Istungidokument

 

4.2.2015                                                                                                                  B8‑0132/2015

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

terrorismivastaste meetmete kohta

( 2015/2530(RSP) )

Monika Hohlmeier, Roberta Metsola, Elissavet Vozemberg, Elmar Brok, Traian Ungureanu, Heinz K. Becker, Barbara Matera, Daniel Buda, David McAllister, Daniel Caspary, Davor Ivo Stier, Andrey Kovatchev, Fernando Ruas, Monica Macovei, Dubravka Šuica, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Eduard Kukan, Michael Gahler, Tunne Kelam, Gunnar Hökmark, Emil Radev, Arnaud Danjean

fraktsiooni PPE nimel

 

B8‑0132/2015

Euroopa Parlamendi resolutsioon terrorismivastaste meetmete kohta

( 2015/2530(RSP) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6, 7 ja 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4, 16, 20, 67, 68, 70, 71, 72, 75, 82, 83, 84, 85, 86, 87 ja 88,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 6, 7 ja 8, artikli 10 lõiget 1 ning artikleid 11, 12, 21, 47–50, 52 ja 53,

–       võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2014. aasta teatist „ELi sisejulgeoleku strateegia (2010–2014) rakendamise lõpparuanne” ( COM(2014)0365 ),

–       võttes arvesse Europoli 2014. aasta aruannet ELi terrorismi olukorra ja suundumuse kohta (TE-SAT),

–       võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 24. septembri 2014. aasta resolutsiooni nr 2178 (2014), milles käsitletakse terrorirünnakutest rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule tulenevaid ohte,

–       võttes arvesse ELi sisejulgeoleku strateegiat, mille nõukogu võttis vastu 25. veebruaril 2010. aastal,

–       võttes arvesse oma 28. jaanuari 2015. aasta täiskogu arutelu terrorismivastaste meetmete teemal,

–       võttes arvesse 29. ja 30. jaanuaril 2015. aastal Riias toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametlikku kohtumist,

–       võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni ELi sisejulgeoleku strateegia uuendamise kohta[1],

–       võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 11. jaanuari 2015. aasta mitteametlikul kohtumisel tehtud avaldust,

–       võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 9. oktoobri ja 5. detsembri 2014. aasta järeldusi,

–       võttes arvesse ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori 24. novembri 2014. aasta aruannet (15799/14) Euroopa Ülemkogule,

–       võttes arvesse 16. detsembril 2014. aastal avaldatud komisjoni 2015. aasta tööprogrammi ( COM(2014)0910 ),

–       võttes arvesse komisjoni 15. jaanuari 2014. aasta teatist „Terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise ennetamine: ELi reaktsiooni tõhustamine” ( COM(2013)0941 ),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et Lissaboni lepinguga pandi alus ELi julgeolekupoliitikale, mille väljakujundamisel teevad EL ja liikmesriigid tihedat koostööd ja mis põhineb õigusriigi põhimõttel ja põhiõiguste austamisel;

B.     arvestades, et ELil ja liikmesriikidel lasub eelkõige ühine vastutus tagada Euroopa kodanike turvalisus ja vabadus ning võtta asjakohaseid meetmeid eluohtlike tegude ärahoidmiseks; arvestades, et vabadus ja turvalisus on eesmärgid, mida tuleb järgida samaaegselt, ning arvestades, et vabaduse ja turvalisuse saavutamiseks peavad terrorismivastased meetmed põhinema vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetel ja põhiõiguste austamisel ning järgima õigusriigi põhimõtteid ja rahvusvahelisi kohustusi;

C.     arvestades, et terrorismi oht on ülemaailmne ja selle vastu tuleb võidelda kohalikul, riigi, Euroopa ja ülemaailmsel tasandil, et tugevdada meie kodanike turvalisust, kaitsta selliseid põhiväärtusi, nagu vabadus, demokraatia ja inimõigused, ning tagada rahvusvahelise õiguse järgimine;

D.     arvestades, et vaba liikumine Schengeni ala piires on üks olulisemaid saavutusi Euroopa ülesehitamisel; arvestades, et meie välispiirid moodustavad tegelikult ühe ühise välispiiri;

