Istungidokument
13.4.2015 B8‑0347/2015
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Armeenia genotsiidi 100. aastapäeva mälestamise kohta
( 2015/2590(RSP) )
Knut Fleckenstein, Victor Boștinaru, Richard Howitt, Vincent Peillon, Arne Lietz, Gilles Pargneaux, Sylvie Guillaume, Nikos Androulakis, Demetris Papadakis, Nicola Caputo, Tonino Picula, Marlene Mizzi, Zigmantas Balčytis, Ana Gomes, Tanja Fajon, Siôn Simon, Goffredo Maria Bettini, Andrejs Mamikins, Miroslav Poche, Neena Gill, Soraya Post, Elisa Ferreira, Liisa Jaakonsaari, Pier Antonio Panzeri
fraktsiooni S&D nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon Armeenia genotsiidi 100. aastapäeva mälestamise kohta
( 2015/2590(RSP) )
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 28. septembri 2005. aasta resolutsiooni Türgiga läbirääkimiste alustamise kohta[1],
– võttes arvesse ÜRO genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni,
– võttes arvesse oma 18. juuni 1987. aasta resolutsiooni Armeenia küsimuse poliitilise lahenduse kohta[2],
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa ühinemisliikumise üks peamisi ajendeid ja Euroopa Liidu üks alusväärtusi on tahe vältida sõdade ja inimsusevastaste kuritegude kordumist Euroopas;
B. arvestades, et 1915. aastal, üsna pea pärast seda, kui Ottomani impeerium oli astunud Esimesse maailmasõtta, andis Üksmeele ja Progressi Komitee (CUP) režiim korralduse viia keskusest kavandatud operatsioonina läbi massilised küüditamised ja hukata üle miljoni Ottomani impeeriumis elanud armeenlase ja hävitada nende kultuuri; arvestades, et Euroopa Parlament tunnistas oma 18. juuni 1987. aasta resolutsioonis, et nende sündmuste puhul on tegemist genotsiidiga genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni tähenduses;
C. arvestades, et 2015. aastal möödub 100 aastat Ottomani impeeriumis toime pandud Armeenia genotsiidist;
D. arvestades, et samal ajal surid sajad tuhanded Ottomani impeeriumi moslemid Esimese maailmasõja ajal nälja ja haiguste, aga ka sihikindla tapmise tagajärjel; arvestades, et see ei tohiks pisendada tõsiasja, et Ottomani impeeriumi armeenlaste massiline hävitamine oli Esimese maailmasõja suurim sellelaadne vägivallaakt;
E. arvestades, et Türgi Vabariigi rajaja Mustafa Kemal Atatürk tunnistas ka ise, et Ottomani impeeriumi armeenlaste suhtes kasutati massiliselt vägivalda, nimetades seda „häbiväärseks teoks”; arvestades, et Türgi Vabariik ei suutnud sellest ülestunnistusest lähtuvalt tegeleda oma rahvusliku ajaloo tumeda poolega, vaid valis selle asemel ametliku eitamise erinevad vormid ja jätkas Armeenia kultuuripärandi hävitamist; arvestades, et genotsiidi eitamine on selle viimane aste;
F. arvestades, et muutused, mis on Türgi ühiskonnas aset leidnud alates 21. sajandi algusest, ja reformid, mis sillutavad teed ELiga ühinemisläbirääkimiste alustamiseks, on loonud tingimused ajalooküsimuste, kaasa arvatud armeenlaste teema avatumaks ja vabamaks aruteluks Türgis; arvestades, et selle tulemusel on tekkinud mitmed kodanikuühiskonna algatused ja kultuurivahetus Türgi ja Armeenia vahel; arvestades, et mitmed Türgi vabaühendused ja intellektuaalid teevad ettevalmistusi selleks, et avalikult mälestada Armeenia genotsiidi 100. aastapäeva Istanbulis;
G. arvestades, et Türgi ja Armeenia on alustanud diplomaatiliste suhete normaliseerimise protsessi, 2009. aastal allkirjastati Genfis protokollid suhete loomise ja arendamise, sealhulgas piiride avamise kohta; arvestades, et see protsess on siiski seiskunud;
