Istungidokument
4.2.2014 B7‑0141/2014
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Olukord Süürias
( 2014/2547(RSP) )
Charles Tannock, Ruža Tomašić, Ryszard Czarnecki, Tomasz Piotr Poręba, Ryszard Antoni Legutko, Adam Bielan
fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Süürias
( 2014/2547(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta,
– võttes arvesse välisasjade nõukogu varasemaid järeldusi Süüria kohta, eriti viimaseid 18. novembri 2013. aasta ja 20. jaanuari 2014. aasta järeldusi,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja varasemaid avaldusi Süüria kohta,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioone Süüria kohta,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 27. septembri 2013. aasta resolutsiooni Süüria keemiarelvade hävitamise kohta (S/RES/2118-(2013)),
– võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni olukorra kohta Süürias[1] ja 9. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide meetmete kohta, millega ohjata Süüria konfliktist tingitud põgenikevoolu[2],
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle,
– võttes arvesse Genfis 17. juunil 1925. aastal allkirjastatud protokolli lämmatavate, mürgiste või neile sarnanevate gaaside ja bakterioloogiliste vahendite sõjas tarvitamise keelu kohta,
– võttes arvesse Londonis, Moskvas ja Washingtonis 10. aprillil 1972. aastal allkirjastatud bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiliste relvade väljatöötamise, tootmise ja ladustamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni,
– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, lapse õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse ning genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni, mille kõigiga Süüria on ühinenud,
– võttes arvesse Süüria küsimusega tegeleva sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruandeid, eriti viimast 11. septembri 2013. aasta aruannet,
– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 25. mai 2011. aasta ühisteatist „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele”,
– võttes arvesse Süüria tegevusrühma 30. juuni 2012. aastal avaldatud lõppkommünikeed (Genfi kommünikee),
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et rahutused ja verevalamine Süürias kestavad nüüd juba kolmandat aastat, kusjuures väljavaated võitluse koheseks lõpetamiseks puuduvad;
B. arvestades, et tsiviilrahutused ja Süüria elanikkonna brutaalne allasurumine Süüria ametivõimude poolt, muu hulgas teated keemiliste relvade kasutamise kohta, on viinud riigi kodusõjani, mis võib omakorda tekitada laiema piirkondliku konflikti;
C. arvestades, et pärast kokkupõrgete algust on tapetud üle 110 000 süürlase;
D. arvestades, et 2013. aastal tapeti Süürias üle 1 200 kristlase; arvestades, et kristlaste arv Süürias küündib hinnanguliselt 1,3 miljonini;
E. arvestades, et registreeritud Süüria pagulaste koguarv on nüüd hinnanguliselt tõusnud üle kahe miljoni ning umbes üheksa miljonit süürlast on ümber asustatud;
F. arvestades, et president al-Assad on korduvalt eiranud rahvusvahelise üldsuse arvukaid üleskutseid lõpetada koletu vägivald Süürias;
G. arvestades, et vägivald, nagu raskerelvade ja mürsutule kasutamine rahvastatud aladel ning inimeste julm tapmine Süüria armee, julgeolekujõudude ja Shabiha üksuste, aga ka mitmete opositsioonijõudude poolt, on üha hoogustunud;
H. arvestades, et toime on pandud mitmeid meeste, naiste ja laste massimõrvu ning massilisi sihipäraseid tapmisi (laustapmisi);
I. arvestades, et piinamine, massilised vahistamised ja rahvastatud alade ulatuslik hävitamine on viimastel kuudel järsult suurenenud;
J. arvestades, et iga päev põgenevad tuhanded süürlased kokkupõrgete eest naaberriikidesse, otsides turvalisust ja kaitset, kuid jäävad kaitsetus olukorras pagulaslaagritesse;
K. arvestades, et konfliktist ja pagulaste väljavoolust kõige rohkem mõjutatud riigid on Liibanon, Jordaania ja Türgi;