E.     arvestades, et julgeolekuolukord Euroopas on viimastel aastatel järsult muutunud, mille põhjuseks on uued konfliktid ja murrangulised sündmused ELi vahetus naabruses, uue tehnoloogia kiire areng ning murettekitav radikaliseerumise kasv, mis põhjustab barbaarset vägivalda ja terrorismi;

F.     arvestades, et paradigmaatiline nihe terrorismi olemuses ja selle väljendusvormides –rahvusvahelistest, ühtsetest ja tsentraliseeritud organisatsioonidest hajusamateks, kõikjale ulatuvateks ja detsentraliseeritud võrgustikeks ja rahulolematute isikute rühmadeks – nõuab mitmepoolset ja sihikindlat reageerimist;

G.     arvestades, et EL ja eriti mõned selle liikmesriigid seisavad silmitsi tõsise ja üha kasvava ohuga, mida endast kujutavad nn välisvõitlejad, kes reisivad oma elukoha- või kodakondsusriigist erinevatesse riikidesse eesmärgiga panna toime, kavandada või valmistada ette terroriakte, või selleks, et osutada või saada terroristlikku väljaõpet, sh seoses relvastatud konfliktidega;

H.     arvestades, et välisvõitlejate probleemi puhul ei ole tegemist uue nähtusega, kuid selle ulatus on oluliselt kasvanud, kuna seoses sõjategevuse ja vägivalla puhkemisega Süürias, Iraagis ja Liibüas on üle 15 000 mehe ja naise enam kui 80 riigist, sh hinnanguliselt 3500 kuni 5000 ELi kodanikku, lahkunud oma kodudest, et hakata välisvõitlejaks, kujutades nii tohutut ohtu ELi kodanike julgeolekule;

I.      arvestades, et hiljutised koletuslikud rünnakud Pariisis olid järjekordseks meeldetuletuseks selle kohta, millist ohtu kujutavad äärmuslus ja radikaliseerumine vabadele ja avatud ühiskondadele; arvestades, et neile rünnakutele järgnesid ELi kodanike ühised meeleavaldused, et väljendada Euroopa Liidu põhiväärtuste kaitse ning ELi kui turvalise ja kaitstud ühiskonna säilitamise olulisust;

J.      arvestades, et hiljutiste terrorirünnakute käigus kasutatud tegutsemismeetodid ning keerukad sõjalise otstarbega tulirelvad ja seadmed on tõstnud olulisele kohale küsimuse välisvõitlejate tegevuse rahastamisest, nende reisimisele kaasaaitamisest ning tulirelvade ebaseaduslikust kaubandusest;

K.     arvestades, et terrorism on ülemaailmne oht, mis avaldab mõju väga mitmetele riikidele, mida tõestab hiljutine vähemalt 9 inimelu nõudnud barbaarne terrorirünnak Malta kodanike omanduses oleva hotelli Corinthia vastu Tripolis, Liibüas, kus peab oma koosolekuid ÜRO Liibüa toetusmissioon;

1.      mõistab jõuliselt ja otsustavalt hukka hiljutised terrorirünnakud Pariisis ning väljendab oma siirast kaastunnet ja solidaarsust nende koletuslike terrorirünnakute ohvrite perekondadele; tuletab meelde ELi põhikohustust kaitsta ja toetada kõiki terrorismi ohvreid kogu liidus ning palub seetõttu tagada neile ohvritele õiglus, tunnustus ja hüvitused;

2.      rõhutab, et võitluseks välisvõitlejate ja ka terrorismi poolt üleüldisemalt kujutatava ohu vastu on vaja terrorismivastast pakti, mis põhineb mitmetasandilisel lähenemisviisil, tegeledes põhjalikult algpõhjustega, nagu radikaliseerumine, arendades sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust ning hõlbustades taasintegreerumist, edendades sel eesmärgil poliitilist ja usulist sallivust, analüüsides ja vastustades võrgupõhist kihutustööd, millega õhutatakse osa võtma terroriaktidest, ennetades riigist lahkumist ühinemaks terroriorganisatsioonidega, hoides ära ja takistades värbamist ja osavõttu relvastatud konfliktidest, takistades terroriorganisatsioonide ja nendega ühineda soovivate isikute rahalist toetamist, tagades kohtulikule vastutusele võtmise, kui see on vajalik, ning kindlustades õiguskaitseasutustele asjakohased vahendid oma kohustuste täitmiseks, pidades seejuures täielikult kinni põhiõigustest;

