Istungidokument
12.1.2015 B8‑0037/2015
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele
komisjoni 2015. aasta tööprogrammi kohta
( 2014/2829(RSP) )
Vicky Ford
fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2015. aasta tööprogrammi kohta
( 2014/2829(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse koostamisel olevat teatist komisjoni 2015. aasta tööprogrammi kohta ja selle kolme lisa:
• „Uued algatused”;
• „Nimekiri tagasivõetavatest või muudetavatest menetluses olevatest ettepanekutest”;
• „Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) meetmed”,
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi poliitilisi suuniseid,
– võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020”,
– võttes arvesse kehtivat Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete raamkokkulepet, ja eriti selle lisa 4,
– võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,
A. arvestades, et Euroopa osaleb ülemaailmses võidujooksus, milles ainult konkurentsivõimelised majandused suudavad luua uusi töökohti ja tõsta oma kodanike elatustaset;
B. arvestades, et üha keerukamates globaalsetes majandustingimustes peab Euroopa Liit toime tulema konkurentsivõime sügava kriisiga;
C. arvestades, et enamik maailma muid piirkondi arenevad kiiremini ning nende tootlikkuse ja innovatsiooni tase järjest kasvab;
D. arvestades, et euroala riigivõla kriis on oluliselt kahjustanud Euroopa majandust ja põhjustanud märkimisväärseid raskusi miljonitele inimestele;
E. arvestades, et Euroopa valimiste tulemused paljudes riikides paljastasid laialdase rahulolematuse ELi paljude tahkudega ning rõhutasid reformivajadust;
I OSA: ÜLDISED TÄHELEPANEKUD KOMISJONI 2015. AASTA TÖÖPROGRAMMI KOHTA
1. peab tervitatavaks, et komisjoni 2015. aasta tööprogrammis nõutakse paremat õigusloomet, subsidiaarsust ja läbipaistvust, ning toetab poliitilise katkestuse põhimõtet ja paljude algatuste tagasivõtmist; on nõus sellega, et keskenduda tuleks algatustele, mis loovad majanduskasvu ja töökohti ning võimaldavad ettevõtete õitsengut; on arvamusel, et esmatähtis on tagada, et kehtiv poliitika avaldaks positiivset mõju konkurentsivõimele, et seda rakendatakse nõuetekohaselt ja et see on eesmärgipärane; kutsub komisjoni üles seadma ambitsioonikaid, kuid saavutatavaid eesmärke bürokraatia vähendamiseks;
2. usub, et kõik uued seadusandlikud ettepanekud peaksid läbima konkurentsivõime testi, mille kohaselt neil peab olema tõendatult positiivne netomõju konkurentsivõimele, enne kui komisjon need esitab;
3. rõhutab, et kuigi selgelt väljendatud sihiga avaliku sektori investeeringud on vajalikud näiteks selleks, et parandada hariduse standardeid ja arendada teatud infrastruktuuri, ei saa avaliku sektori kulutuste suurendamisega siiski saavutada kasvu pikas perspektiivis, sest see tähendaks juba niigi raskes majanduslikus seisus üksikisikute ja ettevõtete jaoks kasvavat maksukoormust, või veelgi suuremate rahasummade laenamist, mis tuleb tagasi maksta tulevastel põlvedel; toonitab, kui oluline on luua õigeid tingimusi, et stimuleerida erasektori investeeringuid, mis on Euroopa majandusliku taastumise jaoks pikemas perspektiivis keskse tähtsusega;
4. toetab majanduskasvu strateegiat, mille eesmärk on luua õige poliitiline raamistik, et ettevõtted ja ettevõtjad saaksid areneda, luues uusi töökohti ja jõukust ning tõstes elatustaset; märgib, et strateegias „Euroopa 2020” on paika pandud sihid tuleviku jaoks, kuid peab kahetsusväärseks, et ei ole jätkunud poliitilist tahet sellele piisava kiirenduse andmiseks, et tagada strateegia täielik rakendamine;
5. toonitab, et Euroopa avaliku sektori kulutustes ei saa teha erandit pingutustest, mida teevad liikmesriigid oma avaliku sektori kulutuste kontrolli alla saamiseks ning nõuab liidu eelarve vähendamist, et kergendada maksumaksjate maksukoormust; on arvamusel, et ELi eelarve peaks olema selgelt suunatud sellele, et aidata liikmesriikidel tegeleda struktuursete probleemidega, eriti konkurentsivõime vähenemisega ja seepärast kasvava töötusega; on kindlal seisukohal, et tuleb vähendada ELi halduskulutusi (näiteks lõpetades Euroopa Parlamendi istungite pidamise Strasbourgis) ning saavutada ELi eelarve tegelik vähenemine;
6. on endiselt seisukohal, et Euroopa lisaväärtuse põhimõte peaks olema kõigi tulevaste kulutuste nurgakivi ning et selle puhul tuleb samuti juhinduda tõhususe, mõjususe ja kulutustele vastava tulu põhimõtetest, järgides samas subsidiaarsuse põhimõtet, mis on määratletud ELi lepingu artiklis 5 ja kinnistatud protokollis nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus;
7. peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni tööprogrammis ei ole subsidiaarsust üksikasjalikumalt mainitud; on veendunud, et pigem juhiks nimetatud põhimõtte järgimine kui mõte üha tihedamast liidust Euroopa Liitu sellises suunas, mis oleks meie Euroopa riikide rahva seas populaarsem; soovitab komisjonil teha juba varases etapis kindlaks, kuidas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet paremini ära tunda ja järgida ning eelkõige seda, kuidas paremini kajastada sellist poliitikat suhetes liikmesriikide parlamentidega; on kindel, et mure majanduse juhtimise pärast ei tohiks olla ettekäändeks sotsiaal- ja tööhõivepoliitika tsentraliseerimisele;
