Istungidokument

 

5.3.2014                                                                                                                  B7‑0229/2014

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

ELi Arktika piirkonna strateegia

( 2013/2595(RSP) )

Véronique De Keyser, Libor Rouček, Liisa Jaakonsaari, Jens Nilsson, Ivari Padar

fraktsiooni S&D nimel

 

B7‑0229/2014

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi Arktika piirkonna strateegia kohta

( 2013/2595(RSP) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Arktika kohta, eelkõige 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni ELi jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika kohta[1] ning Euroopa Majanduspiirkonna parlamentaarse ühiskomitee 28. oktoobri 2013. aasta aruannet Arktika piirkonna poliitika kohta,

–       võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. juuni 2012. aasta ühisteatist pealkirjaga „Euroopa Liidu Arktika-poliitika arendamine: alates 2008. aastast tehtud edusammud ja järgmised meetmed” (JOIN(2012)0019) ning sellele lisatud töödokumente pealkirjaga „Euroopa Liidu Arktika-poliitika arendamise raames võetud meetmete ülevaade” ( SWD(2012)0182 ) ning „Kosmos ja Arktika” ( SWD(2012)0183 ),

–       võttes arvesse oma 9. aprillil 2013 esitatud suuliselt vastatavat küsimust aruteluga ( O-000042/2013 ),

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. aprilli 2013. aasta arvamust pealkirjaga „ELi Arktika-poliitika uutele globaalsetele väljakutsetele vastamiseks selles piirkonnas – kodanikuühiskonna seisukoht”,

–       võttes arvesse Arktika Nõukogu 15. mai 2013. aasta Kiruna deklaratsiooni,

–       võttes arvesse ELi ja Gröönimaa 2007.–2013. aasta partnerlust ning ELi ja Gröönimaa vahelist kalandusalast partnerluslepingut, mis jõustus 1. jaanuaril 2013 ning kehtib kolm aastat,

–       võttes arvesse ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014–2020,

–       võttes arvesse Arktika Nõukogu eesistumise programmi, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Arktika koostööprogrammi ning Barentsi Euroarktilise Nõukogu (BEAC) programmi,

–       võttes arvesse 3.–4. juunil 2013 Kirkenesis Barentsi Euroarktilise koostöö 20. aastapäeva puhul avaldatud deklaratsiooni,

–       võttes arvesse Soome, Rootsi, Taani ja Gröönimaa, Norra, Venemaa, USA ja Kanada, samuti Saksamaa ja Ühendkuningriigi Arktika küsimusi käsitlevaid uusi ja ajakohastatud riiklikke strateegiaid ning poliitikadokumente,

–       võttes arvesse Tromsøs 2009. aasta veebruaris ja 2011. aasta veebruaris toimunud põhjamõõtme parlamentaarsel foorumil vastu võetud avaldusi,

–       võttes arvesse 18. veebruaril 2013 Brüsselis toimunud uuendatud põhjamõõtme kolmanda ministrite kohtumise ühisavaldust,

–       võttes arvesse 13.–15. septembril 2010 Brüsselis toimunud Arktika piirkonna parlamendiliikmete üheksanda konverentsi ning 5.–7. septembril 2012 Akureyris toimunud Arktika piirkonna parlamendiliikmete kümnenda konverentsi avaldusi,

–       võttes arvesse Põhjamaade Nõukogu 2012. aasta soovitusi,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/30/EÜ, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust[2],

–       võttes arvesse oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsiooni pealkirjaga „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020[3]”,

–       võttes arvesse oma 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030[4],

–       võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 3. oktoobri 2013. aasta otsust kohtuasjas C-583/11 P ning 25. aprilli 2013. aasta otsust kohtuasjas T-526/10, mis käsitlevad taotlust tunnistada kehtetuks komisjoni 10. augusti 2010. aasta määrus (EL) nr 737/2010, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad[5],

–       võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaekogu 25. novembri 2013. aasta aruande „Euroopa ühendused – hülgetoodete importi ja turustamist keelustavad meetmed” punkti 1.3.5 (29. jaanuaril 2013 tehtud eelotsuse kohta) ning ELi 29. jaanuari 2014. aasta teatist WTO apellatsioonikogule apellatsiooni esitamise kohta,

