rakendamise kohta ( COM(2012)0727 ),

–   võttes arvesse 7. veebruari 2013. aasta Euroopa Ülemkogu järeldusi noorte tööhõive algatuse kohta,

–   võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii loomise kohta ( COM(2012)0729 ),

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et majanduskriisi ajal on noored teistest elanikerühmadest palju ebasoodsamas olukorras; arvestades, et paljude noorte jaoks võib praegune töötus kujuneda pikaajaliseks töötuseks, mis tekitab sotsiaalse tõrjutuse ohu;

B.  arvestades, et 22,8% ELi noortest on praegu töötud ning mõnes liikmesriigis ületab noorte töötuse määr 50%;

C. arvestades, et Lissaboni strateegia (2000–2010) kontekstis otsustas EL tõsta haridustaset, vähendada aastaks 2020 koolist väljalangemise määra, nii et see jääks alla 10%, ning tõsta kõrghariduse või samaväärse haridusega inimeste osakaalu vähemalt 40%ni;

D. arvestades, et 2011. aastal oli noorte tööturult kõrvalejäämisest põhjustatud majanduslik kahju hinnanguliselt 153 miljardit eurot, mis on 1,2% ELi SKPst[2]; arvestades, et see kujutab endast tõsist sotsiaalset ja majanduslikku koormat;

E.  arvestades, et 8,3 miljonit alla 25-aastast eurooplast ei tööta, ega omanda kutset (NEET-noored); arvestades, et see arv üha kasvab, luues nn kadunud põlvkonna ohu;

1.  rõhutab, et noorte tööhõivesse investeerimine peab olema riiklike sotsiaalsete investeerimisstrateegiate oluline koostisosa;

2.  rõhutab, kui oluline on noorte tööpuuduse ja pikaajalise töötusega võitlemiseks võtta koheseid meetmeid;

3.  kutsub liikmesriike üles rohkem investeerima nõutavate kutsete jaoks vajalikesse oskustesse, sidudes hariduse õppekavad tööturu nõuetega; rõhutab, kui oluline on liikuvuse suurendamine;

4.  rõhutab, et kõikide asjakohaste sidusrühmade, sealhulgas kutseõppe- ja haridusasutuste, tööandjate, avaliku ja erasektori tööhõivetalituste, sotsiaalpartnerite, kolmanda sektori organisatsioonide ning tervishoiu- ja muude asutuste kaasamine on määrava tähtsusega, et edukalt rakendada erinevaid meetmeid, mis toetavad terviklikul viisil noorte tööhõivet ja tööalast konkurentsivõimet; toonitab, et tööturu pidevalt arenevatele vajadustele vastamiseks peavad meetmed olema paindlikud;

5.  tunnistab teatavate piirkondade erakordselt keerulist olukorda, kus noorte töötuse määr on üle 25%; tervitab asjaolu, et ELi toetust noorte tööhõivele suurendatakse esildatud ELi noorte tööhõive algatusega, mille eelarve seitsmeaastaseks perioodiks (2014–2020) on 6 miljardit eurot;

6.  on tõsiselt mures liikmesriikide eelarvekärbete pärast hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas; rõhutab seetõttu vajadust liikmesriikide haridussüsteemi reformi järele riiklike ja ELi vahendite abil, et saavutada kulutõhusam ja konkurentsivõimelisem noorsooharidus;

7.  nõuab, et uue noorte tööhõive algatuse jaoks eraldatud kuue miljardi euro kasutamine toimuks mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel, et vähendada noorte tööpuudust ja rakendada noortegarantiisid; rõhutab, et ILO andmetel moodustavad noortegarantiide rakendamise kulud euroalal 21 miljardit eurot; nõuab seetõttu, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus suurendataks eraldatavat summat; kiidab heaks noortegarantii laiendamise, et see hõlmaks alla 30-aastaseid;

8.  nõuab ambitsioonikat terviklikku poliitilist lähenemisviisi hariduse, väljaõppe, tööhõive ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamisega seotud algatustele, mis hõlmaks terviklikul viisil kõiki noori kõigil eri tasanditel;

9.  tuletab meelde, et mitmel liikmesriigil on oht oma andekatest noortest ilma jääda, see tooks kaasa võimaliku ajude äravoolu; rõhutab, et selline ajude äravool võib takistada nende liikmesriikide majanduse elavdamist ja elujõulist majanduskasvu;

10. kutsub liikmesriike üles soodustama noorte osalemist nende arenguga seotud valdkondliku poliitika kujundamisel; kui noored on mitte ainult protsesside vaatlejad ja/või neist abisaajad, siis aitab see suurendada noortepoliitika õiguspärasust ja lisaväärtust;

11. märgib, et sotsiaalsed investeeringud noorte toetuseks võivad hõlmata paljusid eri vorme, muu hulgas koolide, õppekeskuste ja kohalike või piirkondlike ettevõtete vahel partnerluse loomist, sihipärase kvaliteetse koolituse ning noortele mõeldud kvaliteetsete praktikaprogrammide pakkumist, kutseõppekavasid koostöös ettevõtetega, abi ja nõustamist vanemate töötajate poolt, et noori inimesi tööle võtta ja töökohal koolitada või kindlustada sujuvam üleminek hariduse omandamisest tööellu;

12. kutsub liikmesriike üles koostama NEET-noortele suunatud konkreetseid teavitusstrateegiaid, mis hõlmaksid tõhusaid sekkumisviise koolist väljalangemise vähendamiseks ning koolist väljalangenud noorte kaasamiseks strateegiatesse, mis lihtsustavad üleminekut hariduse omandamisest tööellu, ning tõstaksid noorte tööalast konkurentsivõimet, kõrvaldades samas praktilised ja logistilised takistused, millega puutuvad kokku erivajadustega noored;

13. palub liikmesriikidel välja selgitada, kas teiste liikmesriikide parimad tavad võiksid sobida nende tööturule, ning võtta kasutusele need meetmed, mis neile sobivad noorte töötuse vastases võitluses;

14. kutsub liikmesriike üles kaaluma läbiproovitud praktikate kasutuselevõtmist eelkõige nendest liikmesriikidest, kus on madal töötuse määr, ja selgitama välja, kas duaalse hariduse, koolituse ja kutseõppe põhimõtted ning juba rakendatud noortegarantii kavad võiksid nende enda riiklikesse süsteemidesse sobida;

15. kutsub liikmesriike üles astuma lisaks liikuvuse võimalikule suurendamisele vajalikke samme, et vältida ajude äravoolu jätkusuutlike meetmetega, millega tagatakse, et suur osa kõrgelt kvalifitseeritud tööjõust jääks oma koduriiki;

16. juhib tähelepanu asjaolule, et lisaks programmile „Euroopa noored” eraldatud 6 miljardile eurole ning sotsiaalfondi ja struktuurifondide 16 miljardile eurole investeeritakse noorte töötuse vastasesse võitlusesse Euroopa Investeerimispanga eraldatavad 60 miljardit eurot;

17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

[1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0262
[2] Eurofound (2012), „NEET-noored – mittetöötavad ja mitteõppivad noored: tunnused, kulud ja poliitilised lahendused Euroopas”. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.