Istungidokument
24.11.2014 B8‑0313/2014
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise ja VKE-testi rolli kohta
( 2014/2967(RSP) )
Pavel Telička, Jean-Marie Cavada, Antanas Guoga, António Marinho e Pinto, Dita Charanzová
fraktsiooni ALDE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise ja VKE-testi rolli kohta
( 2014/2967(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse hiljutist komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise teemalist avalikku konsultatsiooni ja vastavat läbivaadatud mõjuhindamissuuniste eelnõu,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et mõjuhinnangutel on õigusaktide väljatöötamise varajases etapis kasutatava vahendina komisjoni aruka reguleerimise tegevuskavas keskne roll, mille eesmärk on pakkuda läbipaistvaid, põhjalikke ja tasakaalustatud tõendeid käsitletava probleemi olemuse kohta, ELi tegevuse lisaväärtuse, eeldatava halduskoormuse ning alternatiivsete tegevussuundade kulude ja tulude kohta kõikide sidusrühmade jaoks;
B. arvestades, et kehtivate mõjuhindamissuuniste kohaselt otsustavad selle üle, kas konkreetse algatuse puhul on mõjuhinnang vajalik või mitte, peamiselt komisjoni peasekretariaat ja mõjuhindamiskomitee;
C. arvestades, et mõjuhindamiskomiteel on tähtis roll mõjuhinnangute keskse kvaliteedikontrollijana;
D. arvestades, et komisjoni eksperdirühma sõnul võib õigusaktide nõuete täitmine VKEdele 10 korda rohkem maksma minna kui suurematele ettevõtetele; arvestades, et seetõttu on nõuetekohane ja sõltumatu mõjuhinnang eriti tähtis VKEde jaoks, kellel on sageli suurtest ettevõtetest keerulisem uute õiguslike ja haldusnõuetega kohaneda ning kes oma suuruse tõttu ei suuda regulatiivseid muutusi varajases etapis nii hästi ette näha;
E. arvestades, et põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele” on 2008. aasta Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” aluspõhimõte; arvestades, et see põhimõte on mõjuhindamissuunistes sätestatud alates 2009. aastast ja muudes komisjoni tekstides alates 2005. aastast; arvestades, et selle põhimõtte eesmärk on võtta VKEde huvisid arvesse poliitikakujundamise väga varajastes etappides, et muuta õigusaktid VKE-sõbralikumaks; arvestades, et kõnealuse põhimõtte tulemuslikuks rakendamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks VKE-testi kohaldamine tulevaste seadusandlike ettepanekute suhtes;
F. arvestades, et VKE-test, sh võimalikud leevendusmeetmed, on mõjuhindamissuunistes sätestatud alates 2009. aastast ja muudes komisjoni tekstides alates 2005. aastast; arvestades, et läbivaadatud suuniste eelnõu ei sisalda VKE-testi kohta mingeid sätteid;
G. arvestades, et parlamendi poolt komisjoni algse ettepaneku kohta tehtud oluliste muudatusettepanekute nõuetekohasel hindamisel on kolmepoolsetel läbirääkimistel parlamendi seisukoha toetamiseks märkimisväärne lisaväärtus;
Kohaldamisala
1. tunneb heameelt selle üle, et komisjon on võtnud endale kohustuse mõjuhindamissuunised mõjuhindamismenetluste parandamiseks korrapäraselt läbi vaadata;
2. on aga mures selle pärast, et läbivaadatud suuniste eelnõu on mõjuhinnangute kohaldamisala osas palju vähem konkreetne kui kehtivad suunised ja et need jätavad vastutavale peadirektoraadile mõjuhindamise vajalikkuse kohta otsuse tegemisel oluliselt suurema tõlgendamisvabaduse; on veendunud, et praegune tava, mille kohaselt osalevad otsustusprotsessis nii mõjuhindamiskomitee kui ka peasekretariaat, tuleks alles jätta;
