Istungidokument

 

4.2.2014                                                                                                                  B7‑0150/2014

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

ELi ja Venemaa tippkohtumine

( 2014/2533(RSP) )

Guy Verhofstadt, Kristiina Ojuland, Leonidas Donskis, Graham Watson, Louis Michel, Sophia in ‘t Veld, Marietje Schaake, Johannes Cornelis van Baalen, Ramon Tremosa i Balcells, Sarah Ludford, Alexander Graf Lambsdorff

fraktsiooni ALDE nimel

 

B7‑0150/2014

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta

( 2014/2533(RSP) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta, eriti 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Venemaal[1], 13. septembri 2012. aasta resolutsiooni poliitilistel eesmärkidel kohtuvõimu kasutamise kohta Venemaal[2], 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa vahelise uue lepingu sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi käsitlevate Euroopa Parlamendi soovituste kohta nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele[3], 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Venemaal[4], 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Venemaa poolt idapartnerluse riikidele avaldatava surve kohta (Vilniuses toimuva eelseisva idapartnerluse tippkohtumise kontekstis)[5] ning 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni Vilniuse tippkohtumise tulemuste ja idapartnerluse tuleviku kohta, eelkõige seoses Ukrainaga[6],

–       võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Venemaa Föderatsiooni vahelist kehtivat partnerlus- ja koostöölepingut ning käimasolevaid läbirääkimisi uue ELi ja Venemaa vahelise lepingu sõlmimiseks,

–       võttes arvesse 1. juunil 2010. aastal Doni-äärses Rostovis algatatud moderniseerimispartnerlusest tulenevaid ELi ja Venemaa eesmärke ja kohustusi,

–       võttes arvesse 28. jaanuari 2014. aasta ELi ja Venemaa tippkohtumise tulemusi,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.     arvestades, et EL teeb jätkuvalt pingutusi, et veelgi süvendada ja arendada oma suhteid Venemaaga, ning arvestades, et EL ja Venemaa on loonud juba tihedad ja ulatuslikud suhted eelkõige energia-, majandus- ja ettevõtlussektoris ning on maailmamajanduses teineteisega tihedalt seotud ja vastastikku sõltuvad;

B.     arvestades, et 28. jaanuaril 2014. aastal toimunud ELi ja Venemaa tippkohtumisel piirduti kolmetunnise piiratud juurdepääsuga kohtumisega, millel keskenduti piiratud arvul küsimustele, ning et see kajastab ELi ja Venemaa suhete halvenemist, mis tuleneb peamiselt Venemaa survest idapartnerluse riikidele;

C.     arvestades, et EL ja selle liikmesriigid peavad ka edaspidi valvsalt jälgima demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi kindlustamise protsessi kogu maailmas, eriti niisuguse olulise naaberriigi puhul nagu Venemaa, kes on Euroopa Nõukogu liikmena võtnud endale kohustuse austada ja järgida demokraatlikke põhimõtteid, õigusriigi põhimõtet ning põhiväärtusi;

D.     arvestades, et samasugused ülesanded ja kohustused tulenevad Venemaa kuulumisest Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni, ning arvestades, et Venemaa ühinemine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) põhineb eeldusel, et riigis peetakse kinni õigusriigi põhimõttest;

E.     arvestades, et alates 1. detsembrist 2013 edastavad kõik lennuettevõtjad Venemaa ametivõimudele reisijate isikuandmete kohta eelteavet (Advanced Passenger Information – API), ning arvestades, et alates 1. juulist 2014 hakkavad Venemaa ametivõimud nõudma ülelendude puhul täielikke andmeid reisijate ja meeskonna kohta; arvestades, et Venemaa ametivõimude eesmärk on luua täiemahuline reisijate isikuandmete kogumise süsteem; arvestades, et Venemaa ametivõimud võivad kasutada API andmeid Sotši olümpiamängude ajal Venemaa ametivõime kritiseerivate ELi kodanike kindlakstegemiseks;

F.     arvestades, et Venemaa Föderatsiooni arengusuunad seoses inimõiguste austamise ja kaitsmisega, õigusriigi põhimõtete järgimisega, demokraatlike aluspõhimõtete austamisega ning valimiste õigluse, ajakirjandus- ja meediavabaduse ning kogunemisvabaduse tagamisega on väga murettekitavad;

G.     arvestades, et olümpiamängudel osalevaid või neid vaatavaid ELi kodanikke jälgitakse varjatult, kuna kõiki nende kõnesid kuulatakse pealt ja need salvestatakse; arvestades, et komisjoni arvates peaksid kõik liikmesriigid teavitama oma kodanikke Sotšiga seotud massilise jälgimise programmidest, kuigi tundub, et ükski liikmesriik ei ole seda teinud;