–       võttes arvesse Nordregio aruannet 2009:2 pealkirjaga “Tugev, omapärane ja paljutõotav – visioon hõredalt asustatud põhja-aladest 2020. aastal”,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.     arvestades, et 2012. aasta suvel tehtud komisjoni ja kõrge esindaja ühisavaldus on järjekordne samm edasi;

B.     arvestades, et parlamendi 9. aprillil 2013 esitatud suuliselt vastatavas küsimuses aruteluga nõuti komisjonilt ja nõukogult konkreetsemat vastust taotlustele ja järeldustele, mis sisalduvad parlamendi 2011. aasta resolutsioonis ELi jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika kohta, ning selge poliitilise nägemuse, valdkondlike prioriteetide ja eesmärkide esitamist ja konkreetseid meetmeid ELi Arktika strateegia elluviimiseks;

C.     arvestades, et nõukogu ei ole veel avaldanud oma järeldusi 2012. aasta suvel avaldatud komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ühisteatise kohta;

D.     arvestades, et parlament on Šveitsi ja Norraga suhtlemiseks moodustatud ning ELi ja Islandi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) parlamentaarses ühiskomisjonis osaleva delegatsiooni kaudu aktiivselt osalenud Arktika piirkonna parlamendiliikmete alalise komisjoni töös;

E.     arvestades, et Taani, Soome ja Rootsi on Arktika piirkonna riigid ja et põhjapöörijoon läbib nii Rootsit kui ka Soomet; arvestades, et ELi ainuke põlisrahvas saamid elavad Rootsi ja Soome, samuti Norra ja Venemaa polaaraladel;

F.     arvestades, et tegusat ja usaldusväärset partnerit Norrat seovad ELiga Schengeni leping ja EMP;

G.     arvestades, et Arktika piirkond on asustatud ja seal asuvad suveräänsed riigid; arvestades, et Euroopa Arktika piirkonda jäävad nii kaasaegsed industriaalühiskonnad, maapiirkonnad kui ka põlisrahvad; arvestades, et nende piirkondade aktiivne kaasamine ELi Arktika poliitika väljatöötamisse on tähtis, et tagada ELi tegevusele Arktikas legitiimsus, kohalike elanike toetus ja vastastikune mõistmine;

H.     arvestades, et EL on olnud Arktikas tegev pikka aega, osaledes põhjamõõtme poliitikas koos Venemaa, Norra ja Islandiga, osaledes Barentsi koostöös ja eelkõige Barentsi Euro-Arktika Nõukogus ja Barentsi piirkondlikus nõukogus, strateegilistes partnerlustes Kanada, USA ja Venemaaga ning viimastel aastatel aktiivse ajutise vaatlejana Arktika Nõukogus;

I.      arvestades, et 15. mail 2013 Kirunas otsustas Arktika Nõukogu „suhtuda toetavalt” ELi taotlusse alalise vaatleja staatuse saamiseks; arvestades, et nimetatud toetava otsuse üheks tingimuseks on nõue lahendada ELi ja Kanada vastuolu hülgetoodete keelustamise küsimuses; arvestades, et EL ja Kanada tegelevad selle küsimuse lahendamisega; arvestades, et EL juba tegutseb Arktika Nõukogus eelnimetatud alalise vaatleja staatuses;

J.      arvestades, et EL ja liikmesriigid annavad suure panuse Arktika piirkonna teadusuuringutesse; arvestades, et ELi programmid, sealhulgas uus raamprogramm „Horisont 2020” ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid toetavad piirkonnas teostatavaid suuremaid uurimisprojekte, mis toovad kindlasti kasu ka Arktika piirkonna riikide rahvastele ja majandustele;

K.     arvestades, et hinnanguliselt umbes viiendik maailma avastamata süsivesinikuvarudest paikneb Arktika piirkonnas, kuid on vaja põhjalikumaid uuringuid selle kindlaksmääramiseks, kui palju gaasi ja naftat millises Arktika piirkonnas täpselt leidub ja milline tehnoloogia võimaldaks neid varusid ohutult kasutusele võtta, kas kasutuselevõtuga saavad kaasneda kohalikke elanikke täielikult rahuldavad sotsiaalsed ja ökoloogilised tagatised ning kuivõrd oleks nende kasutuselevõtt majanduslikult ja ökoloogiliselt teostatav; arvestades, et siinjuures tuleb kaaluda ka naftaluure ja -tootmise ohutuse küsimust ning selle võimalikku mõju Arktika piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele ja habrastele ökosüsteemidele;

