Istungidokument
12.1.2015 B8‑0039/2015
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele
Euroopa Parlamendi prioriteetide kohta seoses komisjoni 2015. aasta tööprogrammiga
( 2014/2829(RSP) )
Gabriele Zimmer
fraktsiooni GUE/NGL nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Parlamendi prioriteetide kohta seoses komisjoni 2015. aasta tööprogrammiga
( 2014/2829(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist komisjoni 2015. aasta tööprogrammi kohta ( COM(2014)0910 ),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet[1], eriti selle IV lisa,
– võttes arvesse komisjoni teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks” ( COM(2014)0903 ),
– võttes arvesse komisjoni teatist „Majanduse juhtimise paketi hindamine – Aruanne määruste (EL) nr 1173/2011, 1174/2011, 1175/2011, 1176/2011, 1177/2011, 472/2013 ja 473/2013 kohaldamise kohta” ( COM(2014)0905 ),
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 18. detsembri 2014. aasta kohtumisel tehtud järeldusi,
– võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,
A. arvestades, et EL võitleb endiselt sügavaima majandus- ja sotsiaalkriisiga, mis liitu on selle loomisest saadik tabanud, liikmesriikide majandus on stagneerunud, valitseb deflatsioonioht, tööpuudus on suur, sotsiaalsed ja tööõigused vähenevad ning sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus suureneb, mis tekitab ELile enneolematuid probleeme;
B. arvestades, et praegune kriis sai suuresti alguse euro kasutuselevõtmisest, sest selle vääringu väljatöötamisel tehti suuri vigu, mistõttu tuleb tagantjärgi tõdeda, et vääring ei vastanud oma eesmärgile; on veendunud, et vigade hulka kuulub järelevalve puudumine, sest sajad miljardid eurod on liikunud nn tuumikriikidest ELi äärealadele, ja ettenägelikkuse puudumine, sest puudusid igasugused struktuurid, mis korvanuks kahju, mille tekitas selline äkiline raha ulatuslik rahvusvaheline liikumine; arvestades, et kõik liikmesriigid kannavad euro väljatöötamisel tehtud vigade eest ühist vastutust, ning arvestades, et vigade tõttu tekkinud võlakoorem on ülimalt ebaproportsionaalne, sest teatavad riigid lõikavad sellest kasu, kuid teised on tõugatud tõsisesse majandussurutisse; arvestades, et nende põhimõtteliste vigade ja tasakaalustamatusega tuleb tegelema hakata;
C. arvestades, et ELi institutsioonid kehtestavad omakorda riigieelarvetele piiranguid; arvestades, et selline poliitika toob kaasa tööpuuduse suurenemise, suured palgakärped, kõrgema pensioniea ja väiksemad avaliku sektori kulutused sellistes valdkondades nagu haridus ja tervishoid, kahandab nõudlust ning sillutab samal ajal teed radikaalsele erastamiskavale, millega luuakse tingimused praeguse majandus- ja sotsiaalkriisi süvenemiseks;
D. arvestades, et seitse aastat pärast finantskriisi puhkemist on finantssektor endiselt piisavalt reguleerimata ja endiselt valitseb oht, et nn zombipankasid hoitakse vaatamata EKP poolt hiljuti läbi viidud stressitestidele elus, mis takistab ettevõtetele ja kodumajapidamistele laenu andmist;
E. arvestades, et kapitaliturgude liitu puudutavad arutelud näitavad, et finantsturgude lobitöö on enneolematult tugev, sest need turud püüavad saavutada võimalikult suure tegutsemisvabaduse ja lõikavad jälle kasu selliste toksiliste toodete nagu varaga tagatud väärtpaberid turu taaselustamisest;
F. arvestades, et kehtestatud parandusmeetmed, nagu majanduse juhtimise paketid, vähendavad pidevalt liikmesriikide suveräänsete ja demokraatlikult valitud valitsuste poliitilisi valikuid ning Euroopas elavate inimeste, sh riikide parlamentide poolset demokraatlikku kontrolli ja loovad pideva kokkuhoiu, mis tekitab Euroopas pikaajalise majandussurutise;
G. arvestades, et maksusüsteemid soosivad tavaliste kodanike asemel pigem suuri ettevõtteid; arvestades, et kokkuhoid ja karmid fiskaaldistsipliini meetmed, millele lisandub maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise tagajärjel toimuv valitsemissektori tulude märgatav vähenemine, seavad liikmesriikide eelarve veel suurema surve alla ja kahjustavad liidu maksumaksjate ja töötajate huve;
H. arvestades, et kuna samal ajal kui kokkuhoiuprogrammid ja neoliberaalsed struktuurireformid tekitavad Euroopas elavatele inimestele pöördumatut kahju, on salajased maksukokkulepped, üleüldine maksudest kõrvalehoidumine ja kasumi maksuparadiisi kandmine igati seaduslik, on tekkinud suur sotsiaalse õiguse probleem;
I. juhib tähelepanu sellele, et skandaal, mis ümbritseb seoses komisjoni presidendi osa Luksemburgi maksudest kõrvalehoidumise skeemides, on vähendanud komisjoni usaldusväärsust, eelkõige seetõttu, et komisjon on seadnud endale eesmärgiks võidelda maksuparadiiside, maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettusega, ning seetõttu, et komisjon edendab õiglast maksusüsteemi, milles osalevad kõik ühiskonna segmendid;
J. arvestades, et kliimakriis ohustab endiselt kõikjal maailmas ühiskonna stabiilsust, tervist ja sissetulekut ning loomade heaolu ja bioloogilist mitmekesisust; arvestades, et ELi kliimamuutuste poliitika on ebapiisav ja tootmissüsteemi tegeliku muutmise vajaduse on seni varju jätnud soov suurendada üleilmsel turul liidu konkurentsivõimet;
K. arvestades, et senised meetmed on ebaõnnestunud mitte ainult seetõttu, et nendega ei ole suudetud taastada jätkusuutlikku ja kaasavat majandust, mis tagaks inimväärse töö miljonitele Euroopa Liidu töötutele või vaeghõivatutele ja kvaliteetsed hoolekandeteenused ning ka keskkonnakaitse, vaid need sobimatud meetmed on tekitanud ühtlasi kodanike hulgas sügava kahtluse selles, et EL võib nende igapäevaelu probleemid lahendada;
