Istungidokument

 

16.9.2014                                                                                                                B8‑0128/2014

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Ukraina olukorra ning ELi ja Venemaa suhete hetkeseisu kohta

( 2014/2841(RSP) )

Johannes Cornelis van Baalen, Petras Auštrevičius, Antanas Guoga, Kaja Kallas, Andrus Ansip, Pavel Telička, Nathalie Griesbeck, Juan Carlos Girauta Vidal, Ramon Tremosa i Balcells, Marielle de Sarnez, Marietje Schaake, Ivan Jakovčić, Gérard Deprez, Fredrick Federley, Louis Michel

fraktsiooni ALDE nimel

 

B8‑0128/2014

Euroopa Parlamendi resolutsioon Ukraina olukorra ning ELi ja Venemaa suhete hetkeseisu kohta

( 2014/2841(RSP) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa naabruspoliitika, idapartnerluse ja Ukraina kohta ning pidades eelkõige silmas oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ukrainas[1], 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse[2], 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Venemaa surve kohta idapartnerluse riikidele ja eelkõige Ida-Ukraina destabiliseerimise kohta[3]ning 17. juuli 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ukrainas[4],

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta, pidades eelkõige silmas oma 6. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta[5],

–       võttes arvesse, et 27. juunil 2014 allkirjastati ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu viimased osad, mille Euroopa Parlament ja Ülemraada samal nädalal heaks kiitsid,

–       võttes arvesse Krimmi jätkuvat okupeerimist, raskeid lahinguid Ida-Ukrainas ning usaldusväärseid ja kindlaid tõendeid Venemaa sõjaväe otsese osalemise kohta nendes lahingutes,

–       võttes arvesse Malaysia Airlines´i lennu MH17 allatulistamist 17. juulil, mis näitas, et Ida-Ukraina konflikt kujutab endast tõepoolest ohtu Euroopa üldisele julgeolekule ja seda ei saa käsitleda üksnes piirkondliku konfliktina,

–       võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 29. augusti 2014. aasta järeldusi, Euroopa Ülemkogu 30. augusti 2014. aasta järeldusi Ukraina kohta ja 5. septembri otsust Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud uute sanktsioonide kohta,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et Ida-Ukraina sõjalises konfliktis on hukkunud rohkem kui 2600 sõjaväelast ja tsiviilisikut, veelgi rohkem on haavatuid ning sajad tuhanded on pidanud jätma oma kodu või taluma ebakindlust kuid kestvate lahingute tõttu; arvestades, et konflikti majanduslikud kulud, sh idapiirkondade uuesti ülesehitamise kulud, kujutavad Ukraina sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks tõsist probleemi;

B.     arvestades, et seda konflikti ei saa lahendada sõjalisel teel; arvestades, et me räägime sotsiaal-poliitilisest siseprobleemist, mis on muutunud sõda meenutavaks agressiooniks, peab lahendus põhinema seega poliitilisel dialoogil ja siseriiklikel kokkulepetel Ukrainas vastavalt president Porošenko esitatud rahuplaanile, samuti tuleb kaasata rohkem kohalikus ja piirkondlikus valitsemises osalevaid jõude, järgides täielikult Ukraina suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse, ühtsuse ja sõltumatuse põhimõtet;

C.     arvestades, et 5. septembril Minskis allkirjastatud relvarahu kokkuleppest on siiani üldiselt kinni peetud ja see annab võimaluse lõpetada vägivald ning alustada tööd poliitilise lahenduse leidmiseks konfliktile;

D.     arvestades, et 26. oktoobriks kavandatud ennetähtaegsete parlamendivalimiste valimiskampaanias tuleks keskenduda konstruktiivsete ja veenvate võimaluste leidmisele Ukraina ühtsuse edaspidiseks kindlustamiseks, ning samal ajal panna alus ka laiaulatusliku valitsusreformi läbiviimiseks Ukrainas, mis toetuks tõhusale detsentraliseerimisele riigis;