L.     arvestades, et ÜRO mereõiguse konventsioon loob õigusliku raamistiku arktiliste merealade, sealhulgas riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävate alade majandamiseks;

M.    arvestades, et Arktika piirkonna väliste osapoolte, nt Hiina, Jaapani, India ja teiste Aasia riikide kasvav huvi Arktika piirkonna vastu, nende rahaeraldised polaaruuringuteks ning eelkõige Lõuna-Koreale, Hiinale, Jaapanile, Indiale ja Singapurile Arktika Nõukogus vaatleja staatuse andmine näitavad Arktika üha suuremat geopoliitilist tähtsust ülemaailmsel tasandil;

N.     arvestades, et Arktika piirkonna säästva arengu tagamiseks peavad majanduslike investeeringute ja arendustega kaasnema uurimis- ja arendustegevus, mõjuhinnangud ja ökosüsteemide kaitse;

O.     arvestades, et ühelt poolt tulevaste majanduslike võimaluste ja huvide ning teiselt poolt sotsiaal-kultuuriliste, ökoloogiliste ja keskkonnaprobleemide tasakaalustamine säästva arengu kaudu jääb kõrgeimaks prioriteediks, mis kajastub ka Arktika piirkonna riikide Arktika strateegiates;

Euroopa Liit ja Arktika piirkond

1.      tuletab meelde oma 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni ELi jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika kohta ning väljendab heameelt komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. juuni 2012. aasta ühisteatise üle; kinnitab uuesti oma seisukohta, et kuna kolm ELi liikmesriiki – Taani, Soome ja Rootsi – on Arktika riigid ning Norra ja Island kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda ja Schengeni alasse, on ELil siin õigustatud huvid seoses tema rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega, keskkonna-, kliima- ja muu poliitikaga seotud kohustustega ning rahastamise, teadusuuringute ja majandushuvidega, muu hulgas merevedude ja loodusvarade kasutamise valdkonnas; tuletab lisaks meelde, et ELil on Soomes ja Rootsis suuri polaaralasid, kus elab ELi ainuke põlisrahvas saamid;

2.      soovitab vastastikuse mõistmise soodustamiseks luua mehhanismi regulaarseteks mõttevahetusteks ja Arktikaga seotud küsimuste arutamiseks Euroopa Arktika-alade piirkondlike, kohalike ja põlisrahvaste esindajate sidusrühmadega;

3.      võtab teadmiseks Arktika Nõukogu 2013. aasta mais Kirunas vastu võetud deklaratsiooni ning otsuse anda ELile ja riiklikele osapooltele alalise vaatleja staatus; nõuab tungivalt, et komisjon tegutseks jätkuva Kanada hülgetoodete keelustamise probleemi lahendamiseks ja teavitaks parlamenti nõuetekohaselt vastavatest arengutest;

4.      tuletab meelde, et EL ja tema liikmesriigid tegutsevad aktiivselt teistes Arktikaga seonduvates organites, näiteks Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO); juhib tähelepanu vajadusele keskendada ELi institutsioonide jõupingutused valdkondadele, mis seonduvad ELi ja liikmesriikide poliitiliste, majanduslike või keskkonnaalaste huvidega; rõhutab eriti, et Arktika piirkonda mõjutavate või mõjutada võivate programmide või tegevuspoliitikate kasutamisel, muutmisel või väljatöötamisel tuleb silmas pidada ELi ning Euroopa Arktika piirkonna riikide ja piirkondade huve, nii et neist oleks kasu kogu Arktika piirkonnale tervikuna;