8. taunib asjaolu, et uus komisjon näib pidavat üsna vähetähtsaks Euroopa Liidu käsutusse antud ressursside tõhusa haldamise saavutamist, ja eelkõige igasuguste ambitsioonide puudumist seoses Euroopa Kontrollikojalt positiivse kinnitava avalduse saamisega; mõistab hukka selle, et uus komisjon ei ole määranud ametisse täiskohaga eelarvekontrolli volinikku, kuigi Euroopa Parlament on seda korduvalt nõudnud; usub, et täiskohaga voliniku ametisse nimetamata jätmine näitab, et uus komisjon kas ei mõista tema ees seisva probleemi ulatust või ei soovi sellega tegeleda; kordab nõudmist, et komisjon teeks kõik temast oleneva, et kehtestataks ühiselt hallatavate ELi rahaliste vahendite kohta asjakohasel poliitilisel tasandil allkirjastatavad kohustuslikud liikmesriikide haldusdeklaratsioonid; toonitab, kui olulised on süstemaatilised, korrapärased ja sõltumatud hindamised, et tagada, et kõiki eraldatud vahendeid kasutatakse soovitud tulemuste saavutamiseks kulutõhusal viisil;
II OSA: KONKREETSED ETTEPANEKUD TÖÖPROGRAMMI JAOKS
Uus hoog töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele
9. on veendunud, et töökohtade loomiseks soodsama keskkonna loomiseks peaks komisjon aitama liikmesriikidel viia läbi struktuurireforme, mis on vajalikud järgmiste tegurite käsitlemiseks: oskuste mittevastavus tööturu nõudlusele, ettevõtlus, demograafia, turulepääs, rahastamisvõimalused, jäik tööturg, halduskulud ja parem õigusloome;
10. kordab, kui oluline on süvendada ühtset turgu ning nõuab, et komisjoni parema õigusloome puhul keskendutaks tervisliku Euroopa ärikeskkonna loomisele, vähendataks bürokraatiat, kaotataks regulatiivne koormus ja takistused investeeringutele ning ergutatakse võimalikult väheste uute õigusaktide vastuvõtmist;
11. peab tervitatavaks erasektori investeeringutele pandavat rõhku ning nõuab enamate investeerimisele tehtavate takistuste kaotamist kogu liidus, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate investeerimise puhul;
12. tunneb heameelt komisjoni poliitilise prioriteedi üle, milleks on reguleerimiskoormuse kergendamine, ja kutsub komisjoni üles täitma õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames kiiresti tema teatises esitatud kohustusi;
13. toonitab, kui oluline on võtta kõigi regulatiivsete ja seadusandlike ettepanekute aluseks ettevõtete ning muude asjatundjate ja huvitatud osaliste tõendeid, ning kutsub komisjoni presidenti üles täitma oma lubadust kasutada ka edaspidi peamise teadusnõuniku teenuseid;
14. kiidab komisjoni tegevust VKEde jaoks kõige koormavamate õigusaktide esikümne läbivaatamise tulemuste käsitlemisel, mis aitab ettevõtetel luua rohkem tööhõivevõimalusi; on veendunud, et komisjon peaks viivitamata seadma prioriteediks kõnealuste õigusaktide parendamise viisil, milles võetakse arvesse VKEde muresid; peab vajalikuks tagada, et EL ja liikmesriigid võtaksid poliitikakujundamise protsessis arvesse ettevõtete, eelkõige VKEde ja mikroettevõtjate erivajadusi ning kaaluksid neile suunatud toetusmeetmeid;
15. rõhutab hiljutist äriühingute suundumust tuua tootmine ja teenused tagasi Euroopasse ning sellega kaasnevaid võimalusi töökohtade loomiseks; kutsub komisjoni üles kaaluma, kuidas EL võiks aidata ettevõtetel saada kasu sellisest tagasitoomisest tulenevatest võimalustest;
16. võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse ajakohastada autoriõigusi käsitlevaid eeskirju; nõuab sellegipoolest, et niisuguse reformi puhul peetaks meeles subsidiaarsust ning pöörataks täielikku tähelepanu kultuurimõjudele, võrdsele ligipääsetavusele ja põhimõttele, mille kohaselt tuleks olukorras, kus parimate tavade abil on juba loodud rahuldav suhe niisuguste õiguste valdajate ja kommertskasutajate vahel, sellist korda austada ning võimaldada selle takistamatut kasutamist;
17. nõuab tungivalt, et uus Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond kavandataks täiendama struktuurifonde, ja et mis tahes innovaatilised rahastamisvahendid, mida edendatakse koos selle fondiga, et suurendada struktuurifondide mõju, oleksid kavandatud jätkusuutlikult ja piirkondade huve arvestavalt; nõuab, et fondi korraldus oleks selline, mis väldiks kahjumi riigistamist ja kasumi erastamist;
18. tunneb heameelt komisjoni kindla pühendumise üle paremale õigusloomele ning õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi tegevuskavale; toetab toimivuskontrollide kasutamist ning nõuab, et komisjon pööraks neile suuremat tähelepanu; sai julgustust tööprogrammis ilmnenud lähenemisviisist, mille käigus jäetakse osa teemasid kõrvale, ja usub, et paljudes poliitikavaldkondades on vaja just puhtalt lehelt alustamist; hoiatab, et kui ettepanekuid võetakse tagasi selleks, et need asendada uute ettepanekutega, ei tohiks uute algatustega kehtestada asjaomastele isikutele ja ettevõtetele suuremat koormust;
19. toetab intellektuaalomandit käsitlevate ELi õigusaktide jätkuvat väljatöötamist ja ajakohastamist, ja eelkõige autoriõiguste toimimise parandamiseks tehtavaid jõupingutusi; kavatseb uurida komisjoni selleteemalisi ettepanekuid üksikasjalikult, kooskõlas eesmärgiga soodustada ühtse e-turu kasvu ja lõpuleviimist; tuletab komisjonile meelde, et tuleb leida nõuetekohane tasakaal kõigi autoriõiguste valdkonnas tegutsevate osaliste vahel, ja et intellektuaalomandi õiguste piisava jõustamiseta ei ole neil õiget väärtust ühegi asjaomase osalise jaoks;
20. peab tervitatavaks investeeringutele pandavat rõhku ning nõuab enamate investeerimisele tehtavate takistuste kaotamist kogu liidus; tunneb heameelt investeeringute tagamise skeemi tagasivõtmise üle; toetab meetmeid, mis võimaldavad finantsteenuste jaeturul pakkuda tarbijatele suuremat kasu;
21. on veendunud, et eelnimetatud finantssektori välismõjude arengut tuleks hoolikalt jälgida; väljendab muret seoses asjaoluga, et finantseeskirjade standardimine põhjustab erinevate normide väljatöötamist võrdsete konkurentide jaoks; märgib ELi panganduse reguleerimises olulisi edusamme alates 2008. ja eriti 2013. aastast; on veendunud, et kõnealuste arvukate uute ELi finantseeskirjade konkurentsiaspektide põhjalik analüüs on vajalik;
Ühendatud ühtne e-turg
