Istungidokument
15.7.2014 B8‑0056/2014
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Ukraina kohta
( 2014/2717(RSP) )
Helmut Scholz, Miloslav Ransdorf, Jean-Luc Mélenchon, Jiří Maštálka, Kateřina Konečná, Younous Omarjee, Sofia Sakorafa, Dimitrios Papadimoulis
fraktsiooni GUE/NGL nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon Ukraina kohta
( 2014/2717(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 15. juuni 2014. aasta aruannet inimõigustealase olukorra kohta Ukrainas,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et poliitiline ja sõjaline vastasseis Ukrainas on jätkunud 2014. aasta veebruarist, kui pärast kuid kestnud poliitilisi rahutusi eemaldati võimult riigi president;
B. arvestades, et pärast president Viktor Janukovitši võimult eemaldamist 21. veebruaril 2014. aastal toimusid mitmes Ukraina kaguosa linnas uue valitsuse vastu meeleavaldused; arvestades, et märtsi keskel vallutasid ja hõivasid end algselt enesekaitseüksusteks nimetavad relvarühmitused haldushooneid paljudes linnades, eelkõige Donetskis ja Luganskis; arvestades, et nende nõudmised ulatusid Ukraina föderatsiooniks ümberkujundamisest kuni nende piirkondade ülejäänud Ukrainast eraldamise ja Venemaaga liitmiseni;
C. arvestades, et aprilli keskel alustas Ukraina uue valitsuse julgeolekuteenistus ja siseministeerium kõigepealt Donetski ja seejärel Luganski piirkonnas sõjalisi operatsioone, mida valitsus nimetas terrorismivastaseks operatsiooniks; arvestades, et Ukraina valitsus on pärast ennetähtaegseid presidendivalimisi sõjalisi operatsioone intensiivistanud, rikkudes sellega vastvalitud president Porošenko poolt valimiskampaania ajal antud lubadust konflikti rahustada;
D. arvestades, et mõlemad pooled on korduvalt rikkunud kümnepäevast relvarahu ega ole saavutanud vägivalla lõpetamiseks vajalikku impulssi; arvestades, et 30. juunil 2014. aastal otsustas Ukraina president Porošenko jätkata Ukraina kaguosas sõjalisi rünnakuid;
E. arvestades, et Ukraina armee, rahvuskaart ja muud relvastatud üksused võtavad üha sagedamini oma sõjalise tegevuse sihtmärgiks elurajoone, haiglaid ja linna infrastruktuure, sealhulgas veepuhastusjaamu, elektrijaamu ja koole; arvestades, et vastavalt inimõiguste ülemvoliniku büroo 15. juuni 2014. aasta aruandele on alates sellest, kui Ukraina valitsus alustas idapoolsetes Donetski ja Luganski piirkondades sõjalist operatsiooni, hukkunud 356 inimest, nendest 257 tsiviilisikut, sealhulgas 14 last; arvestades, et piiramisrõngas olevates linnades napib toitu, vett ja ravimeid; arvestades, et on tõendeid maamiinide ja fosforpommide kasutamise kohta; arvestades, et ÜRO andmetel on lahingute eest põgenenud ligikaudu 160 000 pagulast; arvestades, et ÜRO andmete kohaselt esineb märkimisväärseid lünki Ukraina riigi võimes põgenikke kaitsta;