L. arvestades, et arvukad sõltumatud teated kinnitavad keemiarelvade kasutamist 21. augustil 2013 Ida-Ghouta rünnakus;
M. arvestades, et keemiarelvade kasutamine on sõjakuritegu, mis on Genfi protokolli ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi kohaselt keelustatud;
N. arvestades, et kuigi Süüria on üks vähestest riikidest, mis ei ole ÜRO keemiarelvade keelustamise konventsioonile veel alla kirjutanud, võib väita, et konventsiooni sätted kehtivad sellegipoolest rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt;
O. arvestades, et Süüria valitsuse ja Süüria revolutsiooni- ja opositsioonijõudude rahvuskoalitsiooni esindajad nõustusid osalema ÜRO rahusaadiku Süüria küsimuses Lakhdar Brahimi poolt algatatud rahvusvahelistes rahukõnelustes, mis toimusid Montreaux`s ja Genfis 22.–28. jaanuarini 2014; arvestades, et hr Brahimi kavandatud järgmine läbirääkimiste voor peaks algama 10. veebruaril 2014;
1. mõistab hukka Süüria sisekonfliktis osalejate poolt meeste, naiste ja laste vastu toime pandud vägivalla, hirmutamise ja piinamise;
2. mõistab kõige tugevamalt hukka 21. augustil 2013 toimunud tsiviilisikute massilise tapmise keemiliste relvadega ning tunneb heameelt rahvusvaheliste jõupingutuste üle hävitada Süüria režiimi kogutud keemiarelvade varu; nõuab tungivalt, et kõik pooled teeksid koostööd, et tagada kõikide keemiarelvade kiire ja täielik äraviimine Süüriast;
3. tunneb heameelt Genfi II konverentsi ja Süüria opositsiooni liikmete pühendumise üle Genfi kommünikees sisalduvate põhimõtete järgimisele; rõhutab vajadust jätkata pärast rahukõneluste taaskäivitumist edusammude tegemist ning eelkõige rahvusvahelise üldsuse ja kõigi Süüria konflikti kaasatud osaliste vajadust teha koostööd sellise poliitilise lahenduse leidmiseks võitlusele Süürias, mis põhineks eelnimetatud põhimõtetel; ergutab rahvusvahelist üldsust lisaks osalema Süüria Assadi-järgse demokraatliku ülemineku konkreetses kavandamises;
4. tunnistab, et on hädavajalik keskendada rahvusvahelisi ja piirkondlikke jõupingutusi, et Süüria kriis lahendada; nõuab jätkuvalt tungivalt, et kõik ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed täidaksid kriisi suhtes võetud kohustusi; nõuab tungivalt, et kõik riigid, kes otsivad aktiivselt kriisile lahendust, toetaksid nimetatud jõupingutusi;
5. väljendab sügavat muret jätkuva humanitaarkriisi pärast Süürias ning selle mõju pärast naaberriikidele; väljendab lisaks muret asjaolu pärast, et Süüria pagulaste väljaränne aina kiireneb; nõuab selliste kokkulepete saavutamist, millega tagataks otsene ja täielik humanitaarabi juurdepääs ja lahkumine sissepiiratud aladelt ilma edasisi sanktsioone kartmata;
6. peab kahetsusväärseks, et Süüria paljude vähemuste, sealhulgas riigis elava kristlaste kogukonna olukord järjest halveneb, ning mõistab tugevalt hukka suure arvu kristlaste tapmise Süürias;
7. tunnustab Süüria naaberriikide, eriti Türgi ja Liibanoni valitsuste reageerimist Süüria pagulastele humanitaarabi andmisel; tunnistab, et selle abi andmine on avaldanud lisasurvet kõnealuste riikide olemasolevatele teenistustele ja eelarvetele; kutsub rahvusvahelist üldsust üles mõjutatud riike toetama;
8. märgib, et president al-Assad kui Süüria riigi põhiseaduse kohane ja seaduslik riigipea kannab lõplikku vastutust kogu Süüria relvajõudude tegevuse eest; nõuab tungivalt, et president al-Assad tunnistaks asjaolu, et Süüria rahvas ei soovi tema valitsuse jätkumist ning astuks oma riigi ja selle rahva ühtsuse huvides ametist tagasi;
9. nõuab, et kõik Süürias toimijad järgiksid inimõiguste ja demokraatia põhimõtteid ning teeksid rahvusvahelise üldsusega koostööd konflikti rahumeelseks lahendamiseks;
10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Araabia Liiga peasekretärile, Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile ning Süüria naaberriikide valitsustele ja parlamentidele.