3. on veendunud, et komisjon peaks ka edaspidi järgima praegust tava, mille kohaselt ta esitab mõjuhinnangu kõigi algatuste kohta, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
– komisjoni õigusloome- ja töökavas sisalduvad seadusandlikud ettepanekud;
– komisjoni õigusloome- ja töökavas mittesisalduvad seadusandlikud ettepanekud, millel on selge majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaalane ja halduskoormust puudutav mõju;
– muud kui seadusandlikud algatused, milles määratakse kindlaks tulevased poliitikameetmed (näiteks valged raamatud, tegevuskavad, rahastamiskavad ja rahvusvaheliste kokkulepete läbirääkimissuunised);
– delegeeritud õigusaktid või rakendusaktid, millel on tõenäoliselt mõõdetav majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaalane ja halduskoormust puudutav mõju;
4. märgib, et mõjuhinnangu kohaldamisala ei pruugi mõnel juhul vastata vastuvõetud ettepanekutele, kui neid on muudetud pärast seda, kui need on esitatud volinike kolleegiumile heakskiitmiseks; nõuab, et läbivaadatud suuniste eelnõus oleks sätestatud, et mõjuhinnangut tuleks ajakohastada, et tagada selles ja komisjoni poolt lõplikult vastu võetavas mis tahes ettepanekus käsitletavate küsimuste vaheline järjepidevus;
5. juhib tähelepanu sellele, et mõjuhinnangut ei tohi kasutada selleks, et avaldada vastuseisu õigusaktile, millega institutsioon ei ole nõus, ega selleks, et piirata seadusandja õigust esitada muudatusettepanekuid;
6. märgib, et mõjuhinnang peab olema range ja põhjalik ning põhinema täpsel, objektiivsel ja terviklikul teabel ning see peab sisaldama analüüsi, mis on proportsionaalne ja keskendub ettepaneku eesmärgile, et mõjuhinnangu alusel oleks võimalik teha teadlik poliitiline otsus;
7. rõhutab, et mõjuhindamismenetlus peaks olema läbipaistev ja avaldatud komisjoni veebisaidil;
Mõjuhindamiskomitee
8. väljendab tõsist muret selle pärast, et läbivaadatud suuniste eelnõus ei ole mõjuhindamiskomitee roll mõjuhindamisprotsessis selgemalt määratletud; nõuab tungivalt, et komisjon kõrvaldaks selle puuduse ning sõnastaks parlamendile vastates läbivaadatud suuniste uues eelnõus mõjuhindamiskomiteed puudutavad menetlused selgemalt ja kõik mõjuhinnangut nõudvad algatused peaksid saama mõjuhindamiskomitee heakskiidu; on seisukohal, et volinike kolleegium ei peaks analüüsima ühtki seadusandlikku ega muud kui seadusandlikku algatust, mida mõjuhindamiskomitee ei ole heaks kiitnud;
9. on seisukohal, et mõjuhindamiskomitee peaks jätkama tööd komisjoni struktuuri kuuluva sõltumatu kvaliteedikontrolliorganina, ja nõuab, et mõjuhindamiskomitee muutuks komisjoni peadirektoraatidest ja peasekretariaadist oluliselt vähem sõltuvaks; on seisukohal, et mõjuhindamiskomiteesse peaksid kuuluma ainult kõrge kvalifikatsiooniga inimesed; teeb ettepaneku, et mõjuhindamiskomitee annaks aru otse parema õigusloome eest vastutavale komisjoni asepresidendile;
VKE-test
10. tuletab meelde, et komisjon võttis endale Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” kohustuse rakendada põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” poliitika kujundamisel ja et see hõlmab VKE-testi, mille abil hinnatakse tulevaste seadusandlike ja haldusalaste algatuste mõju VKEdele; rõhutab, et igal juhul tuleb tagada testi korrektne tegemine, ja on seisukohal, et selles osas on vaja veel palju ära teha;
11. rõhutab, et range VKE-testi läbiviimiseks tuleb VKEsid esindavate sidusrühmadega mõjuhinnangute esimese eelnõu üle nõu pidada ning seda tuleb teha enne lõpliku versiooni koostamist ja võimalikult varases etapis; on seisukohal, et VKEde paremaks kaasamiseks peaks komisjon konsultatsioonide vormi parandama;
