Istungidokument

 

27.4.2015                                                                                                                B8‑0405/2015

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

suuliselt vastatavate küsimuste B8‑0115/2015 ja B8‑0116/2015 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5

kultuurimälestiste hävitamise kohta ISISe/Da’eshi poolt

( 2015/2649(RSP) )

Curzio Maltese, Patrick Le Hyaric, Miloslav Ransdorf, Marisa Matias, Stelios Kouloglou, Kostas Chrysogonos, Sofia Sakorafa, Malin Björk, Martina Michels, Kostadinka Kuneva, Barbara Spinelli, Eleonora Forenza

fraktsiooni GUE/NGL nimel

 

B8‑0405/2015

Euroopa Parlamendi resolutsioon kultuurimälestiste hävitamise kohta ISISe/Da’eshi poolt

( 2015/2649(RSP) )

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 167, milles on sätestatud, et „liidu meetmetega püütakse ergutada liikmesriikidevahelist koostööd”, eriti valdkonnas „üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi säilitamine ja kaitsmine” ning et „liit ja liikmesriigid edendavad kultuuri valdkonnas koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega”,

–       võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta[1],

–       võttes arvesse 7. juuli 2003. aasta nõukogu määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2465/96[2],

–       võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1332/2013[3], millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012[4], mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias, mis võeti vastu nõukogu 13. detsembri 2013. aasta otsuse 2013/760/ÜVJP alusel, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid[5],

–       võttes arvesse nõukogu 20. juuli 2001. aasta ühismeedet 2001/555/ÜVJP Euroopa Liidu Satelliidikeskuse loomise kohta[6], mida on muudetud nõukogu ühismeetmega 2009/834/ÜVJP[7],

–       võttes arvesse nõukogu 2012. aasta oktoobri resolutsiooni kultuuriväärtuste valdkonnas pädevate õiguskaitseasutuste ja õiguskaitse ekspertide mitteametliku võrgustiku (EU CULTNET) loomise kohta,

–       võttes arvesse UNESCO kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude 1970. aasta konventsiooni,

–       võttes arvesse 14. mai 1954. aasta Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral,

–       võttes arvesse UNESCO 14. novembri 1970. aasta kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsiooni,

–       võttes arvesse UNESCO 16. novembri 1972. aasta maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni,

–       võttes arvesse UNESCO 17. oktoobri 2003. aasta vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni,

–       võttes arvesse UNESCO 20. oktoobri 2005. aasta kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–       võttes arvesse 1995. aasta UNIDROIT’ konventsiooni varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta,

–       võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni nr 2199, milles käsitletakse Al Qaeda terrorirünnakutest rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule tulenevaid ohte[8],

–       võttes arvesse 1964. aasta Veneetsia hartat mälestiste ja ajalooliste paikade konserveerimise ja restaureerimise kohta, millega luuakse rahvusvaheline raamistik vanade ehitiste säilitamiseks ja taastamiseks,

–       võttes arvesse 17. juulil 1998. aastal vastu võetud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti, eriti selle artikli 8 lõike 2 punkti b alapunkti ix, mille kohaselt on sõjakuritegu „religiooni-, haridus-, kunsti-, teadus- või heategevusehitiste, ajaloomonumentide, haiglate ning haigete ja haavatute varjupaikade tahtlik ründamine, kui nimetatud kohad ei ole sõjalised objektid”,

–       võttes arvesse oma 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2013. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas[9], mille punktis 211 on sedastatud, et „kultuuri- ja kunstipärandi hävitamise tahtlikud vormid, nagu need, mis leiavad hetkel aset Iraagis ja Süürias, tuleb sõja- ja inimsusevastaste kuritegudena kohtusse anda”,

–       võttes arvesse küsimusi nõukogule ja komisjonile kultuurimälestiste hävitamise kohta ISISe/Da’eshi poolt ( O-000031/2015 – B8-0115/2015 ning O-000032/2015 – B8-0116/2015 ),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et mitmed Süüria, Iraagi ja Tuneesia arheoloogilised, usu- ja kultuurimälestised on hiljuti langenud eelkõige Iraagi ja Süüria Islamiriigiga (ISIS/Da’esh) seotud äärmuslaste rühmituste toimepandud sihipärase hävitustöö ohvriks, ning arvestades, et UNESCO peadirektor Irina Bokova on kirjeldanud sellist kultuuripärandi süstemaatilist hävitamist kui „kultuurilist puhastust”;

B.     arvestades, et UNESCO kohaselt tähendab mõiste „kultuuriline puhastus” kavatsuslikku strateegiat, mille eesmärk on hävitada kultuuriline mitmekesisus, rünnates tahtlikult kultuurilise, etnilise või usulise kuuluvuse alusel valitud üksikisikuid, millega kaasnevad nende pühakodade, ajaloomälu ja õppimisega seotud paikade vastu suunatud tahtlikud rünnakud, ning arvestades, et Iraagis ja Süürias praegu toimuvat kultuurilist puhastust iseloomustavad kultuuripärandi vastased rünnakud nii kultuuri materiaalsete, käegakatsutavate ja rajatud vormide nagu mälestusmärkide ja ehitiste kui ka vähemuste ning kultuuri vaimsete väljendusvormide, näiteks kommete, traditsioonide ja veendumuste vastu[10];