F. arvestades, et Ukrainas käimasoleva konflikti peamised põhjused on lahendamata siseprobleemid; arvestades, et riigi ja ühiskonna suhe Ukrainas on väga nõrk; arvestades, et Ukraina poliitikas domineerivad oligarhid ning nafta ja gaasiga kauplejatest on saanud ministrid, kubernerid ja Ukraina suuremate institutsioonide juhid; arvestades, et peamised riigi ja demokraatlikud institutsioonid – parlament, kohtuasutused ja valitsuse täidesaatev haru – ei täida oma põhilisi ülesandeid, milleks on nõuetekohaselt esindada, kaitsta ja hallata Ukraina ühiskonna huve; arvestades, et korruptsioon on laialt levinud; arvestades, et hiljutise OECD aruande kohaselt on piirkondade vahelised erisused võrreldes OECD standarditega suured ning üha kasvavad; arvestades, et ajavahemikus 2000–2010 halvenes enamikes Ukraina piirkondades inimarengu indeks; arvestades, et piirkondlikud valitsused sõltuvad tugevalt kesksetest ülekannetest, mille raames toimuv raha eraldamine on ettenägematu ja läbipaistmatu; arvestades, et valitsused ja parlamendid on õhutanud Ukraina ühiskonna erinevate osade vahel umbusaldust ja viha, võttes vastu vastuolulisi otsuseid keele, ajaloo ja rahvusvaheliste suhete vallas; arvestades, et hiljutised poliitilised muutused ei ole lahendanud ühtegi neist probleemidest;
G. arvestades, et parempoolsete, marurahvuslike ja ksenofoobsete poliitikute esindatuse tase uues Ukraina valitsuses on äärmiselt murettekitav; arvestades, et uus valitsus ei suuda ohjeldada kurikuulsat Paremsektorit; arvestades, et Ukraina kommunistlikul parteil, kes on esitanud kava Ukraina ühtsuse säilitamiseks ning kõigi tema kodanike kaitsmiseks, on oht sattuda jõhkra mahasurumise ohvriks ning hiljuti on algatatud kohtuasi selle partei tegevuse seadusega keelustamiseks;
H. arvestades et Ukraina, Lääne ja Venemaa vahel on praegu käimas propagandasõda, mistõttu on olukorra kohta Ukrainas väga raske saada objektiivset teavet; arvestades, et kuus ajakirjanikku on tapetud ning paljusid teisi on kinni peetud, rünnatud ja ahistatud; arvestades, et diskrimineeritakse valitsuse suhtes kriitilist meediat, nagu valdusettevõtjat Multimedia Invest Group;
I. arvestades, et ÜRO hiljutise raporti kohaselt oli vaesuse määr Ukrainas 2014. aasta alguses ligilähedaselt 25 % ning 11 miljonit inimest elavad tingimustes, mis jäävad allapoole kohalikke sotsiaalseid standardeid; arvestades, et Maidani liikumise sotsiaalmajanduslikud nõudmised on asendunud uue valitsuse neoliberaalse kavaga, millega rakendatakse Rahvusvahelise Valuutafondi laenutingimusi (elutähtsate energiatoetuste, riikliku tööhõive ja avaliku sektori pensionite vähendamine ning olulised kärped sotsiaalkindlustuse vallas), mis toob Ukraina ühiskonna kõige haavatavamate osade jaoks kaasa tõsiseid tagajärgi; arvestades, et praegune sõjaline konflikt on seda olukorda veelgi tõsisemaks muutnud; arvestades, et toidukaupade hinnad on tõusnud 2013. aasta tasemest 8,2 % kõrgemale, tuues paljude Ukraina majapidamiste jaoks kaasa sotsiaalmajandusliku kriisi;
J. arvestades, et gaasi hind tõusis Ukrainas 2014. aasta maikuus kodutarbijate jaoks 50 % ning kaugkütte firmade jaoks 40 %, ning kuni 2018. aastani on kavandatud edasised hinnatõusud; arvestades, et läbirääkimiste pidamise asemel Venemaa ja Ukraina vaheliste lepingutega seotud probleemide lahendamiseks, on mõlemad pooled teravdanud gaasivaidlust, mis võimendab Ukraina rahva hirme ja emotsioone;
K. arvestades, et Ameerika Ühendriigid, ELi liikmesriigid, NATO ja Venemaa aitavad konfliktile kaasa, andes konflikti mõlemale poolele olulisel määral poliitilist ja materiaalset toetust, sealhulgas sõjalist abi;
