Istungidokument

 

4.2.2014                                                                                                                  B7‑0138/2014

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Olukord Ukrainas

( 2014/2547(RSP) )

Rebecca Harms, Mark Demesmaeker, Werner Schulz, Tarja Cronberg, Raül Romeva i Rueda, Indrek Tarand

fraktsiooni Verts/ALE nimel

 

B7‑0138/2014

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Ukrainas

( 2014/2547(RSP) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma 12. detsembri 213. aasta resolutsiooni Vilniuse tippkohtumise tulemuste ja idapartnerluse tuleviku kohta, eelkõige seoses Ukrainaga[1],

–       võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika kui partnerluse tugevdamise vahendi kohta. Euroopa Parlamendi seisukoht 2012. aasta aruannete kohta[2],

–       võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Venemaa poolt idapartnerluse riikidele avaldatava surve kohta[3],

–       võttes arvesse 29. novembri 2013. aasta idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldust „Eastern Partnership: the way ahead” („Idapartnerluse arengusuunad”),

–       võttes arvesse asepresidendi ja kõrge esindaja Catherine Ashtoni 22. jaanuari 2014. aasta avaldust Kiievis valitseva vägivalla ja meeleavaldajate surmajuhtumeid puudutavate teadete kohta ning 17. jaanuari 2014. aasta avaldust Ukraina parlamendis toimunud sündmuste kohta,

–       võttes arvesse Ukrainat puudutavaid nõukogu järeldusi, mis võeti vastu välisasjade nõukogu 20. jaanuari 2014. aasta kohtumisel,

–       võttes arvesse 28. jaanuaril 2014. aastal toimunud ELi-Venemaa tippkohtumist,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1. märtsil 1998. aastal, ning 30. märtsil 2012. aastal parafeeritud uut assotsieerimislepingut,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.     arvestades, et pärast Ukraina valitsuse otsust peatada assotsieerimislepingu allkirjastamine on sajad tuhanded inimesed läinud spontaanselt üle kogu riigi tänavatele, et avaldada meelt Euroopa-suunalise valiku toetuseks; arvestades, et meeleavaldajad on Kiievis hõivanud rahumeelselt Iseseisvuse väljaku ning nõudnud jõulisi poliitilisi muudatusi, et sundida valitsust oma otsust muutma;

B.     arvestades, et viimaste nädalate jooksul on olukord veelgi halvemaks muutunud ning pärast meeleavaldajate, inimõigusaktivistide ja ajakirjanike vastu suunatud märulipolitsei Berkuti jõhkrat rünnakut on inimesed tulnud tänavale demokraatiat ja kodanikuvabadusi kaitsma;

 

C.     arvestades, et vaatamata rahvusvahelisele survele ei ole meeleavaldajate suhtes rakendatav hirmutamine, surveavaldused ja vägivald − mille tagajärjel on veel rohkem inimesi arreteeritud, üle 2000 inimese vigastatud, paljud röövitud ja vähemalt kuus inimest tapetud − lõppenud;

D.     arvestades, et 28. jaanuaril 2014. aastal teatasid peaminister Mõkola Azarov ja tema valitsus, et nad asutavad tagasi; arvestades, et samal päeval tühistas Ülemraada 16. jaanuaril kiirustades vastu võetud seadused, mis piirasid kogunemisvabadust ja sõnavabadust ning kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust;

E.     arvestades, et järgmisel päeval võttis Ukraina parlament vastu amnestiaseaduse, ilma et eelnevalt oleks opositsiooniga seaduse sätete ja selle rakendamise tingimuste osas kokku lepitud ja ilma et oleks puudutatud praeguse õiguskaitseametnike laialt levinud karistamatuse teemat;

F.     arvestades, et Ukraina oli 28. jaanuaril 2014. aastal Brüsselis toimunud ELi-Venemaa tippkohtumise päevakorras tähtis teema;

1.      avaldab kõigile inimestele, kes on kahe viimase kuu jooksul Ukrainas Euroopa-suunalise valiku, demokraatia ja inimõiguste austamise toetuseks tänavatele läinud, toetust ja poolehoidu ning on nendega solidaarne;

2.      mõistab teravalt hukka Ukraina politsei eriüksuste jõhkrad rünnakud meeleavaldajate vastu, õiguskaitseametnike poolse jätkuva hirmutamise ja ahistamise, meeleavaldajate röövimise, meelevaldsed arreteerimised, liiga pikad kohtueelsed kinnipidamised ja provotseerimistaktika, ning nõuab, et süüteo toimepanijad antaks kohtu alla;

3.      kutsub presidenti Janukovõtšit üles nõudma nende meetmete peatamist, ja nõuab, et kõik meeleavaldajad ja ebaseaduslikult kinnipeetavad poliitilised vangid, sh Julia Tõmošenko, vabastataks viivitamata ja ilma tingimusi seadmata ning et neile tagataks poliitiline rehabiliteerimine; nõuab, et moodustataks uurimiskomisjon, kes uuriks kõiki inimõiguste rikkumisi, mis on alates meeleavalduste algusest aset leidnud;

4.      tunneb heameelt 28. jaanuaril 2014. aastal Ülemraadas toimunud hääletuse üle, millega tühistati pärast seda, kui enamus- ja opositsioonijõudude vahel oli kokkulepe saavutatud, 16. jaanuaril vastu võetud demokraatiavastased seadused, ja peab kahetsusväärseks, et sellist kokkulepet ei olnud võimalik saavutada amnestiaseaduse puhul; nõuab sellega seoses poliitiliste juhtide vahel arutelu jätkamist ja loodab, et selle käigus leitakse kriisile peagi rahumeelne lahendus;

