Istungidokument

 

10.9.2013                                                                                                                B7‑0411/2013

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Kriis Egiptuses

( 2013/2820(RSP) )

Charles Tannock, Adam Bielan, Sajjad Karim

fraktsiooni ECR nimel

 

B7‑0411/2013

Euroopa Parlamendi resolutsioon kriisi kohta Egiptuses

( 2013/2820(RSP) )

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Egiptuse kohta, eriti 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni[1],

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta järeldusi araabia kevade kohta,

–   võttes arvesse välisasjade nõukogu 27. veebruari 2012. aasta, 25. juuni 2012. aasta, 31. jaanuari 2013. aasta ning 8. veebruari 2013. aasta järeldusi Egiptuse kohta, ning 31. jaanuari 2013. aasta järeldusi, milles käsitletakse ELi toetust jätkusuutlikele muutustele üleminekuühiskondades,

–   võttes arvesse kõrge esindaja Catherine Ashtoni 3. juuli 2013. aasta avaldust olukorra kohta Egiptuses ning 28. juuni 2013. aasta avaldust president Morsi ametissenimetamise esimese aastapäeva puhul kavandatavate meeleavalduste kohta Egiptuses,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi 6. juuni 2013. aasta avaldust 43 vabaühenduste töötaja süüdimõistmise kohta Egiptuses, kõrge esindaja Catherine Ashtoni ja volinik Štefan Füle 5. juuni 2013. aasta ühisavaldust Egiptuse vabaühendustega seonduvas kohtuasjas langetatud otsuste kohta ning kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 2. juuni 2013. aasta avaldust Egiptuse uue vabaühendusi käsitleva seaduse kohta,

–   võttes arvesse ELi–Egiptuse 2001. aasta assotsieerimislepingut, mis jõustus 2004. aastal ja mida täiendati 2007. aastal kokku lepitud tegevuskavaga, ning komisjoni 20. märtsi 2013. aasta eduaruannet selle rakendamise kohta,

–   võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–   võttes arvesse 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Egiptus on ühinenud,

–   võttes arvesse Egiptuse relvajõudude ülemnõukogu esimehe kindral Abdul Fatah Khalil Al-Sisi 1. juuli 2013. aasta avaldust ning 6. aprilli liikumise esitatud poliitilist tegevuskava,

–   võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 8. mai 2013. aasta avaldust ja ÜRO peasekretäri 5. juuni 2013. aasta avaldust Egiptuse kodanikuühiskonda käsitleva seaduseelnõu kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu” (Veneetsia komisjon) poolt 14.–15. juunil 2013. aastal toimunud täiskogu 95. istungjärgul vastu võetud vahearvamust Egiptuse kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd käsitleva seaduseelnõu kohta,

–   võttes arvesse Egiptuse 40 kodanikuühiskonna organisatsiooni 30. mai 2013. aasta avaldust,

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 18. juuni 2013. aasta eriaruannet „ELi ja Egiptuse valitsemistava alane koostöö”,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et kogu suve vältel avaldasid Kairos ja kõikjal Egiptuses miljonid inimesed tänavatel meelt; arvestades, et esines arvukaid vägivaldseid kokkupõrkeid Egiptuse sõjaväelise valitsuse ja endise presidendi Morsi toetajaskonna vahel; arvestades, et vägivaldsete kokkupõrgete tagajärjel said hinnanguliselt surma 850 inimest ja paljud haavata, nende hulka kuulusid ka briti telekanali Sky News hukkunud kaameramees Mick Deane ja briti teismeline Deqa Hassan, kes kaotas Kairos toimunud arvatava enesetapupommirünnaku tagajärjel jala; arvestades, et vigastuste tõttu on meditsiinilist abi otsinud tuhanded inimesed;

B.  arvestades, et Egiptuses kestab endiselt tõelisele demokraatiale ülemineku raske periood; arvestades, et riigil tuleb lahendada olemuslikud probleemid õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning sotsiaalse õigluse valdkondades;

C. arvestades, et 14. augustil 2013 kuulutas Egiptuse üleminekuvalitsus riigis välja eriolukorra ja kehtestas paljudes Egiptuse linnades, sh Kairos, öise liikumiskeelu kella 19.00 õhtul kuni kella 6.00 hommikul; arvestades, et 24. augustil 2013 lühendati liikumiskeelu kestust kella 21.00–6.00, ja arvestades, et seda on hiljem suurenenud turvalisuse märgina veel kord lühendatud kella 23.00–6.00;