E.     arvestades, et Euroopa Liit teeb jätkuvalt pingutusi, et veelgi süvendada ja arendada ELi ja Venemaa suhteid, ning arvestades, et Euroopa Liit ja Venemaa on loonud juba tihedad ja ulatuslikud suhted eelkõige energia-, majandus- ja ettevõtlussektoris ning on maailmamajanduses teineteisega tihedalt seotud ja vastastikku sõltuvad;

F.     arvestades, et praeguses kriisis, millega kaasneb tõsine mure Venemaa Föderatsiooni riigisiseste suundumuste pärast seoses demokraatlike põhimõtete, põhiõiguste ja õigusriigi kaitsega ning rahvusvaheliste lepingute ja kohustuste järgimisega, ei saa enam ELi ja Venemaa suhteid käsitleda samadel alustel nagu varem, kuna see konflikt kujutab endast suurimat ohtu kogu Euroopa julgeolekule pärast Teist maailmasõda ning eeldab seega kõikide ELi liikmesriikide ühtset ja vankumatut seisukohta;

G.     arvestades, et Euroopa Liit mõistab jätkuvalt hukka Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastoopoli linna ebaseadusliku anneksiooni ega tunnusta seda;

1.      avaldab kaastunnet seoses tsiviilisikute ja sõjaväelaste hukkumisega Ida-Ukrainas toimuvate lahingute tagajärjel, sealhulgas suure arvu tsiviilisikute hukkumisega Malaysia Airlines᾽i lennu MH17 allatulistamise tõttu, ning on solidaarne paljude riigisiseste pagulastega ja põgenikega, kes on pidanud Ukrainast lahkuma;

2.      mõistab jätkuvalt hukka Venemaa sõjaväe ja muude jõudude sissetungi Ukraina territooriumile, Venemaa juhtkonna tugeva poliitilise toetuse nn separatistlikele jõududele ja Venemaa vägede sõjaväelise toetuse neile separatistlikele jõududele; rõhutab asjaolu, et need Venemaa juhtkonna meetmed ei ohusta mitte ainult Ukraina ühtsust ja sõltumatust, vaid kogu Euroopat;

3.      palub Venemaa Föderatsiooni ja kõiki teisi üksusi, kellel ei ole Ukraina antud luba, viia viivitamata oma väeüksused Ukraina territooriumilt välja, vähendada Ukraina piiri äärde paigutatud vägesid ja alustada võimalikult kiiresti kõikide väejõudude täielikku väljaviimist;

4.      toetab täielikult 5. septembril Minskis saavutatud relvarahu ja kutsub kõiki pooli üles relvarahu järgima ning hoiduma igasugusest tegevusest või liikumisest, mis võiks seda kokkulepet ohustada; rõhutab, et pärast vägivalla lõpetamist poliitiline protsess konfliktile lahenduse leidmiseks alles algab;

5.      kutsub Venemaad üles võtma viivitamata meetmeid Ukrainaga ühise piiri kontrollimiseks ja peatama igasuguse mittekorrapärase võitlejate, relvade ja varustuse sissetungi ja liikumise, et täielikult peatada edasine sisenemine Ukraina territooriumile; rõhutab, et kuni Venemaa jätkab Krimmi okupeerimist, peab Venemaa Föderatsioon tagama kõikide Krimmi vähemuste täieliku kaitse;

6.      kutsub Venemaa juhtkonda üles kasutama oma mõjujõudu Ida-Ukraina elanike ja välismaalaste hulgas ning veenma neid relvad maha panema ja osalema konflikti lahendamises poliitilisel teel; on täielikult veendunud, et konflikti on võimalik lahendada vaid läbirääkimiste teel; kutsub mõlemaid pooli üles lõpetama rahu ja leppimise huvides sõjaka keelelise väljendusviisi kasutamine;