22. toetab kindlalt ühtse e-turu esmatähtsaks seadmist, sest digivaldkonna tegevus võib luua võimalusi töökohtade, kasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõime heaks; märgib, et tuleb tegeleda järgmiste teemadega: usaldus, eraelu puutumatus ja andmekaitse, küberkuritegevus ja -julgeolek, digisisu ja autoriõigused, koostalitlusvõime ja standardid, e-maksed, elektroonilised lepingud, pakkumuste ja osalemistaotluste ja arvete elektrooniline esitamine, e-valitsus, digitaristu, e-riigihanked, avaliku sektori teave ja avatud andmed, rändlusteenus ja internetipõhised vahendajad;
23. toetab kindlalt uusi seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke algatusi ühtse e-turu valdkonnas, milles seatakse esmatähtsaks kasv, ja soovitab lisada need algatused ühtse e-turu aktile; toonitab, et muud kui seadusandlikud ja seadusandlikud algatused, millel on kõige rohkem potentsiaali luua kasvu, töökohti ja konkurentsivõimet, k.a e-kaubandus, peaksid olema ühtse e-turu aktis tähtsustatud ühtse turu aktide lähenemisviisist lähtuvalt;
24. tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle päästa valla e-kaubandus, sest tarbijad säästaksid üle 11,7 miljardi euro aastas, kui nad saaksid veebis oste tehes valida suurema hulga kaupade ja teenuste vahel; toonitab sellega seoses, et probleemid, mis on seotud ainult veebipõhiste teenustega, digisisule juurdepääsu, pettuste ärahoidmise, veebisaitide registreerimise, müügiedenduse ja märgistamisega, on määratud kindlaks kui ühtse e-turu takistused;
25. toonitab oma hiljutist resolutsiooni ühtse e-turu akti kohta, mis võeti vastu suure enamusega ja milles visandati ühtse e-turu puhul olulised peamised kasvuvaldkonnad, k.a e-kaubandus, nn suurandmed ja pilvandmetöötlus; tuletab meelde, et selles resolutsioonis juhiti samuti tähelepanu sellele, kui eluliselt oluline on juurdepääsetavus ja internetikasutuse turvalisus;
26. ootab komisjoni strateegiat, milles määratakse kindlaks peamised probleemid turvalise, usaldusväärse ja dünaamilise ühtse e-turu loomisel; tunneks eriti suurt heameelt selle üle, kui tarbijate jaoks lihtsustataks veebipõhiste digiostude tegemist, kuid märgib, et seejuures on oluline pakkuda tarbijatele samal tasemel kaitset kui tavapärasel turul;
27. toetab komisjoni jõupingutusi ELi andmekaitse määruse väljatöötamisel; palub sellega seoses, et andmekaitsealase õiguse reformid oleksid proportsionaalsed ja töökindlad ning kaitseksid tarbijaid ja õigust eraelu puutumatusele, võimaldades samaaegselt ettevõtete, majanduse ja innovatsiooni edendamist;
28. nõuab, et jälgitaks suundumusi teenuste pakkumisel eelseisva telekomi reformi raames, pöörates erilist tähelepanu pakkumistele, mis on seotud komplekteeritud sisu ja teenustega tagamaks, et suurettevõtted ei kuritarvita oma valitsevat turuseisundit tarbijate kahjuks;
29. toonitab, et ühendatud Euroopa paketi vaieldamatud elemendid, mis on seotud tarbijalepingute ja andmekasutusega, tuleks edusammude tegemiseks seada paketi üle peetavatel läbirääkimistel esmatähtsaks;
30. rõhutab suuri muresid, mis on seotud maksumeetmetega digimajanduses, eriti käibemaksu ja väikese ühe akna süsteemiga (MOSS) eelkõige mikroettevõtjate jaoks, ja nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks kiiresti piirmäära vajadust selliste ettevõtete jaoks;
Vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika
31. rõhutab energiavarustuse taskukohasuse, jätkusuutlikkuse ja kindluse tähtsust; peab konkurentsipoliitikat ülioluliseks eraldamise ergutamisel ja turu praeguse killustatuse lõpetamisel; märgib, et selles valdkonnas antavat riigiabi tuleb reguleerida samamoodi nagu teistes valdkondades;
32. toonitab Ukrainas toimuvat silmas pidades, et energiajulgeolekut tuleb tõhustada mitmesuguste meetmete ja valikutega, nagu varustajate mitmekesistamine, energiatõhususe parandamine tarbimise vähendamiseks ning kohalike energiaallikate suurem kasutamine, samuti mahukad investeeringud taristusse; nõuab, et täpsustataks gaasi ja muude energiatoodete kollektiivse ostmise ideed; rõhutab, et edasise koostööga energialäbirääkimistes peab kaasnema koostöö tugevdamine siseturul, mis on varustuskindluse nurgakivi pikas perspektiivis ning aitab samuti kaasa mitmekesistamise eesmärkidele;
33. ootab ettepanekuid, milles seletatakse lahti energialiit, ja toetab jõupingutusi, mille eesmärk on parandada energia siseturu toimimist ning meetmeid, mis parandavad sel otstarbel niisuguseid piiriüleseid taristuid nagu võrkudevahelised ühendused; ergutab komisjoni tagama, et kohalike energiaallikate arendamine moodustab olulise osa energialiidust; tuletab komisjonile siiski meelde, et energiaallikate jaotuse kindlaksmääramine kuulub liikmesriikide vastutusalasse ning edasistes CO2-heite ja heitkoguste vähendamise poliitikas tuleb arvestada vajadusega tagada energiajulgeolek ja mitmekesistamine (mitte jätkusuutlikkus isolatsioonis, nagu varem);
34. võtab seoses energialiidu strateegilise raamistikuga teadmiseks Euroopa Ülemkogu poolt oktoobris 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika teemal saavutatud kokkuleppe ja peab eriti tervitatavaks, et liikmesriigiti ei määratud siduvaid taastuvenergia eesmärke, sest praegused eesmärgid on osutunud paindumatuks ja kulukaks ning lämmatanud investeerimise muusse vähese CO2-heitega energiatehnoloogiasse, näiteks süsinikdioksiidi kogumisse ja säilitamisse; on siiski kindlal seisukohal, et selles raamistikus on äärmiselt tähtis säilitada sätteid, mis kaitsevad kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatud tööstussektoreid;
