Istungidokument

 

21.10.2014                                                                                                              B8‑0181/2014

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Esitatud pärast arutelu, mis käsitles volinike kolleegiumi ja selle programmi tutvustust Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi poolt

vastavalt kodukorra artikli 118 lõike 5 esimesele lõigule

Euroopa Komisjoni valimise kohta

( 2014/2811(RSP) )

Ashley Fox

fraktsiooni ECR nimel

 

B8‑0181/2014

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Komisjoni valimise kohta

( 2014/2811(RSP) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma 15. juuli 2014. aasta otsust valida Jean-Claude Juncker komisjoni presidendiks,

–       võttes arvesse iga volinikukandidaadi kirjalikke ja suulisi avaldusi parlamendikomisjonides toimunud kuulamistel ning kuulamiste järel parlamendikomisjonide antud hinnanguid volinikukandidaatidele,

–       võttes arvesse volinike kolleegiumi ja selle programmi tutvustust komisjoni ametisseastuva presidendi poolt,

 

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet, mis kiideti heaks 9. veebruaril 2010. aastal,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 7 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 118 lõike 5 esimest lõiku ja XVI lisa,

Liikmesriikide õiguste austamine

1.      kinnitab veel kord, et igal liikmesriigil on õigus oma volinik nimetada; on veendunud, et parlament peaks korraldama kuulamismenetluse lähtudes sellest, et neid ülesseadmisi tuleks austada, välja arvatud erakorraliste asjaolude korral;

2.      on veendunud, et parlament peaks seetõttu keskenduma peamiselt hinnangu andmisele, kas komisjoni ametisseastuva presidendi määratud vastutusalad on kandidaatide jaoks sobivad;

Üldmärkused esildatud uue komisjoni ja konkreetsete vastutusalade määramise kohta

3.      peab üldiselt tervitatavaks klastersüsteemi, mille eesmärk on anda komisjonile rohkem struktuuri ja konkreetsust; usub, et see peaks aja jooksul arenema formaalsemaks süsteemiks; on siiski mures, et ülesannete osas valitseb veel ebaselgus ning esineb tarbetu dubleerimis- ja konfliktirisk;

4.      peab tervitatavaks asjaolu, et paljud volinikukandidaadid on mõistnud, et Euroopa Liit vajab põhjalikku reformimist, et tagada liikmesriikide ja nende kodanike õiguste austamine, vähendada ELi ettevõtete koormust, et nad saaksid luua töökohti ja toota Euroopa jaoks jõukust, ja võita tagasi avalikkuse usk liidu tulevikku;

5.      peab kahetsusväärseks asjaolu, et mitte kõik volinikukandidaadid ei jaga seda seisukohta ja mõni neist propageerib jätkuvalt vananenud ja aegunud Euroopa-visiooni, mis põhineb 1950ndate aastate Euroopa integreerimise mudelil ega sobi 2050ndate aastate probleemide lahendamiseks;

6.      palub volinikukandidaatidel ametisse astumisel:

–       tegutseda vaid absoluutse vajaduse korral ja nõuetekohasel viisil, võttes eelkõige arvesse põhjalikke mõjuhinnanguid;

–       järgida rangelt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

–       tegutseda üksnes siis, kui see on sõnaselgelt lubatud kooskõlas liikmesriigilt Euroopa Liidule delegeeritud pädevustega, ja austada liikmesriikide suveräänsust;

 

–       austada Euroopa maksumaksjate ja ettevõtete rasket majanduslikku olukorda ja vähendada kulusid;

7.      väljendab kahetsust, et mõnele nendest, kes oma liikmesriigis peetud ametikohal oli vastutav eurokriisi aegse halva juhtimise eest, on ette nähtud vastutusala, mis hõlmab majandus- ja rahapoliitikaga seotud ülesandeid;