D. arvestades, et paljud inimesed jõuavad arusaamisele, et Moslemi Vennaskonna juhid ei ole andnud oma poliitilistele toetajatele juhiseid hoiduda politsei ja sõjaväe vastu suunatud vägivallast ega suutnud juhtida Egiptust tõelise demokraatia teele;

E.  arvestades, et hiljutiste kokkupõrgete eriti sagedane ohver on olnud kopti kristlaste kogukond; arvestades, et Moslemi Vennaskonna ja kristlike kogukondade vahelised poliitilised pinged on suvekuude jooksul kõikjal Egiptuses suurenenud; arvestades, et on teatatud arvukatest Egiptuse kristlaste ja nende kiriku vastu suunatud tulistamistest ja tahtliku süütamise juhtumitest;

F.  arvestades, et Egiptuse majanduslik olukord on jätkuvalt keeruline, mida raskendab veelgi paljude tuntud turistlike sihtkohtade ajutine sulgemine; arvestades, et riigi majandusliku heaolu saavutamiseks on vaja poliitilist stabiilsust, usaldusväärset majanduspoliitikat, meetmeid korruptsiooni vastu võitlemiseks ja rahvusvahelist toetust; arvestades, et sotsiaalne õiglus ja kodanike kõrgem elatustase on avatud, stabiilse, demokraatliku, vaba ja jõukama ühiskonnani jõudmisel Egiptuses suure tähtsusega tegurid;

1.  mõistab teravalt hukka suvekuudel kogu Egiptuses kõigi osaliste poolt kasutatud vägivalla; väljendab solidaarsust Egiptuse rahvaga ja avaldab siirast kaastunnet ohvrite perekondadele;

2.  rõhutab suurt vajadust algatada riigis lepitusmenetlus, mille raames peaksid Egiptuse poliitilised juhid tegema konkreetseid jõupingutusi ja osalema konstruktiivselt riigi tõelisele demokraatiale üleminekuprotsessis, mis toetaks rahu saavutamist ja millesse kaasatakse kõik kodanikud; nõuab tungivalt, et kõik juhtivad ametivõimud võtaksid õppust varasemate Egiptuse valitsuste kogemustest, eelkõige aga endise presidendi Morsi valitsuse kogemustest;

3.  kutsub Egiptuse valitsust üles hoolitsema kõikide kodanike julgeoleku eest, sõltumata nende poliitilistest või usulistest vaadetest ja kuuluvusest; kutsub Egiptuse valitsust üles järgima inimõigusi ja põhivabadusi, kaitsma ühinemis- ja sõnavabadust ning austama ja täitma oma rahvusvahelisi kohustusi; kutsub kõiki pooli üles tegutsema vastutustundlikult, et vältida vägivallaakte ja provokatsioone, mis võivad õõnestada ja takistada inimeste seaduslikku õigust avaldada rahumeelselt meelt ja väljendada vabalt oma tahet ja arvamusi;

4.  väljendab muret selle üle, et üha halvenev olukord Siinai poolsaarel ja relvastatud rühmituste sagenevad rünnakud, sh 19.augustil 2013 toimunud rünnak, mille käigus hukati kõhklusteta vähemalt 24 Egiptuse politseinikku, võivad tõsiselt mõjutada olukorda Egiptuses, Lähis-Ida riikides ja kogu piirkonnas laiemalt;

5.  on arvamusel, et Egiptuse poliitilised juhid peavad olema valmis kuulama ära kodanikud Egiptuse uue põhiseaduse reformi küsimuses, ning nõuab tungivalt, et Egiptuse ametivõimud korraldaksid selles küsimuses rahvahääletuse; eeldab, et sellele järgnevad vabad ja õiglased parlamendivalimised; rõhutab uuesti, et Egiptuse ametivõimud peaksid varasemate Egiptuse valitsuste kogemustest õppust võtma;

6.  kutsub Egiptuse ametivõime üles tegelema samaaegselt nii majandusliku kui ka poliitilise ebastabiilsuse probleemiga; on arvamusel, et Egiptuse ametivõimud peavad käivitama majandusreformid, ning ühtlasi on vajalik, et Egiptuse ametivõimud teeksid jõupingutusi stabiilse demokraatia saavutamiseks Egiptuses, mis aitaks taastada Egiptuse turismimajanduse;

7.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid jätkuvalt Egiptuse vabaühendusi ja annaksid neile tehnilist abi ning teeksid nendega koostööd, et suurendada kodanikuühiskonna teadlikkust ning toetada kodanikualgatuse kultuuri ja kodanikuühiskonna tegevust riigis, sest need on tugeva ja kestliku demokraatia äärmiselt olulised elemendid;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele ning Egiptuse parlamendile ja valitsusele.

 

 

[1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0333