35. võtab teadmiseks, et komisjon vaatab läbi geneetiliselt muudetud organismidele (GMO) lubade andmise üle otsustamise protsessi; leiab, et 2015. aastal on veel vara teha uusi muudatusi ELi GMOsid käsitlevasse õigusraamistikku, sest esmalt tuleks hinnata GMOde tahtlikku keskkonda viimist käsitleva muudetud direktiivi (2001/18/EÜ) mõju;
36. võtab teadmiseks esimese asepresidendi Timmermansi võetud kohustuse jätkata ettepanekuga võtta vastu heite riiklikke ülemmäärasid käsitlev direktiiv ning teha muudetud ettepanekud, et paremini kajastada koostoimet 2030. aasta energia- ja kliimapaketiga ja vähendada halduskoormust, omistades tähtsust õhukvaliteedi parandamisele, et leevendada olulisi rahvatervisega seotud muresid ja kiireloomulist vajadust jõuda rahvusvaheliselt kokkulepitud 2020. aasta piirnormideni; kutsub komisjoni üles tagama, et kõik lisamuudatused järgivad rangelt aruka õigusloome tegevuskava ja lihtsustavad paremat rakendamist; nõuab, et otsus algset ettepanekut muuta ei põhjustaks tarbetuid viivitusi;
37. usub, et investeerimine ringmajandusse võib olla täielikult kooskõlas komisjoni töökohti, kasvu ja konkurentsivõimet käsitleva tegevuskavaga ning osutuda kasulikuks kõigile asjaomastele huvirühmadele; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon teeks liikmesriikidega koostööd nende eesmärkide saavutamisel ning vajaduse korral kaaluks tagasivõtmist uuesti;
38. taotleb, et komisjon täpsustaks tagasivõtmise ja uue ringmajandust käsitleva muudetud seadusandliku ettepaneku vastuvõtmise ajakava ja protsessi;
39. palub, et komisjon võtaks tagasi oma ettepanekud mullakaitse raamdirektiivi ja keskkonnaasjus kohtu poole pöördumise direktiivi kohta, arvestades kohatut finants- ja halduskoormust, mis nendega kaasneks Euroopa ettevõtjate jaoks ja mis ohustaks kasvu ja töökohti;
Süvendatud ja õiglasem siseturg tugevama tööstusbaasiga
40. tunneb heameelt komisjoni plaani üle esitada kaupade ja teenuste siseturustrateegia, mille eesmärk on parandada vastastikust tunnustamist ja tugevdada peamisi tööstus- ja teenustesektoreid, kus majanduslik potentsiaal on suurim, k.a äriteenused, ehitus, jaekaubandus, reguleeritud kutsealad ning tõhustatud teenuste ja kaupade pakkumine;
41. toetab kindlalt komisjoni otsust võtta tagasi Euroopa ühine müügiõigus ja seda muuta; märgib, et praegune ettepanek on tõstatanud mõne tarbijaorganisatsiooni jaoks mureküsimusi ning usub, et mis tahes muudetud ettepaneku aluseks peaksid olema näidislepingud, millest oleks tarbijatel ja ettevõtjatel lihtsam aru saada; märgib ettepanekuga seoses lisaks, et tarbijatele tuleb kindlasti pakkuda internetis samal tasemel kaitset kui nad saavad oma tavapärasel turul, väljaspool veebikeskkonda;
42. toonitab, kui oluline on rakendada kehtivaid ühtse turu eeskirju, hinnata rakendamisega seotud probleeme ja analüüsida olemasolevaid takistusi ja võimalusi, kindlustades samal ajal, et kõik uued meetmed läbiksid mõjuhinnangu ning oleksid tulevikukindlad ja digiajastule sobivad;
43. kutsub nõukogu ja komisjoni üles tugevdama veelgi kokkulepitud ühtse turu õigusaktide rakendamist ja jõustamist, eelkõige kaupade ja teenuste sektori puhul, ja kasutama rohkem ära vastastikuse hindamise ja vastastikuse tunnustamise põhimõtteid;
44. nõuab, et rohkem kasutataks proportsionaalsuse testi, mis on seotud vastastikuse hindamise protsessiga, et selgitada välja mitteproportsionaalsed eeskirjad, mis pidurdavad teenuste pakkumist, ja teha kindlaks õigusaktid, mis tuleks tühistada, kui märkimisväärne osa liikmesriikidest seda vajalikuks peab;
45. nõuab majandusvajaduste testi kaotamist, kuna seda võidakse kasutada turulepääsu piiramiseks;
46. juhib tähelepanu avaliku hanke rollile innovatsiooni ja üliolulise turulepääsu edendamisel;
47. nõuab tungivalt, et komisjon laiendaks ühtsete kontaktpunktide rolli, nii et need aitaksid teenustepakkujaid mis tahes küsimustes, mis neil võivad tekkida teises liikmesriigis tegevust alustades (mitte ainult teenuste direktiivi alla kuuluvates küsimustes), andes samuti teavet kohaldatava maksusüsteemi kohta;
48. toetab algatusi, mis aitavad kaasa Euroopa riikide tööstusbaasi noorendamisele, sest see vajab toetust teadusuuringute ja innovatsiooni, rahastamisvõimaluste ja parema õiguskeskkonna näol, mis pakuks ettevõtetele suuremat paindlikkust; ootab, et tehtaks ettepanek erimeetmete kohta, mis leevendaksid VKEde regulatiivset ja halduskoormust;
49. paneb rõhku programmi „Horisont 2020” jätkuvale rakendamisele, eelkõige selle raames tehtavatele jõupingutustele, et pöörata suuremat tähelepanu tipptasemel teadusuuringute kasutamisele toodete ja teenuste puhul, mis võivad aidata kaasa Euroopa riikide majanduse konkurentsivõime taaselustamisele;
50. võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse võtta tagasi maapealset teenindust käsitlev ettepanek, ja toonitab, et teatavates ELi suurtes lennujaamades siiani tegutsevate monopolide probleem tuleks lahendada uute maapealset teenindust käsitlevate ettepanekute abil, arvestades nõuetekohaselt liikmesriikidega, kus sellised teenused on juba liberaliseeritud; nõuab, et teatav liberaliseerimine ja konkurentsivõime saavutataks suurtes ELi lennujaamades teenuseosutajate arvu suurendamisega, sest see parandaks lennujaamade toimimise tõhusust ja kvaliteeti ning vähendaks lennujaama tasusid kasutajate ja reisijate jaoks; toonitab siiski, et uues ettepanekus ei tuleks käsitleda sotsiaalseid küsimusi, eelkõige personali üleviimist, ega maapealse teeninduse minimaalsete kvaliteedistandardite kehtestamist ja jõustamist;