L. arvestades, et USA reageeris Ukraina kriisile ühe miljardi dollari maksumusega kava vastuvõtmisega, milles nähakse ette Ida-Euroopas uute sõjaväeõppuste korraldamist maal, merel ja õhus; arvestades, et vastvalitud president Porošenko kirjutas alla USA ja Ukraina vahelisele sõjalise koostöö lepingule, mis loob aluse USA nõustajate tihedaks kaasamiseks Ukraina valitsuse sõjalisse tegevusse ning armee ja kogu julgeolekusektori moderniseerimisse ja ülesehitamisse;
M. arvestades, et NATO kuritarvitab Ukraina kriisi oma taassünniks ja uue vastasseisu tekitamiseks Venemaaga, on suurendanud manöövrite arvu Ida-Euroopa riikides ning kaalub oma 2014. aasta septembrikuu tippkohtumisel uute sõjaliste strateegiate kasutuselevõttu ja lisavägede saatmist Ida-Euroopasse, millega rikutakse 1997. aasta NATO–Venemaa põhiakti, kus NATO lubas, et Ida-Euroopasse ei paigutata olulisel määral täiendavaid alalisi lahinguüksusi;
N. arvestades, et EL jätkab Ukraina tegeliku olukorra eiramist ja toetab kriitikata Ukraina valitsust; arvestades, et ELi jätkab sanktsioonide poliitikat Venemaa vastu; arvestades, et vaatamata suurema osa Ukraina elanikkonna murele ja vastuseisule on sõlmitud ELi–Ukraina assotsieerimisleping, mis sisaldab laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut; arvestades, et Euroopa Komisjon leppis kokku mitme konkreetse meetme osas lühikese ja keskmise tähtajaga abi andmiseks Ukrainale;
1. väljendab sügavat muret sõjalise vastasseisu jätkamise pärast Ida-Ukrainas; nõuab president Porošenkolt sõjalise tegevuse lõpetamist; kutsub tungivalt kõiki osapooli üles leppima kokku relvarahu viivitamatus jätkamises ning asuma tööle vägivalla täielikuks lõpetamiseks poliitiliste ja diplomaatiliste vahenditega;
2. rõhutab, et Ukraina praegust sügavat poliitilist kriisi ei ole võimalik lahendada sõjaliste vahenditega, vaid selleks on vaja põhjalikku üleriigilist arutelu vajalike põhiseaduslike, poliitiliste ja majanduslike reformide ning riigi geopoliitilise orientatsiooni üle;
3. kutsub Venemaad, ELi ja USAd üles lõpetama konflikti õhutamine konflikti osapooltele poliitilise ja materiaalse abi, sealhulgas sõjalise toetuse andmise näol ning soovitab neil hakata kaasa aitama uue ühiskondliku leppe loomisele Ukraina eri osade vahel, tunnistades Ukraina mitmekesisust kui Ukraina identiteedi üldjoontes positiivset elementi, ning asuda tööle riigi territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse nimel;
4. nõuab kõigile konflikti osapooltele relvaembargo kehtestamist ja kõikide välisriikide sõjaliste nõustajate ja muude sõjaväelaste tagasikutsumist Ukrainast;
5. kutsub kõiki sidusrühmi hoiduma kasutamast sallimatust edastavaid sõnumeid või väljendeid, mis võivad õhutada vihkamist, vägivalda, vaenu, diskrimineerimist ja radikaliseerumist;
6. toetab Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) rolli suurendamist Ukraina kriisi lahendamises; nõuab Šveitsi eesistumise ajal välja töötatud tegevuskava rakendamist, mis loob hea aluse kriisist väljumisele poliitiliste vahenditega;
7. väljendab sügavat kaastunnet konfliktis hukkunud tsiviilisikute perekondadele; mõistab hukka mõlema poole poolt sõjalise konflikti piirkonnas toime pandud rahvusvahelise humanitaarõiguse rasked rikkumised; nõuab kõigi inimõiguste rikkumiste sõltumatut uurimist ja nende eest vastutavate isikute vastutusele võtmist;