L. arvestades, et selleks et kodanike usaldus ELi vastu taastada ja seega kindlustada liidu pikaajaline säilimine, on tingimata vaja suuremat läbipaistvust, avatust ja ELi demokratiseerimist, mis hõlmab ka kodanike aktiivsemat osalemist liidu tuleviku kujundamisel;
M. juhib tähelepanu sellele, et poliitikas peab toimuma põhimõtteline muutus, st tuleb loobuda komisjoni praegusest poliitikast ja kehtestada poliitika, mis tugevdab ELi ja liikmesriikide pingutusi luua jätkusuutlikku majanduskasvu ja täielikku tööhõivet ning võidelda vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja sissetulekute ebavõrdsusega;
1. OSA
1. väljendab sügavat rahulolematust selle üle, et komisjoni 2015. aasta tööprogramm ei sisalda eelmise koosseisu ajal välja töötatud ja arutatud seadusandlikke ettepanekuid;
2. mõistab teravalt hukka komisjoni poliitilise katkestuse põhimõtte, sest sellega eiratakse täielikult Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandja õigusi; rõhutab, et seadusandliku ettepaneku tagasivõtmise otsus tuleb teha otsustusprotsessi raames; on kindlalt vastu emaduspuhkuse ettepaneku, jäätmepaketi, puhta õhu poliitika läbivaatamise ja ringmajanduse algatuse kavandatud tagasivõtmise vastu, sest neid peetakse jätkusuutliku majanduse ning ELi kodanike heaolu ja tervise tagamiseks vajalikuks;
3. peab äärmiselt kahetsusväärseks, et hiljuti püüdis komisjon sekkuda Kreekas toimunud valimistesse; nõuab, et komisjon hoiduks liikmesriikide demokraatlikku protsessi sekkumast;
4. peab kahetsusväärseks, et vaatamata paljulubavale pealkirjale „Uus algus” kujutab komisjoni tööprogramm endast peamiselt eelarve konsolideerimise, struktuurireformide ja dereguleerimisega seotud ebaõnnestunud meetmete jätkamist;
5. on seetõttu veendunud, et selle tööprogrammiga ei suudeta lahendada ELi praegusi suurimaid probleeme, nagu riikide stagneeruv majandus, delfatsioonioht, suur tööpuudus, vähenevad sotsiaalsed ja tööõigused, suurenev sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus ning suured valitsemissektori ja välisvõlad; rõhutab, et majandus-, sotsiaal-, kliima- ja poliitilisest kriisist on võimalik väljuda ainult radikaalse uue poliitika abil, milles on kõigi meetmete keskmesse seatud finantsturgude huvide asemel inimesed, loomad ja keskkond;
6. peab tööprogrammi juhtalgatust – kavandatud investeerimiskava – investeeringute soodustamiseks täiesti ebapiisavaks, sest see on põhimõtteliselt puudulik, kuna selle kohaselt jääks kasum erasektorile, kuid riskid ühiskonna kanda, ja selles puuduvad vajalikud rahalised vahendid, mille abil katta ELis valitsev suur nõudluse ja investeeringute puudujääk; rõhutab ühtlasi, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond tuleb kvalitatiivse ja sotsiaalselt tasakaalustatud majanduskasvu soodustamiseks asendada tugeva ja tõhusa säästva arengu, tööhõive ja sotsiaalse kaasamise Euroopa investeerimisprogrammiga;
7. peab äärmiselt kahetsusväärseks, et tööprogrammil puudub sotsiaalne ja keskkonnamõõde; peab ühtlasi kahetsusväärseks kultuuri-, noorte- ja haridusmeetmete puudumist; rõhutab, et kokkuhoiumeetmed on kahjustanud avalikke teenuseid ja seadnud ohtu hariduse ja koolituse mõju majanduse elavdamisele; tuletab meelde, et loovate kutsealade ja loomemajanduse ning pidevõppe toetamine tuleb tööpuuduse, vaesuse ja ebavõrdsusega võitlemiseks väga tähtsale kohale seada;
8. rõhutab, et ELi äärealade riikide valitsemissektori ja välisvõla tase on maailma kõrgeimate hulgas, mis näitab, et integratsiooniprotsess on asümmeetriline; tuletab meelde, et need võlad tekkisid asjakohaste õigusaktide ja majanduse demokraatliku kontrolli puudumise tõttu ja suuresti kuritarvituse ja spekulatsioonidega tegelenud finantseerimisasutuste päästmise käigus; mõistab hukka selle, et valitsemissektori võlga on kasutatud ettekäändena kokkuhoiumeetmete kehtestamisel, mille tagajärjed on suurem vaesus, peamiste sotsiaalsete ja inimõiguste rikkumine ning võla suurenemine; on seisukohal, et tingimata tuleb kiiresti ja elementaarse õigluse huvides lahendada võlakoorma probleem, vaadates võla tingimused läbi (korraldades võla ümber ja vähendades seda oluliselt) ning seades selle jätkusuutlikule tasemele; kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut, millega keelatakse pankadel konfiskeerida omandit tavaliselt kodanikelt, kellele kriis on kahju tekitanud;
9. nõuab, et komisjon kujundaks õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi ümber, tagamaks et parema õigusloome ja lihtsustamise tegevuskava ei kasutataks dereguleerimise ettekäändena, mis vähendaks töötajate sotsiaalset kaitset, tarbijakaitset, keskkonnastandardeid, loomade heaolu standardeid ja sotsiaaldialoogi;
10. nõuab, et komisjon ja liikmesriigid näitaksid üles tõelist poliitilist tahet maksustada neid, kellele rikkus tegelikult kuulub, ja et töötataks välja kõikehõlmav strateegia koos konkreetsete ja tõhusate seadusandlike meetmetega, mille keskmes on eelkõige rahvusvahelised äritehingud, rahvusvahelise kasumi siire, grupisisesed tehingud, maksuvabade ettevõtete ja maksuparadiiside keelustamine ning minimaalsete äriühingu tulumaksu määrade kehtestamine;
11. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et kõigi tulevaste õigusaktide puhul hinnataks seda, kuidas need mõjutavad sotsiaalseid ja põhiõigusi; eelkõige majanduse juhtimise pakettide, sisserändepoliitika ja andmete ulatuslikuks kogumiseks, töötlemiseks, ülekandmiseks ja säilitamiseks mõeldud ELi süsteemide puhul tuleks eelnevalt kontrollida, kas need on põhiõigustega kooskõlas;
2. OSA
VALDKONNAPÕHISED POLIITILISED SEISUKOHAD KOMISJONI 2015. AASTA TÖÖPROGRAMMI KOHTA