51. tunneb muret õigusraamistiku ning Euroopa Investeerimiskava investeerimistoetuse alaste otsuste tegemise vähese selguse ja läbipaistvuse pärast seoses transporditaristu projektidega; toonitab selguse tähtsust, sest fond hõlbustab erasektori investeeringuid ohutuma transpordi taristu projektidesse, eelkõige tööstuskeskustes, ja märgib, et Euroopa ühendamise rahastu ja üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika üldeesmärgid ja rahastamisprioriteedid on anda ELi rahastamist vähemkasumlikele ühist huvi pakkuvatele mahukatele piiriülestele projektidele (umbes üheksa põhivõrgukoridori), töötada välja terviklik mitmeliigiline ELi transpordivõrk ning tegeleda probleemidega, mis tulenevad puuduvast nõuetekohasest taristust ja juurdepääsetavusest ning vähesest koostalitlusvõimest ELi eri osade ja piirkondade vahel;
52. toonitab, et Venemaa Föderatsioon ei ole siiani nõus järgima kokkulepet Siberist ülelendude tasu järkjärgulise kaotamise kohta ning on ähvardanud hiljutiste ELi Venemaa-vastaste sanktsioonidega seoses keelata Euroopa lennufirmadel Siberi õhuruumi kasutamise; nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks tulemuslikud õiguslikud meetmed (k.a vastastikused meetmed, keelates Venemaa Föderatsiooni lennufirmadel liidu õhuruumi kasutamise või seda piirates), et sundida Venemaad lõpetama ebaseaduslike tasude võtmise, mistõttu liidu lennufirmad kannatavad pikaajaliste diskrimineerivate tingimuste pärast, mis takistab vaba ja õiglast konkurentsi ELi ja Aasia vahel lendavate lennufirmade vahel;
53. on nõus ajakohasuse kaotanud, lennundusjulgestustasusid käsitleva ettepaneku tagasivõtmisega; toetab seisukohta, et lennundusjulgestustasud peavad olema õiglased ja proportsionaalsed, kuid on kõnealuse ettepaneku tuleviku suhtes skeptiline, arvestades seda ümbritsevaid arvukaid probleeme, k.a direktiivi kohaldamisala, kulutasuvuse küsimused ja riigi rahastamine; usub, et ühenduse lennujaamades julgestustasude kehtestamise ühised põhimõtted tuleks viia kooskõlla lennujaamatasude direktiiviga;
Süvendatud ja õiglasem majandus- ja rahaliit
54. toonitab, et subsidiaarsus maksustamise valdkonnas on erakordselt tähtis Euroopa demokraatia ja majanduse heaks seisukorraks; on vastu kõikidele katsetele kasutada majanduse juhtimisega seotud muresid ettekäändena ELi tasandil maksupoliitika kehtestamiseks;
55. tervitab mõtet kapitaliturgude liidust või ühtsest kapitaliturust, kuid jälgib tähelepanelikult komisjoni konsultatsioone ja väljatöötatavat tegevuskava, et tagada selle nägemuse ambitsioonikus, mitte vaid tõkete tehniline eemaldamine;
56. tunneb heameelt ettepaneku üle, mis käsitleb elutähtsate turu infrastruktuuride maksevõime taastamist ja kriisilahendust, et tagada neis üksustes asuva investorite vara nõuetekohane kaitse;
57. märgib, et ülemaailmsed kohustused, millega seotud kahepoolselt kaubeldavad tooted viiakse mitmepoolse turu infrastruktuuri, suurendavad neile institutsioonidele avalduvat survet;
58. on seetõttu nõus, et süsteemselt olulised finantsasutused peavad tõendama nõuetekohast juhtimist ja tugevat riskijuhtimist, sest sellest on kasu süsteemile tervikuna;
59. nõuab, et keskendutaks endiselt kasvu soodustavale eelarve konsolideerimisele; usub, et investeerimise suurendamist ei tuleks pidada vajalike struktuurireformide alternatiiviks;
60. peab küsitavaks investeerimispaketi mõningaid üksikasju ning esitab järgmised küsimused: Kuidas hakkab investeerimisfond projekte valima ja tähtsuse järjekorda seadma? Kuidas hakkab fond finantsvõimendama erainvesteeringuid? Kuidas väldib fond olukorda, kus kasumit erastatakse ja kahjumit riigistatakse?;
61. tunneb heameelt selle üle, et komisjon tunnistab liikmesriikide pädevust nende maksusüsteemide puhul;
62. kordab oma tugevat vastuseisu finantstehingute maksule, välja arvatud juhul, kui seda rakendatakse ülemaailmselt, ja tuletab komisjonile meelde toetuse puudumist eelmisele ettepanekule, mis käsitles äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi;
63. märgib, et asjaomase teabe vahetamisest eri liikmesriikide maksuametite vahel võib olla abi, kuid toonitab, et ELi liikmesriike ei tohi panna ebasoodsasse konkurentsiolukorda ajal, mil nad püüavad taastuda investeeringute ja majanduse vallas;
64. nõuab eurotsooni majandusliku olukorra põhjalikku analüüsimist;
65. nõuab, et võrreldaks eurotsooni taastumist ning kolmandate riikide ja piirkondade taastumist;
66. nõuab, et pandaks suuremat rõhku muudele kui pankade pakutavatele rahastamise viisidele, näiteks riskikapitalile ja ühisrahastamisele;
Mõistlik ja tasakaalustatud vabakaubandusleping USAga
67. tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle vaadata läbi ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika, samuti kavandatava rõhu üle, mida pannakse selle poliitika panusele töökohtade ja kasvu loomisesse kogu ELis; palub, et läbivaatamine oleks laialdane, strateegiline ja tulevikku suunatud ning hõlmaks kõiki kaubandus- ja investeerimispoliitika tahke, k.a mitmepoolsed, mõnepoolsed ja kahepoolsed läbirääkimised ja autonoomsed meetmed, mille puhul keskendutakse eelkõige kaubandussuhetele mitte ainult suurte tärkava majandusega riikide ja peamiste strateegiliste partneritega kogu maailmas, vaid ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikidega, kellega ELil praegu veel ei ole põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid;
68. nõuab tungivalt, et komisjon pühendaks piisavaid vahendeid ambitsioonika kaubanduskava edendamisele ülemaailmsete kaubanduspartneritega, k.a töö süvendatud, laiaulatusliku ja tasakaalustatud Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimiseks, märkides samas, et kaubanduspoliitikat ei tuleks piirata üksnes selle valdkonnaga, vaid see peaks hõlmama kõiki läbiräägitavaid mitmepoolseid, mõnepoolseid ja kahepoolseid kaubandus- ja investeerimislepinguid;