5.      peab Barentsi Euroarktilist Nõukogu (BEAC) Taani, Soome, Norra, Venemaa, Rootsi ja komisjoni tähtsaks koostöökeskmeks; tõstab esile BEACi tööd tervishoiu- ja sotsiaalküsimustes, hariduse, teadusuuringute, energeetika, kultuuri, noorsooküsimuste, VKEde ja turismi valdkonnas; tõstab esile põlisrahvaste töörühma nõuandvat rolli BEACis;

6.      tuletab meelde ELi panust teadus- ja arendustegevusse ning ELi seaduste alusel registreeritud ja tegutsevate ettevõtete tegevust Arktika piirkonnas;

7.      palub komisjonil esitada ettepanekud, kuidas Galileo projekti või muid Arktikale mõju avaldada võivaid projekte, näiteks ülemaailmset keskkonna- ja turvaseire programmi edasi arendada, et võimaldada turvalisemat ja kiiremat laevatamist Arktika vetes, investeerides seega eelkõige Kirdeväila ohutusse ja ligipääsetavusse, et paremini prognoosida jää liikumist, paremini kaardistada Arktika merepõhja ning mõista piirkonna peamisi geodünaamilisi protsesse;

8.      rõhutab pädevuskeskuste vajalikkust ohutuse, hädaolukordadeks valmisoleku ja päästevarustuse tagamiseks; soovitab ELil aktiivselt panustada selliste keskuste arendamisse;

9.      on rahul otsingu- ja päästeteenistuse kokkuleppe ning naftareostusele reageerimise kokkuleppe rakendamisega Arktika Nõukogu liikmete poolt; kahetseb aga, et kokkulepe ei sisalda konkreetseid kohustuslikke ühtseid standardeid;

10.    rõhutab siduva naftareostuse vältimise mehhanismi vajalikkust;

11.    väidab, et EL peab aktiivselt osalema kõigis asjakohastes Arktika Nõukogu töörühmades ning sellistes asjaomastes piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides nagu IMO ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon;

12.    tunneb heameelt hiljuti ELi liikmesriikide poolt avaldatud Arktika strateegiate üle; loodab, et see viib välja konkreetsema tegevuseni Arktika piirkonnas;

13.    palub komisjonil arendada tihedamat koostööd Islandiga sellistes ühist huvi pakkuvates valdkondades nagu merevedude arendamine ja taastuvenergia, kasutades täielikult ära olemasolevaid vahendeid ning ergutades Euroopa ja Islandi osalejate vahelist teadus- ja ettevõtlusalast koostööd, tagades nõnda, et Euroopa huvid selles strateegiliselt tähtsas piirkonnas ei kannata;

14.    on rahul ettevalmistustega Arktika Nõukogu juurde nõuandjana moodustatava Arktika Ärinõukogu loomiseks ning rõhutab, kui suur osa Euroopa äriühingutest ja muudest üksustest Arktikas tegutseb ja sinna investeerib; paljude tänapäeva ettevõtete ülemaailmset haaret arvestades soovitab lisaks kolme ELi Arktika riigi ettevõtjatele ka teiste (vaatleja-)riikide ettevõtjatel ärinõukogu tegevuses sisuliselt osaleda;

15.    peab kiiduväärseks alt-üles algatusi, mille abil tagatakse nii Euroopa kui ka ELi-väliste ettevõtete tasakaalustatud ja pikaajaline osalus, ning kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud selle kohta, kuidas toetada Arktika piirkonna jätkusuutlikus ja pikaajalises tasakaalustatud sotsiaal-majanduslikus arengus osalevaid Euroopa ettevõtteid;

16.    rõhutab vajadust dialoogiks ja partnerluseks kohalike ja piirkondlike asutustega, et kujundada tulemuslikke, arengule ja koostööle suunatud Euroopa investeeringuid, seejuures tegeleda ka tulevikus Arktika piirkonna arengut takistavate globaalprobleemidega ning kindlasti võimaldada vallandada selle piirkonna kogu arengupotentsiaali;

17.    teadvustab endale praegust lõhet maavarade ammutamiseks ja töötlemiseks vajalike oskuste ning piirkonna arenemisel prognoositavate tulevikuvajaduste vahel; väidab, et üleeuroopalistes ühisprojektides (näiteks tooraineid käsitlevas innovatsioonipartnerluses) osalemine võimaldab Arktika piirkonna osapooltel vahetada omavahel temaatilist teavet ja pädevusi; toonitab, et kohapeal kasu toomiseks ja usalduse võitmiseks peab EL võtma arvesse toormega seotud tegevusi;