Uus sotsiaalselt tasakaalustatud töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute poliitika
12. rõhutab, et praeguse majandus- ja sotsiaalkriisi üks põhjuseid on ka komisjoni neoliberaalne poliitika, mille raames on toetatud finantsturgude dereguleerimist, toodete ja teenuste turgude liberaliseeritust ning majanduses üha rohkem levivat ülemäärast keskendumist finantstegevusele, samuti on põhjusteks riiklike finantseeringute vähendamine ja tööturu väiksem reguleerimine; kutsub komisjoni üles seda poliitikat muutma;
13. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut, mille kohaselt ühineks EL Euroopa sotsiaalhartaga, mis oleks esimene samm parema tasakaalu saavutamisel ühelt poolt sotsiaalsete ja tööalaste huvide ning teiselt poolt majanduslike huvide vahel;
14. kutsub komisjoni üles asendama Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kvalitatiivse ja sotsiaalselt tasakaalustatud majanduskasvu soodustamiseks tugeva ja tõhusa säästva arengu, tööhõive ja sotsiaalse kaasamise Euroopa investeerimisprogrammiga;
15. kutsub komisjoni üles vaatama läbi riigiabi eeskirju, et lubada sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kasulike projektide soodustamise huvides riigil sekkuda ja aidata raskustesse sattunud VKEsid ja sektoreid, toetades nende tootmisvõimsuse taastamist, mida kriis on oluliselt vähendanud;
16. kutsub komisjoni üles esitama mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise ajaks ettepanekut, milles on arvesse võetud jätkusuutliku, kvalitatiivse ja sotsiaalselt tasakaalustatud majanduskasvu soodustamiseks vajalikke prioriteete;
17. rõhutab, et regionaalpoliitika on majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamise hädavajalik vahend, mille peamine eesmärk on vähendada piirkondlikku ebavõrdsust, edendada tegelikku lähenemist ning hoogustada majanduskasvu ja tööhõivet; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitikat tuleb jätkata ja tugevdada ning see peaks alati jääma iseseisvaks poliitikavaldkonnaks, mis aitab kaasa jätkusuutlikule (majanduslikule, sotsiaalsele, keskkonnaalasele ja territoriaalsele) arengule, vähendab piirkondade vahelist ebavõrdsust ning vaesemate piirkondade mahajäämust;
18. ei poolda komisjoni kava allutada ühtekuuluvuspoliitika Euroopa majandusjuhtimisele ega stabiilsuse ja kasvu paktis selliste makromajanduslike tingimuste seadmist, mille täitmist nõutakse ühtekuuluvuspoliitika ja regionaalarengu fondidest raha saamiseks; toonitab, et ühtekuuluvuspoliitikat ei tohiks kasutada rahalise karistamise vahendina;
19. on veendunud, et praegusest ELi rahast, sh ühtekuuluvuspoliitikale praegu eraldatud ELi rahast, ei piisa, et saavutada tegelik majanduslik lähenemine ja võidelda Euroopa Liidus piirkondliku ebavõrdsuse, suure tööpuuduse, sissetulekute ebavõrdsuse ja vaesuse vastu; juhib tähelepanu sellele, et ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas tuleb ELi eelarvet suurendada; väljendab suurt muret 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika elluviimises toimuva suure viivituse ja 2007.–2013. aasta ühtekuuluvuspoliitika raames endiselt tegemata maksete pärast;
Kodanike huve ja õigusi kaitsev digitaalpoliitika
20. tunneb heameelt selle üle, et komisjon on seadnud eesmärgiks olla digirevolutsioonis eesliinil; rõhutab aga, et internet on üldkasutatav hüve ja ELi poliitika peab lähtuma võrgu neutraalsuse põhimõttest;
21. märgib, et kodanike usaldus interneti vastu on digitaalühiskonna ja -majanduse tulemuslikuks toimimiseks hädavajalik; on veendunud, et küberjulgeolek (eelkõige alaealiste puhul) on tähtis, kuid et kodanike jaoks on sama oluline kahtlustuste puudumine; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et eraelu puutumatus ja isikuandmed on internetis avalike ja eraõiguslike asutuste eest kaitstud;
22. on seisukohal, et digitaalmajanduses juba niigi järjest ebakindlamaks muutuvaid töötingimusi arvestades tuleb komisjoni ühtse e-turu strateegiale lisada kaitsemeetmed, mis tagaksid selles sektoris inimväärsed töötingimused;
23. on seisukohal, et esimeseks sammuks selles vallas võiks olla tarkvaratoodetele (nagu mängud ja tarkvararakendused) kinnitatav õiglase töö märgis;
24. rõhutab, et intellektuaalomandiõiguste kavandatud reform ei peaks mitte ainult omanike (s.o ühelt poolt autorite ja loometöötajate ning teiselt poolt kollektiivse esindamise organisatsioonide, kirjastuste ja meelelahutustööstuse) õigusi kaitsma, vaid see peaks ka üldsusele võimaldama ulatuslikku juurdepääsu ja takistama uuendustegevuse seiskumist;
Uus jätkusuutlik kliimamuutuste poliitika ja sotsiaalselt õiglane energiapoliitika
25. on veendunud, et kliimakriis on tekkinud puuduliku energiamahuka tootmissüsteemi tõttu, mille eesmärk on tekitada kasumit, ja kliimamuutuse probleemide lahendamist ei saa jätta turu hooleks, vaid see nõuab tootmisviiside ja tarbimise radikaalselt muutmist; kutsub komisjoni üles oma kliimamuutuste poliitikat ümber kujundama ja lisama kliimamuutuste poliitika meetmeid kõikidesse oma poliitikavaldkondadesse;
26. peab kahetsusväärseks, et seni ei ole komisjon üles näidanud soovi kehtestada siduvaid eesmärke; on veendunud, et selleks et Euroopa Liit oleks ka edaspidi kliimamuutuste alastel läbirääkimistel juhtpositsioonil ning selleks et innustada keskkonnahoidlike töökohtade loomist ja anda kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise üleilmsesse tegevusse õiglane panus, tuleb kliimaalased eesmärgid tingimata ambitsioonikamaks muuta;