8. väljendab sügavat muret konfliktipiirkondades süveneva humanitaarkriisi pärast; kutsub konflikti kõiki pooli üles hõlbustama rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääsu julgeolekuoperatsioonide all kannatada saanud piirkondadele, eesmärgiga hinnata elanikkonna tegelikke vajadusi ja neile reageerida;
9. nõuab sõltumatut ja põhjalikku uurimist seoses kõigi inimõiguste rikkumistega (eelkõige sõjakuritegudega), 2. mail 2014. aastal Odessas aset leidnud vägivallaga ja Maidani protestidega, ning rikkumiste toimepanijate tegude uurimist; rõhutab, et see protsess tuleb läbi viia nii, et oleks tagatud usaldus uurimise ja kohtumenetluse vastu, mis võimaldaks probleemist puudutatud kogukondadel täielikult nõustuda sellise uurimise tulemustega;
10. väljendab sügavat muret uue valitsuse poliitikasuundade tagajärgede pärast, mis otsustati pärast Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja ELi kehtestatud tingimusi; taunib asjaolu, et endiste valitsuste läbikukkunud poliitika eest peab maksma Ukraina rahvas, selle asemel et maksustataks Ukraina oligarhe;
11. väljendab sügavat muret Ukraina ebastabiilse energiapoliitika ja selle tagajärgede pärast kodanike jaoks; kutsub Venemaad ja Ukrainat üles jätkama konstruktiivset majanduslikku ja energiaalast koostööd, tagamaks kõigile taskukohase elektrihinna ning hoiduma energia ja kaubanduse kasutamisest poliitilise vahendina;
12. kutsub Ukraina ja rahvusvahelisi poliitikuid tungivalt üles ilmutama vaoshoitust ning hoiduma avaldustest, mis võiksid konflikti veelgi süvendada; väljendab suurt muret kõigi osapoolte vahelise propagandasõja pärast; kutsub kõiki osapooli üles tagama vajalikud tingimused ajakirjanikele ja teistele meediatöötajate, kelle töö on oluline kõigis Ukraina osades valitseva olukorra objektiivseks hindamiseks;
13. väljendab sügavat muret parempoolsete, marurahvuslike ja ksenofoobsete jõudude poliitilise rolli pärast Ukraina poliitikas; mõistab hukka rünnakud kommunistliku partei vastu ning samuti selle partei keelustamise katsed;
14. väljendab tõsist muret NATO ja Venemaa vahel kasvava poliitilise vastasseisu ja uue võidurelvastumise ohu pärast; hoiatab, et kui tulemustele suunatud dialoogi ei alustata, võivad sellel olla tõsised tagajärjed rahu ja julgeoleku jaoks Euroopas ja maailmas;
15. märgib, et poliitiline strateegia, mille puhul on idanaabruspoliitika eraldatud ELi ja Venemaa vaheliste suhete edendamisest, ei ole tulemusi andnud; rõhutab, et idanaabruspoliitika tuleb ümber kujundada, eesmärgiga edendada sellist piirkondlikku koostööd, millest ei jäetaks välja ühtki riiki; kutsub Venemaad üles osalema selles protsessis proaktiivselt ning näitama üles tahet saada hea naabruspoliitika osaks;
16. väljendab rahulolu ELi, Ukraina ja Venemaa vahelise dialoogi alustamise üle meetmete võtmiseks, et vältida ELi–Ukraina assotsieerimislepingu negatiivseid tagajärgi Ukraina ja Venemaa koostööle ja tolliliidule;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Ukraina valitsusele ja parlamendile ning OSCE ja Euroopa Nõukogu parlamentaarsetele assambleedele.