Istungidokument

 

16.10.2013                                                                                                              B7‑0466/2013

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

suuliselt vastatava küsimuse B7‑0520/2013 alusel

vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5

Tegevuskava „Ettevõtlus 2020” – Ettevõtlikkuse taaselavdamine Euroopas

( 2013/2532(RSP) )

Paul Rübig

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel

 

B7‑0466/2013

Euroopa Parlamendi resolutsioon tegevuskava „Ettevõtlus 2020” ning ettevõtlikkuse taaselavdamise kohta Euroopas

( 2013/2532(RSP) )

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust tegevuskava „Ettevõtlus 2020” ning ettevõtlikkuse taaselavdamise kohta Euroopas (O-000110 – B7‑0520/2013 ),

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

I. Ettevõtlikkus ning ettevõtlusalane haridus ja koolitus

1.  ootab, et kõik esildatud ettevõtluse edendamise meetmed nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil puudutavad kõiki ettevõtlusvorme, näiteks vabakutselisi, ühistuid, käsitööettevõtteid ja sotsiaalseid ettevõtteid;

2.  tuletab meelde, et majandus- ja ettevõtlusalased oskused ning võimed on elukestva õppe võtmepädevused ning aeglase majanduskasvu ja suure tööpuuduse tõttu tuleb eelkõige noorte hulgas võtta otsustavamaid lühiajalisi ja keskpika perspektiiviga meetmeid ettevõtluse edendamiseks ja võimaldamiseks;

3.  tunnistab, et liikmesriigid vastutavad majandus- ja ettevõtlusalase ning sotsiaalse hariduse ja koolituse eest ning koolituskavad on sageli sihtotstarbelisemad ja kulutõhusamad, kui need on koostatud kohalikul ning riiklikul tasandil; on seisukohal, et ELi algatustega saaks ja tuleks otstarbekalt täiendada liikmesriikide tegevust selles valdkonnas, eelkõige koostöö ja parimate tavade vahetamise kaudu;

4.  rõhutab vajadust pakkuda stiimuleid tööandjatele, kes pakuvad madala kvalifikatsiooniga ja väljaõppeta töötajatele (sh romadele) kutseõpet ja võimalusi omandada praktilisi kogemusi otse töökohal;

5.  tunneb muret asjaolu pärast, et praeguses ebakindlas majandusolukorras kaalub järjest vähem ELi kodanikke füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamist; on arvamusel, et EL ja liikmesriigid peaksid intensiivistama kooskõlastatud pingutusi, et parandada ettevõtluskultuuri Euroopas, ja uurima võimalust võtta konkreetseid meetmeid ja seada eesmärke, et muuta ettevõtlus taas ligitõmbavaks, kaasa arvatud kutsealaste kogemustega oskustööliste jaoks ning eriti liidu jaoks strateegilise tähtsusega valdkondades; on näiteks seisukohal, et tuleks luua tugev seos selliste algatuste ning komisjoni tegevuse vahel tööstuspoliitika valdkonnas; usub, et sellised meetmed peaksid sisaldama äriühingu loomise lihtsustamise meetmeid;

6.  võtab teadmiseks komisjoni esildatud ettevõtlusalase hariduse ja koolituse meetmed ning algatused ning kutsub liikmesriike üles neid subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt viivitamata rakendama; toonitab sellega seoses ELi uut algatust „Uute töökohtade jaoks uued oskused”; väljendab heameelt liikmesriikide üleskutse üle lisada ettevõtlusalane haridus ja koolitus võtmepädevusena riiklikesse programmidesse;

7.  on seisukohal, et selleks et anda võimalikele uutele ettevõtjatele oskused juhtida ettevõtet nii, et suureneb selle ühiskonnale antav positiivne panus ja samas vähenevad miinimumini negatiivsed mõjud inimestele ja keskkonnale, tuleks teha algatusi, millega kaasatakse ettevõtlusalasesse haridusse arvestatavad jätkusutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse kriteeriumid;