H. arvestades, et Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on avaldanud kaastunnet Armeenia genotsiidi ohvrite perekondadele ja nimetanud neid massilisi hukkamisi „ebainimlikuks”; arvestades, et Türgi peaminister Ahmet Davutoğlu teatas, et Türgi „tunneb kaasa armeenlaste kannatustele” ja nõudis tabude murdmist, et käsitleda seda „suurt traumat, mis peatas aja aastal 1915”, ning lubas pöörata „väärilist tähelepanu Armeenia kultuuripärandile Türgis”;
I. arvestades, et Euroopa Parlament rõhutas oma 2. aprilli 2009. aasta resolutsioonis, kui tähtis on hoida mineviku mälestust elus, sest ilma tõe, mäletamise ja õigluseta ei saa olla leppimist;
1. mälestab solidaarsuse ja õigluse vaimus koos teistega Armeenia genotsiidi 100. aastapäeva ning langetab pea selle genotsiidi süütute ohvrite mälestuseks; kutsub komisjoni ja nõukogu üles ühinema 100. aastapäeva mälestamisega; avaldab tänu kõigile neile, kes on kaasa aidanud Armeenia genotsiidi uurimisele, tunnistamisele ja mäletamisele;
2. rõhutab, et genotsiidide ja inimsusevastaste kuritegude õigeaegne vältimine ja nende eest tõhus karistamine peaks olema rahvusvahelise üldsuse ja Euroopa Liidu peamiste prioriteetide hulgas;
3. kiidab heaks president Erdoğani ja peaminister Davutoğlu avaldused, milles avaldatakse kaastunnet ja tunnistatakse Ottomani impeeriumi armeenlaste suhtes toimepandud vägivallategusid, ning peab neid avaldusi õiges suunas astutud sammuks; ergutab Türgit nägema Armeenia genotsiidi 100. aastapäeva mälestamises olulist võimalust, et jätkata tööd oma mineviku lahkamisel, tunnistada Armeenia genotsiidi toimumist ja sel moel sillutada teed Türgi ja Armeenia rahva tõelisele leppimisele;
4. on veendunud, et avatud ja vaba arutelu Türgi ühiskonnas ajalooteemadel, kaasa arvatud Armeenia genotsiidi üle, on lahutamatult seotud demokratiseerimisprotsessiga, sest stabiilne ja küps demokraatia ei saa rajaneda ajaloofaktide ja vastutuse eitamisel; tunnistab sellega seoses, et ELiga ühinemisläbirääkimiste alustamisel oli tähtis roll demokratiseerimise edendamisel Türgis; nõuab seepärast, et läbirääkimisprotsess ELiga tuleks taaselustada, sest see hoogustaks avatumat ja vabamat arutelu ajalooküsimustes, kaasa arvatud Ottomani impeeriumi armeenlaste hävitamine;
5. kutsub Türgit ja Armeeniat üles uuesti pingutama oma suhete normaliseerimiseks, selleks tuleks eeltingimusi seadmata ratifitseerida protokollid diplomaatiliste suhete loomise ja piiride avamise kohta; rõhutab, et Türgi ja Armeenia suhete normaliseerimine tooks türklaste ja armeenlastele sotsiaalset, inimlikku, kultuurilist ja majanduslikku kasu, sealhulgas aitaks lahti saada eelarvamustest teineteise suhtes;
6. toetab igati seda tööd, mida teevad Türgi ja Armeenia haritlased, vabaühendused ja kultuuritegelased, et edendada dialoogi ja leppimist türklaste ja armeenlaste vahel; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles järjekindlat ja aktiivselt toetama neid üritusi;
7. kutsub Türgi ametivõime, poliitikuid ja meediat kõigil tasanditel üles loobuma provotseerivatest avaldustest vähemuste, sh armeenlaste vastu ning tegema kõik endast oleneva, et võidelda vihakõne ja vähemuste suhtes avalduvate eelarvamuste vastu, selleks tuleks muu hulgas eemaldada kooliõpikutest halvustav ja diskrimineeriv väljendusviis ning kehtestada laiaulatuslikud diskrimineerimisvastased õigusaktid, mis sealhulgas keelaksid diskrimineerimise etnilise päritolu ja usulise identiteedi alusel;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, Armeenia presidendile ja parlamendile ning Türgi presidendile ja parlamendile.