8.      taunib asjaolu, et täielikult on eiratud parlamendi soovitust kaasata komisjoni eelarvekontrolliküsimustega tegelev volinikukandidaat ning et seetõttu puudub komisjonis tegelikult liige, kes nende küsimuste eest nõuetekohaselt vastutaks, mis viitab sellele, et selle probleemi ulatust ei hinnata või et komisjon on loobunud tõsistest pingutustest saada oma raamatupidamisaruannetele kontrollikojalt positiivne kinnitav avaldus;

Kuulamistest tulenevad konkreetsed küsimused

9.      palub ametisseastuval Euroopa Komisjonil:

–       muuta töökohtade, majanduskasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõime ühtse digitaalturu potentsiaali vabastamine prioriteediks, asetades erirõhu ettevõtete ees seisvate tõkete ja ettevõtete koormuse kõrvaldamisele ühtsel turul ning kaupade ja teenuste ühtse turu tugevdamisele, ning pidada eriti tähtsaks selliste pingutuste suurendamist, mis aitaksid liikmesriikide potentsiaali ja ressursside reindustrialiseerimise kaudu tööstust ja töökohti ELi tagasi tuua ning milles tuleks eelkõige keskenduda sellele, et liikmesriikidel aidataks parandada oskusi, vähendada bürokraatiat ja optimeerida energiakulusid ning toetada uuenduslikke tooteid ja protsesse;

–       viia ellu kaugeleulatuvat ja avatud kaubanduspoliitikat mitte ainult käimasolevate kahe-, mõne- ja mitmepoolsete läbirääkimiste kaudu, vaid ka seoses võimalike uute lepingutega eri riikidega kogu maailmas, et tagada kaubanduse ja investeeringute kaudu ELi kodanikele ja ettevõtetele (sh väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele) käegakatsutavad majanduslikud ja sotsiaalsed hüved;

–       võtta meetmeid, mida on vaja selleks, et saavutada Euroopas energiajulgeolek tema oma energiaressurssidesse investeerimise kaudu, võttes samas arvesse, et kõigis nn energialiidu loomise püüdlustes tuleb austada iga liikmesriigi õigust määrata ise oma energiaallikate jaotus;

–       teha algatusi, mis tagaksid ELis põllumajandustootjate võrdse kohtlemise;

–       austada liikmesriikide õigust võtta vastu õigusakte perekonnaõiguse vallas;

–       loobuda kõikidest kavadest, mille eesmärk on liikmesriikide riigivõlgade vastastikune katmine ELi tasandil, sh sellistest ideedest nagu kogu ELi hõlmav ühtne hoiuste tagamise fond ja kogu ELi hõlmav töötuskindlustussüsteem;

–       toetada ettepanekuid, millega kinnitatakse veel kord, et Euroopa Liidu toimimise lepingusse jääb alles nn mittevastutuse põhimõte, selleks et rõhutada iga liikmesriigi vastutust oma avaliku sektori vahendite eest ja veelgi toonitada iga liikmesriigi õigust otsustada ise oma vääringu üle, võttes arvesse vajadust rakendada täielikult ühtset järelevalvemehhanismi, ühtset kriisilahendusasutust ja Euroopa stabiilsusmehhanismi käsitlevad uued õigusaktid;

–       aidata välja töötada ühist Venemaaga suhtlemise käsitust, võttes aluseks poliitika, mis näitab üles solidaarsust riikidega, kes on Euroopa Liiduga assotsieerunud või kes soovivad Euroopa Liiduga suhteid tihendada, milles võetakse arvesse ELi naabruspoliitika mõju julgeolekule ja mis hõlmab otsustavaid meetmeid Ukraina tõsise ja vastuvõetamatu olukorraga tegelemiseks ning milles kinnitatakse, et põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid Ukraina, Gruusia ja Moldovaga uuesti läbi ei räägita;

–       teha koostööd liikmesriikidega, et tagada, et ebakindlas globaalses keskkonnas on olemas mehhanismid ja turud, mis tagavad Euroopas toiduga kindlustatuse;