8.  peab VKEde saadikute võrgustikku võimalikuks keskseks foorumiks, kus vahetada järeleproovitud tavasid ning hinnata rakendamisel tehtavaid edusamme;

9.  toetab kavandatava noortegarantii loomise taga olevaid sihte ning valmisolekut eraldada selleks piisavad rahalised vahendid, kuna see on oluline meede, millega liikmesriikidel aidatakse leevendada noorte massilise tööpuuduse mõjusid, eelkõige riikides, mida kriis eriti rängalt tabas; rõhutab, kui olulised on kavandatud meetmed ettevõtluse ja ettevõtlusalase hariduse ning koolituse edendamiseks, kuna need on suunatud jätkusuutliku tööhõive loomisele ja nendel peaaegu puuduvad ootamatud mõjud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama täiendavaid meetmeid, näiteks maksusoodustusi, millega julgustada VKEsid võtma tööle noori;

10. kutsub komisjoni üles tugevdama vahendajaorganisatsioonide kaudu tugi-, nõustamis- ja abimeetmeid ettevõtjatele, eriti väiksematele ettevõtjatele, ja käivitama programme, mis soodustaksid vanemate ettevõtjate poolseid suunamis- ja abimeetmeid selleks, et olla oma oskusteadmiste ja kogemuste abil mentoriks või juhendajaks noortele ettevõtjatele, kes alustavad ettevõtlusega või kes võtavad üle kriisi sattunud äriühingud;

11. kutsub komisjoni üles edendama klastrite, nt ettevõtete võrgustike ja ühenduste loomist, mis aitaksid arendada konkurentsieeliseid, saada kasu inimressursside ühisest haldamisest ja mille tulemusel suureneks konkurentsivõime;

12. märgib, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) kasutavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad kasvavad kaks kuni kolm korda kiiremini; kutsub seetõttu komisjoni üles soodustama meetmeid, mis võimaldavad ettevõtjatel kasutada ära kõiki ühtse digitaalturu pakutavaid võimalusi;

13. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama edasi programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” ning suurendama riiklike kontaktpunktide arvu seal, kus see on veel vajalik; teeb ettepaneku tugineda rohkem olemasolevatele Euroopa ettevõtlusvõrgustiku struktuuridele; on seisukohal, et eesmärgiks tuleks seada 10 000 vahetust aastas, kusjuures selle eesmärgi saavutamiseni peaks kasv olema vähemalt 10% aastas;

14. näeb praktikantide vahetusprogrammi Leonardo edasises laiendamises suurt potentsiaali ja rõhutab vajadust nn vahendusorganisatsioonide järele, mis toetavad VKEsid organiseerimistegevuses (näiteks sobivate välismaiste partnerite ja ruumide otsimisel jne); rõhutab duaalse koolituse (praktikaprogrammide) ettevõtlusalast potentsiaali koolilõpetajate jaoks;

15. teeb ettepaneku, et liikmesriigid peaksid saama taotleda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist täiendavat rahastamist, kui seda kasutatakse lühiajaliste meetmete rahastamiseks, näiteks toetuseks ja nõustamiseks ettevõtete asutamise ja ülemineku korral ja mitte ettevõtete mujale viimise õigustamiseks;

16. soovitab olemasolevaid ja tulevasi ettevõtluse edendamise vahendeid tihedamini koordineerida, et luua stiimuleid ning sünergiat riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

17. ootab, et tulevane komisjon teeks oma pädevuste raames ettevõtluse ja ettevõtlusalase hariduse ning koolituse edendamisest keskse tähtsusega teema ning looks Euroopa partnerluse, mille raames hinnatakse liikmesriike nende edusammude alusel, muu hulgas järgmiste kriteeriumide põhjal:

a)  ettevõtlusalase hariduse, eelkõige selle praktiliste osade, näiteks õpilasfirmade projektide ja keskkooli lõpetamisele eelneva kohustusliku praktika kaasamine riiklikesse õppekavadesse;

b)  ettevõtlusalase hariduse ja koolituse edendamiseks kasutatud struktuurifondide vahendite suurus,

c)  noortegarantii raames ettevõtlusalastes meetmetes või uute ettevõtjate liikuvusprogrammides osalevate isikute, eelkõige noorte arv;

d)   nende inimeste arv, kes soovivad pärast nimetatud algatustes osalemist oma ettevõtte luua;