12. tuletab meelde, et komisjon pidas 2011. aastal toimunud omapoolsel Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamisel kahetsusväärseks, et VKE-testi oli oma riiklikku otsustusprotsessi integreerinud üksnes kaheksa liikmesriiki; tunneb heameelt selle üle, et komisjon võttis sellel läbivaatamisel selgelt sihiks VKE-testi tugevdamise; peab kahetsusväärseks, et vastupidiselt komisjoni teadaannetele ei ole läbivaadatud mõjuhindamissuuniste eelnõus VKE-testi isegi mitte mainitud;
13. nõuab kindlalt, et suuniste 8. lisas esitatud VKE-test säilitataks, et vältida komisjoni algatuste raames VKEde ebaproportsionaalset mõjutamist või ebasoodsasse olukorda seadmist suurte äriühingutega võrreldes;
14. rõhutab, et niisugustel juhtudel peaks mõju hindamine sisaldama võimalusi, mis hõlmavad alternatiivseid mehhanisme ja/või paindlikkust, et aidata VKEdel täita algatuse nõudeid (nagu on ette nähtud lisas 8.4); tunneb sellega seoses heameelt selle üle, et läbivaadatud suuniste eelnõus on sätestatud võimalus jätta mikroettevõtjad seadusandliku ettepaneku reguleerimisalast põhimõtteliselt välja;
Parema õigusloome valdkonna nõuandva organi loomine
15. tunneb heameelt komisjoni volitusel tegutseva halduskoormust käsitleva kõrgetasemelise töörühma tehtud töö ja esitatud lõpliku aruande üle; tuletab meelde komisjoni viimases õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi käsitlevas teatises (2014. aasta juunis) esitatud kavatsust luua parema õigusliku reguleerimisega tegelev kõrgetasemeline töörühm, kuhu kuuluvad sidusrühmade esindajad ja liikmesriikide eksperdid;
16. nõuab tungivalt, et komisjon looks võimalikult kiiresti niisuguse parema õigusloome valdkonna kõrgetasemelise nõuandva organi, kuhu oleks kaasatud nii sidusrühmade eksperditeadmised kui ka liikmesriikide eksperdid ja vaatlejana parlamendi esindaja; teeb ettepaneku anda sellele organile kindlad ja sõltumatud nõustamisvolitused, mille hulka peaks kuuluma ettepanekutega seotud halduskoormuse, eeskirjade järgimise kulude, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise ning õigusliku aluse valiku hindamine ja ettepanekute esitamine parema õigusloome algatuste kohta ning riikide tasandil ELi õigusaktide rakendamise jälgimine; nõuab, et parlament ja nõukogu kaasataks ekspertide nimetamise menetlusse;
17. palub komisjonil esitada läbivaadatud mõjuhindamissuuniste uue eelnõu, võttes arvesse käesolevas resolutsioonis rõhutatud aspekte ja komisjoni uut struktuuri, eelkõige parema õigusloome eest vastutava uue asepresidendi rolli;
Mõjuhinnangud parlamendis
18. nõuab komisjoni mõjuhinnangute korrapärast ja võimalikult varajast kontrollimist parlamendi ja eeskätt parlamendikomisjonide tasandil;
19. tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni mõjuhinnangute sõltumatuse tagamise kohta[1], milles ta kutsus üles kasutama järjekindlamalt parlamendi mõjuhinnanguid, ja juhib tähelepanu sellele, et mõju hindamiseks on juba olemas mõjuhindamisüksus; on seisukohal, et parlamendi mõjuhinnangute kasutamine on eriti kasulik enne komisjoni algse ettepaneku kohta tehtud oluliste muudatusettepanekute vastuvõtmist;
Mõjuhinnangud Euroopa Ülemkogus
20. tuletab nõukogule meelde, et ta on kohustatud iseenda oluliste muudatusettepanekute mõju korrapäraselt hindama;
°
° °
21. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.