18.    eelkõige Euroopa arktilise piirkonna, Barentsi piirkonna ja kaugemategi alade arvukaid teadus-, majandus- ja kodanikuühiskonna projekte silmas pidades palub komisjonil töötada välja tavad, mille eesmärk on praeguse ELi rahastamise parem kasutamine ning ELi rahaliste vahendite Arktika piirkonda suunamisel nõuetekohase tasakaalu saavutamine piirkonna kaitsmise ja arendamise vahel;

19.    lisaks toonitab vajadust seniseid programme (nt Interreg IV, põhjapoolsete äärealade programm, Koola-Arktika programm, Balti programm ja nn sinise majanduskasvu strateegia) paremini omavahel vastavusse viia ning aidata rahastada selliseid põhjamõõtme partnerlusi nagu põhjamõõtme keskkonnapartnerlus ja põhjamõõtme transpordi- ja logistikapartnerlus, et tagada tõhus rahastamine ja selgelt määratleda prioriteedid Arktika piirkonda investeerimisel; soovitab luua komisjoni ja Euroopa välisteenistuse platvormi, mis korraldaks vahendite sidusat suunamist Arktika piirkonda;

20.    kinnitab taas oma toetust ELi Arktika teabekeskuse rajamisele ja nõuab komisjonilt sellesuunalise töö jätkamist; tegemist oleks võrgustatud keskusega alalise asukohaga Rovaniemis, mis luuakse Arktika piirkonna arengu keskkonnamõjude strateegilise hindamise ettevalmistustööde raames, mille moodustamist toetatakse komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 2012. aasta ühisteatises ja mille teostajaks oleks Lapimaa ülikooli Arktika keskus koostöös Euroopa Arktika-tippkeskuste võrgustikuga; eesmärk on tõhus juurdepääs Arktika piirkonda puudutavale teabele ning igal tasandil toimuvad dialoogid ja suhtlemine Arktika piirkonna jätkusuutlikkust soodustava teabe ja teadmiste rakendamiseks;

21.    sellega seoses ootab 18-kuulise Arktika piirkonna arengu keskkonnamõjude strateegilise hindamise ettevalmistustööde projekti tulemusi, mis avaldatakse tänavu kevadel; nõuab, et selle järel jätkaks EL kiiresti ELi Arktika teabekeskuse rajamist;

22.    õhutab veel kord ELi lisaks mitmepoolsele koostööle intensiivistama oma tegevust kahepoolsetes diplomaatilistes suhetes Arktika piirkonna riikidega;

23.    soovitab ELi institutsioonide siseselt paremini kooskõlastada komisjoni ja Euroopa välisteenistuse tegevust, arvestades eriti Arktika küsimuste valdkonnaülest iseloomu;

24.    palub komisjonil välja töötada ja esitada ELi Arktika-tegevuse nägemuslik, sidus ja jätkusuutlik sotsiaal-majanduslik ja keskkonnastrateegia, tagades ELi ja ning Euroopa Arktika-riikide ja -piirkondade huvide arvessevõtmise alati, kui kavandatakse, muudetakse või ajakohastatakse Arktikat mõjutavat poliitikat;

25.    rõhutab vajadust tihedalt kooskõlastada, ka rahastamise osas, ELi Arktika-poliitikat ja selle meetmeid põhjamõõtme poliitika ja selle partnerlustega; tuletab meelde, et ELil tuleb tagada tõhusa ja eduka põhjamõõtme poliitika piisav rahastamine;

26.    sellega seoses toonitab, kui olulised on teatavad Arktika prioriteedid, näiteks hästitoimiv infrastruktuur ja logistika, Arktika piirkonna areng, investeeringute soodustamine külma kliima alastesse eriteadmistesse ja asjakohastesse keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse ning piirkondliku ja maaettevõtluse ja eelkõige SMEde toetamine; nõuab, et EL kaasaks sellised Arktika piirkonna prioriteedid suuremal määral oma majanduskasvu strateegiasse „Euroopa 2020” ning niisugustesse programmidesse nagu „Horisont 2020” ja „Innovaatiline liit”, samuti liidu teistesse teadusprogrammidesse;