5.      on seisukohal, et üks olulisi küsimusi, mis Ukraina kriisi lõpetamiseks tuleb lahendada, on tasakaalu taastamine institutsioonide pädevuse ja 2004. aasta põhiseaduse − mille konstitutsioonikohus 2010. aastal Ukraina parlamendist mööda minnes ebaseaduslikult tühistas − võimaliku taaskehtestamise vahel;

6.      on seisukohal, et Euroopa Parlamendi liikmete aktiivne kohalolek Kiievis võiks kriisi süvenemise ära hoida, ja nõuab sellega seoses, et Ukrainasse saadetaks alaline parlamentaarne missioon, milles osaleksid ka riikide parlamendid ja mille eesmärk oleks leevendada pingeid ja hõlbustada osapooltevahelist arutelu;

7.      juhib tähelepanu sellele, et ettepanek assotsieerimislepingu allkirjastamiseks kehtib endiselt ja EL on valmis sellele alla kirjutama kohe, kui praegune poliitiline kriis on lahendatud ja kui 2012. aasta detsembris kohtunud välisasjade nõukogu seatud tingimused on täidetud;

8.      loodab, et nõukogu ja komisjon täidavad oma lubadusi ja jätkavad Ukraina aitamist, et ta saaks sellest sügavast poliitilisest ja majanduskriisist välja tulla; nõuab eelkõige, et komisjon leiaks võimalused, kuidas pakkuda kõigile meeleavalduste ajal vägivalla ohvriks langenutele arstiabi ja tuge;

9.      kutsub nõukogu sellega seoses üles võtma viivitamata meetmeid, sh kasutama suuremat diplomaatilist survet ja kehtestama kõigi nende Ukraina ametnike, seadusandjate ja nende ettevõtjatest rahastajate suhtes, kes on meeleavaldajate vastu suunatud rünnakute ja nende surmajuhtumite eest vastutavad, meetmed ja karistused, mis lähtuvad konkreetse isiku süüst ja mis hõlmavad reisimispiiranguid ning vara ja omandi arestimist, ning suurendama pingutusi, millega peatada Euroopa pankades Ukraina ettevõtete ja ettevõtjate rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumine;

10.    kutsub eelkõige nõukogu ja komisjoni üles suurendama pingutusi Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning Euroopa Investeerimispanga kaasamiseks, et võtta võimalikult kiiresti vastu konkreetsete rahalise toetuse meetmete pikaajaline pakett, millega aidata Ukrainal võidelda majandusliku ja sotsiaalse olukorra halvenemise vastu ja anda majanduslikku abi, et alustada Ukraina majanduse jaoks vajalikke põhjalikke ja ulatuslikke reforme;

 

11.    on seisukohal, et ELi ja Ukraina vahelise viisavaba reisimise lepingu kiire lõpuleviimine on parim viis vastata nendele Ukraina kodanikuühiskonna ja üliõpilaste üleskutsetele, kes on viimastel päevadel Ukraina Euroopa-suunalise valiku toetuseks riigi väljakutel meelt avaldanud; juhib tähelepanu sellele, et see leping kiirendab ja hõlbustab kodanikuühiskondade vahelisi vahetusi ja inimestevahelisi kontakte, suurendades nii vastastikust mõistmist ja andes Ukraina avalikkusele võimaluse tutvuda Euroopa standardite ja heade tavadega kõigis valdkondades; nõuab, et kuni lepingu sõlmimiseni kehtestataks viivitamata ajutised, väga lihtsad ja odavad viisamenetlused;

12.    kutsub Moskvat üles suhtuma küsimusse konstruktiivselt ja peatama kättemaksumeetmed ja kohatu surve, mille eesmärk on õõnestada naaberriikide suveräänset õigust oma tuleviku üle ise otsustada; nõuab tungivalt, et EL ja tema liikmesriigid kõneleksid Venemaaga ühel häälel selliste idapartnerluse riikide Euroopa-suunaliste püüdluste toetuseks, kes vabatahtlikult otsustavad oma suhteid ELiga tihendada; kutsub ELi sellega seoses üles toetama Ukrainat ja kõiki teisi idapartnerluse riike WTOs ja muudes rahvusvahelistes organisatsioonides kõikides Venemaa Föderatsiooniga toimuvates vaidlustes;

13.    kutsub peale selle komisjoni üles tegema Ukraina ametivõimudega koostööd, et leida võimalused, kuidas neutraliseerida Moskva assotsieerimislepingu allkirjastamise vastaste meetmete mõju;

14.    kutsub komisjoni üles suurendama märkimisväärselt Ukraina kodanikuühiskonna organisatsioonidele antavat rahalist toetust ja töötama Urkaina kodanikuühiskonna toetamiseks välja jätkusuutliku, riigi vajadustest lähtuva ja nähtava strateegia; on seisukohal, et selliste kodanikuühiskonna programmide korraldamiseks tuleks ette näha piisavad inimressursid;

15.    on peale selle seisukohal, et Ukrainale tuleks pakkuda tõelist Euroopa perspektiivi kohe, kui riik on reaalselt näidanud, et ta on valmis reforme läbi viima ning võtma omaks ELi väärtused ja neid jagama;

16.    märgib, et ELi kommunikatsioonistrateegia partnerriikides ei ole veel tulemuslik; nõuab tungivalt, et komisjon teeks sellega seoses rohkem pingutusi, et selgitada asjaomaste riikide avalikkusele assotsieerimislepingu võimalikku kasu ja eeliseid;

17.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.

[1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0595
[2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0446
[3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0383