C.     arvestades, et osad kultuuripärandi hävitamise juhtumid on teatavatel tingimustel kuulutatud inimsusvastasteks kuritegudeks[11]; arvestades, et sellised teod, mis on eelkõige suunatud usu- või etnilise rühmituse liikmete vastu, võib liigitada tagakiusamiseks, nagu on sätestatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artikli 7 lõike 1 punktis h;

D.     arvestades, et kultuuri- ja ajaloomälestiste selline hävitamine ei ole uus nähtus ning ei piirdu ainult Iraagi ja Süüriaga, ning arvestades, et UNESCO sõnul on kultuuripärand kogukondade, rühmade ja üksikisikute kultuurilise identiteedi ning sotsiaalse ühtekuuluvuse oluline osa ning selle tahtlik hävitamine võib kahjustada inimväärikust ja rikkuda inimõigusi[12]; arvestades, et UNESCO ja paljude teiste väitel kasutatakse Iraagis ja Süürias asuvate kultuuri- ja usupaikade ja -objektide peamiselt ISISe/Da’eshi poolset rüüstamist ja nende esemete salakaubavedu ISISe/Da’eshi terroristliku tegevuse rahastamiseks, mille tulemusena muutuvad kunsti- ja kultuuriesemed „sõjarelvadeks”;

E.     arvestades, et 1. märtsil 2014. aastal käivitas UNESCO koos teiste strateegiliste partneritega ja Euroopa Liidu rahastamisel kolmeaastase projekti „Süüria pärandi erakorraline kaitse”, mille eesmärk on eelkõige tagada Süüria kultuuripärandi kaitse hädaolukorras;

F.     arvestades, et Euroopa Liit on ratifitseerinud 20. oktoobril 2005. aastal allkirjastatud kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, esimese rahvusvahelise õigusakti, mis tunnustab kultuurikaupade nii majanduslikku kui ka kultuurilist olemust, mistõttu neid „ei tohi käsitada üksnes kaubandusliku väärtuse kandjatena”;

G.     arvestades, et 17. novembril 1970. aastal allkirjastatud UNESCO kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioon ning 24. juunil 1995. aastal allkirjastatud UNIDROIT’ konventsioon varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta on maailma kultuuripärandi kaitsmise tugevdamise olulised vahendid;

H.     arvestades, et ebaseaduslik kultuuriväärtustega kauplemine on nüüd uimastite ja relvade järel tähtsuselt kolmas ebaseadusliku kauplemise valdkond; arvestades, et seda ebaseaduslikku kaubandust valitsevad organiseeritud kuritegevuse võrgustikud ning et olemasolevatel riiklikel ja rahvusvahelistel mehhanismidel ei ole probleemiga toimetulekuks piisavalt vahendeid ega toetust[13];

I.      arvestades, et võitlus ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastu ei kuulu konkreetselt Euroopa Liidu pädevusse, sest seda ei ole aluslepingutes sätestatud, kuid arvestades, et see kuulub siiski mitme ELi pädevusvaldkonna raamesse, nagu näiteks siseturg, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, kultuur ning ühine välis- ja julgeolekupoliitika;

J.      arvestades, et on tungiv vajadus koordineerida paremini ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastast võitlust ning teha tihedamat koostööd, et edendada teadlikkuse suurendamist, teabe jagamist ja luua tugevamad õigusraamistikud; tuletab sellega seoses meelde, et nõukogu 2011. aasta detsembri järeldustes kultuuriväärtuste vastase kuritegevuse ennetamise ja tõkestamise kohta soovitati muu hulgas liikmesriikidel tugevdada õiguskaitseasutuste ja kultuuriasutuste ning eraõiguslike organisatsioonide vahelist koordineerimist;

K.     arvestades, et nõukogu 2012. aasta oktoobri resolutsiooniga loodi kultuuriväärtuste valdkonnas pädevate õiguskaitseasutuste ja õiguskaitse ekspertide mitteametlik võrgustik (EU CULTNET), mille peamised eesmärgid on parandada ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise tõkestamise alast teabevahetust ning tuvastada ja jagada teavet kriminaalsete võrgustike kohta, keda kahtlustatakse sellises ebaseaduslikus kauplemises osalemises;

L.     arvestades, et laupäeval, 28. märtsil algatas UNESCO peadirektor Irina Bokova Bagdadis kampaania #Unite4Heritage, mille eesmärk on mobiliseerida ülemaailmset toetust kultuuripärandi kaitsmiseks, kasutades selleks sotsiaalvõrgustike mõjuvõimu;

1.      mõistab teravalt hukka toored rünnakud arheoloogiliste, usu- ja kultuuriobjektide vastu Süürias ja Iraagis, mille panid toime ISISe/Da’eshiga seotud rühmitused;