27. võtab teadmiseks lubaduse esitada 2015. aasta lõpuks seadusandlikud ettepanekud 2030. aasta kliima- ja energiapaketi rakendamise kohta; tuletab president Junckerile meelde kohustust täita 30 % energiatõhususe eesmärk;
28. palub komisjonil esitada energiakasutuse ja biomassi suhtes kohaldatavad siduvad jätkusuutlikkuse kriteeriumid; ühtlasi palub komisjonil esitada ettepanekud selle kohta, kuidas võidelda intensiivses loomakasvatuses tekkivate kasvuhoonegaaside heite vastu, sest see heide mõjutab kliimamuutust palju rohkem kui muud kasvuhoonegaasid;
29. võtab teadmiseks, et komisjon kavatseb ELi energiapoliitikat reformida ja kujundada sellest uue Euroopa energialiidu, et tagada energiavarustus, vähendada sõltumist kolmandatest riikidest imporditavast energiast, suurendada tarbijate osalust, suurendada energiatõhusust ja energiasäästu, edendada koostööle suunatud rahvusvahelist energiastruktuuri, kuhu kuulub ka Venemaa, ja soodustada energeetikavaldkonnas teadus- ja uuendustegevust; rõhutab sellega seoses, et ELi energiapoliitika peab energia kõigile kättesaadavaks tegema, aitama kujundada kõigi tarbijate huvides taskukohaseid energiahindu, suurendama selles sektoris avalikku kontrolli ja reguleerimist ning aitama energiaalaseid konflikte rahumeelselt lahendada;
30. palub komisjonil pöörata energialiidu strateegilise raamistiku kohta ettepaneku koostamisel suurt tähelepanu ka kütteostuvõimetuse probleemile;
31. rõhutab, et taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe edendamise tugevaks toetamiseks on vaja kaugeleulatuvaid strateegilisi poliitikameetmeid ja suuri investeeringuid, mille puhul on juhtroll avalikul sektoril, ning rõhutab, et energiavarustuse tagamiseks ja transpordikao vältimiseks tuleb toetada ühtlaselt jaotunud energiasüsteeme; rõhutab, et vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate, jaotusvõrkude ajakohastamise ja energia salvestamise alastele uuringutele eraldatavat raha tuleb suurendada;
32. nõustub komisjoniga, et liikmesriikide isoleeritus Euroopa gaasi- ja elektrivõrkudest tuleb lõpetada, ning on seisukohal, et EL peaks esmajoones aitama kõige halvemas olukorras olevatel riikidel oma allikaid ja tarnijaid mitmekesistada; nõuab jätkusuutlikku energiatootmist, mille abil oleks liikmesriikidel samas ka võimalik saavutada vastavalt neile seatud konkreetsetele tingimustele ELi energiaalaseid eesmärke;
Sotsiaal-majanduslikult tasakaalustatud siseturg tugevama tööstusbaasiga
33. on väga mures selle pärast, et komisjon pooldab kapitaliturgude liidu kaudu väärtpaberistamise taaselustamist; tuletab komisjonile meelde, et finantssektor lõikas finantsturgude dereguleerimisest suurt kasu ja see on majanduskriisi üks peamisi põhjuseid; kordab, et nõuab finantssektori olulist kärpimist, reaalmajandusele traditsiooniliste pangalaenude andmise taaselustamist, lõpetades kokkuhoiu, mis vähendab investeerimisnõudlust, ning nõuab pangandussektori demokraatlikku järelevalvet ja kontrolli;
34. peab kahetsusväärseks, et töötajate lähetamise direktiivi kavandatud läbivaatamises nähti ainult meedet siseturu süvendamiseks ja mitte töötajate tingimuste kaitsmise direktiivi; nõuab töötajate õiguste kaitsmiseks sotsiaalse dumpingu eest vastavat poliitikat;
35. kordab, et vastavalt ELi eesmärgile, mille kohaselt peab tööstus andma 20 % SKPst, peab tööstus- ja tootmistegevus jagunema kõikides liikmesriikides hajusalt; märgib, et tööstus annab 80 % ELi ekspordist ja on oluline tehnoloogiaalaste teadmiste ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade allikas; juhib tähelepanu sellele, et kriisi tagajärjel vähenes tööstustoodang paljudes liikmesriikides rohkem kui 20 %, paljud sektorid said kriisi tõttu oluliselt kannatada ja kestlikel tegevusaladel uue tööstusvõimsuse loomiseks on vaja uut tööstuspoliitikat;
36. kordab, et sellised strateegilised sektorid nagu terasetööstus, tooraine- ja ehitussektor on eriti halvas seisus ja et praeguste konkurentsieeskirjadega ei looda nende arenguks soodsaid tingimusi; tuletab meelde komisjoni eesmärki, mille kohaselt peab tööstus andma 20 % SKPst;
37. juhib tähelepanu sellele, et eelkõige mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja kooperatiive tuleb rohkem toetada, et soodustada nende tegevust stabiilses ettevõtluskeskkonnas, vähendada suurtele ettevõtetele ja konglomeraatidele kuuluva valitseva turupositsiooni mõju ning aidata mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja kooperatiive luua ja neil kasvada;
38. nõuab tööstuspoliitika käsitlemist piirkondlikult tasakaalustatud viisil, et luua kõigis liikmesriikides ja piirkondades mitmekesine tööstusbaas, mille abil tagada kogu ELis kõrge tööhõive ja aktiivne tegevus;
Demokraatlik majandus- ja rahapoliitika
39. on kindlalt veendunud, et majandusjuhtimise süsteemi ning majandus- ja rahaliidu ülesehitus on ebademokraatlik;
40. nõuab, et praegune stabiilsuse ja kasvu pakt asendataks tegeliku tööhõive- ja arengupaktiga, mis põhineb sotsiaalsetel kriteeriumidel, mis on ELis elavate inimeste huvides;
41. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma riikidele, mille majandusse on sekkunud troika, EKP sekkumismeetmetega täiendatud toetusprogrammi, mida kasutataks juhul, kui need riigid peaksid iseseisvalt otsustama, et euroalasse jäämine ei ole enam jätkusuutlik ega võimalik, ja mis tagaks piisava hüvitise kahjude eest, mis on tekkinud euroalast kokkulepitud väljumise raames;
42. nõuab valitsustevahelist konverentsi, mille eesmärk on tunnistada kehtetuks fiskaalkokkulepe (majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping), ja pooldab kuni konverentsi teokssaamiseni selle viivitamatut peatamist;