3.      märgib murega interneti ja kommunikatsioonitehnoloogia üha suurenevat kasutamist terroriorganisatsioonide poolt oma inimvihkajaliku retoorika levitamiseks, rahulolematute isikute radikaliseerimiseks ja uute võitlejate värbamiseks sellistesse terroriorganisatsioonidesse, nagu ISIL (Iraagi ja Levanti Islamiriik), Al-Qaeda ja selle eri harud, nagu Al-Nusra rinne Süürias, ning korraldada terrorirünnakuid; nõuab tungivalt, et interneti- ja sotsiaalmeediaettevõtted süvendaksid koostööd õiguskaitseasutustega, et piirata juurdepääsu terroristlikule materjalile võrgus ning tuvastada ja eemaldada võrgus leiduv terroristlik propaganda, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles intensiivistama ja edendama internetis asetleidva radikaliseerumise vastu suunatud teavitamiskampaaniaid, tehes selleks jõulisemaid, proaktiivsemaid ja loomingulisemaid jõupingutusi sihipäraste positiivsete vastunarratiivide loomisel ning algatades vihkamisvastaseid kampaaniaid;

4.      nõuab tungivalt, et liikmesriigid koordineeriksid tõhusamalt oma vahetut reageeringut kasvavale välisvõitlejate ohule, võttes ühismeetmeid, nagu ELi passidest ilmajätmine topeltkodakondsuse puhul, passide konfiskeerimine piiratud ajavahemikuks, džihadistide isikutunnistuste märgistamine, reisilubade taaskehtestamine alaealiste jaoks, kohtuliku vastutuselevõtmise tõhustamine (terroriorganisatsioonidesse värbamise ja väljaõppe eest terroristlikes laagrites), mustade nimekirjade koostamine Euroopa džihadistidest ja arvatavatest džihaaditerroristidest;

5.      rõhutab, et on hädavajalik tõhustada radikaliseerumise ennetamist ning edendada deradikaliseerimise programme, andes kogukondadele ja kodanikuühiskondadele suuremad õigused ja kaasates neid riigi ja kohalikul tasandil, et teha lõpp äärmuslike ideoloogiate levikule; kutsub komisjoni üles tugevdama ELi radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikku (RAN), mis ühendab kõiki osapooli, kes kavandavad radikaliseerumisevastaseid kampaaniaid ning arendavad deradikaliseerimise struktuure ja protsesse tagasipöörduvate välisvõitlejate jaoks, ning esitama äärmuslikele ideoloogiatele otsese väljakutse, pakkudes positiivseid alternatiive;

6.      peab väga murettekitavaks vanglates toimuvat radikaliseerumist; kutsub liikmesriike üles kaaluma võimalust radiaalsetest islamistidest vangide üldiseks isoleerimiseks vanglates ning parandama vanglate haldussüsteeme, hõlbustamaks terrorirünnakute ettevalmistamises osalevate kinnipeetavate tuvastamist, jälgimaks ja ennetamaks radikaliseerumist ning loomaks spetsiaalseid deradikaliseerimisprogramme; julgustab liikmesriike selles küsimuses parimaid tavasid vahetama, nii vahetult kui ka asjakohaste ELi asutuste kaudu;

7.      väljendab sügavat muret seoses asjaoluga, et üks Pariisi terrorirünnakutest oli tahtlikult suunatud Euroopa juutide vastu, olles seega uut laadi antisemitismi koletuslik tagajärg, mis kujutab endast ohtu Euroopa Liidu usulisele ja etnilisele mitmekesisusele; palub komisjonil seetõttu põhjalikult kaaluda vajadust vaadata läbi nõukogu raamotsus 2008/913/JSK, et tulemuslikumalt tegeleda vihakõne ja vihkamist õhutavate avalduste äärmuslike vormide levitamise küsimustega;