18. julgustab liikmesriike võtma kõige kiiremas korras vastu riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud strateegiad ettevõtlusalase hariduse ja koolituse lisamiseks õppekavadesse (alg- ja keskastmes ning kutse-, kõrg- ja täiskasvanuhariduses); ootab, et need strateegiad puudutaksid kõiki ettevõtlusvorme ning ettevõtluse sotsiaalset ja keskkonnamõju; rõhutab sotsiaal-, majandus- ja ettevõtlusalase hariduse ning koolituse praktilise suunitlusega ja interaktiivsete aspektide tähtsust;

19. on seisukohal, et kutseharidus ja -koolitus võivad pakkuda eelkõige töötute jaoks tööturul vajalikke oskusi, teadmisi ja pädevusi ning individuaalset tööotsimisalast nõustamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama kutsehariduse ja -koolituse pakkumist kogu Euroopas, et parandada pädevuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvust, tunnustamist ja kvaliteeti, muutes seeläbi õppurite ja töötajate liikuvuse lihtsamaks;

20. rõhutab, et teadmised turgude, majanduse ja rahandussüsteemide toimimise kohta on ettevõtte heaks juhtimiseks hädavajalikud ja seetõttu tuleks need kaasata ka riiklikesse põhiharidussüsteemidesse ning ELi koolitusprogrammidesse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma finantsharidus viivitamatult oma koolitusprogrammidesse;

21. rõhutab heade väljavaadetega majandussektorites noortele suunatud õppepraktika olulisust väärtusliku etapina koolist tööturule sisenemisel;

22. väljendab heameelt teadmis- ja innovaatikakogukonna kontseptsiooni üle, milles keskendutakse ettevõtlusele läbi teadmiste kolmnurga (teadustegevus, kõrgharidus ja innovatsioon) elementide integreerimise, mis on oluline innovatsiooni eestvedaja peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisel ja seega oluline vahend majanduskasvu ja töökohtade loomiseks Euroopas; toonitab, et ettevõtlus peaks olema oluline osa kõigi teadmis- ja innovaatikakogukondade struktuuris ning nende lähenemisviisis teadustegevusele, innovatsioonile ja koolitusele; toonitab, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid integreerima ja jagama parimaid tavasid uuenduslike haridus- ja koolituskontseptsioonide ja -tehnoloogiate kasutamise kohta; soovitab ühtlasi koostada pikemaajalise hinnangu selliste teadmis- ja innovaatikakogukondade loomise kohta, mis on pühendunud uuenduslike haridus- ja koolitskontseptsioonide väljatöötamisele, pöörates erilist tähelepanu ettevõtlusalasele haridusele;

II. Ettevõtluskeskkond ja selle raamtingimused

23. palub, et komisjon ja EIP grupp tõhustaksid oma teabealaseid pingutusi, et koostöös VKEde ühendustega VKEdele paremini rahastamisvõimalusi tutvustada;

24. toonitab, et paindlike alternatiivsete rahastamisvõimaluste loomine on ettevõtete alustamiseks ülimalt tähtis; rõhutab, et omakapitali ja võla eristamine maksustamise eesmärgil tuleb kaotada ning investeeringutele tuleb kehtestada maksusoodustused; rõhutab, et kuna pangalaenud on VKEde üks olulisemaid rahastamisvorme, tuleb tagada laenude pakkumine ning ühtlasi tuleb püüda toetada omakapitali kaudu rahastamist parema keskkonna loomisega börsivälise kapitali ja riskikapitali kaasamiseks, toetades muu hulgas VKEde fonde ja ühisinvesteeringuid ilma suurte prospektikuludeta; nõuab börsivälise kapitali investeeringutele 50 000 euro suuruse maksusoodustuse kehtestamist;