H.     arvestades, et enne 2013. aasta novembris Vilniuses toimunud idapartnerluse tippkohtumist kehtestas Venemaa naaberriikidele mitmeid sihipäraseid sanktsioone, mille eesmärk oli mõjutada nende riikide otsust allkirjastada ELiga assotsieerimisleping ja kehtestada vabakaubanduskord või jätkata nende poole liikumist;

I.      arvestades, et erakondade registreerimist ja valitsusväliste organisatsioonide rahastamist käsitlevate seaduste, ebatraditsiooniliste seksuaalsuhete propageerimist keelustava, homoseksuaalsust pedofiiliaga võrdsustava ja diskrimineeriva LGBTI-vastase seaduse ning kogunemisõigust, äärmuslust ja laimu käsitlevate seaduste ja interneti sisu piirangute vastuvõtmine on aidanud oluliselt kaasa Venemaal tõelise kodanikuühiskonna arenguks vajaliku õhkkonna halvenemisele ning seda on kasutatud valitsusväliste organisatsioonide, demokraatliku opositsiooni ja meedia ahistamiseks;

J.      arvestades, et Venemaa ametivõimud on Sotši olümpiamänge silmas pidades suurendanud massilist jälgimist, tõhustades jälgimisprogrammi SORM (System of Operative-Investigative Measures); arvestades, et Venemaa ametivõimude jälgimistegevuse üle ei ole kehtestatud tõhusat demokraatlikku ega kohtulikku järelevalvet; arvestades, et Venemaa ülemkohus on kinnitanud, et programmi SORM saab kasutada valitsust kritiseerivate üksikisikute pealtkuulamiseks, nagu osaleksid nad nn ekstremistlikus tegevuses;

1.      märgib, et ELi ja Venemaa tippkohtumise piiratud formaat annab ilmekalt tunnistust ELi ja Venemaa suhete praegusest seisust, mis võimaldab küll pragmaatilist mõttevahetust sisulistes küsimustes, kuid sümboliseerib ühtlasi praeguseid probleeme ELi ja Venemaa koostöös; teeb ettepaneku korraldada ELi ja Venemaa tippkohtumisi kord aastas, mitte kaks korda aastas, nagu praegu;

2.      rõhutab, et keskmises ja pikas perspektiivis sõltuvad Venemaa poliitiline ja majanduslik stabiilsus ja areng tõelise demokraatia tekkest, ning toonitab, et ELi ja Venemaa suhete edasine areng oleneb Venemaal demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste austamise edendamiseks tehtavatest jõupingutustest;

3.      peab samas kahetsusväärseks, et Venemaa liidrid näevad ELi idapartnerluses ohtu enda poliitilistele ja majanduslikele huvidele; toonitab, et Venemaa saab suuremast kaubandus- ja majandustegevusest hoopis kasu ning et stabiilne ja prognoositav naabruskond suurendab Venemaa julgeolekut;

4.      toonitab asjaolu, et Venemaa süsteemne suutmatus austada demokraatlikke põhimõtteid, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi peab paremini kajastuma ELi poliitilistes seisukohtades ning ELi ja Venemaa suhete kõikides aspektides, pidades eelkõige silmas uue koostöölepingu alal tehtavat tööd; rõhutab veel kord oma toetust ulatuslikule, õiguslikult siduvale lepingule, mis hõlmab poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke küsimusi ning kõiki demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja inimõigustega, eriti põhiõigustega seotud valdkondi, tingimusel et Venemaa on valmis tegema jõupingutusi õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamise tõhustamiseks; väljendab muret API andmete praeguse kogumise ja kasutamise pärast ning Venemaa ametivõimude eesmärgi pärast hakata lähitulevikus koguma reisijate isikuandmeid ilma õigusliku aluseta selliste andmete edastamiseks;

5.      kutsub komisjoni üles kaaluma võimalikke vastumeetmeid, mida EL võiks võtta, kui Venemaa rikub lühinägelike poliitiliste eesmärkide nimel WTO kaubanduseeskirju; toonitab, et samal ajal kui Venemaale ei tohiks anda võimalust panna vetot idapartnerluse riikide poliitilistele valikutele, peab EL olema valmis ja tahtma tegeleda Venemaa õigustatud murede ja huvidega, eelkõige mis puudutab kaubandus- ja ettevõtlushuve; kordab siiski, et erinevalt Venemaa algatatud tolliliidust ei keelata ELi ulatusliku ja tervikliku vabakaubanduspiirkonna lepingutes (DCFTA) idapartnerluse riikidega neil sõlmida vabakaubanduslikke suhteid kolmandate riikidega; juhib seetõttu tähelepanu asjaolule, et pärast assotsieerimislepingu, sealhulgas ulatusliku ja tervikliku vabakaubanduspiirkonna lepingu allkirjastamist on idapartneritel endiselt võimalus jätkata vabakaubandust Venemaaga vabakaubanduslepingute alusel, mis on praegu sõlmitud Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) raames; nõuab seetõttu, et Venemaa peab lõpetama oma retoorika teemal „meie või nemad” ja ELiga tihedamaid suhteid soovivate idapartnerite ähvardamise;