7.      rõhutab, et kõikides konflikti poliitilistes lahendustes tuleb täielikult austada Ukraina suveräänsust, territoriaalset terviklikkust, ühtsust ja sõltumatust; rõhutab, et EL ja Euroopa Nõukogu peaksid olema valmis pakkuma abi ja oskusteavet protsessi käigus, mille eesmärk on Ukraina detsentraliseeritum juhtimine; toonitab, et mingil juhul ei tohiks separatistid saada vetoõigust Ukraina välispoliitiliste valikute küsimuses;

8.      nõuab nende isikute vabastamist, keda peetakse ebaseaduslikult kinni Ukrainas ja kes on oletatavasti Venemaale viidud, ja käsitleb seda olulise usaldust loova meetmena; tõstab eriti esile Ukraina vabatahtliku Nadežda Savtšenko juhtumi, kelle separatistid pidasid kinni juunis, viisid pärast seda Venemaale ja kes on siiani vangistuses;

9.      kutsub nõukogu ja liikmesriike üles mitte kaaluma sanktsioonide tühistamist enne, kui nende hinnangul on Ukraina rahuprotsessis edu saavutatud, ja olema jätkuvalt valmis kehtestama uusi sanktsioone Venemaa suhtes, kui Venemaa võtab mis tahes meetmeid relvarahuleppe rikkumiseks või pingete uuesti suurendamiseks Ukrainas; kiidab heaks mitmete Venemaa kodanike ja ettevõtete vastu suunatud uute sanktsioonide jõustumise 12. septembril;

10.    rõhutab, et ELi ja Venemaa suhete praegune halvenemine on pika protsessi ja Venemaa sise- ja välispoliitiliste valikute tagajärg;

11.    rõhutab, et keskmises ja pikas perspektiivis sõltuvad Venemaa poliitiline ja majanduslik stabiilsus ja areng tõelise demokraatia tekkest, ning toonitab, et ELi ja Venemaa suhete edasine areng oleneb Venemaal demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste austamise edendamiseks tehtavatest jõupingutustest; rõhutab veel kord, et Euroopa Liit teeb jätkuvalt jõupingutusi heade suhete ja konstruktiivse koostöö nimel Venemaaga eeldusel, et Venemaa täidab oma kohustusi, mis tulenevad tema ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme, Euroopa Nõukogu liikme ja OSCE liikme staatusest;

12.    peab kahetsusväärseks, et Venemaa juhtkond käsitleb ELi idapartnerlust riigi poliitiliste ja majanduslike huvide ohuna; rõhutab vastupidi, et Venemaa hoopis võidaks kaubandusliku ja majandusliku tegevuse elavnemisest ning samuti suureneks Venemaa julgeolek stabiilsemas ja prognoositavamas naabruskonnas; osutab asjaolule, et ajalooline ja poliitiline must-valge maailmavaade, mida toetab Kreml ja riigi ametlik meedia, tekitab palju tõsiseid probleeme mitte üksnes Venemaa naaberriikidele, vaid ka Venemaa enda sisemisele stabiilsusele ning poliitilisele ja majanduslikule arengule;

13.    kiidab heaks Prantsusmaa valitsuse otsuse peatada helikopterikandjate Mistral eksport; palub liikmesriikidel järgida samasugust põhimõtet seoses nende eksporditavate toodetega, mida ELi sanktsioone käsitlevad otsused ei hõlma, eelkõige relvade ja kahese kasutusega kaupade puhul;

14.    palub komisjonil jälgida tähelepanelikult Venemaa vastusanktsioonide mõju ja võtta viivitamata meetmeid Venemaa kaubanduspiirangute all kannatavate tootjate toetamiseks;

15.    rõhutab, et EL peaks võtma kiiresti meetmeid sõltuvuse vähendamiseks Venemaa fossiilkütustest, eelkõige söest ja gaasist, ning uraanist; on seisukohal, et Euroopa energialiidu loomise tulemuseks peaks olema sõltumatuse saavutamine Venemaa energiast;