25. tuletab meelde, et halduskoormust peetakse jätkuvalt üheks olulisemaks ettevõtte asutamise või äritegevuse jätkamise takistuseks; nõuab, et tarbetu halduskoormuse vähendamine jääks poliitilise tegevuskava väga oluliseks osaks, ja ootab järgmiselt komisjonilt väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” prioriteetide raames konkreetseid ettepanekuid poliitika ja meetmete kohta aastani 2020, mis võivad sisaldada konkreetseid, kvantitatiivseid eesmärke (näiteks halduskoormuse vähendamine ELi õigusnormide kaudu 2020. aastaks 25% võrra);

26. tunneb heameelt komisjoni poolt kõnealuse tegevussamba alusel esildatud meetmete üle ning juhib tähelepanu asjakohastele punktidele Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta ning 5. veebruari 2013. aasta resolutsioonis VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta;

27. väljendab heameelt komisjoni uuesti esitatud üleskutse üle liikmesriikidele vähendada äriühingu alustamisega kaasnevaid kulusid ja selleks kuluvat aega; rõhutab, et väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” käivitamisest alates on tehtud üksnes piiratud edusamme, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid pingutaksid selle nimel rohkem;

28. rõhutab, et asjakohaste ettevõtlust toetavate teenuste kaudu ettevõtlussõbraliku keskkonna loomisel tuleks arvesse võtta erinevaid ettevõtlusmudeleid, nagu pereettevõtted, ühistud jms;

29. märgib, et VKEdele suunatud ELi tugimeetmed ei ole endiselt tasakaalus ja paljud liikmesriigid ei võta õigusaktide koostamisel endiselt arvesse väikeettevõtjate eripärasid;

30. rõhutab, et juurdepääs rahastamisele on jätkuvalt üks peamine VKEde arengu takistus; õhutab komisjoni hindama põhjalikult seda, kas sellised VKEdele suunatud rahastamisvahendid nagu mikrorahastamise programm PROGRESS teevad rahastamise VKEdele tegelikult kättesaadavamaks, eriti võttes arvesse asjaolu, et mõne liikmesriigi finantseerimisasutused seavad VKEdele laenude andmisele liiga rangeid tingimusi;

31. tervitab komisjoni püüdlusi aidata liikmesriikidel parandada maksu- ja halduskorraldust ettevõtete ülemineku korral; peab vajalikuks parandada uuenduslike rahastamismeetodite, nagu ühisrahastamine, riskikapitali rahastamine ja äriinglite-poolne rahastamine, käsitamist maksustamisel; kutsub liikmesriike üles suurendama ettevõtete ülemineku korral toetust riikliku tasandi rahastamisvahenditega, andes laenutagatisi ja muul kujul rahastamist, nt ühisrahastamise või äriinglite-poolse rahastamise kaudu, ning väljendab heameelt, et komisjon on pannud rõhu ühisrahastamisprojektide platvormidele; on seisukohal, et ettevõtete üleminekut tuleks lihtsustada ka asjakohaste juhtimisoskusi andvate koolitusalgatustega, näiteks äriühingu töötajatele ülemineku korral;

32. märgib, et keerulised käibemaksueeskirjad on pikka aega olnud ettevõtjate jaoks üks peamisi takistusi ühtse turu potentsiaali kasutamisel; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ühtses deklaratsioonis võimalikult kiiresti kavandatud ettepanekud eeskirjade ühtlustamiseks ja käibemaksueeskirjade täitmisega seotud kulude kärpimiseks, et need oleks võimalik vastu võtta parlamendi praeguse ametiaja jooksul;