27.    rõhutab ELi regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi ning programmi Interreg suurt tähtsust selle ELi põhjapoolseima piirkonna jaoks, seda ka piiriülese ja piirkondadevahelise koostöö seisukohast;

28.    palub ELil suurendada investeeringuid Arktika piirkonna koostööalgatustesse, eriti põhjamõõtme transpordipartnerluse projektidesse, mille eesmärk on loodusvarade poolest rikka Barentsi piirkonna ühendamine Euroopa turgudega;

29.    palub komisjonil töötada välja tegevuskava konkreetsete meetmete määramiseks ELi Arktika strateegia ja praeguste Arktikaga seotud poliitikasuundade ja programmide sidusaks rakendamiseks, et tagada Arktika piirkonna kooskõlastatud käsitus;

30.    toonitab, et ELi Arktika strateegia toimivaks muutmine eeldab asjakohast eelarvetoetust; palub komisjonil ELi Arktika-poliitika usaldusväärseks rakendamiseks tagada ELi järgmises eelarves Arktika piirkonna meetmetele ja programmidele eraldatavate eelarvevahendite tulemuslik kooskõlastamine, piirkonnale eraldatud selged eelarveread ja omaette eelarverubriik;

31.    ootab endiselt nõukogu järeldusi komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 2012. aasta suve ühisteatise kohta;

Arktika piirkonna jätkusuutlik sotsiaal-majanduslik areng ning kliimamuutuse tagajärgede leevendamine ja nendega kohanemine

32.    tuletab meelde oma 2011. aasta resolutsiooni ning rõhutab Arktika piirkonna muutuste ülemaailmset mõju ja olulist rolli, mida EL ja teiste tööstusjõud peavad polaarpiirkonna ümbruses asuvate riikide kõrval mängima, et vähendada Arktika piirkonnas inimtegevuse suurenemisest tingitud reostust; juhib tähelepanu asjaolule, et Arktikas toimuv kliimamuutused avaldab suurt mõju Euroopa ja teiste maailmajagude rannikupiirkondadele ning Euroopa sellistele kliimast sõltuvatele tegevusvaldkondadele nagu põllumajandus ja kalandus, energeetika, põhjapõdrakasvatus, jahipidamine, turism ja transport;

33.    rõhutab, et Arktika piirkonnas nafta- ja gaasiluure küsimusi arutades on tähtis tunnistada sellega kaasnevaid riske ning kõiki mõjusid keskkonnale ja ökosüsteemidele; rõhutab, et Arktikas esineb nafta ja gaasi puurimisel ainulaadseid raskusi, mida ei tohiks alahinnata; võtab teadmiseks praegu Arktika riikide vahel toimuvad arutelud nafta ja gaasi puurimise keelustamise üle mõningates Arktika piirkondades;

34.    on veendunud, et enne, kui Arktikas nafta- ja gaasiluuret jätkata, vajatakse rohkem teavet Arktika mereökosüsteemide, kliimamuutuse mõju ning nafta ja gaasi puurimise mõju kohta Jäämere ainulaadsetele liikidele; nõuab, et enne geoloogilise luure ja puurimise jätkamist Arktikas peavad asjakohaste ekspertteadmistega institutsioonid, organisatsioonid ja ametid uuesti hindama plaanitava puurimise tõenäolisi tingimusi;

35.    tuletab meelde Mehhiko lahes toimunud süvamere-naftaleket ning vajadust teha kõik, tagamaks et selline keskkonnakatastroof ei korduks ELi vetes;

36.    tunnistab, et jää sulamine ning leebem kliima võib küll põhjustada põlisrahvaste ümberasustamist, mis ohustab nende eluviise, kuid see loob ka võimalusi Arktika piirkonna majandusarenguks;

37.    nõuab, et Arktika ja seda ümbritsevate alade heaolu kaitseks püüaks EL kõigiti tagada jätkusuutlikku tasakaalu majandustegevuse ning teostatava sotsiaalökoloogilise ja keskkonnakaitse ja arengu vahel;