Kandidaatide nimetamine ja kuulamismenetlus

10.    on seisukohal, et volinikukandidaatide ja kuulamiste ajakava on sobimatu, sest:

–       kui kandidaadid tähtsamatele ametikohtadele jäävad enne suve nimetamata, ei jää volinikukandidaatidele piisavalt aega kuulamisteks valmistuda, sest nende vastutusala määratakse kindlaks vaid mõni nädal enne kuulamisi;

–       nii lühikese ettevalmistusaja tõttu on volinikukandidaatidel kiusatus piirduda oma vastustes kirjalikult vastatavatele küsimustele ja kuulamistel üldsõnaliste üldistustega, mistõttu vastustes on kuulda pigem komisjoni ametnike kui volinikukandidaadi enda häält, see aga ei soodusta avatud ja avameelset arutelu ja surub alla innovaatilist mõtlemist;

11.    taunib asjaolu, et vastutusalade ringijagamine viimasel hetkel ja uute kandidaatide hiline esitamine alandab asjaomaseid parlamendikomisjone, sest kohe järgneva täiskogu istungil toimuva hääletuse tõttu, mis on vajalik selleks, et uus komisjon saaks 1. novembrist ametisse astuda, puudub neil parlamendikomisjonidel kandidaadi nimetamise või tema asjaomasele vastutusalale sobivuse suhtes praktiliselt igasugune kaalutlusruum; märgib, et see annab märku ka sellest, et vastutusala, mis viimasel hetkel on ringi jagatud, olgugi et parlamendikomisjon volinikukandidaati toetas, ei ole komisjoni töös prioriteediks;

12.    teeb ettepaneku, et kaaluda tuleks uue komisjoni ametisseastumise kuupäeva edasilükkamist 1. novembrilt 1. detsembrile, et kuulamismenetlus võiks toimuda professionaalsemalt ja põhjalikumalt;

13.    nõuab kuulamisi käsitlevate eeskirjade muutmist nii, et kuulamismenetluse korraldamise eest vastutaks selgelt esimeeste konverents ning parlamendikomisjonid ei saaks endale ilma nõuetekohaste eeskirjadel põhinevate volitusteta menetluse peatamist või lisakoosolekute korraldamist lubada;

14.    on veendunud, et põhimõtteliselt ei ole selles midagi halba, kui komisjonid soovivad teatavatel erijuhtudel korraldada lisakuulamise, kuid selline kord peaks sisalduma parlamendi kodukorras;

15.    on veendunud, et hinnangu vastuvõtmise 24-tunnise tähtajaga on seotud oht, et see on kuulamiste ajakavas tagapool olevate kandidaatide suhtes ebaõiglane, see aga on omakorda tekitanud nn pantvangide võtmise kultuuri, et kaitsta hiljem kuulamisele minevaid kandidaate; nõuab, et kaalutaks nõude kehtestamist, et kõikidele volinikukandidaatidele esitatakse ametlik hinnang siis, kui kogu kuulamismenetlus on lõppenud;

16.    on veendunud, et kord, mille järgi küsimuseks ja vastuseks on aega kolm minutit, ei toimi, sest parlamendiliikmetel ei ole võimalust esitada täiendavaid küsimusi ja kaks minutit on tõsise vastuse andmiseks sageli liiga lühike aeg; väljendab kahetsust, et mõnel juhul said kaasatud komisjonid esitada nii vähe küsimusi, et neil oli praktiliselt võimatu esitada põhjendatud arvamust; nõuab, et küsimuste ajakava tulevaste kuulamiste jaoks läbi vaadataks;

17.    on veendunud, et selguse huvides peaks iga volinikukandidaadi puhul asjaomas(t)es komisjoni(de)s toimuma süstemaatiline salajane hääletus;

18.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule ja komisjonile.