8.      väljendab muret levivate äärmuslike vihajutluste pärast mitmete liikmesriikide palvemajades, mida kuritarvitatakse radikaliseerimise eesmärgil, ning juhib tähelepanu tohutule mõjule, mida see avaldab fundamentalismi tõusule meie ühiskondades; kutsub liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid selle nähtuse kindlakäeliseks ja hoolikaks jälgimiseks ning tegelemaks probleemiga, et imaame värvatakse ja rahastatakse kolmandatest riikidest;

9.      rõhutab vajadust tihendada dialoogi moslemikogukonnaga, et ühendada meie jõupingutused võitluseks fundamentalismi ja terrorismi propagandaga;

10.    kutsub kõiki liikmesriike üles takistama terroristlike isikute liikumist, tugevdades kontrolli välispiiridel, kontrollides reisidokumente süstemaatilisemalt ja tõhusamalt, võideldes ebaseadusliku relvaäri ja identiteedi kuritarvitamise vastu ning tehes kindlaks riskivaldkonnad;

11.    rõhutab oma muret seoses aruannetega, mis puudutavad inimkaubitsejaid, kes aitavad kaasa fundamentalistlike ja terroristlike rühmituste liikumisele Euroopasse, ning kutsub ELi üles seadma võitluse inimkaubanduse võrgustike vastu oma prioriteediks ja lähemalt uurima neid võrgustikke, mis kujutavad endast terroriorganisatsioonide suurimaid tuluallikaid; rõhutab lisaks, et terroriorganisatsioonid on mitmekesistanud oma tuluallikaid, kasutades oma tegevuse rahastamiseks naiste ja laste müüki ja nendega kauplemist; mõistab sellise tegevuse otsustavalt hukka ja nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus nende probleemidega tõsiselt tegeleks;

12.    kinnitab oma ustavust vabale liikumisele ELi piires, välistades seega kategooriliselt ettepanekud Schengeni süsteemi peatamiseks, ning ergutab liikmesriike pigem karmistama olemasolevaid eeskirju, mis juba sisaldavad võimalust dokumentide kontrolli ajutiseks kehtestamiseks, ning SIS II süsteemi võimalusi paremini ära kasutama; rõhutab uue Schengeni hindamismehhanismi olulisust ning kutsub komisjoni üles selle poolt pakutavaid võimalusi täiel määral ära kasutama, et tagada Schengeni acquis’ nõuetekohane rakendamine;

13.    palub, et komisjon esitaks „välisvõitlejate” mõiste ühtlustatud määratluse ettepaneku ning julgustab liikmesriike, et nad klassifitseeriksid oma siseriiklikus õiguses sõitmise konfliktipiirkondadesse ühinemaks terroriorganisatsioonidega tõsiseks kuriteoks, vastavalt ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni esitatud määratlusele, et õigusasutustel oleks vajadusel võimalik esitada süüdistust ja seda õigusrikkumist karistada;

14.    teeb parlamendi vastutavale komisjonile, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile, ülesandeks asuda kiiresti Euroopa Komisjoni poolt 2011. aastal esildatud ELi broneeringuinfo direktiivi õigusliku arutelu ja vastuvõtmise juurde ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles esitama viivitamatult mis tahes kasulikke ettepanekuid, et saavutada kiiresti kokkulepe ELi broneeringuinfo direktiivi osas, millega oleks ELi kodanike õigustele tagatud kõrgeim kaitse, kindlustades samas selle vahendi tõhususe ja tulemuslikkuse võitluses raske kuritegevuse ja terrorismiga, ning esitama selle aegsasti täiskogule;

15.    kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti uue andmete säilitamise direktiivi, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Kohtu hiljutist otsust, mis käsitleb andmete säilitamise direktiivi ja milles nõutakse proportsionaalsuse, vajalikkuse ja õiguspärasuse põhimõtete järgmist, et anda õiguskaitseasutustele asjakohane õiguslik raamistik raske kuritegevuse ja terrorismi võrgustike uurimiseks, ennetamiseks ja avastamiseks;