33. on seisukohal, et esildatud meetmed halduskoormuse (mis võib sisaldada õigusnormidest tingitud tarbetut või ebaproportsionaalset koormust) ja ülemäärase bürokraatia vähendamiseks täiendavad Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhimõtteid; peab kahetsusväärseks, et tegevuskavas ei märgita teatavaid olulisi algatusi, nt meetmeid VKE-testi kohaldamiseks riigi tasandil, halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma tulevast rolli või regulatiivset koormust mõõtvate iga-aastaste tulemustabelite kasutusele võtmist ELis ja liikmesriikides; kutsub komisjoni üles koostama VKEde saadikute juhtimise all õigeaegselt tegevuskava kümne kõige enam koormava ELi meetme läbivaatamiseks ja muutmiseks, et vähendada tarbetut või liigset koormust; kinnitab, et igal juhul ei tohi selline vähendamine kahjustada peamisi sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid;

34. kutsub liikmesriike üles andma uutele ettevõtjatele sotsiaalkindlustusmaksete tegemiseks kaheaastane ajapikendus ja kõigile nn raamatupidamislikele maksudele kolmeaastane ajapikendus, nii et äriühingud maksaksid esimesel kolmel aastal makse ainult tegelikult saadud kasumilt; nõuab, et see süsteem oleks täielikult läbipaistev, et seda ei saaks kuritarvitada;

35. rõhutab teadmussiirde olulisust teadmiskeskuste, nt uurimisinstituutide ja tippkeskuste ning VKEde vahel nende edukuse tagamiseks; toonitab, et teadmiste praktikasse üleviimise protsess ja selle eelised ettevõtlusklastrite edukuse tagamiseks tuleb selgelt määratleda;

36. toetab komisjoni väljendatud eesmärke anda teine võimalus ausa pankroti korral ja vähendada ettevõtjate regulatiivset koormust;

37. rõhutab, kui tähtsad on vabad elukutsed Euroopa ettevõtluse jaoks; tunneb heameelt komisjoni väljendatud kavatsuse üle luua töörühm vabade elukutsete erivajaduste hindamiseks; palub komisjonil võtta selle töörühma töö järeldusi arvesse õigusaktide ettepanekute mõju hindamisel ja väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act” seotud meetmete kontrollimisel; teeb ettepaneku, et see töö võiks viia vabade elukutsete Euroopa harta koostamiseni;

38. toonitab, et tähtis on arendada innovatsioonialaseid üldisi oskusi ja toetada töötajate algatatud uuendusi nii uutes kui ka juba tegutsevates äriühingutes; toonitab ühtlasi, et kõige edukamad uued äriühingud on sageli välja kasvanud olemasolevatest äriühingutest, kus töötajatel on võimalus oma ideesid turvalises ja piisavate ressurssidega keskkonnas ellu viia; toonitab ka seda, et paljud ettevõtjad on saanud ametialase koolituse või neil puudub väljaõppe, mistõttu ei tohiks ettevõtlust edendavaid meetmeid suunata ainult kõrgelt haritutele; juhib tähelepanu sellele, et kutseõpe ja õppepraktika on ettevõtluse ja uuendustegevuse arendamisel samuti olulised;

39. rõhutab, et on oluline anda töötajatele positiivseid stiimuleid, millega julgustada neid looma osalise tööajaga ettevõtteid;

40. nõuab mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkussätete kasutamist ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmi (COSME) ning eelkõige selle rahastamisvahendite osas; toonitab, et mitmeaastases finantsraamistikus tuleks jätkuvalt ette näha vahendid mikrorahastamise programmidele (nt Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” ja JASMINE (ühismeede mikrokrediidiasutuste toetamiseks Euroopas));

41. toonitab, et paindlike alternatiivsete rahastamisvõimaluste loomine on ettevõtete loomise seisukohalt ja VKEde jaoks ülimalt tähtis, et lihtsustada nende juurdepääsu rahastamisele; tunnistab, et eri ettevõtlusmudelite jaoks võib sobida erinev laenu-, oma- ja hübriidkapitali kaasamine, ning kutsub liikmesriike üles kaotama oma- ja laenukapitali eristamine maksustamise eesmärgil ning kaaluma maksusoodustuste kehtestamist reaalmajandusse tehtavate investeeringute pealt, et ergutada jätkusuulikku majanduskasvu ja luua töökohti; kutsub komisjoni üles hindama mikrolaenude väärtpaberistamise eeliseid;