69. tunnistab, et edukal Atlandi-ülesel kaubandus- ja investeerimispartnerlusel (TTIP) oleks tohutu potentsiaal, sest selle abil oleks mõlemal pool Atlanti asuvatel ettevõtetel eksportida odavam ja lihtsam, ja võib prognoosida enam kui 100 miljardi euro lisandumist Euroopa riikide majandusse tänu paremale turulepääsule ja tariifide kaotamisele või vähendamisele;
70. võtab teadmiseks komisjoni 25. novembri teatise, mis puudutas läbipaistvust TTIP üle peetavatel läbirääkimistel, ja peab seda positiivseks sammuks läbipaistvuse parandamise, huvirühmadega konsulteerimise ja dokumentidele juurdepääsu osas, mille puhul tagatakse samas kaubandusalaste läbirääkimiste lõpuleviimiseks ja korraliku kokkuleppe saavutamiseks vajalikul tasemel konfidentsiaalsus; väljendab valmisolekut teha komisjoniga koostööd, et tagada kõnealuse teatise sätete rakendamine 2015. aastal võimalikult vara;
71. tunnistab, et Indiaga sõlmitavast kahepoolsest kaubandus- ja investeerimislepingust oleks palju kasu kõikidele osalistele ja nõuab, et läbirääkimisi jätkataks uue hooga; nõuab samuti kõneluste kiiret jätkamist, et jõuda laiaulatusliku lepingu sõlmimiseni, mis hõlmab muu hulgas teenuste sektorit (kindlustus, pangandus, postiteenused, õigusteenused, reklaam, turustus, jaemüük jne) ja tööstussektorit (autod, veinid ja piiritusjoogid, taristu), ja et tagada intellektuaalomandi tugevam kaitse;
72. palub, et komisjon esitaks oma 2015. aasta töö käigus liikmesriikidele ettepaneku direktiivide eelnõu kohta, mis käsitlevad Mehhikoga sõlmitud lepingu ajakohastamist; nõuab, et need direktiivid sisaldaksid ambitsioonikaid sätteid turgude vastastikuse avamise, tariifide, mittetariifsete kaubandustõkete ja kaubanduse tehniliste tõkete kohta paljudes eri sektorites, sealhulgas näiteks järgmised sektorid: finantsteenused, ametitoimingud, kindlustus, avalikud hanked, keemilised ained, töödeldud toit, energiaga kauplemine, intellektuaalomand ja autotööstus;
73. peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole kohustunud võtma tagasi ettepanekut võtta vastu määrus kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta Euroopa Liidu riigihangete siseturule, hoolimata arvukate liikmesriikide jõulisest vastuseisust paljude meelest protektsionistlikule meetmele, mis tähendaks märkimisväärseid raskusi kauplemisel teatavate kaubanduspartneritega, k.a võimalik vastumeede turu sulgemise näol mitte ainult riigihangete, vaid ka muude tähtsate sektorite puhul; usub, et komisjoni poolt kindlaks tehtud probleeme oleks parem käsitleda kahepoolsete läbirääkimiste abil põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute üle või ergutades rohkemaid riike ühinema riigihangete lepinguga;
74. väljendab muret seoses asjaoluga, et komisjon taotles Euroopa Kohtu arvamust ELi lepingu kohta Singapuriga, mistõttu lepingu jõustumisele eelneb pikk viivitus;
Vastastikusel usaldusel põhinev õigusruum ja põhiõigused
75. toetab komisjoni jõupingutusi selliste seadusandlike ettepanekute tagasivõtmisel, mis nõukogus toetust ei leia, ja usub sellega seoses, et oleks kohane võtta tagasi emaduspuhkuse direktiiv, sest tunnustada tuleb liikmesriikide õigust võtta vastu sätteid, mis lähevad ELi õigusaktide miinimumnõuetest kaugemale;
76. toetab täielikult piiriülese kuritegevuse ja korruptsiooni vastast võitlust; väljendab siiski kahetsust, et hoolimata nõukogu märkimisväärsest vastuseisust ja tõsisest murest proportsionaalsuse põhimõtte, õigusliku aluse, subsidiaarsuse põhimõtte ja põhiõiguste pärast ei ole komisjon Euroopa Prokuratuuri käsitlevat ettepanekut tagasi võtnud;
77. toetab täielikult seda, et komisjon püüab igati aidata tegeleda ohtudega, mida endast liikmesriikide sisejulgeolekule kujutavad välisvõitlejad ja terrorism; nõuab sellega seoses komisjonilt tungivalt, et ta lisaks ELi broneeringuinfosüsteemi direktiivi vastuvõtmise ühe prioriteedina oma tööprogrammi;
78. peab tervitatavaks asjaolu, et küberkuritegevus on Euroopa julgeoleku tegevuskavas prioriteet; nõuab komisjonilt jõulisi meetmeid laste kaitsmiseks internetis;
79. peab kahetsusväärseks, et komisjon on nõudnud, et Euroopa Liidu börsil noteeritud äriühingud tagaksid, et nad täidaksid kvoodi, mis näeb ette, et äriühingute juhatuses oleks 40 % liikmeid alaesindatud soost; märgib, et komisjonis endas on 32 % naised ja 68 % mehed; nõuab, et äriühingute juhatuste liikmete nimetamisel tuleks lähtuda üksnes teenetest, ja palub komisjonil tagasi võtta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid ( COM(2012)0614 );
80. nõuab tungivalt, et komisjon teeks liikmesriikide ja kolmandate riikidega koostööd mõõdetavate meetmete võtmisel, et likvideerida naiste ja tütarlaste suhtes kahjulikud tavad, sh laste ja sunniabielud, naiste suguelundite moonutamine, aumõrvad, sunniviisiline steriliseerimine, vägistamised konfliktipiirkondades, kividega surnuksloopimine ja muud julmused; nõuab tungivalt, et komisjon teeks koostööd Euroopa välisteenistusega selliste julmuste ohvriks langenutele antava abi tõhustamisel;
81. toetab jõuliselt diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise meetmeid ja poliitikat, milles tunnistatakse pere kui ühiskonna tugisamba tähtsust; peab tervitatavaks komisjoni otsustavust naiste tööturul osalemise toetamises;
Uue rändepoliitika suunas
82. toetab vajadust tugeva, kuid õiglase ELi rändepoliitika järele; toetab täielikult komisjoni üleskutset võidelda kuritarvitustega ELi rändesüsteemis;
83. tuletab komisjonile meelde mõnes liikmesriigis valitsevat tõsist muret sotsiaaltoetuste kuritarvitamise pärast teiste liikmesriikide residentide poolt; rõhutab, et hüvitised ja sotsiaaltoetused on täielikult liikmesriikide pädevuses;