6.      tunneb heameelt presidendi kehtestatud amnestia ja vabastamise üle, mis said osaks Mihhail Hodorkovskile, kahele ansambli Pussy Riot aktivistile ja Greenpeace’i liikmetele, kuid märgib, et need sammud tunduvad olevad pelgalt kosmeetilised žestid, mille eesmärk on parandada Venemaa mainet Sotši olümpiamängude eel; kutsub Sotši olümpiamängudele minevaid ELi poliitilisi liidreid ja avaliku elu tegelasi üles tõstatama inimõiguste- ja demokraatiaalaseid küsimusi ning hoiduma Venemaa liidritega reklaamiüritustel osalemisest; väljendab muret Venemaa varjatud jälgimisprogrammi SORM pärast; peab küsitavaks Venemaa salateenistuste poolt Sotši olümpiamängude ajal kogutavate andmete kolmeaastast säilitamist; kutsub Venemaa valitsust üles lõpetama keskkonnaaktivistide Suren Gazarjani, Jevgeni Vitiško ja Andrei Rudomahha tagakiusamine nende väidete pärast, mis puudutavad riigis valitsevat korruptsiooni ja taliolümpiamängude ettevalmistamisega seotud keskkonnaprobleeme;

7.      märgib, et pärast 2012. aasta presidendivalimisi toimusid Venemaal ulatuslikud protestid ja meeleavaldused, mis kestsid mitu kuud; peab kahetsusväärseks, et Venemaa liidrid ignoreerisid seda rahvaliikumist, mis andis tunnistust Venemaa kodanike tugevast poolehoiust demokraatiale, ja surusid selle maha; kutsub Venemaa ametivõime üles vabastama siiani vangistusse jäänud protestijad ning algatama dialoogi kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooniga;

8.      on mures president Putini hiljutiste katsete pärast kinnitada Sotšit külastavatele geidele, et nad ei peaks kartma „ümberpiiramist või kriminaalkaristust”, ning hoiatuse pärast, et nad „jätaksid lapsed rahule”;

9.      väidab, et kuigi olümpiamängude ajal meelavalduste korraldamise keeldu on leevendatud, on võetud meetmed suunatud ebaproportsionaalselt suures osas rühmitustele, kes toetavad geide õigusi ja poliitilist reformi, nendega piiratakse meeleavaldajate arvu ja lubatakse meeleavaldusi korraldada üksnes teatavatel eelnevalt heakskiidetud aladel, piirates seega kogunemisvabadust;

10.    tunneb heameelt Venemaa jõupingutuste üle kiita koos USA ja rahvusvahelise üldsusega heaks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon Süüria keemiarelvade hävitamise kohta ja käivitada Genfi kõneluste II voor; nõuab siiski tungivalt, et Venemaa täidaks ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena oma kohustused seoses Süüria kriisiga ning hõlbustaks ÜRO Julgeolekunõukogu siduva humanitaarküsimusi käsitleva resolutsiooni heakskiitmist ja Süüria olukorra küsimuses Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole pöördumist;

11.    tuletab meelde oma soovitust ühtsete viisapiirangute kohta Sergei Magnitski juhtumiga seotud Venemaa ametiisikutele ning palub nõukogul ja komisjonil rakendada kõikide Magnitski (kelle üle mõistetakse kohut postuumselt) surmaga seotud ametiisikute ja teiste Venemaa raskete inimõiguste rikkumiste toimepanijate suhtes kogu ELis viisakeeldu ning külmutada nende ELis asuvad finantsvarad; rõhutab, et need isikud ei tohi saada kasu ELi ja Venemaa vahelisest viisalihtsustuslepingust; väljendab sügavat muret kavatsuste pärast hõlmata suur arv nn teenistuspassiga Venemaa ametnikke viisalihtsustuslepinguga, mille üle toimuvad praegu arutelud;

12.    nõuab Euroopa Komisjoni järgmisel ametiajal ELi Venemaa-suunalise poliitika eest vastutuse tsentraliseerimist, mida iseloomustaks kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi selge ja keskne roll ning liikmesriikide kindel püüd järgida suhetes Venemaaga ühtset poliitikat;

13.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikidele ning Venemaa Föderatsiooni valitsusele, parlamendile ja presidendile.

[1] ELT C 188 E, 28.6.2012, lk 37.
[2] ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 134.
[3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0505
[4] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0284
[5] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0383
[6] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0595