42. julgustab liikmesriike soodustama riigihankelepingute jaotamist osadeks, et lihtsustada VKEde osalemist avalikes hangetes, tehes seda näiteks „täida või selgita” põhimõtte lisamise kaudu oma siseriiklikusse hankemenetlust reguleerivasse õigusesse;

43. avaldab kahetsust, et mõnes liikmesriigis kohaldatakse endiselt rangeid nõudeid ettevõtete asutamise suhtes; kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriigid lühendaksid äriühingu asutamiseks vajalike litsentside ja muude lubade väljastusaega ühe kuuni;

44. rõhutab, et on väga tähtis pakkuda spetsiaalseid ettevõtte asutamise teenuseid äsja kooli lõpetanutele, kes on koolituse käigus läbinud ettevõtluse erikursused;

45. kutsub liikmesriike üles asutama ühtsed kontaktpunktid, kus osutataks koos kõiki ettevõtluse tugiteenuseid, sealhulgas eri allikatest rahastamise saamise kohta, nõustamist ettevõtluse alustamiseks ning teavet ärivõimaluste kohta ELis ja väljaspool;

46. kutsub liikmesriike üles kohaldama siseriiklikes õigusaktides tasakaalustatud lähenemisviisi pankrotijärgse kohustustest vabanemise aja ja võlgade tasumise suhtes, et ettevõtja saaks ausa pankroti korral teise võimaluse ja võlausaldajate riskid viidaks miinimumini;

III. Ettevõtjad kui eeskujud ning konkreetsete sihtrühmadeni jõudmine

47. toetab üleeuroopalise nn ELi ettevõtluse päeva kehtestamist, et toonitada ja eelkõige juhtida meedia tähelepanu ettevõtlusalastele edulugudele; leiab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata näidetele sellistest ettevõtjatest, kes suudavad luua majanduses lisandväärtust ELi jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse aluspõhimõtteid järgides; loodab, et koolid ja õppeasutused osalevad selles ürituses ettevõtjatega kohtumiste ja ettevõtete külastuste kaudu;

48. rõhutab naiste suurt potentsiaali ettevõtjatena ning kutsub komisjoni üles esitama usaldusväärseid andmeid, et oleks võimalik täpsemalt hinnata kehtivaid õigusakte ning tulemuslikumalt kõrvaldada naisettevõtjate ees seisvaid võimalikke takistusi;

49. rõhutab ühistute ja sotsiaalsete ettevõtete potentsiaali tööhõive, eriti noorte tööhõive loomisel, mis tuleneb nende osatähtsusest kohalikus jätkusuutlikus arengus mitte ainult majanduslikus, vaid ka sotsiaalses ja tööhõive tähenduses;

50. toonitab IKT suurt tähtsust ettevõtluse seisukohalt ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ja edendama programme, millega eelkõige noored ja naised saaksid arendada IKT-oskusi;

51. peab vajalikuks pöörata erilist tähelepanu ka muudele ettevõtluses alaesindatud rühmadele, nagu noored, eakad, puudega inimesed ja sisserändajad;

52. on seisukohal, et demograafilised probleemid eeldavad üldisemat strateegiat, milles oleks ühendatud töökohtade loomine ja Euroopa tööturu uute ning tekkivate vajaduste rahuldamine; usub sellega seoses, et ELi töötajate, sh teadlaste ja muude spetsialistide liikuvuse parandamisel tuleb saavutada suuremat edu eesmärgiga saavutada tõketeta Euroopa ELi siseturul;

53. rõhutab, et välismaiste koolide lõputunnistuste ja kutsekvalifikatsioonide mittetunnustamine on rändajate jaoks oluline takistus ettevõtte loomisel; nõuab seetõttu kiire kokkuleppe saavutamist kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi osas;

54. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.