16.    kutsub liikmesriike üles kasutama paremini ära Europoli ainulaadseid võimalusi, tagades et nende siseriiklikud üksused jagaksid asjakohast teavet Europoliga süstemaatilisemas ja rutiinsemas korras; palub, et Europolile antaks konkreetne ülesanne tuvastada ebaseaduslikku äärmuslikku või terroristlikku materjali või sisu võrgus ning vahendada seda otse internetiettevõtetele ja sotsiaalmeediale selle eemaldamiseks; lisaks toetab Euroopa terrorismivastase platvormi loomist Europoli raames, et maksimeerida selle tegevuslikku, tehnilist ja jälitusteabe vahetamise võimekust;

17.    kinnitab oma otsustavust tugevdada terrorismi rahastamise kindlakstegemise, uurimise ja blokeerimise meetmeid; kutsub seetõttu komisjoni üles kaaluma lisaks võimalust esitada õigusakti ettepanek terrorismi rahastamise jälgimise süsteemi (TFTS) loomiseks;

18.    kutsub komisjoni üles viivitamatult hindama kehtivaid ELi eeskirju, mis käsitlevad ebaseaduslike tulirelvade ja lõhkeseadeldiste liikumist ning organiseeritud kuritegevusega seotud ebaseaduslikku relvaäri, ning likvideerima õiguslikud lüngad;

19.    rõhutab vajadust tõhustada Eurojusti abiga kriminaalõigusliku reageerimisviisi tulemuslikkust ja koordineerimist, et ühtlustada välisvõitlejatega seotud kuritegevuse kriminaliseerimine kogu ELis, pakkuda õiguslikku raamistikku ja hõlbustada piiriülest koostööd, vältida lünki süüdistuste esitamisel ning lahendada praktilisi ja õiguslikke probleeme seoses tõendite kogumise ja lubatavusega terrorismi käsitlevate juhtumite korral, ajakohastades selleks raamdirektiivi 2008/919/JSK;

20.    rõhutab vajadust parandada, tihendada ja kiirendada ülemaailmset õiguskaitsealase teabe vahetamist; arvestades uusi asjaolusid ja vahetut terrorismiohtu, tühistab oma taotluse pöörduda ELi ja Kanada vahelise broneeringuinfo lepingu asjus arvamuse saamiseks Euroopa Liidu Kohtu poole ning võtab endale kohustuse nimetatud leping ELi lennuettevõtjate ja kodanike suurema õiguskindluse nimel vastu võtta; rõhutab lisaks kõigi asjakohaste vahendite kasutuselevõtmise eeliseid luureandmete jagamiseks ja ametkondadevaheliseks koostööks meie lähimate liitlastega, nagu USA, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa;

21.    on veendunud, et EL peab ümber analüüsima nõrkusi, mis iseloomustasid varasemat terrorismivastast koostööd päritolu-, transiit- ja sihtriikidega, mille kaudu välisvõitlejad ja neid toetavad vahendid liikusid, nagu Lääne-Balkani riigid, Türgi, Pärsia lahe ja Magribi riigid, eesmärgiga ühendada meie jõupingutused võitluseks terrorismiga tihedama teabe- ja kogemustevahetamise abil, tulirelvade salakaubanduse likvideerimiseks, terroristide rahastamise kindlakstegemiseks ning uue narratiivi väljaarendamiseks võitluses ekstremismi ja fundamentalismiga;

22.    nõuab, et EL edendaks aktiivselt ülemaailmset terrorismivastast partnerlust ning teeks tihedat koostööd piirkondlike osalejatega, nagu Aafrika Liit, Pärsia lahe koostöönõukogu ja Araabia Liiga ning eelkõige Süüria ja Iraagi naaberriikidega, ning ÜRO ja eriti selle terrorismivastase võitluse komiteega;

23.    rõhutab, et kõikehõlmavas ELi terrorismivastaste meetmete strateegias tuleb täiel määral ära kasutada ka liidu välis- ja arengupoliitikat, et võidelda vaesuse, diskrimineerimise ja tõrjumisega, võidelda korruptsiooniga, edendades head valitsemistava, ennetada ja lahendada konflikte, mis kõik aitavad kaasa teatavate ühiskonnagruppide ja -sektorite marginaliseerimisele, muutes nad nii vastuvõtlikumaks ja haavatavamaks äärmuslike rühmade propaganda suhtes;

24.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

[1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0102