43. kutsub komisjoni üles lõpuks ometi tunnistama, et majandusjuhtimise meetmed ei ole mingil viisil suutnud majanduslikult ja sotsiaalselt tasakaalustatud majanduskasvu taastada, ja kordab seetõttu, et nõuab majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku akti paketi ja majanduse juhtimist käsitleva kahe seadusandliku akti paketi põhjalikku läbivaatamist ning nende pakettide asendamist kaugeleulatuvate ja sotsiaalselt tasakaalustatud fiskaalstiimuleid hõlmavate meetmega;
44. on seisukohal, et pangandusliidu õigusaktid teenivad ainult suurte ELi finantskapitaliturgude huve ja on vastuolus peamiste demokraatia põhimõtetega; pooldab pangandusliidu õigusaktide kehtetuks tunnistamist ja nõustub vajadusega tagada pangandussüsteemi üle demokraatlik avalik kontroll;
45. pooldab EKP volituste ja põhikirja põhjalikku muutmist, millega lõpetada EKP ebaseaduslik autonoomia, tagades, et liikmesriigid teostavad EKP üle võrdsetel alustel poliitilist ja demokraatlikku kontrolli, ja andes liikmesriikidele tagasi õiguse teha olulistes majandusküsimustes, sh rahapoliitika kontrollimisel, ise otsuseid; ühtlasi pooldab võimaluste loomist EKP muutmiseks viimase instantsi laenajaks, kes tegutseb tavalise keskpangana, kes turgutab majandust deflatsiooni ja surutise ajal; nõuab sellega seoses, et EKP ja EIP rahastaksid otse valitsussektori investeeringuid, millega toetada reaalmajandust, mitte uusi varade hinnamulle;
46. nõuab, et komisjon hindaks põhjalikult ja läbipaistvalt majandusjuhtimise eri meetmeid, sealhulgas troika poolt ette kirjutatud makromajanduslikke kohandamisprogramme, ja mõtleks järele kriitika üle, mida ei ole väljendanud mitte ainult kriitiliselt meelestatud majandusteadlased, vaid ka troika enda liikmed; kordab, et nõuab troikasüsteemi viivitamatut kaotamist;
47. peab kahetsusväärseks ebaõiglasi maksumeetmeid, sh ebaõiglasi ja regressiivseid veemaksusid, mis on kehtestatud eelarvekohanduste programmide alla ja eriti troika järelevalve alla kuuluvates liikmesriikides ja mis on vastuolus proportsionaalse võrdsuse ja progressiivse maksustamise põhimõttega, sest need meetmed mõjutavad ebaproportsionaalselt eelkõige väiksema sissetulekuga leibkondi; nõuab nende maksumeetmete viivitamatut kaotamist;
48. peab kahetsusväärseks, et noorte tööpuuduse lahendamisel on komisjon lähtunud lühiajalisest perspektiivist ja kavandanud poolikuid meetmeid; kutsub komisjoni üles mõjutama noorte tööhõivet suurendavaid pikaajalisi tegureid, pöörates suurt tähelepanu noorte jaoks kvaliteetsete kestlike töökohtade loomisele, seda ka õigustel põhineva tõhusa tegutsemisviisi kaudu;
Uus õiglase kaubanduse poliitika
49. väljendab suurt muret üldise suuna pärast, mille komisjon on ELi rahvusvahelise kaubanduse poliitikale andnud, eelkõige seetõttu, et see ei ole kooskõlas peamiste eesmärkidega, milleks on töökohtade loomine, vaesusega võitlemine, jätkusuutliku majanduse tagamine, spekulatsioonide, eelkõige toiduga spekuleerimise kontrollimine, rahvatervise, loomade heaolu, säästva põllumajanduse ja keskkonna kaitsmine ning kultuurilise mitmekesisuse tagamine;
50. ei nõustu väga ulatuslike volitustega, mille nõukogu on komisjonile andnud läbirääkimisteks, mis puudutavad laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid, nagu Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus (TTIP), laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA) ja teenustekaubanduse leping (TISA), mis kujutavad tõsist ohtu muu hulgas toiduga kindlustatusele ja toiduainetega varustamise sõltumatusele, töökohtadele, keskkonnale, rahvatervisele ja avalikele teenustele ning mis võimaldavad investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi kasutamist koos kõigi sellise mehhanismi negatiivsete tagajärgedega; nõuab, et komisjon peataks need rahvusvahelise kaubanduse alased läbirääkimised 2015. aastal ja annaks ELi rahvusvahelise kaubanduse lepingutele teise suuna;
51. tuletab meelde, et komisjoni tellitud mõju-uuringud, eelkõige TTIP, TISA ja CETA kohta tellitud uuringud, milles lubatakse kõigile töökohti ja jõukust, on täiesti puudulikud ega ole usaldusväärsed, sest kasutatud majandusmudelid on aegunud; kutsub komisjoni üles kasutama usaldusväärsemaid majandusmudeleid ja kontrollima juba jõustunud vabakaubanduslepingute tulemusi ning võrdlema neid mõjuhinnangu uuringutega;
52. rõhutab, et iga vabakaubanduslepingu tingimuseks peab olema töö-, keskkonna- ja sotsiaalsete õiguste kaitse reguleerimise praeguse taseme säilitamine ning meetmed avalike hangete ja avaliku huvi teenuste pakkumise kaitsmiseks, st riikide õigus kehtestada sellega seoses tulevikus kõrgemaid standardeid; nõuab, et kõik investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismid jäetaks vabakaubanduslepingute läbirääkimistest välja, et säilitada nimetatud sätete üle demokraatlik kontroll;
53. ei poolda rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes salastatust ja kutsub komisjoni üles tegema kõik läbirääkimisdokumendid parlamendiliikmetele ja kõigile asjast huvitatud kodanikele avalikult kättesaadavaks; nõuab kõigi asjaomaste sidusrühmade, eelkõige ametiühingute ja kodanikuühiskonna esindajate osavõtul toimuvat avalikku ja demokraatlikku arutelu, et tagada komisjoni vabakaubandustegevuskava mõju asjakohane seire;
54. on seisukohal, et uute vabakaubanduslepingute kiirendatud algatamise eesmärk on vältida kriisist väljumiseks tegelike lahenduste pakkumist, nagu majandusliku ebavõrdsuse vähendamine ELis, ettevõtete ja investorite kuritahtliku tegevuse piiramine, valitsemissektori võla auditeerimine ja vähendamine ning hädavajalik võitlus maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu;