38.    rõhutab, kuivõrd tähtis on Arktika piirkonnas arenenud, jätkusuutlike ja kõrge elatustasemega kogukondade püsimine, ning et EL võib selles küsimuses palju ära teha; seepärast nõuab, et EL intensiivistaks tööd ökosüsteemipõhise majandamise, mitmepoolse koostöö, teadmuspõhise otsustusprotsessi ning kohalike elanike ja põlisrahvastega tehtava tiheda koostöö vallas;

39.    võtab teadmiseks Arktika piirkonna elanike ja valitsuste soovid ning nende suveräänse õiguse ja kohustuse püüelda jätkuvalt jätkusuutliku majandusarengu poole, kaitstes samal ajal põlisrahvaste traditsioonilisi elatusallikaid ning väga tundlikke Arktika ökosüsteeme;

40.    tunnistab, et põhjapoolust ümbritsevad merealad on rahvusvahelised veed;

41.    USAs kehtivaid sarnaseid seadusi silmas pidades peab siiski kahetsusväärseks mõju, mida hülgetooteid keelustav ELi määrus on avaldanud teatavale osale elanikkonnast ning eelkõige põlisrahvaste kultuurile ja elatusallikatele, kujunedes nõnda takistuseks ELi tegevusele Arktika piirkonnas; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon uuriks, kuidas selliseid õigusakte kohandada või muuta, ning viiks need kooskõlla liidu Arktika-partnerite vajadustega;

42.    tunnistab regionaalabi suuniste põhjapanevat tähtsust, kuna need võimaldavad eripärastel ja eriliste probleemidega Arktika piirkondadel jätkuvalt kasutada innovatsiooni ja jätkusuutliku arengu tugevdamiseks sobivaid mehhanisme;

43.    kinnitab oma varasemaid avaldusi põlisrahvaste õiguste kohta üldiselt ja eelkõige saamide kui ELi ainsa põlisrahva õiguste kohta ning nõuab, et komisjon uuriks täiendavalt, kuidas saaks tagada, et nende hääl ja kogemused oleksid ELi poliitikakujundamises esindatud; sellega seoses toetab Brüsselisse sõltumatu põlisrahvaste esinduse rajamist; rõhutab, et piirkonna elukeskkonna positiivse arendamise poliitika soodustab ka tegevusi, mille käigus võetakse eelkõige arvesse piirkonna põlisrahvaste võimalusi arendada oma kultuuri, keelt ja traditsioone, mis võivad piirkonna teiste elanike omadest erineda;

44.    tunnistab, et ELi poliitika, millega tugevdatakse kõnealuse piirkonna kõrgharidus- ja teadusasutusi, on oluline innovaatilise keskkonna ja tehnosiirde mehhanismide tugevdamiseks; toonitab, kui tähtis on toetada kõrgharidusasutuste koostöövõrgustike kujundamist nii piirkonnasiseselt kui ka laiemalt, ning võimaldada teadusuuringute rahastamist, eeskätt valdkondades, kus piirkonnas on juba saavutatud selgeid tulemusi, seda selleks, et saavutada Arktika piirkondades jätkusuutlik majandusareng;

45.    rõhutab läbi Arktika vete kulgevate uute maailma kaubateede ohutuse ja turvalisuse suurt tähtsust eriti ELi ja tema liikmesriikide majanduse jaoks, kuna need riigid kontrollivad 40% maailma kaubalaevandusest; tunneb heameelt Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) tehtava töö üle kohustusliku laevanduse polaarkoodeksi koostamise lõpuleviimisel; nõuab liikmesriikidelt ja komisjonilt tihedate suhete säilitamist Euroopa uurimisinstituutide ning transpordi- ja kindlustusettevõtjatega, et tagada uute tehnoloogiate ja kogemuste arvessevõtmine; rõhutab, et EL ja liikmesriigid peaksid aktiivselt toetama merede vabadust ja rahvusvaheliste veeteede vaba läbimise õigust; ergutab koostööd nii teadusuuringute kui ka investeeringute vallas, et luua Arktika mereteede jaoks kindel ja ohutu infrastruktuur;