2.      mõistab otsustavalt hukka abi (rahastamine, relvad, väljaõpe jne), mida USA, EL, NATO ja Pärsia lahe piirkonna monarhiad on osutanud terrorirühmitustele, kes hävitavad kultuuriobjekte Süürias ja Iraagis;

3.      kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles võtma kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooniga nr 2199 poliitilisel tasandil asjakohaseid meetmeid, et teha lõpp Süüria ja Iraagi territooriumitelt pärinevate kultuuriväärtustega ebaseaduslikule kauplemisele, kuni nendes riikides kehtib sõjaseisukord, takistades seeläbi nimetatud kultuuriväärtuste kasutamist terroristliku tegevuse rahastamisallikana;

4.      kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles kasutama kultuuridiplomaatiat ja kultuuridevahelist dialoogi, et lepitada eri kogukonnad ja ehitada hävitatud kohad üles;

5.      teeb sellega seoses ettepaneku, et komisjon kavandaks kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni nr 2199 punktiga 17 horisontaalse talituse loomise, mis vastutaks ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastu võitlemise ja selle ennetamise eest ning mille üks üksus keskenduks konkreetselt Iraagist alates 6. augustist 1990 ja Süüriast alates 15. märtsist 2011 ebaseaduslikult välja viidud kultuuriväärtustele – see talitus peaks välja töötama kooskõlastatud lähenemisviisi sellise ebaseadusliku kaubanduse vastu võitlemiseks, tehes koostööd riikliku tasandi uurimisasutuste vastutavate isikutega, tihedas koostöös UNESCO ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu (ICOM), Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu Sinise Kilbi rahvusvaheline komitee (ICBS), Europol, Interpol, Rahvusvaheline Eraõiguse Ühtlustamise Instituut (UNIDROIT) ja Maailma Tolliorganisatsioon (WCO);

6.      kutsub komisjoni üles viima sisse kiire ja turvalise teabevahetuse ning parimate tavade jagamise liikmesriikide vahel, et võidelda tulemuslikult Iraagist ja Süüriast ebaseaduslikult välja viidud kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastu, ning kaaluma kohtunikele, politsei- ja tolliametnikele, valitsusasutustele ja turuosalistele üldisemalt suunatud ELi koolitusprogrammide läbiviimist, et võimaldada kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastases võitluses osalevatel isikutel kujundada ja täiendada oma ekspertteadmisi;

7.      kutsub komisoni üles toetama UNESCO kampaaniat #Unite4Heritage, algatades Iraagile ja Süüriale keskenduva teavituskampaania, et suurendada teadlikkust nende kultuuripärandi tähtsusest, viisist, kuidas rüüstamise abil rahastatakse terroristlikku tegevust, ning nendest riikidest või kolmandatest riikidest pärit kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo suhtes kohaldatavatest võimalikest karistustest;

8.      kutsub komisjoni üles vaatama läbi kultuuriväärtuste eksporti käsitlevat nõukogu määrust (EÜ) nr 116/2009, et saavutada suurem tõhusus ja kavandada vahend kultuuriväärtuste ELi importimise kontrollimiseks;

9.      palub Euroopa Liidul koostöös UNESCO ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga võtta vajalikud meetmed, et laiendada inimsusvastaste kuritegude rahvusvahelise õiguse kategooriat, nii et see hõlmaks tegusid, millega tahtlikult ja suures ulatuses kahjustatakse või hävitatakse inimkonna kultuuripärandit;

10.    palub liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseerida UNESCO kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude 1970. aasta konventsioon ning 1995. aasta UNIDROIT’ konventsioon;

11.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, UNESCO peadirektorile, ELi inimõiguste eriesindajale ning liikmesriikide, Süüria ja Iraagi valitsustele ja parlamentidele.

[1] ELT L 39, 10.2.2009, lk 1.
[2] ELT L 169/6, 8.7.2003, lk 6.
[3] ELT L 335, 14.12.2013, lk 3–7.
[4] ELT L 16, 19.1.2012, lk 1.
[5] ELT L 335, 14.12.2013, lk 50–51.
[6] EÜT L 200, 25.7.2001, lk 5–11.
[7] ELT L 297, 13.11.2009, lk 18.
[8] http://www.un.org/en/ga/search/view_doc.asp?symbol=S/RES/2199%20%282015%29
[9] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0076
[10] http://www.unesco.org/new/en/media-services/single-view/news/conference_report_heritage_and_cultural_diversity_at_risk_in_iraq_and_syria/
[11] Endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu kohtuasi Kordić & Čerkez, 26. veebruar 2001, IT-95-14/2; punktid 207-8.
[12] UNESCO 2003. aasta deklaratsioon kultuuripärandi tahtliku hävitamise kohta.
[13] http://www.africa-eu-partnership.org/newsroom/all-news/morocco-africa-eu-workshop-fight-against-illegal-trafficking-cultural-goods