55. tuletab meelde, et vastavalt liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi seisukohale jõudis komisjon kokkuleppele kultuurivaldkonna erandlikkuse põhimõttes, mille kohaselt tuleks kultuuri käsitada muudest kaupadest erinevalt ning kultuurikaubad ja -teenused tuleks läbirääkimistest välja jätta; on seisukohal, et see peaks hõlmama audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi, avaliku sektori toetusi, ringhäälinguorganisatsioonide rahastamiskohustusi, kinopiletitele kehtestatud maksusid, ühistootmislepinguid, keelepoliitika meetmeid, avalik-õiguslikku ringhäälinguteenust osutavate kanalite toimimist, varude säilitamise piirangute olemasolu kanalites ja võrkudes, intellektuaalomandi õigusi ja sotsiaalkindlustuse erisüsteeme;
Tegelik õigus- ja põhiõiguste poliitika
56. kutsub komisjoni üles tegutsema aktiivselt selle nimel, et Euroopa Parlamendi seisukohaga kooskõlas olev horisontaalne diskrimineerimisvastane direktiiv vastu võetaks, ja et võidelda diskrimineerimise, sh romade, rändajate, varjupaigataotlejate ja muude kaitsetute rühmade vastu suunatud rünnakute vastu;
57. palub komisjonil anda hinnang romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamisele ja nõukogu soovitusele selle kohta, milliste meetmete abil romasid liikmesriikides tõhusalt integreerida, ning pakkuda romade tõhusa kaasamise kohta vajaduse korral välja lisameetmeid;
58. kutsub komisjoni üles rakendama Euroopa Parlamendi resolutsioone, mis puudutavad põhiõiguste olukorda ELis, sh Micheli, Benova, Gali ja Tavarese raportid; kutsub komisjoni üles esitama kiiresti tegevuskava seoses Kopenhaageni dilemmaga;
59. kutsub komisjoni üles esitama liikmesriikidele mõeldud tegevuskava kinnipidamistingimuste parandamise kohta, arvestades eelkõige eelvangistuse sagedast kasutamist, sh Euroopa vahistamismäärusega seotud juhtumite puhul; palub komisjonil täielikult arvesse võtta Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat vangistustingimuste kohta;
60. on äärmiselt pettunud, et komisjon ei ole seoses Euroopa vahistamismääruse läbivaatamist käsitleva seadusandliku algatusraportiga midagi ette võtnud; kutsub komisjoni üles esitama uut ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi selleteemalist raportit, eelkõige proportsionaalsuse kontrolli küsimust;
61. peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole oma uutesse algatustesse lisanud dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevat uuendatud ajakohast ettepanekut, mis kajastaks esimese lugemise kokkulepet, mille Euroopa Parlament saavutas 2011. aastal;
62. on mures komisjoni teadaande pärast, et ta kavatseb esitada Euroopa julgeoleku tegevuskava; kutsub komisjoni üles viima läbi sisejulgeoleku ning terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonna olemasolevate vahendite vajalikkuse, proportsionaalsuse ja tulemuslikkuse hindamise, enne kui ta kavandab selles valdkonnas uusi meetmeid (näiteks broneeringuinfo ja triviaalne failiedastusprotokoll (TFTP));
63. nõuab tungivalt, et komisjon täidaks nõudmised, mille Euroopa Parlament on esitanud oma resolutsioonides vangide väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Luure Keskagentuuri (LKA) poolt Euroopa riikides, eelkõige seoses USA Senati aruandega LKA poolt toime pandud piinamiste kohta;
64. tunneb heameelt uuendatud lubadusega ühineda Euroopa Inimõiguste Kohtuga; on aga seisukohal, et Euroopa Liidu Kohtu arvamus Euroopa Liidu ühinemise kohta Euroopa Inimõiguste Kohtuga kujutab endast inimõiguste jaoks suurt tagasilööki;
65. tunneb heameelt lubaduse üle ühineda uuendatud sotsiaalhartaga;
66. kutsub komisjoni üles võtma täielikult arvesse Euroopa Kohtu 8. aprilli 2014. aasta otsust liidetud kohtuasjades C 293/12 ja C 594/12; nõuab tungivalt, et komisjon ei kavandaks kõigi andmete säilitamise alusel enam mingeid lisameetmeid;
67. on seisukohal, et andmete säilitamist puudutav Euroopa Kohtu otsus kehtib broneeringuinfo kogumise kohta õiguskaitse eesmärkidel; palub komisjonil seetõttu ELi broneeringuinfo ettepaneku tagasi võtta;
68. kutsub komisjoni üles algatama tõhusaid meetmeid kodanike kaitsmiseks järjest suurema riigipoolse jälgimise eest;
Inimõigustel põhinev rändepoliitika
69. palub, et koostatavas teatises Euroopa rände tegevuskava kohta võetaks aluseks tõeliselt holistiline lähenemisviis ELi rändele ja tehtaks ettepanekuid, kuidas kõik Euroopas kaitset vajavad naised, mehed ja lapsed saaksid turvalise ja seadusliku juurdepääsu kaitsele, nii et inimesed ei peaks enam Euroopasse suundudes Vahemerel või kõrbedes oma eluga riskima;
70. palub, et koostatavas teatises Euroopa rände tegevuskava kohta töötataks välja uued seadusliku rände võimalused ka teistele peale kõrge kvalifikatsiooniga töötajate, nii et inimesed ei võtaks enam vastu ebaseaduslikke töökohti;
71. mõistab hukka praeguse lähenemisviisi Euroopa ühisele rändepoliitikale, milles keskendutakse ebaseadusliku rände ennetamisele ja mahasurumisele, sealhulgas kinnipidamise abil, arvestamata seda, et sõdade, jälitamise ja kliimakatastroofide eest põgenevate varjupaigataotlejate arv kasvab;
72. on tõsiselt mures selle pärast, et komisjon soovib tugevdada koostööd kolmandate riikidega rände paremaks juhtimiseks; tunneb muret niisuguste lepingute üha arvukama sõlmimise ja nende süvendamise pärast, sh nende laienemise pärast sellistele kolmandatele riikidele, kus inimõigusi ei austata, nagu Hartumi protsessi ja ELi – Aafrika Sarve piirkonna rändeteede algatuse puhul;