46.    kutsub kõnealuse piirkonna riike üles tagama, et kõik olemasolevad ning tulevikus kujuneda võivad transporditeed oleksid rahvusvahelisele laevandusele avatud, ning hoiduma ühepoolse omavolilise finants- või halduskoormuse kehtestamisest, mis võiks takistada merevedu Arktikas, välja arvatud rahvusvaheliselt kokkulepitud meetmed, mille eesmärk on suurem ohutus või parem keskkonnakaitse;

47.    märgib, et edukate ärialaste arengute jaoks on tähtis arendada Arktika piirkonda muu Euroopaga siduvaid infrastruktuuriühendusi; rõhutab eriti selliste asjaomaste üleeuroopalise transpordivõrgu ühenduste nagu Narviki sadama ühendus ja Botnia koridor tähtsust Kaug-Põhjas;

48.    võtab teadmiseks Euroopa polaaraladel ja Barentsi merel teostatud hiljutised uuringud ning tõstab esile Norra ja Venemaa vahelist kahepoolset koostööd, mille eesmärk on kohaldada Barentsi merel nafta- ja gaasiuuringuid teostades keskkonnakaitse valdkonnas võimalikult kõrgeid tehnilisi standardeid; juhib eriti tähelepanu sellele, kui oluline on spetsiaalselt Arktika keskkonna jaoks mõeldud uue tehnoloogia, näiteks merepõhjaaluse installeerimise tehnoloogia edasiarendamine;

49.    tuletab meelde, et EL on suurim Arktika maagaasi tarbija, ning juhib tähelepanu võimalikult rangete nõuete kohaselt toodetud maagaasi tähtsusele kindla ja turvalise energiavarustuse seisukohalt, samuti selle tähtsusele eelseisval üleminekul vähese süsinikuheitega majandusele; toetab ettevaatlikku järk-järgulist lähenemist Arktika piirkonna energiaressursside kasutamisele ning toonitab, et kuna tingimused on Arktika eri piirkondades väga erinevad, tuleb neid käsitleda eraldi;

50.    tuletab meelde, et Arktika rahvastel on õigus otsustada ise oma elatusallikate üle, ning tunnustab nende soovi piirkonda jätkusuutlikult arendada; palub komisjonil teatada, milliste ELi programmide kaudu saaks sellist pikaajalist ja tasakaalustatud jätkusuutlikku arengut toetada ning töötada välja vahendid, mille abil aidata konkreetsemalt seda soovi realiseerida;

51.    on seisukohal, et iga paikkonna konkreetse potentsiaali kindlakstegemiseks ning piirkondlikke erinevusi arvestava piisava arengustrateegia koostamiseks vajatakse kaasavat protsessi, mida toetatakse riiklikul ja ELi tasandil; on veendunud, et kõigi asjaomaste võimutasandite partnerlus ja dialoog võib tagada poliitika rakendamise kõige tulemuslikumal tasandil;

52.    võtab teadmiseks Gröönimaa uue valitsuse prioriteedid ja palub komisjonil uurida, kuidas saaks ELi programmide kaudu toetada Gröönimaa jätkusuutlikku arengut, tagades samas, et sidemed Taani ja kogu Euroopaga edendaksid arengut, mis on pikemas perspektiivis kasuks nii Gröönimaa elanikele kui ka ELi osapooltele; nõuab, et nii komisjon kui ka liikmesriigid käsitleksid Gröönimaa tulevikku ja selle loodusvarade kasutamist strateegilises võtmes, tagades samal ajal Euroopa asjakohase osalemise Gröönimaa jätkusuutliku arengu toetamisel;

53.    peab murettekitavaks komisjoni asepresidendi poolt Gröönimaaga allkirjastatud eellepingu väga tagasihoidlikke tulemusi võrreldes Aasia riikide kiire tegutsemise ja investeeringute ettevalmistamisega; nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt oma tegevuse kooskõlastamist Euroopa ettevõtetega, et tagada ELi pikaajaliste huvidega arvestamine ja kasutada tema võimet toetada pikaajalist jätkusuutlikku arengut;

54.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Arktika piirkonna riikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] ELT C 136 E, 11.5.2012, lk 71.
[2] ELT L 178, 28.6.2013, lk 66.
[3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0146
[4] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0094
[5] ELT L 216, 17.8.2010, lk 1.