84. rõhutab, et ränne peaks olema seotud ELi välispoliitikaga, ja nõuab tungivalt, et komisjon seaks esmatähtsale kohale koostöö kolmandate riikidega, sh Sahara-taguse Aafrika, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkondadega, kasutades selleks tagasisaatmist, ümberasustamisprogramme ja rändejuhtimise kokkuleppeid päritolu- ja transiitriikidega; palub ka komisjonil osutada humanitaar-, poliitilise ja koolitusabi kaudu edasist abi;
85. palub komisjonil tegeleda ELi kinnipidamiskohtade tingimuste kvaliteedis ja varjupaiga taotlemise menetlustes esinevate puudustega, sest mõlemal teguril on märkimisväärne mõju rändesurvega tulemuslikul ja tõhusal viisil tegelemisele;
86. toetab täielikult komisjoni üleskutset võtta jõulisi meetmeid inimkaubitsejate ja inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate vastu ning aidata kolmandaid riike inimkaubandusega seotud riskide hariduses ja koolituses rõhutamise kaudu; nõuab tungivalt, et komisjon seaks tänapäevase orjanduse häbiväärse tava vastu võitlemise prioriteediks ja rakendaks selleks konkreetseid meetmeid;
87. palub komisjonil uurida, kuidas täiustada Frontexi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tulevast rolli, et tegeleda rändesurvega ja ELi ees seisvate probleemidega nii välispiiride turvalisuse tagamisel kui ka merel hukkumise ennetamisel;
88. nõuab, et komisjon teeks täieliku analüüsi ELi vahendite ja rahastamise kasutamise tulemuslikkuse kohta rände ja varjupaiga valdkonnas, eelkõige mis puudutab siseasjade vahendite kasutamist seoses varjupaiga, integratsiooni, piirikontrolli ja tagasisaatmisega;
Tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil
89. austab liikmesriikide õigust teha ühepoolseid otsuseid välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas, ja julgustab ühistele olemasolevatele ja tekkivatele ohtudele ja probleemidele Euroopa Ülemkogu kaudu ühisreageeringuid välja töötama;
90. kinnitab oma pühendumust koostööle ja mittekonkureerimisele selliste organisatsioonidega nagu ÜRO, NATO ja G20, et tagada ELi ja tema liikmesriikide tulemuslik reageerimine olemasolevatele ja tekkivatele välis- ja julgeolekuprobleemidele, eelkõige liidu ida- ja lõunanaabruses;
91. nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks võimalust, mida pakub arenguaasta 2015, et algatada Cotonou lepingu korrapärase läbivaatamise programm, eelkõige inimõigusi ja demokraatiat käsitlevate sätete osas;
92. on veendunud, et tulevastes säästva arengu eesmärkides tuleks olulisel määral vähendada eesmärkide ja sihtide arvu, et muuta 2015. aasta järgne arengukava ühtsemaks ja mõjusamaks, ning et suuremat rõhku tuleks panna majanduskasvule ja jõukuse loomisele arenguriikides endis, kaubandusele ja VKEde toetamisele, luues väikeettevõtjatele sõbraliku keskkonna ja soodustades nende juurdepääsu finantsteenustele; julgustab tegema uusi jõupingutusi, et võidelda arengu rahastamise tähtsaima prioriteedina korruptsiooni, rahapesu ja ebaseaduslike kapitalivoogude vastu;
93. nõuab äärmise vaesuse kaotamiseks säästva arengu kaudu aastaks 2030 ühtset, jõulist ja selget eesmärkide kogumit, milles keskendutaks majanduskasvule ja jõukuse loomisele, sh säästvale tarbimisele ja tootmisele kui säästva arengu põhitegurile; rahule, heale valitsemistavale, läbipaistvusele ja vastutustundlikele institutsioonidele; vägivallast vabanemisele ja õigusriigi põhimõttele;
94. nõuab arenguga seotud jõupingutuste ümbersuunamist kaubandusele ja arenguinvesteeringutele ning rõhutab kokkulepitud majanduspartnerluse lepingute tähtsust, sest need on piirkondlike osalejate vastastikkusel ja kaubanduse liberaliseerimisel põhinevad olulised arenguinstrumendid; on veendunud, et majanduspartnerluse lepingute üle järgmisel aastal peetavad arutelud kujutavad endast võimalust nõuda nende lepingute üle tulemusliku järelevalve teostamist ja tagada, et meie suhted AKV riikidega oleksid kooskõlas meie arengueesmärkidega;
95. nõuab pikaajalisi meetmeid, et ennetada tulevikus haiguspuhanguid; rõhutab kohalikesse tervishoiusüsteemidesse märkimisväärsete investeeringute tegemise vajadust, sest nõuetekohase personaliga ja hästi varustatud haiglad aitaksid seotud riikidel tulla toime mitte üksnes ajutiste kriisidega, vaid ka sagedamini esinevate haigustega, nagu malaaria ja kõhulahtisust põhjustavad haigused;
Demokraatlike muutuste liit
Institutsioonilised küsimused
96. tuletab komisjonile meelde president Junckeri lubadusi aktsepteerida õiglast tehingut Ühendkuningriigi ja teiste liikmesriikidega, kes soovivad suveräänseid valdkondi tagasi saada; palub komisjonil alustada läbirääkimisi ja võtta see küsimus päevakorda esimesel saabuval valitsustevahelisel konverentsil ning hoida seda käsitletava teemana üleval, kuni läbirääkimised on võimalik lõpule viia;
97. on mures läbipaistvuse puudumise pärast Euroopa Kohtus; palub seetõttu Euroopa Kohtul võimaldada oma kohtunikel esitada eriarvamusi, nagu see on tavaks muudes rahvusvahelistes kohtutes, eelkõige Strasbourgis asuvas Euroopa Inimõiguste Kohtus;
98. võtab teadmiseks Euroopa Kohtu esitatud arvamuse lepingu kohta, mis käsitleb ELi ühinemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga; seab küsimuse alla selle, millist väärtust see ühinemine annaks, arvestades sellega kaasnevat keerukust ja ebakindlust, mille põhjuseks on asjaolu, et konventsiooni ja harta õiguste valdkonnas on siis kaks konkureerivat jurisdiktsiooni; on jätkuvalt seisukohal, et ühinemine ei peaks olema ELi prioriteet ning selle asemel peaksid inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinenud riigid hoopis konventsiooni reformima, et parandada inimõiguste valdkonnas prioriteediks olevat konventsioonipõhiste otsuste tegemist;
99. peab tervitatavaks kõiki parema seadusloome ja läbipaistvuse osas võetud kohustusi, eelkõige institutsioonidevaheliste kokkulepete tulevast läbivaatamist; on veendunud, et sellist tüüpi institutsioonilisi reforme on vaja, et taastada usaldus ja uuendada juba sageli vananenud institutsioonide mentaliteeti ja väljavaateid; väljendab siiski sügavat pettumust, et käesolev tööprogramm ei ole rohkem ajendatud reformimise vajadusest;