73. juhib tähelepanu sellele, et ELi rändealane koostöö kolmandate riikidega võib sattuda vastuollu meeste, naiste ja laste õigusega lahkuda oma riigist; usub, et see soodustab rändajate ja varjupaigataotlejate inimõiguste rikkumist rändeprotsessi kõikides etappides;
74. mõistab hukka ELi piiride üha kasvava hajutamise arengukoostöö varjus; tuletab meelde, et arenguabi ei tohiks siduda tagasivõtulepingute sõlmimisega, piirivalvetehnika arendamise ja kasutamisega ega rändajate kinnipidamisega;
75. nõuab, et komisjon asuks hindama Euroopa ühise varjupaigasüsteemi võimalikke muudatusi, võttes arvesse nii Euroopa Inimõiguste Kohtu kui ka Euroopa Liidu Kohtu asjaomaseid uuemaid kohtuotsuseid ja ühtse pagulase staatuse vajadust, mis kehtiks kogu liidus (nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõikes 1);
Rahumeelne roll ülemaailmsel tasandil
76. kutsub komisjoni ja nõukogu üles töötama välja tasakaalustatud välispoliitika, mis edendaks ELi suhteid strateegiliste partneritega vastavates valdkondades, sealhulgas Vahemere piirkonna riikidega, Venemaaga, Hiinaga ning ülemaailmselt ja piirkondlikult kasvava mõjuga riikidega;
77. ei ole nõus ÜVJP ja ÜJKP arendamise praeguse kursiga, mis on täielikult kooskõlas NATO ja Atlandi-üleste suhetega, militariseerides rahvusvahelisi suhteid veelgi ning pooldades sekkumist ja toetades aktiivselt sõjalis-tööstuslikku kompleksi; nõuab rahvusvahelise õiguse järgimist ning tagasipöördumist kriiside lahendamise juurde poliitiliste ja diplomaatiliste vahenditega;
Demokraatlike muutuste liit
78. kiidab heaks otsuse esitada ettepanekuid institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimiseks kõikide ELi institutsioonide kohustusliku läbipaistvusregistri kohta, kuid rõhutab, et esindus- ja osalusdemokraatiat tuleb edendada Lissaboni lepingu artiklite 9–12 rakendamisega;
Muud poliitilised prioriteedid
Kalanduspoliitika
79. nõuab detsentraliseeritud ühist kalanduspoliitikat, mis edendaks kalandussektori moderniseerimist ja säästvat arengut, tagades selle sektori sotsiaalmajandusliku elujõulisuse, ressursside jätkusuutlikkuse, töökohtade loomise ja säilimise ning kalandustöötajate elutingimuste parandamise;
80. nõuab meetmete võtmist kala esmamüügi hinna ja kalandussektori töötajate sissetulekute tõstmiseks ning subsiidiume või kompensatsioonimehhanisme kalandussektori töötajatele, keda on kahjustanud varude taastamiskavadest, mitmeaastastest majandamiskavadest ja ökosüsteemi kaitsemeetmetest tulenevad majanduslikud või sotsiaalsed tagajärjed;
81. nõuab meetmeid riikliku suveräänsuse tagamiseks seoses liikmesriikide ainuõigusliku majandusvööndi ja kalavarudega, mis võimaldaksid lähedast haldamist; on seisukohal, et iga liikmesriigi oma laevastiku jaoks ainuõigusliku juurdepääsu ala piiriks peaks jääma 12 miili, ning teeb ettepaneku kaaluda võimalust laiendada seda ala külgnevatele aladele, järgides mandrilava piire;
82. nõuab merekeskkonna elurikkuse kaitsmist ja soodsate tingimuste tagamist, mis võimaldaksid kalapopulatsioonidel täieneda; pooldab sellega seoses püügivabade alade loomist neis piirkondades, kus kalavarud ja elurikkus on ohus;
83. kinnitab veel kord, et ühises kalanduspoliitikas tuleb tunnustada väikesemahulise ja rannapüügi eripära ning analüüsida, millises ulatuses rahuldavad olemasolevad rahastamisvahendid sektori vajadusi, ja neid vastavalt kohandada;
84. palub, et EMKF toetaks väikesemahulist kalapüüki, tegeleks selle sektori probleemidega tõsiselt ja toetaks lähedast haldamist, säästva püügiga tegelevaid ettevõtjaid ning rannakogukondade arendamist;
85. peab kahetsusväärseks, et heakskiidetud ühine kalanduspoliitika ja ühine turukorraldus jäävad kalandussektori tegelikele vajadustele oluliselt alla ning nõuab, et need kaks määrust võimalikult kiiresti läbi vaadataks;
86. märgib kriitiliselt, et lubatud kogupüügi liiga innukas ja drastiline kärpimine võib teha kahju kõnealusele sektorile, elatisele ja maakogukondadele ning palub, et komisjon teeks omalt poolt kõik, et seda ei juhtuks;
Põllumajanduspoliitika
87. usub, et Euroopa põllumajandus on üks neist sektoritest, mis võivad vaatamata kriisile jätkuvalt teatud väärtust luua; selles sektoris napib aga põllumajandusettevõtjaid, samuti on kaugelt liiga vähe noort järelkasvu; peab kahetsusväärseks, et see nähtus seab ohtu meie olulise põllumajandus- ja maaelupärandi, samal ajal kui suured agrotööstusettevõtted suurendavad oma kasumeid ja suruvad peale oma ülemaailmset toidusüsteemi, mis kahjustab keskkonda; rõhutab seetõttu, et Euroopa põllumajanduse ja toidupoliitika keskmes peavad olema põllumajandusettevõtjad, mitte suurettevõtted, et tõeliselt edendada majanduskasvu ja luua töökohti kõikides ELi piirkondades; märgib, et praegune suundumus toob kaasa traditsiooniliste perefarmide vähenemise kogu Euroopas ning sellega kaasneb sotsiaalse ja majandustegevuse hääbumine maapiirkondades;
88. on kategooriliselt vastu põllumajandusliku toidutööstuse suurettevõtete domineerimisele turul ja ebaõiglaste hindade kujundamisele, kuna niisugused ettevõtted ekspluateerivad põllumehi ja sunnivad ületootmisele, tuues ohvriks toidu kvaliteedi, inimeste ja loomade tervise, loomade heaolu ning keskkonna;
89. rõhutab, et ELil on vaja usaldusväärseid, selgeid ja demokraatlikke poliitikavahendeid, aitamaks põllumajandustootjatel müüa oma toodangut asjakohaste hindadega, toetades põllumajandussektoris kvaliteetset toodangut, mis on üks Euroopa põllumajanduse tuntumaid omadusi kogu maailmas; sellega seoses on väga tähtis vaadata lähiaastatel läbi ühine põllumajanduspoliitika, et võtta suund ressursside õiglasele jaotamisele, aidates pigem põllumajandustootjaid kui suurettevõtteid või maaomanikke;