16.    kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles koostama viivitamata kõikehõlmav ja mahukas finants- ja muu abi pakett Ukraina ning eelkõige inimeste jaoks Ida-Ukrainas, et toetada poliitilise lahenduse leidmise ja siseriikliku lepitamise nimel tehtavat tööd; kutsub komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada tõrgeteta varajane assotsieerimislepingu rakendamine Ukrainaga, mis kujutab endast olulist vahendit ELi ja Ukraina suhete arendamisel kõigis sätestatud valdkondades; võtab teadmiseks 12. septembri ettepaneku lükata aasta võrra edasi põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamine, jättes samas Ukraina jaoks kehtima ELi kaubanduse sooduskorra;

17.    loodab, et 26. oktoobril toimuvate parlamendivalimiste valimiskampaania käigus konsolideeritakse jätkuvalt ELile orienteeritud reformikava valdkonnas tehtavat tööd, et tugevdada õigusriiki, kaotada karistamatus ja korruptsioon ning tagada vastavus rahvusvaheliste inimõiguste normide ja põhiõigustega, mis puudutab eelkõige kultuurilisi, keelelisi, usulisi ja rahvusvähemusi;

18.    märgib, et kuigi relvarahulepe sisaldab mõningaid sätteid karistamatuse kohta nende puhul, kes olid kaasatud Ida-Ukraina konflikti, ei saa sarnast otsust võtta vastu sõjakuritegude puhul, nagu Malaysia Airlines´i lennu MH17 allatulistamine; rõhutab, et allatulistamise toime pannud isikud tuleb tuua Ukraina või rahvusvahelise kohtu ette;

19.    toetab kõiki meetmeid, mille eesmärk on taastada sõjaliste operatsioonide käigus purustatud taristu Ida-Ukraina piirkondades; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles elavdama humanitaarabi andmist Ukraina kodanikele, kes seda vajavad;

20.    mõistab teravalt hukka Eesti kaitsepolitseiameti ametniku Eston Kohveri ebaseadusliku vägivaldse röövimise Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) poolt Eesti Vabariigi territooriumil; kutsub Venemaa ametiasutusi üles lubama Eston Kohveril takistamatult ja korrapäraselt kohtuda Eesti Vabariigi ametlike esindajatega, kindlustama tema isiklik heaolu ja turvalisus Venemaa territooriumil viibimise ajal ning vabastama Eston Kohver viivitamata ja võimaldama tema turvaline tagasipöördumine Eestisse; rõhutab, et ELi ja NATO solidaarsus on eriti vajalik olukorras, kus Venemaa ametiasutused püüavad esitleda Eston Kohverit osalisena NATO Venemaa vastu suunatud tegevuses;

21.    toetab Euroopa Lennundusohutusameti jõupingutusi luua paremini koordineeritud riskihindamise mudel üle konfliktipiirkondade kulgevate lennutrajektooride jaoks ning palub ametil, komisjonil ja liikmesriikidel teha ülemaailmse tõhusa hoiatussüsteemi loomisel koostööd;

22.    tõstab esile Saksamaa ja Prantsusmaa välisministrite diplomaatilisi jõupingutusi konflikti lahendamisel; peab ELi kõrge esindaja tuntavat puudumist kahetsusväärseks ja rõhutab, et üks tema rolli oluline osa on olla kriisiolukorras avalikkuses nähtav ja kuuldav isik;

23.    nõuab Euroopa Komisjoni järgmisel ametiajal Venemaa suhtes rakendatava ELi poliitika vastutuse paremat koordineerimist, mida iseloomustaks kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi selge ja keskne roll ning liikmesriikide jõupingutused rääkida Venemaaga ühel häälel; palub ametisse astuval kõrgel esindajal algatada kiireloomulise küsimusena Euroopa julgeolekustrateegia läbivaatamine viimaseid sündmusi arvesse võttes ning esitada tulevased meetmed ühise välis- ja julgeolekupoliitika tõhususe ja ELi tegutsemisvõime parandamiseks;

24.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Euroopa Nõukogule.

[1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0170
[2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0248
[3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0457
[4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0009
[5] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0101