Eelarveküsimused
100. palub komisjonil teha liikmesriikidega koostööd tagamaks, et kehtestataks tugevam distsipliin ja protsessid, mis võimaldaksid teha kulutusi paremini ja tõhusamalt; on veendunud, et praeguse makseprobleemiga tuleb tegeleda kiireloomuliselt ja leida jätkusuutlikud pikaajalised lahendused;
101. rõhutab, et ELi eelarve peab olema investeerimiseelarve, mis keskendub konkreetsete tulemuste saavutamisele; on veendunud, et eelarves tuleb keskenduda sellistele kuluvaldkondadele, mis pakuvad selget ja tõendatavat lisaväärtust ja mille puhul vahendeid kasutatakse nii tulemuslikult kui võimalik; nõuab sellega seoses rohkem ja paremat kontrolli;
102. tuletab meelde, et Euroopa avaliku sektori kulutuste suhtes ei saa teha erandit, arvestades pingutusi, mida teevad liikmesriigid oma avaliku sektori kulutuste kontrolli alla saamiseks; nõuab, et ELi institutsioonides vähendataks tõhususe nimel personali, et iga kord, kui töötajatel on vaja tegeleda uute prioriteetidega, hüvitataks see kärbetega mujal, ning et seeläbi vähendataks märkimisväärselt ELi institutsioonide eelarveid;
103. nõuab, et liidu eelarve ei tohiks anda maksumaksjatele täiendavat maksukoormust ja peaks olema selgelt suunatud sellele, et aidata liikmesriikidel tegeleda praeguste struktuursete probleemidega, sh konkurentsivõime taastamisega;
104. on veendunud, et iga-aastast eelarvemenetlust ümbritsev otsuste tegemise protsess tuleks läbi vaadata; on sellega seoses veendunud, et eelarve peaks koostama nõukogu ning parlament ja komisjon peaksid koos seadma kulutuste prioriteedid ja kõik kulutused nende tulemustest lähtudes täielikult üle kontrollima;
Ühine põllumajanduspoliitika
105. peab tervitatavaks komisjoni võetud ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise kohustust; kordab siiski, et selline lihtsustamine peaks minema kaugemale pelgalt seadusandlikust korrastamisest ja keskenduma kogu ELis põllumajandustootjatele asetatud suure regulatiivse koormuse lihtsustamisele; märgib sellega seoses, et viimane ÜPP reform muutis ÜPP oluliselt keerulisemaks;
106. märgib, et komisjon on võtnud endale kohustuse otsetoetustega seotud keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmed pärast esimest rakendamise aastat läbi vaadata; nõuab siiski tungivalt, et komisjon tagaks, et selline läbivaatamine muudetaks kõikide ÜPP aspektide, mitte ainult keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmete täielikuks vahepealseks läbivaatamiseks, et muuta see poliitika põllumajandustootjate ja riikide administratsioonide jaoks õiglasemaks ja vähem koormavaks ning tagada, et Euroopa põllumajandustootjad oleksid maailmaturul konkurentsivõimelised;
107. nõuab tungivalt, et komisjon lükkaks ühe aasta võrra edasi keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmete lisamise ÜPP esimesse sambasse, et paljude liikmesriikide valitsustel oleks aega tegeleda nende reformide rakendamisel tekkinud tõsiste raskustega;
108. rõhutab, et ELil on väga kõrged toiduohutuse ja tervishoiustandardid, mis on ELi tarbijate usalduse tagamisel üliolulised, ning kordab, et neid standardeid ei tohi kaubanduskokkulepetes, mida EL loodab kolmandate riikidega sõlmida, ei alandada ega läbirääkimiste käigus kaotada;
Ühine kalanduspoliitika
109. väljendab kahetsust, et reformitud ühise kalanduspoliitika osas puuduvad andmed rakendamise, täitmise tagamise ja järelevalve kohta, sest ühises kalanduspoliitikas tehakse alates 1. jaanuarist 2015 palju olulisi muudatusi: ühise kalanduspoliitika piirkondliku aspekti tugevdamine, tagasiheitekeelu rakendamine, andes samas kaluritele õigusliku kindluse, maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärkide täitmine ja Euroopa kalavarude paremaks majandamiseks kõigi vajalike andmete kogumine; tunnistab, et vaja on edasisi reforme;
110. nõuab tungivalt, et komisjon teeks liikmesriikidega tihedat koostööd, eriti seoses väikesemahulise kalapüügi toetamise ja traditsiooniliste kalapüügimeetodite kasutamise ning kalavarude ja püügitavade parema riikliku ja piirkondliku kontrolliga;
111. palub komisjonil esitada harrastuskalapüügi ja selle mõju kohta ELi kalavarudele mõjuhinnangu, mis peab vastama ühise kalanduspoliitika kehtivatele eeskirjadele;
112. tunnistab, et Läänemere mitmeliigiliste kalavarude majandamiskava ja jõustuv lossimiskohustus, nagu näeb ette ühise kalanduspoliitika reform, asendavad paljud praegu nõukogus blokeeritud määrused; palub komisjonil jälgida Läänemere mitmeliigiliste kalavarude majandamiskava rakendamist ja lossimiskohustuse sisseviimist;
113. nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks tehniliste meetmete määruse eelseisval läbivaatamisel elektriimpulssidega kalapüügi keelu tühistamist, tuletades meelde, et see meetod on jätkusuutlik ja uuenduslik ja aitaks kaasa tagasiheite vähendamisele;
114. nõuab tungivalt, et komisjon teeks eelkõige koostööd Islandiga ja toimiks vahendajana makrelli pikaajalist head seisundit soodustava kalandusalase kokkuleppe läbirääkimistel;
Regionaalpoliitika
115. peab tervitatavaks komisjoni võetud kohustust luua paremad partnerlussuhted liikmesriikidega, riikide parlamentidega ja piirkondadega, et parandada struktuurifondide rakendamist ja tulemuslikkust ning kehtestada 2014.–2020. aasta struktuurifondide kohta uued eeskirjad võimalikult sujuvalt; rõhutab, kui oluline on lihtsustada juurdepääsu rahalistele vahenditele ning likvideerida eeskirjade eiramised ja pettused;
o
o o
116. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.