90. rõhutab, et Euroopa peab võtma kasutusele vahendid pakkumise ja nõudluse reguleerimiseks, et säilitada põlumajandustootjate sissetulekud ja toiduainete tootmise tase, kaitsmaks tootjaid hindade volatiilsuse eest;
91. palub, et komisjon säilitaks kvoodisüsteemi ja hoolitseks selle eest, et kasvatamise õigust jaotataks ELi tootjate vahel õiglaselt;
92. kutsub Euroopa Liitu üles keelustama GMOde lubamine, kasvatamine ja turustamine ning pühenduma kindlalt Euroopa mahepõllumajanduse toetamisele, mis on viimastel aastakümnetel ainsana kasvanud;
93. rõhutab, et Euroopa peab seadma prioriteediks oma põllumajandusliku maa kaitsmise, arvestades, et 2015 on rahvusvaheline pinnase aasta, ning tegelema maa hõivamise probleemiga, mis on põllumajandustootjate, pinnase ja keskkonna kaitsmisel ülemaailmse tähtsusega;
94. rõhutab, et põllumajandusliku maa kaitsmiseks pikas perspektiivis on vaja tõhusat kliimamuutuste ennetamise ja nendega kohandumise strateegiat, mida tuleks rakendada kogu Euroopas, et põllumajandussektorit dekarboniseerida, püüdes samal ajal kaitsta Euroopa põllumajandustootjate tootlikkust;
95. nõuab, et liikmesriikides vaadataks läbi aiandussektor ja toetataks selle arendamist, et tagada täisväärtusliku toiduga varustamine võimalikult lühikese tarneahelaga;
96. nõuab, et Euroopa Liit keelustaks seemnete patenteerimise mis tahes vormis, et kaitsta põllumajandustootjaid ebaausa konkurentsi ja tarbetu bürokraatia eest;
97. peab kahetsusväärseks, et Euroopa loomakasvatuses ei täideta praegu loomade heaolu norme ja nõuab, et komisjon tagaks kehtivate seaduste nõuetekohase rakendamise kõikides liikmesriikides;
98. leiab, et ELi põllumajandus peaks liikuma intensiivselt loomakasvatuselt õiglase, säästva ja taimepõhise valgutootmise poole;
99. palub komisjonil avaldada aruanne „Säästva toidusüsteemi rajamine Euroopas”, mille kolm varasemat volinikku on juba heaks kiitnud, ning esitada lähtuvalt selle aruande järeldustest tegevuskava;
100. palub, et komisjon täiendaks loomade heaolu eeskirju kehtivates ELi õigusaktides mahepõllumajanduse kohta ning kaotaks kõik erandid loomade heaolu eeskirjadest, nt ebasobivate tõugude kasutamine, kariloomade lõastamine ja tarbetu kastreerimine;
101. palub, et komisjon võtaks tagasi kloonimisega seotud ettepanekud ja esitaks uued, mis peegeldaksid Euroopa Parlamendi seisukohta, võimaldades ka kohaldada seadusandlikku tavamenetlust; ei nõustu nõusolekumenetluse kohaldamisega direktiivi suhtes, mis käsitleb kloonloomadest saadud toidu turulelaskmist, kuna see jätab Euroopa Parlamendi ilma õigusest ettepanekut muuta;
102. kritiseerib karmilt igasuguste põllumajanduslike eksporditoetuste jätkuvat olemasolu; nõuab, et need viivitamata kaotataks;
103. kiidab heaks Madalmaade, Saksamaa ja Taani hiljutise algatuse piirata elusloomade maksimaalset transportimise aega kaheksa tunnini; palub, et komisjon vaataks kiiremas korras läbi nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal, ning lühendaks seega elusloomade maksimaalset transportimise aega;
104. nõuab otsusekindlat vahehindamist, millega leitaks ühise põllumajanduspoliitika probleemidele tõhusaid säästvaid lahendusi;
105. nõuab, et alustataks avalikku arutelu ELi uue põllumajandus- ja toidupoliitika väljatöötamiseks, mis vastaks kogu ühiskonna huvidele;
Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus
106. nõuab, et lisataks eraldi alajaotus naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse kohta, millega seoses:
– palub komisjonil ja nõukogul esitada naistevastase vägivalla vastu võitlemise tervikliku ELi strateegia ettepanek, sealhulgas õigusakt, mis sisaldab naistevastase vägivalla vastu võitlemise miinimumnõudeid; on seisukohal, et ei ole tarvis eraldi tegevuskavasid näiteks naiste suguelundite moonutamise, koduvägivalla või seksuaalse vägivalla kohta, vaid kõik need naistevastase vägivalla erinevad vormid peaksid olema hõlmatud üldise ja tõhusa strateegiaga, mis lähtuks soolisest võrdõiguslikkusest, samuti tuleks seada eesmärgiks ELi ühinemine 2011. aastal allkirjastatud Istanbuli konventsiooniga naistevastase vägivalla ja koduvägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks;
– rõhutab vajadust viia kiiresti ellu ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia, mis tugineb Pekingi deklaratsioonil ja tegevusprogrammil ning mis käsitleb kahtteist probleemseimat valdkonda; peamine eesmärk peaks olema rakendada kõik vajalikud meetmed naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamiseks, alustades naiste õiguste raamistikuga Euroopa tasandil; ilma sellise struktuuri ja strateegiata ei näe Euroopa naised ja tütarlapsed, et nende õigused oleksid kaitstud ja et nad oleksid võrdsed (meestega ja omavahel); strateegiat tuleb käsitleda ja toetada kui Euroopa institutsioonide strateegilist poliitilist vastust probleemidele, millega naised 20 aastat pärast Pekingi tegevusprogrammi vastuvõtmist ikka veel silmitsi on; küsimus on ELi usaldusväärsuses inimõiguste valdkonnas üldiselt, nii Euroopas kui ka rahvusvahelisel areenil;
– palub, et Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriigid alustaksid Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi, et teha oma ametlik seisukoht teatavaks, ning toetaksid tugevat rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi, mis tagaks kõikidele naistele Euroopas võrdsed õigused;
_____________________
107. palub, et komisjon vaataks oma tööprogrammi läbi, võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioonis esitatud soovitusi, sh resolutsiooni 2. osas esitatud valdkonnapõhiseid soovitusi;
108. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.